Põlvas toimunud tantsuansamblite kokkutulek kujunes ka meie rahvapillimängijatele üsnagi suureks ja tähtsaks ürituseks. Kaheksandal juulil toimus üsnagi ulatuslik Lõuna-Eesti rahvapillimängijate võistumängimine. Tõsi küll, see ei olnud esimene on ka juba varem toimunud selliseid võistu mängimisi küll Valga rajoonis, küll Otepääl, küll Võrus kuid seekord olid kokku kutsutud nelja Lõuna-Eesti rajooni pillimängijat. Ja peab ütlema, et neid tuli üsna palju 60 ringis. Võistumängimine toimus mitmes grupis, kuna olid esitatud küllaltki erisugused pillid. Kõige rohkem oli muidugi lõõtspille ja kandleid kuid mängiti ka üsna üsna vanu ja isegi meile ootamatuid pille, kuna isegi ei oodanud, et selliseid pille võib välja tulla. Sellisel konkursil. Lõõtspilli mängijaid oli 20 inimest, kandlemängijaid 22 üsnagi palju inimesi esinesid ansamblites, kes paistsid kõige rohkem silma. Lõõtspillimängijad esinesid meil esimestena ja peab ütlema, et siin erilisi ootamatusi ei olnudki. Kuna möödunud aastal möödunud suvel toimus Võrus lõõtspillimängijate konkurss ja võistumängimise laureaatideks said peaaegu needsamad mehed, kes ka võrus silmapassid. Kas võiks nüüd iseloomustada nende mänguliselt? Nende nimed on juba rahva seas üsna laialt tuntud ja kui nende mängutaset iseloomustada, siis rahvas aga selle ise ära määranud juba. Neid peetakse parimateks pillimeesteks ja nende mäng oli tõesti väga hea. Seal Karl Kikas Põlva rajoonist. Oskar kallis, Valga rajoonist. Endel Pettai Põlva rajoonist. Ja Elizabeth otsing samuti Põlva rajoonist. Aines naislõõtspillimängija jah, see oli ainus sel võistumängimisel. Kandlemängijatest märgiti ära kuus inimest, kolm neist said võistlema mängise laureaatideks. Vaieldamatult esimeseks tunnistati kunagine Otepää kandlemängija, nüüd Viljandis elav pillimees Heino sõna, kes esines. Kahe looga ja üheda esitas isegi kahel kandlel korraga. Täitsa ootamatuseks oli žüriile noore kandlemängija Eduard tartlase kaasa tegemine selle võistumängimisel, kuna ta on kõige noorem. Ja muide, tema oli ka ainus, kellelt nõuti lisapalu. Kolmandaks märgiti ära ärni Kasesalu, kes on ühtlasi heinasena õpetaja Põlva rajoonist. Tänukirjad said veel Jaan Loimu Otepäält. Esitatud olid ka muud pillimehed. Mängisid küll lehepilli, põispilliroopilli, vilepilli ja teisi pille. Lehepillimängijatest esines August Rohtla ja kandlel saatis teda Heino sõna. Üsna imeliku pilliga nimed, põispilliga tuli välja August Raudsep. Ants Taul üliõpilane põllumajanduses akadeemiast mängis üsna menukalt roopilli ja vilepillilugusid. Roopillimängijatest oli esindatud veel Raivo Ojaperv kes mängis ka torupilli. Kuid kuna piljon üsna hiljuti kätte saadud, siis selle mängu õppimine nõuab veel aega. Loodame, et see esinemine Temal viimaseks ja varsti kuuleme uue noore torupillimängija mängu. Ansambleid esines üsna mitu, kuigi nende osavõttu sellest konkursist ei olnud ette nähtud. Ja isegi juba selle võistumängimise ajal hakkasid kuluaarides tekkima uued ansamblid, kes ka püüdsid võisti mängimisel esineda. Varemgi on juba silma paistnud vasse kuusse. Lõõtspillitrio koosseisu kuuluvad vennad kured ja Endel Pettai. Vanu tantsulugusid ja laule lugusid esitas venda mandoliinikvartett. Selle koosseisus olid kandled, viiulid ja harjavars. Perekond Raitsalude ansambel. Väljaspool võistumängimist esines rahvapillitrio Pärnust ja Tartust kaks liiget. Hermeliine ja romaniter on Pärnu elanikud ja Leonhard Kuussalu Tartust. Nad on ju varemgi koos esinenud. Jah, see on üsna omapärane ansambel. Lõõtspillil mängib Leonhard Kuussalu jauramile kumbal romannitler ja pingipillil Hermeliin, heiter. Kui me kuulasime võistumängimisel esitatud pilli lugusi, siis mõnikordki tundus, et tulevikus, kui hakatakse selliseid võistumängimise edaspidi korraldama peaksime võib-olla aitama pillimängijaid nende repertuaari valikul. Minu enda kogemused näitavad, et tavaliselt rahvapillimängijad häbenevad esitada selliseid lugusid, mida meie hindame eriti kõrgelt just rahvamuusika aspektist. Nad peavad need vana moelisteks aegunud lugudeks nagu julgenud välja tuua. Ja siis mängitaksegi ütleme, senti mentaalseid, laulu, lugusid ja Saksamaalt pärinevaid tantsulugusid, mis ei iseloomusta meie rahvapillimuusikat. Kuid siingi oli üsna huvitavaid leide. Ja võib olla vääriks esiletõstmist need omaloomingulised lood kuna nendel on üsna tihe seos rahvamuusika traditsioonidega oma paikkonna pillimängutraditsiooniga. Selliseid pillimehi oli üsna mitu, kes esitasid omaloomingulisi lugusid. Paulson Neil Tartu rajoonist. Kuulsime kaks omaloomingulist lugu. August Rohtla Otepää külanõukogudest mängis oma loomingulise loo küll kurbliku poissmehe elu kaks kandlemängijad esitasid vana seltskonnatantsu. Subota ja zürii liikmeid häiris esialgu üsna omapärane mäng. Nimelt minaarsed viisi saadeti masoorsete akordidega. Muidugi, kui professionaalse muusika vaatevinklist läheneda sellele, siis see on üsna lubamatu. Rahvamuusikasse on üsna tavaline nähtus. Kuna kannel on tead, oniline pill ja sellel ei saanud kõiki lugusid mängida siis hakati neid tantsu lugusi mugandama pillile ja rahvapilli endi maitse seda sugugi ei keelanud. Hommikul võistumängimisel silma paistnud pillimehed esinesid kaheksanda juuli õhtul ja üheksandal juulil toimunud kontsertidel ja peab ütlema, et nende mäng lausa kaunistas meie kava. Ja rahvas võttis meid väga soojalt vastu. Tundub, et ka tulevikus me peaksime suurematel rahvakunstipidudel kasutama meie rahvapilli mängijaid, kes esitavad soololugusid ja neid on üsna palju ja see pole sugugi muuseumieksponaat üldse rahvapillimäng. See on elav nähtus, mis kogu aeg muutub, elustab neid vanu traditsioone. Püüab neid mugandada meie ajaga. Ja sellepärast ongi just rahvapillimuusika.