Tänases õhtu džässis on mul hea meel tervitada ühte väga lahedad džässmuusikud, kes ei ole ammu stuudios käinud ja kellel on 100 ametit, ma vist küll ei jõua kõiki üles lugeda, aga noh, mõned ikkagi nagu helilooja, saksofonist, lätist, dirigent, ent arranžeerija otsa kooli rütmimuusikasuuna juht. Ja no neid ilmselt neid ametid on veel ja veel. Tere tulemast saatesse, Siim Aimla. Aitäh no võib ju ka nii mõelda, et et on üks amet, on muusik. Ja see laiem amet on tõepoolest muusikaga, see muusika võib olla väga mitmekülgne ja suure üllatuse osaliseks. Ma sain siis laupäeval nukuteatris, kus esines nukuga koor ja kava pikkus oli vähemasti tundi ja 20 minutit ja kõik lood olid sinu kirjutatud. Mis aastate jooksul on see koorilooming kogunenud. Sul. See on nüüd ikkagi üsna viimased aastad. Aga ja neid viimaseid aastaid koguneb kokku vähemasti viis. Umbes nii see ongi. Ma täpselt ei mäleta, mis see kõige esimene esimene asi oli, millest see pihta hakkas, et ma et mul oli võimalus kooridele kirjutada. Ja üks suuremaid põhjuseid kindlasti on Reeda Toots NUKU koori dirigent. Ja siis kuidagi sealt on see edasi läinud, et nüüd mul on tõepoolest olnud võimalus teistele kooridele ühtteist, et kirjutada ja ja mind see pool võlub üha enam see on, see on jällegi üks nendest asjadest, mis mulle väga meeldib ja ja kui arvatakse, et ma olen vääriline kellelegi muusikat kirjutama, siis ma teen seda hea meelega. No sellel kontserdil ikkagi oli tunda, et sa oled džässmuusik, et sellised põnevad armooniad ja mitmetes lugudes tegi kaasa ka väike džässansambel ja ja kuidas see kõik oli lavastatud, et see oli nagu erakordselt võluv ja rahvas elas täiega. Sul oli ka väikene ümmargune sünnipäev, et tagantjärele veel õnnesoovid vikerraadio poolt kaasesse oled ju valitud ka raadi aasta muusikuks, nii et see oli paar aastat tagasi, aga igal juhul sa oled väga palju jõudnud teha ja siis selle tõuke, mis andis, kas sa oled kunagi ise ka kooris laulnud? Jaa, olen küll, ma kooli ajal laulsin muusikakeskkooli kammerkooris ja ma ju õppisin tegelikult ka kahel erialal seal koolis ma õppisin ka Evi eespere juures koorijuhtimist ja alles hiljem tegelikult tuli välja, et et nad sealt saadud õppetunnid on väga-väga vajalikud kooli ajal ma ei osanud seda seda poolt eriti seda poolt, mis puudutas nii-öelda tapeedi dirigeerimist nii hinnata, aga aga hiljem ma olen aru saanud, et sellest kõigest on palju kasu olnud. Siiski. No ja, ja see kontserdikava tuli ettekandele siis kuidas Rakveres, Pärnus, Tallinnas ja kava nimi oli mõistatused iga ilmaga ja tuulega eriti ja no mõistatused on osa meie rahva vanavarast ja, ja paljudele lapsepõlvest tuttavad, aga nii armsasti veel lavastatud, et oli kapsapea laval ja kartuli koorimiseni välja, aga mõistatused ise, milline see esimene mõistatus oli, mis oli valmis, sai? Esimesed olid kaks tükki olid sibul ja Kell et sündisid enam-vähem ühel ajal täpselt nagu ühe ropsuga, sest Ma armusin mingil hetkel ära miniatuurse žanri, seda kindlasti Jaan Pehki mõjul Jaan Pehki plaadi 99 mõjul, kus tal on palju lühikesi miniatuurne väga võluvad. Ja siis ma sain aru, et lood ei peagi kõik väga pikad alati olema. Ja selline mõistatused mõistatus on siis tekstina just parasjagu nii lühikene, et talle saab siukse pisikese muusika ümber panna ja, ja ongi hea ja kui nad on mitut palju koos, sest neist saab ju moodustada tsükli, praeguseks on neid neid neli, aga ehk ehk ikkagi tuleb veel. No nii, need esimesed mõistatused on meil täiesti siin purgis olemas koorifestivalilt 2013, nii et kuulame ära siis. Et välja tuleks üks põnev koorilaul, selleks on olulised mõlemad komponendid, et oleks põnev sõnum ja et oleks ka muusika, mis seda toetab või komp sinu meelest tähtsam on või võrdsed sinu jaoks. Sõnal on kindlasti väga suur jõud ja ma enamik asju, enamik koorilaulu olen ikka kirjutanud niimoodi, et valmis tekstile, et von tekst valmis ja et seda sedapidi. Ja no üks lugu, mis mind on vaimustanud, seda ma olen varem kuulnud ja nüüd sellel viimasel kontserdil ka see on Juhan Viidingu tekstile, siis tegelikult nimi on Soome lahe kaldal, aga väga lahe tekst on. Jah, selle, see on nüüd küll kõige ilmselt kõige esimene vokaalile kirjutatud lugu, mis ma olen teinud, see on nüüd küll vanem lugu natukene, sest et selle tellisid mult koolivennad ja kooliõed soome koolist, kui nad tulid Tallinnasse vokaalansamblite konkursile. Ja sellest on nüüd küll umbes lausa 10 aastat möödas, aga see natukene on arenenud lugu ja, ja modifitseerinud. Aga siis oli jah loogiline, et kui soomlased tulevad Eestisse laulma, et oleks natukene selleteemaline tekst ka, kuna nad tahtsid tingimata eesti keeles laulda. Ja siis siis ma teadsin, et viidingulon just tekst ja, ja minu arust see oli väga sobiv. Ja see on väga humoorikas ja ma arvan, et raadiokuulajad muigavad ka natukene. Sa oled mitu aastat mänginud Jüri Üdi klubi sama bändiga, aga ma saan aru, et see armastusluule vastu ja kontakt luuletajatega tekkis sul varemgi. Nojah, esimene kontakt luuletaja ega kohtuda oli ilmselt siis, kui ma sündisin. Kohtusin oma isaga aga, aga hilisem nüüd päris teadlik teadlik kontakt, mis siis viis ühisloomingu, nii on ka kestnud mõnda aega. Õnneliku juhuse tõttu sain tavaks Jürgen roostega Jöteboris raamatumessil. Aasta võis olla 2005 või midagi sellist. Ja ajapikku on Jürgenist saanud minu üks parematest sõpradest ja siis luuletajate sõpru on teisigi siginenud. Asko Künnap ja muud. Ja nendega on tore koos olla ja nendega on tore jutustada. Ja siis on nendega tore ka mingit ühisloomingut teha. Et üks võimalus on võtta inimeste tekstidena laulud aga teine võimalus on lasta neil ise Etelda ja sinna ümber vajalik helimaastik luua, mis on ka täitsa täitsa põnev ja väljakutset pakkuv tegevus. Sest et mulle nii ei meeldi, et keegi loeb luuletust ja siis mängitakse lugu vahele lihtsalt luku vahele või lihtsalt suvaliste asja sinna juurde. Paidet. Me oleme püüdnud ikkagi vähemalt natukene komponeerida või vähemalt seda meeleolu võimendada, sest et muusikal on jällegi ka suur võim nagu sõnalgi, et muusikaga võib anda sõnale hoopis teistsuguse mõtte. Aitäh. Nagu Hitchcock ütles, et et ilma muusikata oleks tema filmid, naljafilmid aga tänu õud seal on siis, siis on natukene teise žanri esindajad. Jörgeniga olete te jahiigal pool esinenud, on see siis Viru folk või on see jätkara tänavaotsal ja selline rõõmus elevus on, saadab alati nagu sind ja teda koos, et tekib mingisugune eriline sünergia ja ma arvan, et sa oled päris palju lugusid nüüd kirjutanud. Jörgeniga koos saame midagi kuulata, siin on sul ka õige mitu plaati ja üks on eesti keel nagu. Ja, ja siin on siis ka Jürgen Rooste lugusid, kas kuulaksime seda ballaadi, on seal mingi eellugu ka? Jah, tal on kaks nime ise iseenesest sellel lool oli küll kõigepealt nagu muusika olemas ja siis siis ma lugesin seda Jürgeni teksti nimega kesklinna lähedase agulirealism. Ja siis need kogemata sopitusid väga hästi kokku, meie meelest. Lambi valgussõõri mahumäära linad on kulunud ja karedad. Katsume teineteist eksides kobades. Oleme väsinud ja karedad. Kapi pääl jahtub task kibedat rohelist teene. Oleme unustanud mõlemad peapäevast veel kirju, nii palju tööd, nii palju vastamata Kirwindlikuid silmad. Oleme millegi ootuses riieti, rahutud silmade takka ärritad, nihuta näki suudeldes pikalt sind suule veatu tagasi ja püüan aimata, mida sa sellest nüüd järeldad. Väga maheõhtune lugu ja eesti eepiline orkester, Jürgen Rooste ja siis sinu juhatusel bänd. Väga kaunisti mängivad, aga sellel samal heliplaadil on veel hulk luuletajaid, ehk siis Asko Künnap, Tuuli Taul, Maarja Kangro, Karl Martin Sinijärv, Jaan Pehk, kes nendest veel on sinu lemmikluuletaja või on sul lemmikluuletaja keegi, keda enam ei ole? Ma ei ole sellele mõelnud, kes mu lemmikluuletaja on. Ma arvan, et mul ei ole päris lemmikluuletajat. Väga meeldivad mulle August Sanga luuletused, Viiding muidugi ka uuematest inimestest ikkagi Jörgen ja Asko asjad. Klassikat loen meelsasti. Heiti Talvik on vahva. Vahva on kõige valem sõna muidugi, aga aga ma loen siit ja sealt. Ja mu luulemaitse on küllaltki konservatiivne, ega nüüd liiga palju. Liiga paljud teeksid mind ka vaimustusest lakke ei pane hüppama. Aga õnneks neid siiski on. Muusikaga on sama palju, tehakse väga palju asju ja peabki tegema, aga kõnetab 11, teine ja mõni asi antakse lihtsalt välja, nii et ei kõneta kedagi. Võib-olla. No nii ta on, et sellel plaadil on sul hulk hulk lugusid ja kuulaks siit veel midagi. Ja vastukaaluks võiks kuulata disnaisluuletajat naisluuletajat naislauljat Tuuli Vellingut. Kui on kirjutanud ise lugusid ka oma luulele, eks ju, aga see on vist nagu erilisem, et keegi teine võtab tema luule üles. Jah, jah, võime siukesed natukene grotesksed lugu kuulata, mees vastasmajast. See mees, keda sa vastasmaja ribikardinate vahelt näed, magab katusekorteris. Ta paitab Macintoshi helevalget keha, kes sisestab õrnalt USB Räbihku mängib sõrmedega klaviatuuril nühivad ninaga päts vääri. Ta laseb jahutussüsteemi puhuda. Vajuta enter-enter, ent kuni punane tuli annab märku, kuumeneb. Ja tunneta Ta libistab sõrmi mööda kukla suruktseedecketta küljelt. Mine horisontaaljoon oma lõpupoole. Viis protsenti 30 protsenti 75 protsenti 76 protsenti 100 protsenti. Ta on nüüd päriselt rüperaali, sellest teadmisest kohiseb kõrvus elekter. Elekter, elekter. Mees vastasmajas tõmbab keerdunud voolujuhtme voodile. Kõhu peale. See keda saab vastas, maeti nii, kardinate vahelt. Näed öösel salaja kontorisse. See oli siis Tuuli Velling Taul ja meie külaline on jätkuvalt Siim Aimla, ehk siis väga eriline muusik ja mul on tunne, et sulle meeldivad sellised intrigeerivad väljakutset ka, et sa ei esine ainult kontserdisaalis ja džässiklubis vaid kui on midagi sellist, mis võib-olla on nii noatera peal, et sa oled nõus ka sellega katsetama, et kus need erilisemad kohad on, kus sa oled esinenud. Kõige ehmatama pakkumine võib-olla tehti mulle mängida tõstuki peal. Eelmisel aastal oli niisugune üritus nagu linn esindas kai, mis on küll igal aastal, aga, aga eelmine aasta pakutelt mina võiks seal kõrval muusikat teha nii et et ühe tõstukiga saadeti sööjad 60 meetri kõrgusele ja siis siis teised tõstuk, ka muusikud, mängisime seal kahekaupa, nii nii Harakene lahkunud Raivo Tafenau kui kui Taneli naljaga. Ja kuna mul oli tol ajal väikene kõrgusekartus ka siis oli väga hea tera pea sest seal üleval oli päris tuuline ja see pisikene tõstuk logises meeldivalt. Ja esialgu oli see keeruline, aga kuna neid tõsteid oli kolm tükki päevas, et mängisime seal mõned päevad, siis noh, lõpuks oleks võinud kasvõi käsitsi sinna üles ronida ja me olime nii vanad kalad, et see oli, see oli kindlasti üks eneseületuslik koht, aga, aga üldiselt mulle meeldivad ka ikkagi nagu mitte tavapärased kohad, noh, kontsertsaal seal ikka vahva mängida ja, ja koolisaalis ja ja seal seal, kus peab stuudios. Aga no näiteks tänaval tänaval musitseerimine ei ole ju midagi uut. Aga tänud Jazzkaare linnaruumi projektile. Me oleme saanud katsetada erinevaid variante, et kuidas, kuidas, kuidas ja kus muusikat teha. Siiski reageerib ja kuulama jääb ja, või ei jää? Jah, et näiteks üks linnaruumiprojekti atraktsioon on olnud meil mängiv vaip, et me paneme kuskile tänavale pika vaiba maha. Ja siis sildi juurde astu peale. Ja kui keegi peale astub, siis samal hetkel hakkab muusika mängima. Nägu läks nuppu veerand raadiost. Ja niikaua muusika mängib, kui keegi on vaiba peal ja kui keegi vaiba peal ei ole, siis on katkenud muusika kohe. Ja nii mõnigi inimene, eriti turistid, on hakanud meiega mängimine, hüppab vaibale, hüppab maha, seal hästi põnev olnud, teine atraktsioon, mis mulle on meeldinud teha on nagu siukene kerjuse mängimine. Me paneme kerjusriided selga. Ja oleme näiteks kihu tänaval ja ka sildiga, nagu nad ikka on, et ja silt on, et väike raha teeb imet. Kui keegi siis tuleb, poetab meie topsikesse. Mündi või kaks, siis lendavad need keeduse hõlstid pealt ära ja siis me oleme smokingutes lakkkingadega riietanud bänd nurga tagant tulevad välja džässtantsijad ja, ja siis on niisugune väikene šõu. Neid on nii vahva teha, sest et kuidagi ega see ei ole niisama lihtne, see natukene vajab siukest eneseületust ka või nad on ikkagi natukene. Kuidagi panevad pabistama kat, kuidas õnnestub ja mõned siis filmivad ja aga, aga need on vahvad, siis see annab kuidagi eluks jõudu. Ja mingi detaile annab jälle välja mõelda ja katsetada ja midagi on põnevasti. Aga väljakutse on olnud ka lennusadam. Ja üldse igas ruumis, eriti kirikutes ja suurtes katedraal sides. Ja lennusadam on ju ka suur katedraal, et nendes mängimine on selles mõttes põnev vastavalt su mängule eri moodi ja sellest sõltub sinu mäng lennusadamas, kange tahtmine on olnud juba tükk aega katsetada erinevaid pille ja, ja mängimisi erinevaid kohti. Ja nüüd käisimegi üks öö eelmisel kevadel Adel hullamas seal helindajast sõbraga Sten-Olle, Moldova ja ma mõistsin kõike oma pillid kaasa, palju neid siis oli? Mitte väga palju, mõned saksofonid, flööt, Altsarv, tütre tšello, siis kanalisatsioonitorud, mida siis pläituga mängides saab väga-väga lahedal siukest bassi efekti. Siis natukene sai ka nende kohalike miinide peal mängitud Nad ei plahvatanud õnneks. Ja siis üks lisasõber Kaia Karjatse tuli, mängis neid Tiibeti kristallkausse, kuna neid mina nii hästi mõista mängida, et ja siis panime pärast selle potti kokku. Ja mina ei oska öelda, kas see on hea või mitte, aga minu arust see annab seda lennusadama õhkkonda küll edasi. No kuulame, mõned katkendid sealt Igatahes seal lennusadamas erinevaid pille, kuidas said sa väga hulga toredat materjali, mida sa võib-olla saad edaspidigi kasutada, veel on kuskil vaja teatrietenduse kujunduseks või filmile kui hakkad muusikat tegema, et kõike seda võib ju vaja minna, et tore kogemus jällegi. Mulle mulle meeldib tegelikult selle plaadi juures see ka, et et ma mõtlesin selle nii-öelda põhikujunduselemendi ise välja, mille üle ma väga uhke olen, tegelikult seal polnud midagi mõeldagi. Kogu see lennusadam on paksult metalli täis allveelaevad ja muud miinid ja ja siis ongi niisugune natukene natukene rustikaalne, seal on nii-öelda musta metalli peal ainult see plaat ja kogu moos, midagi rohkem seal ei olegi, et ta on niisugune natukene jõhker oma olemuselt. Ja kaalub päris palju ja noh, muusika ilmselt kaaluka, päris palju, aga ikkagi pool elude tööd on sul Jüri Üdi klubilauludega, et seal oli väga palju sinu muusikat, võib-olla jäi mulje, et muusika on nagu erinevatelt autoritelt igal nädalal vahetusid lauljad ja kuidas sa siis muusikat kirjutasid, mõeldes nendele lauljatele ja kuidas tekste leidsid ja need plaadi peal on saadud 18 lugu, oli neid isegi rohkem või? Ja no nii ei maksa öelda, et nüüd pool elutööd, et see oli, see oli surra üks osa, üks osa minu mõne aasta mõne aasta jooksul mu tegevusest siis kui Üdi klubi oli ei mäletagi täpselt, mitu aastat kokku oli kolm või neli hooaega. Ja oli jah, nii mõnigi nädal oli, oli vähe, ta uus lugu, vanu oli ka teiste omiga, Enda lugusid kogunes ikka jah, eks mõnikümmend kokku. Ja nad sündisid tavaliselt viimasel minutil. Siinkohal au ja kuulsus lauljatele, kes suutsid need lood ära õppida, kõik ei olnudki nii väga lihtsad lood. Aga eks me valisime, eks ma valisin neid lauljaid ka nagu teadlikult just selliseid, kes on haritud ja head muusikat, kes saab hakkama ja kes suudavad orienteeruda ja, ja siis kohanduda tingimustega, nii et ei olnud üldse harv nähtus, et kui me saime saate teema teada siis valisime selle teksti, valisin selle teksti natukene vastavalt saate teemale. Ja siis esmaspäeval oli salvestus, noh, hea, kui see lugu oli laupäeval valmis, aga oli ka selliseid olukordi, et esmaspäeva varahommikul saatsin lauljale loo, aga kui ma olin selles, et selle valmis teinud ja siis noh, palju õnne, lauljat otse otseülekanne, eks ole, et tagasi ei võeta, jah, et. Ja nii vahva oli, et tegelikult saidki kõik hakkama. Nii kuulame lugu terve mõistuse, Maasemad Jürgen Rooste, Aia solistan siin Airi halve. Ja kas neid Jüri Üdi klubi laulud on ka plaadiletil saadaval? Jah, kohe-kohe hakkavad jõudma poodidesse ka. Lase eraldi sort, see seal puudus külgetõmbejõud ja ka. Ning vanus ka sa eal ei tookord. Ent teadis iga oma täpset märki, kes oli lõvivõim, on need lina pealt kurja silma saadad nõiamärki ning kuldsed puutumatud, no seega. Ja jumalat ei tuntud selles reegi. Kaotanud libekeelset ennustajad. Võitlesid eadmisti Jolyybigi ning mõistukõnet kandsid rõivik sülle. Kuid jumalat ei vajata ilma. Ning elu on nagu mesikärjed selgu. Taevasse, kui heidad hetkeks silma. Mustmiljon Tähk täis voodi pilgu. Sa tunned vist kõiki Eesti muusikuid ja oled peaaegu kõik ideega koos musitseerinud aga sinna Jüri Üdi klubis seal oli nagu stabiilsem bänd, mis mängis ja soliste, siis pidid valima, et leidsid uusi uusi hääli ka. Noh, tegelikult ei leidnud selles mõttes, et ma kutsusin sinna ikka neid, keda ma teadsin, et kellega sünnib televisiooni minna. Küll, aga võib-olla paljud näiteks televaatajaid ei ei teadnud, et on nii ja naasugused noored olemas. Et see oli küll vahva, aga bänd oli seal, jah, Araabia ralli on ja Kusti Lemba natukene vahel vahel harva oli, olid muud muud mängijad seal ka abis. Aga põhituumik olid nemad jah. Ja ennem rääkisime, et võiks mängida ka lugu number üheksa, igatsus, kus teksti autor on Hanna Kangro ja solist Maria Väli. Marjakene, kes meil on oma sooloalbumi välja andnud, aga ta laulab ka mitmetes ansamblites, nagu söörene ja Estonia on või siis aga siin siis igatsus, aga Hanna Kangro kohta, mida lisaksid Jüri Üdi saates lisaks muusikale oli alati ka väike luulenurk. Ja Hanna Kangro on üks üks noortest naisluuletajatest või noh, miks ei teagi naised lihtsalt noortest luuletajatest kellel siis mõned tekstid on kindlasti niisugused, millele mulle meeldib teha muusikat, et ma saan neist aru ja ja nad ütlevad mulle midagi ja siis loodetavasti lauluna ütlevad siis Kahn. Hiina on kui ka äkki on läinud ka tund. Aega ja. Koostöös kirjanikega ja Jüri Üdi klubis saime nüüd natukene rääkida, aga tegelikult Ta on, oleks sinuga põnevat veel nii palju jagada, sellepärast et sa mängid nii paljude ansamblitega ja ikka jälle uut muusikat ja põnevat muusikat. Ma tean, et Raivo Tafenau ka olete te puuda soola ära söönud ja pidi siis välja tulema ka varsti, LP plaat on nii, jah. Õigemini juba tuli välja, LP tuli välja, see on juba nii vana lugu, et tegelikult tuli juba kevadel et seda ma praegu ei mäletagi enam, et sihuke asi sai tehtud, aga aga tehtud ta sai. Ja saun on väga hea, sest me tegime selle vanaaeg nagu ta nagu vanal ajal, ehk siis mängisime linnahallis lindi peale. Masterlindi tegi Koit Saarmäe masteri lindi peale. Ma võitsin need lindid siis seljakoti, viisin vinüüli tehasesse Londonisse. Et läbi arvuti see koht siis ei läinudki. Heli. Kartsin küll kõvasti, et kas nii vaevarikas ja kulukas projekt ennast ära tasub, siis heliliselt. Majanduslikult loomulikult mitte, aga tühja sellest. Aga see, see saund on seal tõesti väga hea ja see on see vahet CD-ga võrreldes on. See on suurem, kui ma kunagi oleks osanud arvata, see on nagu kaks TV3 teie film põhimõtteliselt, et see ongi ruumiline. Et ma olen küll selle üle väga õnnelik. Millised sinu bändidest on sinu jaoks praegu aktuaalsed, ma tean, et sul neid hästi palju, aga. Ega neid nii väga palju ei olegi. Kõige väiksem orkester ja nii kõige suurem orkester ja nii edasi. No suurematest on väga lihtne Estonian Dream Big Band ja politsei, piirivalve bigbänd, on need siuksed, tugevad löögirusikat, väiksematest no kindlasti ansambel Tafenau Agan, Tafenau Aimla kvintett, millega me selgus, et esitleme detsembris uut kava Aga sa teed koostööd ikka väljaspool Eestit ka soomlastega ja lätlastega näiteks. Jah, aeg-ajalt aeg-ajalt ikka Soome perioodist on jäänud ikkagi mitmeid tuttavaid ja sõpru ja nendega on nii ühel kui teisel pool lahte ja mängib mitte küll väga tihti, aga aga aeg-ajalt ikka ja mõnede lätlastega ka Viktor sõidus ja Andres Guntega klahvpillimängija ja bassimees jahimees ja, ja et nendega sai koos Aivar Vassiljeviga kunagi tehtud plaat Teie kõigi muusikaga, siis jah, jah, Mart Soo kitarrimängu kuulad seal ka. Aga muid koosseise ja on nagu džässi, džäss ja like või džäss Steetikas. Et Tšašesteetikas ikka, need on ka palju projektibände, mis pannakse kokku. Aega on kulunud ja õhtuid, džäss tüürib lõpupoole ja loomulikult ei saa me ilma selleta, et peaks ikka ühte bigbändi lugu ka mängima, et mis need Pipendi viimased projektid on olnud? Seal ootamas. No viimaste aastate kõige helgemad projektid on olnud koostöös jazzkaarega nagu sa võib-olla tead, aga, aga võib-olla kõik raadiokuulaja ei tea jah, ehk siis koostöö New York poisis sõja tellinguga mis on olnud küll ikkagi ikkagi lausa unelmate kontserdid, niisuguste staaridega saab koostööd teha. Ja ma arvan, et, et see koostöö on ikkagi rahuldanud mõlemaid pooli, et seal ei ole ainult seda ameerikalikku keep smiling ut, et on kuidagi on tunne, et on ka juttu olnud. Et hea meelega teeks edaspidi koostööd ja eriti New York poisise liikmete soe suhtumine ikka väga soe suhtumine, see annab nii palju juurde ja annab nagu tuge, et et võib-olla me ei olegi muidugi Eesti konnatiik nii, aga võib-olla võib-olla meie krooksumine on ka suhteliselt hääles ja ja ei ole üldse nii, nii hull ja mannetu. Et Tarmo myyder tuli isegi ühte instrumentaallukku. Raimond Valgre, Saaremaa valsi tuli mängima soolot ja ja ma arvan, et ta on üks vähestest maailmanimega drastiliselt ahedaskelt valget on mänginud. Jaa, sellel lõbusal noodil võiksimegi lõpetada ja soovin sulle edu ja palju huvitavaid kontserte, ma tean, et meid on ees ootamas omajagu, aga küllap te leiate need ülesse aitäh tulemast õhtu džässi ja kirjuta ikka head muusikat.