Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Keegi mees Nad tahvelarvutisse ja möödus ekraanil, toimub vale keskendunult. Sydney lennujaama turvakontrollist koha peal ei pannud keegi taolist loomulikku liikumist tähele. Küll aga märkas juhtunut hiljem turvakaamera kaudu lennujaamast toimuvat jälginud julgeolekutöötaja. Viimane tõlgenduse olukorda esmalt kahtlaseks ja seejärel ohtlikuks ning lennujaamas kuludele. Väljahäire reisijad evakueeriti ning lennud lükkusid edasi, kuni lõpes erakorraline uurimine ja kõik reisijad olid läbinud teistkordse turvakontrolli. Tahvli kasutaja iseloomulikult ei märganud midagi ja oli kuumade sündmuste ajaks lennujaamast lahkunud. Vahejuhtum teenib sõnumit erakordset seoste rikkast ja tasahilju, äärmuseni pingestunud elust, milles kriisi käivitamiseks pole vaja teha põhimõtteliselt mitte midagi halba. Põhimõtteliselt pole hirmude külvamiseks ka terroriste vaja, selleks piisab närvilisust ülereageerimisest. Olukorra teeb huvitavaks süüdlase tuvastamine. Kas süüdi oli täiesti ohutu ning Inimlikult hajameelne külastaja või olukorda ohtlikuks tõlgendanud turvatöötaja. Teine huvipakkuv probleem on seotud nähtamatust jõust kantud keerukuse ning seoste jätkuva kasvuga mille tõttu tulevikus kasvab taoliste juhtumite tõenäosus. Üks nähtamatu jõud on siin mobiilne andmeside, mis võis mängida keskset rolli ka antud juhtumis. Kui toitis. Osatu reisija tähelepanu katkematu infovooga. Võimalik, et tehnilise lahenduse pakkus mõni läheduses asunud wifi tugijaam. BBC vahendatud andmete järgi leidub maailmas hetkel umbes 47,7 miljonit avaliku wifi kuumpunkti. See teeb ühe avalikus ruumis töötava andmesideteenuspunkti iga 105-ga planeedi elaniku kohta. Kuumbohdid ei paiguta siiski ühtlaselt. Ja mõnes riigis on neid oluliselt tihedamalt nagu näiteks üks tugi ja 11 briti alama kohta. Hetke hinnangutel kasvad traditasidega avalike internetiühenduste arv järgmise nelja aastaga umbes seitse korda kusagile 340 miljoni. Kuumpunkti kanti, mis teeb ühe cum punkti paarikümne inimese kohta. Paraku pole olulisi struktuurseid muudatusi oodata ning jätkub seega internaadi juurdepääsuvõimaluste ebaühtlus. Kui USA-s ennustatakse suhet üks kuum punkt nelja inimese kohta siis Aafrikas jääb suhe 100 korda suuremaks, olles üks, 408-le. Hetkel on Euroopa tervikuna kõige suurema viibi tihedusega piirkond. Kuid see ilmselt nii ei jää ja aastaks 2018 mööduvad Aasia riigid meist interneti traadita juurdepääsutiheduse poolest. Huvitava. Arenguna hakatakse eriti linnalähedastes rajoonides viiti võrgustikku arendama hübriidselt kui kaabelteenusepakkujate poolt kodudesse erakasutusse paigutatud. Wifi tugijaamasid hakatakse ümber häälestama avalikeks juurdepääsupunktideks. Lahendus oleks kompromiss, milles kodukasutaja hirmud võõraste signaalide lubamisest oma. Tenni maandutakse ilmselt teatud soodustustega. Näiteks pakutakse odavama hinnast paremat andmevahetuskiirust ja samas sideteenusepakkuja jaoks tähendakse suurenenud teenuse kasutajate arvu. Ja see omakorda topside punkti pakkujate sekka arvukalt neid, kelle põhitegevus ei ole info ja sidetehnoloogiad. Analoogsed. Tänastele kohvikutele hotellidele peab aga täiendavalt arvestama veel ka kuritegelike kavatsustega wifi kumm punkti loojatega. Nende huvi on lehitseda sidepakkidest kasulikku informatsiooni. Tänan, aga eriliseks probleemiks vajadus end igas punktis kasutajaks registreerida. Arvestades signaali. 10 meetri kaugusele ulatuvat kasutatavust muutuks iga uue punkti juures siis sisselogimine peagi tüütuks ja täiesti võimalik. Siin tulevad mängu suurte teenustepakkujad, kuhu sisse logides saab siis wifi signaalide meres muretult ringi liikuda. Viiti signaalide globaalne pilv pole mõeldud pelgalt inimestele. Maailma lisandub ju jätkuvalt. Tehnoloogiast sõltuvaid eripäraseid, andureid, automaatikaseadmeid ja muud taolist. Ning neil pole õnneks või õnnetuseks. Kol, sestap kohtume peagi järgmist uudist pea ekraanis ringi liikunud inimeste viltuvedamisest.