Kui soovid võita endale komplekti Eesti kõigi aegade 10-st paremast popmuusikaalbumist, aitan, et kõigepealt valida tee seda internetis aadressil R2. Ee kaldkriips. Album. Võitja selgub esimesel augustil. Plaat, millest pikemalt juttu teeme on kindlasti eesti rokiklassika, see on Mart Juure raamatus 101 Eesti popmuusika albumit kenasti olemas. Selle plaadi tegi Gunnar kas koos oma grupiga. Kui Magnetic Band meie seast kadus 86. aastal võttis kraps otsustavalt suuna hevi metalit hard rockile, siis. Koostas gruppi, kuhu peale kuulus teine trummar Arvo Urb kauaaegne kitarrist Sulev Kuusik. Basskitarrile võeti Jüri roosa ja soolokitarri kutsus raps mängima Leningradi atleetliku virtuoosi Juri tihanovi, kes palus end kutsuda steppeltoniks. Viskas pagaati kukerpalli ja kui tal liiga kerge olemine oli, siis võttis ka Grapsi endale õlgade peale. Nõndaviisi lindistati hevi, anti lugematuid kontserte siin ja sealpool Eesti piiri. Kui saabus aasta 88 ja tehti teatavaks, et keegi keel on lubatud välja anda album. Sama aasta alguses lahkus Sulev Kuusik ja ka Arvo Orboli, läinud Urbi asemele tuli trummar Tiit vesi, keel Altosaar Üllar Jaak kuusiku kohta täitma kutsus Jüri roosa oma vana partneri Andres Haagi. Kohe räägime Jüri roosaga nendest aegadest, aga kõigepealt meenutus sellest samast aastast 88, kui märg rapsigrupi põlemise albumit lindistati ja välja tuli. Gunnar Grapsi Grupp oli kõige esimese rock summeri kõige esimene esineja ja kohe pärast esinemist tabas Grapsi lava taga ajakirjanik Tiit Karuks. Esimene esineja ja ühtlasi esimese päeva üks juhte Gunnar Graps on oma etteaste lõpetanud, on jõudnud Olav Osolini vahendusel ka anda intervjuu Ühendriikide televisioonile on jõudnud riided ära vahetada. Tähendab, ilmselt olid koos bändiga läbimärg. Jah, praegu on niimoodi, et et kas oleks viimase pool tundi seisnud või, või laval tööd teinud, umbes sama teeb välja. Minu meelest on seal väga tänamatu olla sellise suure rokkfestivali esimene esineja. Kas see veidi kõhedaks ei teinud sind, kuigi sa oled ju väga-väga kogenud popmuusikat? Tead, eks ta tegi, kõhedaks küll ja üldiselt see on väga raske saada esimese esimesena kõike seda asja, noh nagu noh, minema ja siis on kohutav rahvamass ja selline ilm ja ja ei ole veel sellist nagu tunnet tekkinud sellest diilist publiku hulgas ja meil endil ka poisi oli niimoodi, et ütlesite filiste tekkinud. Me tegime lihtsalt seda, mida me nagu jõudsime. Kuidas tundsite, kas publikule kohale jõudis. Eks ta jõudis ja muidugi oleks olnud nagu näiteks kolmandal päeval, siis oleks olnud kindlasti juba parem, siis nad elavad tänase päevaga alles ennast sisse. Natukene külmavõitu oli, aga mis seal ikka? Ma usun, et kõigile siin esinevatele eesti rokkmuusikutele peaks esitama kindlasti ühe küsimus on nimelt kuidas on mängida nii hea masinapargiga, tähendab nii. No see on muidugi fantastiline, olgugi et meie ei jõudnud soundtrack'i alguses teha ja sellepärast läks asi majutama, et aia taha ta tuli väga hästi välja, aga meil laval oli väga võõras tunne, kuna me ei kuulnud, ütleme kitlit mina trummi taga ei kuulnud laulu. No ühesõnaga ei jõudnud kõike ära kontrollida, nii et see oli selles mõttes õudselt raske, aga muidu üld üldmõttes kogu värk on muidugi fantastiline. Ma olen muidugi varem sellise aparatuuriga mänginud Hispaanias ja Soomes. Aga nagu Liidu mastaabis on see noh, täielik Ameerika. Sa oled nüüd hiljaaegu mängimas Soomes saabas, ela rockil, kui sa võrdled kogu seda atmosfääri ja kõike muud, mis siia juurde kuulub neid kahte festivali, nüüd Tallinnat, mis käima läks sinu bändiga ja saabas Elaroki, mida võiksid öelda? Ei taha küll oma Soome kolleege nii-öelda noh kuidas nende solvata või, aga aga saabas, algarok tundus praeguse meie festivaliga niukene paras küla pidu olema. Palju seal publikut oli? Kuskil 4000 ringis. No sina oled meie rokkmuusikas omamoodi kangekaelne kuju olnud, sellepärast et sa oled selle heviliini peal püsinud väga kaua. Ja ma usun, et veel võib-olla neli-viis aastat tagasi ei olnud see ametlikes ringkondades sugugi soositud esineja, räägi, kuidas sa oled jaksanud läbi kõigi nende aastate tulla, sellepärast et alles nüüd perestroika ja glasnost ajal oled sina ka võib-olla alles täiel rinnal saanud mängima ja esinema hakata. Jah, eks ta niimoodi ole noh, ma olen seda asja nagu tratsinud ja, ja noh, eks üksjagu põikpäisust on ka kaasa aidanud ja on olnud ka selliseid taotlusi, kus tahad kõik maha panna ja käed üles tõsta, öelda, et enam ei jõua, aga siis on jälle tekkinud mingisugune klõps, et et aga nii kaua juba tehtud, milleks siis alla anda, tuleb ikka noh, nii-öelda edasi panna ja nii ta on läinud. Sa hakkad lähenema 40.-le eluaastat peale, aga ikka teed hevi, kas natukene juba ei taha suunda muuta või tahad lõpuni minna heviga? Noh, kui kuivõrd palju ma nüüd seda hevi teen, selles on võib-olla rohkem ikkagi haad, rokki, sugemeid, see, mis ma kunagi ornamendiga olen alustanud. See mul on ikkagi veres ja, ja võib-olla tuleb aeg, kui ma pöördun, noh nii-öelda selle vana hea juurde tagasi praegu aeg lihtsalt nõuab ja ma saan rohkem ennast välja rabelda. Millised on kee lähemad ja kaugemad plaanid ja ma küsiksin ka, võib-olla veidi kaugema sihiga. Kui kaua kavatsed veel jätkata? Rokk businessis? Noh, niipalju kui tervist ja jõudu jätkub energiat. Ja võib-olla noh, julgelt võib öelda viis aastat võib-olla ka kauem kui siis võib-olla mitte aktiivset kontserditegevust, siis, siis võib-olla nagu veidi harvem lavale minna ja mõelda uute plaatide peale lugude kirjutamisele praegu lihtsalt vajadus tekitab seda üliinimlikud tööd ja pingutust, sellepärast et meie rahasüsteem on niivõrd mäda, et meil lihtsalt muusikute üle mõnitatakse. Ma saan 30 rubla kontserdist ja, ja ma praktiliselt panen koguma tervise ühesse kontserdisse välja. Nii et jah, siin on veel väga palju ära teha, tähendab ma mõtlen just mänedžeri süsteem ja bändide reklaam ja nõnda edasi, see on vist ilmselt ütleme meie rokkmuusika võib-olla isegi kõige nõrgem koht, see on just nimelt kõige nõrgem koht ja palju edu sulle ja jõudu siis sa pead ju välja vedama ka tänase sõumenina selle programmi õhtuni. Nojah, ma tänan. Valgus Gunnar Grapsi grupi albumilt põlemine ühelt oluliselt albumilt eesti pop- ja rokkmuusika ajaloos. Enne lugu kuulsite, millised meeleolud valitsesid Gunnar Grapsi peas kehas aastal 88 esimese rock Summeri esimese päeva alguses. Tiit Karus Karuks vestles temaga. Eile aga helistasin mehele, kes seisis Grapsi paremal käel ja natukene selja taga aastast 86 kuni põhimõtteliselt lõpuni välja. Ta nimi on Jüri roosa, ta on metallikunstnik, aga ka basskitarrist. Ja uurin kõigepealt, millises meeleolus Gunnar Grapsi Grupp aastal 88 läks linnahalli stuudiosse salvestama. Oma esimest plaati. No ikka ülevas ülevas meeleolus, sellepärast et bänd oli Eestis nagu siis kuulus ja, ja noh, kõik läks nagu hästi ja selles mõttes ikka nagu niisugust positiivset fiilinguid olid. Sinna minnes kindlasti kohas. Kas see natukene tüütu ei olnud, et need lood tegelikult olidki vanad? Ta ei olnud veel nii vanad selleks ajaks, et nad olid võib-olla parasjagu selgeks saanud, et vaata, kui sa hakkad uut lugu kohe salvestama siis ta vahel on toore selle niimoodi, eks ole, et nad olid nagu töölt parasjagu juba juba ennast paika saanud või kuidagi niimoodi, et ma ei mäleta, et oleks olnud nagu võib-olla kohati natuke võis olla juba, aga, aga midagi hullu küll selles mõttes. Et. Oota, sa räägid praegu, et, et need variandid, mis kõlasid enne selle plaadi ilmumist raadios, mida kõik teadsid valgus ja raudmees ja mosaiik ja et need olite põhimõtteliselt nagu demod. Ei, nad ei olnud emad, nad olid ikka Eesti raadios tehtud nagu selleks noh, ikka päris päris Loodne siis ei olnud veel seda plaadi plaadi diili olnud, selle meloodia, aga keegi ei teadnud üldse plaat tuleb või ei tule. Et need olid mõeldud ikkagi raadios ja telekas käiamiseks. Peolt demod. Ja noh, seal laagris sai natuke suvalt neid selles mõttes salvestatud, et et me seal võib-olla ei lasknud naaritsal teha nii palju, kui vaja olekski. Kõik Me õpetasime õla tagant niimoodi. Kunn õpetas, pane ikka trummi juurde ja. No ühesõnaga, et need olid natuke juhuslikult, sai lõpuks kokku miksitud. Linnahallis ma saan aru, et Kunnarile meeldis kõige rohkem Hammond orel. Ja siis ta oli ikka suured vaenustuselt. Seal niisama mängis vahepeal ka seda ikka õude. Kui aega oli. Kui head tellib teil tol ajal tol hetkel, kui te läksite linnahalli stuudiosse, olid kas, kas need kõik olid juba käsitööpillid olid kuskilt välismaalt toodud poepillid, ma tean, mis pill sull oli. Mul oli mingi ei, see oli mingis endale koopia ja mina ei tea, kus ta Venemaal või kuskil ta tehtud oli. Või et nafta oli, oli niisugune, praegu, oleks ta kindlasti noh. Kehvakene teame, no tol ajal olid, võib öelda, keskmised, milline on, kindlasti oli kellelgil siin paremini, päris originaal, thin. Oot, ma ei mäleta, mis oli Haanovil oli, oli mingi aaria kallima Saar ja selles mõttes oli ikka hea pill. Aga aga muidu ikka kiptlusid olema mingit koopia ja mingid niuksed suvalised meistripillid praegu öeldakse meistripildis öeldis oma Palnõuna halvustavalt, nii et ma ei teagi. Ja mis on halb. Praegu on hea, kui on ise tehtud pill, et meistrivill vanasti oli vastupidi. Sina Jüri, sa tegid vist kõik peale peale bändi pildi, kus sa ise peale olete. Kogu selle GG põlemise kujunduse. Jah, selles mõttes kriitilisel tasemel need kandilised kirjad, raha, mis on ja mõtlesin selle kujunduse nagu jah, selles mõttes, et kõik. Nii et tagumise külje, see väiksem pilt oli tehtud, see Arvimate fotograaf, kes selle tegi. Või, või kes? Mitu varianti sa sellest käsikirjalisest kujundusest pidid tegema? Ma tegin ühe variandi, sest ma olen siis olin, eriti praegu ma enam ei ole, siis ma tegin kõike väga viimasel hetkel ja natuke hiljem siis ma vehkisin öösel teha, seda ma mäletan, kui oli, tähtaeg juba oli käes. Nii et tegelikult on seal, ma ei mäleta mul praegusel, vaat selle jutu peale ma võtsin riiulist välja võtta, et kuskil peab olema niisugune koht, kus ma isegi Siletiga kraapisin nahadel siis öelda mingite arvutivärki ega midagi, see tuli kõik ju sulega kirjutada paberi peale Batmani peale õiges suuruses, täpselt. Seal oli kuskil paranduse, praegu ma isegi seda kohta ei näe, aga et see on ainuke variant, on. Me räägime olulisest Eesti albumist GG Gunnar Grapsi grupi albumist põlemine Jüri roosa ansambli basskitarristi ja kunstnik meenutab selle tegemist ja kusjuures tuli talle meelde ka see, et ega bändiliikmed täpselt ei teadnudki, et nende plaat on juba ilmunud ja on juba poes, ma uurisin, kas vähemalt esitluskontsert, nagu tänapäeval kombeks, tehti. Rei esitlus-kontsert ma küll ei mäleta, et oleks üldse sellel plaadil olnud. Ausalt öeldes praegu praegu ei tule küll meelde midagi sellist. No kuidas sina näiteks teada said, et sul on ilmunud plaat? Jah. Ma ei tea, ma kahtlustan, et, et võib-olla kunn ise rääkis, et nüüd talle talle teatati vast või, või ma ei tea, ma ei oska öelda, kus käikski. Ma ma nagu ei oska isegi mõelda, kuidas see olukord oli siis, või moonias äkki sealt sinna tuli siis mingisugune tartiineid või igal juhul meile jagati lõpuks jah, needsamad Me saime vist mingi paar tükki. Ei mäleta, viis või. Mingid variandid või sain ma selle eest, et selle plaadikujunduse eest või, või said kõik bändis igal juhul midagi seal nagu jagati natukene igaühele. Ma kuulsin midagi. Ai, mul naine rääkisin olevat saanud 83 rubla, selle kujundus tõesti huvitav mäletamine. 89. Aastal. Ja, ja selle tõttu, et ma tegin volituse ja tema käis järgi, kellelt raha No nädala töö eest oli see päris hea tasu tegelikult. Nojah. Kas siis, kui plaat välja tuli, siis paari kuu pärast bändi enam polnud? Jah, siis hakkas tegelikult asi tasapisi. Võib öelda, et lagunemas, siis oled kunn, kavatses juba Ameerikasse minna. Rauno veel olid mingid värgid, et ta ei saanud vahel tulla sealt Leningradist ja näid, hakkas nagu rohkem olema, kui ta ei saanud tulla ja siis me tegime vahel ühe tüdraga ja no ühesõnaga siis nagu ei olnud enam nii. Nii, värske, seal siis võib-olla suurem vaimustus hakkas üle minema. Jürise mängisid. Hiljem juba sel aastatuhandel samuti Connoriga koos Magnetic bändis. Tema viimasel kontserdil. Kas sa mäletad, kas seal tuli põlemise lugusid ette? No mida me seal tegime, vahel Me tegime põlemist, nüüd ma ei oska öelda, kas sellel live in tegime. Selle plaadi lugudest muidu vahel tegime raudmeest. Ei põlemist näinud ainult kindlasti põlemist. Ma mõtlen albumi lugusid, jah? Ja valgust ja raudmees tegime osariiki ka neid. Kolm Ma vaatan kohe, mis kaob kõik, loomulikult see oli tavaliselt esimene lugu. Tihtipeale neli lugu, siis. Kaob kõik on, tegelikult on vähem lugu kui see plaat, et me tegime uue variandi plaadi jaoks lihtsalt et oleks ühtlane saanud, see oli ju hoopis eelmise koosseisuaegne. Neli lugu selle plaadi pealt nagu olid, olid noh, kui oli mingi niuke vähegi kõvem Laivustes rohkem mürtsu teha, siis, siis olid nad kõik. Aitäh Jüri roosa, Gunnar Grapsi Grupp põlemise peolt.