Mina olen Mart Juur ja ma olen melomaan. Kirjutasin üks päev raamatu Eesti popmuusikaalbumites ja kokku oli neid seal 101. Tegelikult on neid muidugi ilmunud palju rohkem. Rahvusraamatukogu teatab, et nendel on olemas umbes 5000 erinevat Eesti albumit. Päris õiget numbrit ei tea ilmselt keegi. Kaks arvaselt ühele plaadile või kassetile või CD-le võiks anda tiitli Eesti kõigi aegade parim album ja mina olen sellega loomulikult nõus ja nüüd tuleb mängu sina hea kuulaja. Tuleta meelde kuni 10 kodumaist poprock albumit, millest sa kunagi ei tüdine ja panid need kirja aadressil Veeveeerr kaks ehk allkriips halba. Seda värki lustiga ma mõtlen just neid Bellas oojaa. Ma mõtlesin, et ma ei taha olla ühekülgne, tüütab ära. Minul isiklikult on ühe koha peal selline vaevuaimatav piir, millest üle ei tahaks minna sõnades. Sageli Bellaseda piiri ületab ja vaikimisi ma asetan nende ületate hulka. Need, kes külaga kaasa lähevad, kas on sinul tekitanud mingeid probleeme. Aga jällegi mul on vedanud, mina ei ole. Mul ei ole sellist rolli seal olnud, et ma oleks pidanud piiri ületavaid sõnu seal ütlema. Ühesõnaga sa tuled, sul on palja seljaga kleit seljas laad oma kauni fraasi ja lähed. Nii on minul juhtunud jah, oleksime pidanud seal. Ei tea mida ütlema, võib-olla siis te kindlasti siis kui oleks vastu hakanud, ma poleks seda teinud, aga mul on vedanud. Pelada seoses tähendab seda, et sa ei samastada ennast sellega, mida Bellala laulab ja mida Bella ütleb ise läbi oma suu. Ei samastu, ma vaatan seda kõrvalt kui nähtust ja mängin kaasa ei või, või siis ka naisega, kellega ma vahekorras olin seal nüüd ainukene, mis Bella nagu minu pihta, kui sa seda mõtled, ma ei tea. Noh, jah. Mis seals ikka, eks seda tuleb elus ette, miks ka mitte, võib-olla minuga. Nõnda rääkisid aastal 1993 raadio kahe ajakirjanik Tiina Kaalep. Lauljatar Heli Vahing. Nad rääkisid albumist tähtsast eesti popmuusikaalbumist, millal, kusjuures ei ole minu teada mitte ühtegi roppu sõna otseselt. Sellel kassetil vihja mesinik. Selle kasseti tegi onu Bella. Ja selle nimeks on Ma võtsin viina. Aastat Eesti popmuusika ajaloost 90 ja 91, mil tundus, et kõik pop- ja rokkansamblid on laiali läinud või siis mängivad teemadel või soome kõrtsides päris muusikat, uut muusikat, salvestavadki ainult folgi ja kantimine, Lähed, indie-bändid ning punkarid. Vot sealt viimasest seltskonnast ärkas lõpuks Igor Maasik endise nimega maksimum ehk onu Bella. Ja otsustas toota tartus käepärast vahenditega diskomuusikat kavereid, tuntud diskolugudest ja vähem tuntud diskolugudest. Ja ka rokilugudest. Ja kõik vääristatud tema enda poeesiaga. Vello oli uskumatult populaarne. Vähem kui aasta pärast selle kasseti Ma võtsin viina ilmumist külastas ta raadio kahte Mihkel Raua saadet. Ja selleks hetkeks oli tal väljas juba kolmas kassett. Kuulame õige väikest jutuajamist, siis Mihkel Raua ja onu Bella vahel aastas. Ta oli 93. Räägiksime veel siin uuest kassetist reisijast Hits onu Bella, kolmas kassett suluma ja tähendab, ma ei tea, kas. Süüdistada sihukeses suurepärases produktiivsuses on sünnis, sest et noh, viis aastat möödub ju tänavu mul ütleme sihukestel muusikaga seoses lavalise tegevusega. Ja see Kreesist it's kujutabki selleni kasseti, kus on pooled lood, on siis vanad. Nii provintsi ja rahust, Mati. Mis on aga saanud uuema kuue? Loomulikult ma ei ole varastanud ühtegi öörahu ega provintsi ühisme, tegime ka koos ühiselt sõnu, need on kõik, kogu lüürika on onu Peeellalt kassetid ära märgitud. Ja siis viis ilusat kena ja üllitist on siis täiesti täiesti uued. Täiesti uued lood. Kolmas kassetist poole aasta jooksul on küsimus minu meelest niisuguse provokatiivsel firiteerivad, see on see, millest see tuleb, tähendab, et sa nii lühikese aja jooksul mängid v lased välja nii palju kassette, kas, kas, kas sul on mingi hirm, et võib-olla pole või, või ütleme, aasta pärast ei ole enam huvi sinu fenomeni vastu nii suur? Vaata, asi on selles, et loomulikult. Seda ei saa nüüd mõelda selle peale, et kuskil nüüd järgmises kvartalis uus kassett veel välja tuleb, sellepärast et siin võib tekkida selline kohutav hirm, et inimene hakkab ennast lihtsalt välja tühjaks jooksma. Aga et nii palju on, seda, nii palju materjali nii väikse aja jooksul on ilmunud, on võib-olla selles, et ma olen palju asju sahtlisse ennem kirjutanud, eks ole. Ja nad ei ole noh, kassetile võtleme laiemale üldsusele lihtsalt kättesaadavaks. Tehtud. Aga. Et noh, et on palju kirjutatud, palju huvitavaid ideid, on neile kõik kirja pandud ära vormitud, mingil määral leitud sobivad lood, sobivad kaverid ja on ära tehtud, need. Mismoodi sa iseendasse suhtud, kas, kui muusikalisesse nähtusest, selle kui sotsiaalpoliitilisse nähtusesse? Oi ei poliitikas ma küll ta rääkida sotsiaalpoliitilisse Haagu muusikusele. Tähendab, kuidas, kuidas saab, ütleme, üks minu tuttav vanema põlve kirjanik on sinu kohta öelnud, et sa oled läinud väga oskuslikult ära väga õige hetke leidnud, tähendab kus inimesed lähevad sotsialismilt üle kapitalismi tekkinud niisugune kummaline üleminekuperiood ja teda nimetatakse ja et, et sellisel ajal on just sinutaolist meest väga vaja. Et tema ei hinnanud sind mitte kui, kui, kui muusikutena ta ütles, et ta sinu muusika või ütleme, see sinu laulmine või, või see tähendab teda noh, niivõrd eriti justkui muusikalist, sellepärast ei huvita teda täitsa huvitav, seda just just tähendab nähtus. Temal on sinu sõber, ei ole ainuke, kes niimoodi on, konstateerida justamendist. Lunge ütles veel. Ta ütles tegelikult pisut teravamalt minu kohta ütles, et kasutab ära siukest ebastabiilset perioodi. See tähendab Minu sõber konkreetselt, tähendab, luges seda sinu plussiks, mitte mitte sinu miinuseks. No ma arvan, et võib-olla. Vast ka suure suures, ütleme 80 protsenti ei arvanud, täitsa miinus. Tead, see on niivõrd raske küsimus. Sellele on kohutavalt mõtleks raske vastata, isegi. No kui inimesed kuulaksid seda muusikat, mida sa tegid võib-olla siis, kui sa oled veidi vähem populaarne mõned aastad tagasi võib-olla oleksid veel suuremas šokis selles mõttes, et et noh, näiteks InBoil minu meelest Tartust on, on öelnud sinu kohta või isegi mitte süüdistanud, aga öelnud, et, et sa oled oma ehedust väga palju kaotanud, viimasel ajal rahuaegne periood oli nagu see, mis, mis oli niisugune, noh kuidas ma ütlen noh, niisugune ehedam. No seda küll, aga ma siin tegelikult ei varjanud. Mingil määral ma olen ka konjunktuuri ja see muusika, mida ma praegu teen, see tähendab, et see on diskomuusika baasil. Me ei saa üle ega ümber. Disko on praegu popp ja, ja praegu ei ole just eriti mingisuguseid selliseid suundi või tendentsi on märgata, et ta populaarsus hakkaks kaduma. Kuid üks asi, mis on veel sinu loomingu juures mind painanud ja mind mõtlema pannud, on see, et see on minu isiklik arvamus, aga mul on jäänud niisugune mulje, ma tahan teada sinu kommentaari sellele mõttekäigule. Mul on jäänud niisugune mulje, et et sinu kassettide kõige aktiivsem ostja, ütleme sinu loomingu kõige aktiivsem tarbija on just see inimene, keda sa ironiseerid oma loomingus tähendab. Sinu kassette käideldakse miljonäridele, kuna pidudel. Ja kust sa tulid viina võtmast oma laulus, Ma mõtlesin viie sinu. Tähendab, kas see ei ole nagu mingisugust vastuolu? Kuidas teise suhtes? Kuulajas publikusse tuleb suhtuda alati hästi sellepärast et kuulaja on kuningas, temaga konflikti minna. Tähendab noh, iseenda hävitamist, ütleme niimoodi robustselt öeldes vee endale peale tõmbamist. Aga põhimõtteliselt sa oled nõus, et sa ikkagi oma oma lugudes oma oma üürikas ikkagi tähendab mingisugust kindlat maailmavaadet ikkagi naeruvääristada. Otse loomulikult, otse loomulikult, aga teisalt vaata, sa mainisid. Neid rikkaid inimesi ja nende saunapidusid ja nende olengut äratundmisrõõmu see kõige suurem rõõm. Ja, ja, ja, ja kus, kusjuures, kui sa oled ise ka olnud sihukeses seltskond, las ja võib-olla nad isegi tunnevad ennast pisut õnnetuna ja kui keegi neid meenutab nii-öelda hea sõnaga, ei ole hea väljend, et te näete, keegi neid ka meeles peab. Ütleme niimoodi. Onu Bella ja Mihkel raud rääkisid raadio kahes nõnda aastal 93. Armastus. Lämbaks. Tantsides. Kasvuhoonetaimed. Kavandab sori vaatleja vaatajateni tuulekassale korraliku, jäeti meeli unistanud sadursketes või. Kas. Armastus on niivõrd imelik onu Bella. Klassikaliselt albumilt Ma võtsin viina. Huvitav tõesti, mida võiksite arvata Ta Dave Stewart ja Annie Lennox ansamblist jo rütmiks kui neile saadetaks selle laulu Nende hiti kaveri teksti tõlge. Ja huvitav, mida arvaks onu Bella loomingust näiteks madonna kuulates seksikat poissi või alasaavaid kuulatu. Või Estakantsioon sobre spanja. Kuidas suhtuks pink Floyd alasse nimega õpime puskarit tegema? Aleksander vardja army of Flowers. Kas nad kuulaksid lugu mu armukest? Ei, hea meelega. Ma arvan küll. Segastel aegadel aastal 92 ilmunud Ma võtsin viina. Ongi jäänud ainult kassettiks. Ajad olid vaesed, segased, vinüülplaate anti välja vast ainult siis, kui sul oli leping Soome firmaga, näiteks JMKE Ell rõive lööbikul. Vennaskonnale ilmusid vinüüli veel aastal 92. Ja CD-sid võisid seda endale lubada siis, kui sa olid väga rikas ja aastal 92. Seda teemat ei olnud üldse. Ja kui kord CDd muutusid aktuaalseks, oli onu Bella ja ma võtsin viinapäevakorrast pikaks ajaks maas. Paar aastat tagasi just siis, kui ma võtsin viina, hakkas saama 20 aastaseks, käis raadio kahes Tõnu Pedaru Ingrid Peegi saates siin Me oleme külas. Onu Thatcher, Aarne valmis ja meenutas mõne sõnaga neid aegu. Mäletate. Sel nädalal rääkisin Gunnar Grapsi grupi bassimehe Jüri roosaga, sellest, kuidas nende klassikaline album, põlemine ilmus peaaegu et bändi teadmata, mingitest esitluskontsertidest ei olnud juttugi. Siis Bella kassetti esitleti nii et palju oli. Onu Bella oli juba oma esimesed suured meheteod teinud rock summeril ära. Koos. Öörahuga, ja, ja mis seal olid, kõik sellised seksuaalniuksed liigutused laval, eks, mida, mida, mida, mis jääb nagu rock summeril kindlasti ajalukku. Mina hakkasin koos Bellaga tegutsema siis, kui tuli tema nii-öelda see. Ma võtsin viina, märg kus võeti kuulsad kaverid, väljamaalt tehti neile eestikeelsed seaded peale tekstid eestikeelset teksti peale ja siis me tegutsesime kolm aastalt üliintecti ülitihedalt, see tähendab seda, et ikkagi nädalasele esinemisi noh, kolm-neli-viis vahetevahel isegi rohkem. Restoranid testime järgi järgi, millal. Näiteks kui pühapäev oli meil vaba päev, siis tehti lihtsalt teha restorani lahti. Ja esinemisi oli nii palju, et, et ilmselt ei ole seda võimalik mitte kunagi mitte iialgi mitte ühegi artistiga enam järgi teha. Sa rääkisid ka mingitelt täiesti uskumatute eest nii-öelda mahtudest või kogustest, et kui plaadiesitlus ikkagi kolm päeva järjest kestab Kalevi suurhallis massiivne pidujalt, see on tõesti väga, väga unikaalne. Esimese esimese kasseti presentatsioon toimus kolm päeva, Ma otsin viinakassetid presentatsioonil kolm päeva. See tähendab seda, et varastasime ühe päevaga, ei mahu kõik sisse, sest meil ei lubatud üle 3000 inimese korraga sisse tuua. Tõsi küll, mul jäi meelde, et see teine päev ei olnud päris täis, et sinna sai nagu ka kohapealt piletit osta. See kõik tundub tagantjärgi täiesti võimatu. Aga, aga nii see oli. Kohalikel on huvitavad härjad, mitte aga. Kuule mees, mina ei mängi endas. Olen Sambia. Taani noor bürookia eestlannadest Minuga. Mulle on seekord peab ainus tingimus, olgu vaid see mäng. Ja see on ebamainet, ma. Dima naine, särtsakad, tüdrukud käsutab paljude meeste peale. Iga. Anija ranniku koos saab olla siin lausa põrgu. Ta sarjas hõrgu veiniööd on maa alla kadunud. Uudistes et ega see ei hästi tunda, on hispaanlanna, tuju tuleb siit tõmmata uttu ja võimaliku. Sina vaene põhjamaneer, mis alles ei ootaks mees, parimad lapsed ja naised on kodus, mitte aga mooli. Põhjani, mis siga ja vesi ootaksi, parimad naastud ja naised on kodus, mitte aga. Põhja omani ei ootaks, parimad naised on kodus.