Kullalaulik luba, et ma räägin sinuga siit sajandite ja aastakümnete kaugusel tüks, avameelne jutt. Näen tõmbud koorikusse. Oled ettevaatlik. Pealkiri koja laulud kommentaaridega ei tõota midagi head. Lõhnab moraalilugemise järele. Sul on õigus. On põhjust jääda reserveerituks. Oli päris palju vaeva, et leida sinu õhukesi värsivihikuid. Neid ei ole enam palju alles. Neid ei hoia keegi ja neid ei loe ju enam keegi. Vahepeal on sündinud suuri asju, on varisenud, droonid on lagunenud, impeeriumid. Kõrgete aukandjate paleedes voorib lihtrahvas vabalt sisse välja kuhu on toodud kunstiteosed, kuhu koolipingid. Pühakujust mööda minnes ei lööda enam risti ette ja jumalakojad on tühjad. Ära siis imesta, kui kuuled naeru nende ridade aegu, mis kutsuvad kummardama isandat, peremeest ja valitsejat. Ära imesta, kui kuuled varjamata hirnamist. Võib-olla irvitati juba sinu elupäevil ainult pihku. Kõik nad on saanud rahva käest sõna Rooska isevalitsejad, kubernerid, mõisasaksad, kupjad hallparuni välja. Miks peaksime õrnatundeliselt vaikima sinu ees, kes neile ülistuslaule laulsid? Ma ei tea, mis juhtis sinu sulge leivamure. Hirm homse pärast. Kas olid lihtsalt pugeja? Või uskusid sa ise lihtsameelselt kõike? Ei, see on vähetõenäone. Vastu uskusid sa hoopis oma muusa suurust. Kui sul oli aga silma ka lihtsama ja maisema jaoks see on siiski ehk veel kuulamist väärt. Oma maamees ning üts võõras oma maamees. So kallis isamaa, ma vaiks hoita armsasti ma kiigest hingest sulle suva, mis on eali võõras. Kell armas sõber muial amma jo imelikku häält ning palju-palju asju, kumma me silma siin ei näe? Ka meie näemelooja ime siin kulme, elame, päev paistab meil ning öö hom pime, nii on ka mujale. Kui varrangik Lämmi haljas seal mujal võõral maal, ent siin on kik nii kaua paljas, see külma Taiwa all. Eksoolkoneile lääme päeva külm teeb meid tugevas ning meil, kui neil läbivaivas leib veel magusas Meessugust sööki määrast räivas seal rahvas pidava kuis nemad rõõmsast üttest päivast yks tõiste elava. Ka meil on jumal, leib andnu ja Reiva katva meid see, kes on meie eest hoolt kandnud, see samma katab neid. Umbkeel on teie rahva kõne, mis Moido Keyage, kui teie Wayne kotus enne ei maa pääl kaanele. Oo, keel, mees, ema, rinnan, mina, joop, nur, rõõmuga. Maa, hoia soo. Ning jumal, sina mu keele, mõistad, ka. Ma näe ju ilma muga õnne, siis jääge õnnetu seal hom häägord, Emmdeeilom, ennessemmaan, nii armetu. Kallis maa, kun, mina sündsi, kun, kas viminud ohud? Kun mina, Ladze põlven, mängsi, siin Olgoga Mohaud. Ja armasesama ma püüvazovoita armsast, makkigest hingest sulle, Sova mess on hääli. Kui vana on kuuldud oma maamehe ja võõra 20 Ta on võib-olla üle 160 aastasest hooldaga oli 19 sajandi algul Põlva pastori, ta kirjutas luuletusi kanepi kooli õpilaskoori jaoks. Ja siis sellisena on see üks esimesi patriootilisi luuletusi eesti keeles. Valdo kapi luuletused jäid, nad olid nagu ma ütlesin, kirjutatud praktiliselt lauluõpetuse tarvis. Mõned üksikud luuletused avaldas Rosenglenteri BTW, kes nagu hiljem siin ettekandmisele tulev varblane aga suurem osa tema luuletustest käsikirja ja õnneks säilised Rosenglenteri ärakirjades. Ja alles kõige viimasel ajal on nad nüüd kirjanduslukku pääsud ja võib olla kui Eesti riiklik Kirjastus. On lahkesistajaks. Edaspidi avaldab kanad need igatahes nad väärivad avaldamist Aadeegopoli, rahvuselt muidugi sakslane ja, ja nagu meie varasem kirjandus üldse oli võõrrahvusest nii asjaarmastajate arendatud, niisiis oli ta kaunis nii kunstiliselt väheütlev. Aga hooldekapi kohta tuleb öelda, et tema värsid on siiski nii luuletaja käega ja luuletaja südamega kirjutatud, seal on huumor, et seal on niisugust tundmust ja ka tema eesti keel, nimelt Lõuna-Eesti murre on tunduvalt parem kui mõnedel teistel. Nähtavasti sellepärast ka, et tema teine naine oli eesti päri, suri. Nähtavasti rääkis ta sellega vähemalt algul tartu murret. Sa oled ause varblane, ütles häbematult Sirgoke Kemino, Visna Marju sööb ning herr neil kurja tee. Kui tules sina üksinda, siis laseksin mina sündida, ent Sadoot üten, Velliksid ning sõsaride Källuksid. Saagoriad siis neid parem. Sat saunad siin ning saunad seal Lähed üttest ära, töise pääl. Mu hirmutajaid teotad säkurjaste ning irvitad, kui mina enda pahanda ning mantsada ajada kui kava mina kannata soo, ome kurja kombega, jäätsa esinaarad veel, kui ole terne varre pääl, kas Homsis sulgeek, õigus, käen, kui ma näe valge heen, siis tuled sina rutuga, ent ajutaminowaraga? Siiski oot, mina mõtleb nüüd, et anna andis, Mul on sihid. See kelmeis mõlem, pistum, hool, see juhatab somino pool. Muay Tonga soo, põllumaa ning sinu teoline maa. Me peame siis mõlembasin, üten koon elama. Siis võta veli varblane ning tajuta küto rõõmsasti end seda enne ballema, et jäta osast mulle ka. Ma annan sulle enne, kui kurja inimesel, kel moistostom ning jõudu ka, ent siiski võtva laiskleda. Austagem ülemad, jumal on neid ise pannud, see, kes kardab jumalat, tänab ka, et ta neid andnud mõtleb ikka selle peal, et meil neist on Kasode jääl rahus, meie elame, nende alges valitsevad. Kaugel on meist vaenu heal, sest et nemad õigust teevad. Kiitus, au on vagale hirm ja kartus kurjale. Eesti kirjanduse kõige traditsioonilisemat teema hulkas on rahvani alandlikkusele manitseminemis. Pärisorise rahva kirjavaras oli väga levinud ja ulatus välja siis, nagu te näete veel möödunud sajandi keskpaika. Halvemate koos ülemate vastu on lükke luuletus, see oli üks pastor, ta kirjutas 18. Sajandi lõpul juba, aga siis laiemasse käiku tulid need tuntud veerand kildenmanni Antaloogiaga lillekesed, mis ilmus Pärnus 1852. aastal. Jah, sellel kogul on veel vist alapealkiri ka ehk mitmed ja mitmesugused laulud maarahvale elu parandamiseks ja ausaks aja veetmiseks. Sedalaadi sule ja sõnaga manitsejaid oli omal ajal palju. Nendel aeg, no muidugi, see oli nagu üks moraali esimesi koodeks, et talupoeg oli tõrges püüdis mõisnike ja, ja riigivalitsejate vastu tark sealt välja astuda ja nii selleaegse õpetuse üheks niisuguseks põhiliseks osaks oli, oli siis inimest kohaldada inimest meelestada soodsalt alandlikuks riigivõimu suhtes, kes oli muidugi sel ajal rahva suhtes türanni vaim. Armastage ülemad, kes meil seda head keik teevad, olgem Truid alamad neile, kes meid valitsevad. Kuulgem sana, truiste Edagenkovic, vagaste kandkem hea meelega, mis on meie peale pandud. Hoidkem käsku hoolega, mis meil iial neist on antud, makskem omad maksud ka ikka lahke meelega. Oli Krimmi sõjaaeg, mille põhitander oli muidugi lõuna pool, aga samal ajal ka Balti meri muutus teatavas mõttes sõjakoldeks. Siia tungisid liitlaste laevad inglise ja prantsuse laevad ja see mobiliseeris siis siinsed inimesed ja ametivõimud muidugi kaasa arvatud valvsusele ja tekkis ka kirjanduslik missugune nähtus. Et kirjutati terve rida luuletusi krimisõja teemal fuajeedi nende sissetungijate vastu ühelt poolt ja teiselt poolt muidugi selleks, et kohalikku elanikkonda, aga ka satavatavad sõdureid julgustada nendes sõjavaimustust ja vaprust äratada. Sõda jõuab ligemale, seisame siin Tallinnas, Merekaldas, Riia randas vere vahendast valvamas. Merda mõõtvad meie silmad ootmises lootmises, tulgu tapja, ei ta leia muudkui verd ja vermeid ees tulnud ülemeelne inglisVenemaad küll neelama. Aganesa Totter paganud allinnagi, sa ei saa. Kas meil vähe vahvast väge, eks keik, virgud, mehed väes, jumal meie abimeheks oda, meie, seltsimees, oodagolme nurgilise punastada tahame, ega ihunud meie teda muidu, kui teil surmale, mida tähendab oda punastama, on mõeldud muidugi verega oda punaseks tegema. Ja oda kolme nurgelisi punastada tahame, ega ihu. Meie teda muidu, kui teil surmale. Tulge meie suured tükid teid, kui heina niidavad, olge jäätega küll nemad ja aega viidavad, hüüdvad ülemad meil välja keisri ette sõdima. Lauso, teie ei enam sõna. Meie hõiskame hurraa. No vot sel ajal ei jää, Friedrich Nikolai Furzov Tallinna ametnik andis välja sõjateadete kohta erilist büllatajani, Tallinna kodaniku raamat oma sõpradele maale alates 54.-st aastast kuni 57. aastani. Ja selles proosateadetega Esimesel poolel oli sõjaväeteenistuse aeg väga pikk ja ilmselt talupoeg ei tundunud vähematki huvi selle oma elu raiskamise vastu pikas sõjaväeteenistuses vastavalt sellele siis luuletaja püüdis seda näidata ilusana, millised voorused ja millised ilusad riided ka saab ja sellisena nüüd kuulemegi, kuidas negoteet sata meelitud meelitati ja. Mees pole loodud loomerdajaks koduõues komistajaks ahjo argiarmastajaks toanurgas noorutajaks. Mees on tehtud tööde tarvis vaenu vastu võidu tarvis. Ma lähen linna liisku võtma, liisku võtmas, võta tõtma. Siis soene ennast saksa viisi, harin ennast Erra viisi, viskan viisud kas, sest ka joon mustakuue kuuma Aakio soldat tiks sans Aapadi alga ausa halli mundri selga, soldatiks sõjamehe rauast kübarama pähe. Kui siis jätan jumalaga leidma rõõmsa südamega, võtan püssi vapra käega, panen puusa nõrrastmäega uhke rihma rinna ette, kroono, valged kindad kätte. Kas mind siis ei aedsee kaimud valla vennad, perevaimud kast, neiud siis ei hõiska söa laulu mulle luiska. Huvitav, kui palju võis olla tol ajal rohkem kui 100 aastat tagasi meie maarahva hulgas kirjaoskajaid, kes seda lugesid? No need ilmusid väikeste prosseeridena Krimmi sõja ajal ja nende tiraaž kõigepealt ei olnud kuigi suur ja pealegi levitati need tõenäoliselt rohkem linnas Tallinnas maarahva hulka võib-olla nii ei ulatunud, aga mis puutub otseselt kirja oskamisse, siis oli teatavat haridustööd juba 19. sajandi esimesel poolel tehtud ja eriti suur vaimu pimedas enam ei olnud, kuigi kihelkonnakooliharidus tuli alles peale seda kuuekümnendatel aastatel ja sel korral sajandi lõpuks, siis muidugi oli meil juba juba üsna kõrge kirjaoskuse protsent. Vaat neli riiki tulevad ja meie maa sees sõdivad Need laevadega mööda merd on tulnud nõudma meite verd. Ohtühi inglismerelind, kõik vene rahvas naerab sind või sena prantsuspunapart. Sind ootab mõni külamark Neil kangid, kivid, nuiad käes. Et tulge seiske nende ees, mis on veel Rootsi Lääne mark. Tei tapab meie sandi kark. Nüüd tulgu need, kes tugevad ja tühjast tüli tegevad. Kui vene vahvust nägevad, siis Varssi nurgas. Nüüd Kango maailm tähele, kui rätsepad end kiitvad et nende läbi tänini veel maa ja taevas seisvad Nad teevad suurt ja rasket tööd. Neil pole rahupäevad-ööd, sest mäe Mcmäkmek need meistreid, meie oleme kest, argaste köik teevad, kui lõikame ehk paikame Sist, käärid käes, tuld löövad. Key Kiho ehted ilma peal teeb rätsepate käär ja nõel, sest mäe Mcmäki mäkke, kes tunneks saksa santidest, kui rätsepad ei oleks. Kes võtaks mütsi vorsti eest, kui nende nõele jõmblex. Nad käivad perest peresse ja Aitvat paljad riidesse, sest mähemäkmekvak. Eesti laulik 125 uut laulu neile, kes hea meelega laulavad ehk laulu kuulavad ilmunud. See ilmus 1861. aastal esimeses trükis ja tegemist on siis Janseni eesti laulikuga, mis on nii heas kui halvas mõttes teatav niisugune piiritulp. Nimelt oli Jansen suur laulukooride sõber ja lauluharrastaja ja saigi möödunud sajandi teisel poolel tavaks lauldavaid laule levitada. Selle eesti lauliku jaoks ilmus ka ka noodiraamat, nii et kooridel oli võimalik otsekohe laulud ära õppida ja ja sellisena siis oli laulda laul, nüüd kujunenud niisuguseks väga populaarne väärseks nähtuseks Eesti trükisõnas. Nojah. Üldiselt on nad käigust ära läinud, sellepärast et seal laulurepertuaar oli küllalt mage ja Janseni esitus oli niisugune laane rohmakas. Samuti see viisi repertuaar oli saksa liider, tahvlite imalmaguslaad, nii et tal olid teatavad negatiivsed jooned võib-olla ülekaalus ja sellisena sai ta juba Kreutzwaldi arvustuses väga terava hinnangu osaledes naeris nende pasa Becrete ele, kes rahvast üle ujutavad. Niisuguse ebakirjandusliku materjaliga. Kellele Pappy Jansen oma eesti laulikus kiitust jaga esikohale muidugi keiser. Käe oma pereisamaa ja aga siis läidoad ka üksikutele elukutsetele sugust me dünaamiti ametimeestele ja laulumaterjal, kus nad lähevad siis mõnu tunda enda tähtsuse üle ja niisugune juba rahvusvahelises traditsioonist pärit on rätsepaseisus. Üks peenem rahvas oleme ja kergem kui köik teised. Ja peenike on meite töö ja kerged, meie kombed, keel lobiseb ja käsi käib, jalg kõpsub ja suumaius. Sest Mcmak, see pere saab meist austud, kus perenaine tõttab ja puhast lina pleegitud meil laua peale katab. Suupärast on meil magusroog, nii põrsapraad kui munakook, sest mähe Mcmäknak Talunaised on tark sugu, kellest peetaks palju lugu. Tühja kiitust, nad ei taha muud, kui nõudvat puhast raha. Mis tööd Gordon saanud näha, seda oskavad ka teha. Olgu tööl mis iial tahes, pole neil käed-jalad lahas. Nad on kookad, sepad, meistrid, esimesed koolimeistrid, hoolsad lapsi õpetama, targad loomi kasvatama. Pole mingi asja tehtud, kus pole naesed kallal nähtud. Olgu Põllal ehk ka metsas, on nad ees ja keskel otsas. Hea tõepoolest leiame siit Gustav vään ja laulikust lauluräästas ehk laadalaulud ilmunud 1867. aastal. Luuletuse, mis kannab pealkirja kiitus talunaisest. Tema oli rändava raamatukaupmees kusagilt Läänemaalt pärit, andis välja kalendreid Pärnus. Aga kuidas tema geograafia üksikasjades kulges, selle kohta mehel puuduvad andmed, puuduvad andmed tema sünni ja surma ajast. Igatahes kirjanduse ajaloos seda muidugi käsitleta. Ta on vemmalvärsitasemel, niisugused laulikuid oli möödunud sajandil küllalt palju ja, ja möödunud sajandi teisel poolel nad hakkasid pääsema trükisest, olid igasugused rändavad raamatukaupmehed, kes sellelaadilist Femmalarhilist luulematerjali just vajasid, sest rahvas selle vastu tundis rohkem huvi kui, kui niisuguse kunstluule kunstiliselt välja arendatud luule vastu, nagu ütleme Kreutzwaldi Viru lauliku laulud, Koidula, Emajõe ööbik, mille kohta Kreutzwald muuseas märkis viimase kohta, et selle osa kaane paber kaldub raamatukaupluse riiulitel isegi siis veel, kui luuletaja põsed on juba halliks muutunud. Odra jaga rukkilõikus olgu kodumõisa Paikus kartus, liia lina tegu enamiste, naiste jagu, suinadiga töö kallal, talvel öösiti ka ülal keedravat keik sugu, lõngad, kellest koovad jälle kangad. Ja neis teevad meestel särgid, toovad linnast mitmed värvid, teevad endal kallid ehted, mis on nahka mööda tehtud, nad on targad kangrut, kookad, meeste mesi, mu soomokad, Elo maja, Elo ehte, mis läheb puhtusega ühte, kus on majas targad naised, seal ka mehed, pole vaesed vaid neil on head riided, selgas naesteedee. Varjud ja algas see, muidu oli 13-st salm, aga jätame nüüd terve terve rea need salme vahele ja loeme, ma ei ole päris kindel, kas see on kõige viimane. Aga lõpupoole küll 21. Mehed, ärge pange. Pahaks, ega ma teid laita tahaks, seega etei naisa kiidan teie suurust maha, liidan. Kes on see mees, kel lauldakse nii suure rõõmuga et allpool, kus kuuldakse, seal heliseb kur A kes on küll see mees, kel helise hurraa, sel ajal, kui talle palvekirja kirjutajaid antaks, kohtu alla saadetakse asumisele kes on nii kallist ehitud Porp puri krooniga, kes saab nii väga armastut, et hea meelega keik jätaks vaara Elogaa ta kalli elu eest. Kes on küll see mees, kelle eest hea meelega jätaks vara eluga. Sel ajal, kui Mahtra mõisa väljal aetakse talu? Poegi läbi kadalipu, kes on kes hädas avitab, teeb head vaestele, kes alamate koormat näeb ja aitab Helleste, kes rahu nõuab rahva heaks ja tüli lõpetab. Kes on küll see mees, kes alamate koormat näeb sel ajal kui töötrahve nagu ihunuhtlust, Ki jagatakse paremale ja vasakule ning tööpäeva venitatakse tükkhaaval aina pikemaks, 14 tunnini. Kes on kes õigust armastab ja puhast elu viit, kes ise köigil õigus teeb. Karm kuu ehk pehme siid, kes kadedust ja kavalust ei salli iialgi. Kes on küll see mees, kes kõigil õigus teeb, aga ülekohut, kellele rahva seast tulnud mees paneb pommi? See on ju meie keiser, hea au, Emala alati. Plaadil kõik ulatub välja meie andmetel vähemalt keskajani kus rüütliseisus ja vastavalt ka rüütliluule oli keskseks luuleliigiks ja sealt ongi pärit termin nagu saksa keeles Eeeffisse diftong. See on just õueluule, aga ka teised õppis EPAs ja nii edasi. Aga see pole muidugi ainult lääne Euroopa kultuuri ringilise loomulik, vaid ka muinasjuttudest ja mujalt. Me teame, et idamaade valitsejate Califide juures oli, olid laulikud. See on siis nii kõige laiemas mõttes au luule. Aga konkreetsemalt me võime rääkida õue pojeetidest, siis õuele olekutest umbes 1700 aasta paiku Saksamaal, aga ka Inglismaal, kus need kutsuti loorberipärjaga varustatud poeediks. Loreetit. Et elukutselised luuletajad keesi kodade juures nendel oli nii-öelda is tseremooniameistriülesanded, nende tööks oli õuepidude korraldamine ja ka repertuaari hankimine selle jaoks Nad kirjutasid koguni oopereid. Üldiselt oli see ju luuleilma väärtuseta ja. Kui omal ajal võib-olla siiski väga kõrgelt hinnatud Keisri enda või valitseja enda poeg seda öelda, kuid meie päevil hinnatud jaga maksetud tänaliselt küllalt kõrgelt-kõrgelt ja. Iid kaunis Kannel kaugel kaja ja Helgi üle Eesti raja. Meil täna rõõmus riigipüha ja püha krooni paneb vähe, nüüd endal Iisraeli ees Jehoova püha võitud mees. Ju Mu alamatega end olid kindlast kihlandsa, nüüd püha kroonimisega, sa laulatad Endrahvlaga. Nüüd tsaar, tsaar on setiga või seega kirjutatud nüüd tsaar ja rahvas ühendud. Üks töisele on pühendud ja seisvad töine, teise eest veel kunni. Aitab. Täname rahvale aitab. No ja nüüd on jäänud meil veel see piibulaul. Ja see on üks väike raamat veel siin, kuidas. Kahjuks ei mäleta, tõenäoliselt oli ta minu kodus Saaremaal, seal oli mõningaid mõningaid raamatuid ja ei ole muidugi mingi mingi ime jätta, seal leidus sellepärast, et see on. Ma ütlesin Tõnissoni rahvalaulik ja mõtlesin, Tõnisson oli tuntud just nende raamatukauplejate raamatu materjali muretseja. Kindlasti käis ka Saaremaal ringina. Mehhikes oma kastist vaid just seda niisugust mõtlesin Tõnissoni, kirjandus, kirjandus, kas ta ei olnud ka mitte kalendritegija ja tema kalender oli väga kuulus ja väga suure tiraaži saavutas möödunud sajandi lõpul ja tema kalendrit olid isegi kohalike võimude silmis kahtlaselt temal on samasugust tarbekirjandust igasuguste sündmuste puhul sünnipäevade ja kooliõpetajale kiituseks ja nii edasi. Meie oleme siin valinud luuletuse pealkirjaga piip. See küll ei ole tüüpiline tubakaluule või piibu õlitus. Siin on juba moodsama suitsumaterjaliga tegu, aga ta on siiski küllalt nii iseloomulik maitsta Nissani värvilise laadi kohta ja rahvalik oma esitusviisilt, mis ajast pärit? Ta peab olema möödunud sajandi lõpul. Mu naine kisas kiusu sunnil mu kallal igal päeval tunnil meesee mehed, vana piibu naerujuust nagu käpa talvel. Karu, Sa raiskad seega palju raha, ka on see rindadele paha, seepärast kuule minu jutu ja viska piip nüüd. Jurutu. Ma uskusin, et piip teeb kahju ning viskasin seda siis ka ahju. Ei jätnud suitsutamise stiisi, vaid suitsuta nüüd sigarisi.