Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust ja ilusat kevade jätku kõigile. Meil on siis kevad ja tänasest oleme ka suveajas. Ja ma olen pärast palunud vikerraadio otse-eetrisse mehe, kes oskab rääkida kevade märkidest. Mind ei huvita niivõrd kevade inimhinges, kuivõrd just looduses. Meil on külas taimetark botaanik Urmas Laansoo. Tere hommikust. Tere hommikust. Kõigepealt aga ikkagi, eks ju, et kas ühe paadunud botaanika hoiab siiski kevade sissemurdmine ennast ka ärevaks? Meie jaoks kevade algas juba peaaegu aastavahetusega jaanuarikuu seas juba leppadel Urvad paisusid sarapuudel urva paisusid mõnel pool juba mõned rohud lehtede alt kergitasid ennast, nii et tänavu on kevad tõepoolest alanud looduses ka meil Eestimaal, siin, Põhja-Eestis tavatult varakult. Jaanuar-veebruar olid väga soojad, märts oli küll palju jahedam, aga ega see ei ole suurt looduse tärkamise tungi jahutanud. Olen ise ka mõelnud, et, et meil tuleb, see kevad algas umbes siis, kui viimased sügispäevad käes olid, eks ju, et et rohi on ju tegelikult muru on olnud kogu aeg justkui natukene roheline. Et kas loodus ei olegi tegelikult magama läinud vä? Jah, see on õige, et ega kui lund ei ole, siis rohttaimed, keda meie murutaimedele tunneme, ega need ongi sageli ju roheliste lehtedega, kevadel sulab lumi ära, kui ka pikem lumega talv, siis on nad ka kohe rohelised. Tõsi, need, keda me oleme harjunud murutaimedeks pidama, aga nende hulgas valdavalt kõrrelised, aga on ka mitte kõrrelised, näiteks ristik ristmikul, ka mõned lehed säilivad üle talverohelisena ja normaalsetel aastatel, kui lumi on paks, siis loomulikult me ei näe, mis seal lume all toimub, aga kui ma ei ole sügavalt külmunud, siis juured ikka elavad edasi ja puudel ka. Kui pinnas on seal meeter külmunud, siis sügavamal asuvad juured, ega nad päris talveunne jää, nii nagu võib-olla mäger või karu. Aga kas selline pehme talv teeb ühte botaanikud nagu murelikuks ka või et tegelikult peaks peaksikuks Eestis siin, kus me oleme, selles vöötmes peaks ikka talv korra ära käima vä? Jah, no murelikuks, võib-olla natukene, mitte et ma üldse magada ei saa ja kogu aeg ainult muretseksin, et seda kindlasti ei ole, aga millised ebameeldivused või mis kaasneb siis sooja talvega sooja talvega kaasneb see, et ka kahjuritel ka nendel siis loomadel, kes toituvad kas taimejuurtest või või lehtedest või pungadest mis iganes elusates taimeosadest ja mitte ainult siis loomadel, vaid ka viirustel ja bakteritel on kindlasti selle võrra kergem pehmet talve üle elada. Ja nii nagu meil paar aastat tagasi juhtus 2006. aasta jaanuarikuu seas, kui oli soe, soe ja äkki läks järsult külmaks, et oli 18 20 kraadi külma, lund ei olnud. Selline talv mõjus halvasti muidugi taimedele, paljud taimed surid ära, kes Eesti tingimustes on senimaani ennast väga talvekindlale näidanud, aga surid ära ka teod ja paljud muud loomad, kes muidu aias kahju teevad. Aga ega me ei saa nii vaadata, et üks loomal kahjur või, või teine ei ole, et loodus on terviklik, on väga keeruliselt omavahel seotud. Ja kui jäävad ellu soojemal talvel putukad, siis kindlasti on ka jälle vastupidi. Sellega kaasneb midagi head, on lindudel palju rikkalikum toidulaud. Aga mida teevad noh, ütleme siis needsamad lehtpuud ja lilled talvel noh, hingitsevad on, nad on nad kivistunud või, või noh, toimub nendega üleüldse miskit või et kas seda, seda külmaperioodi on neil tegelikult vaja ka vä? Jah, külmaperioodi on põhjama taimedel ikka vaja, sest põhjamaa taimed on ju nõndaviisi arenenud ja ja kasvanud, et et meil ei ole mitte aasta läbi soe ja, ja vägetatsiooniks kasvuks soodsad tingimused vaid sügisel, kui päev hakkab lühenema, kui õhk hakkab jahtuma, siis on märguanne meie põhjamaa taimedele, nüüd tuleb valmistuda talveks, et mida sa talveks valmistumine tähendab? See tähendab, et suve jooksul lehtedes rohelistes organites sünteesitud orgaanilised ained, et need lähevad siis talveks vardasse ja juurtesse puudel, tüvedes, juurtesse, rohttaimedel siiski soomidesse ja mõnel rohttaimel on ju ka paksemad juured või on seal mullal mingi mugulsibul. Aga päris elutegevust nad ei katkestajatega ega taime maapealsed osad ei lõpetajad ka talvel täiesti elutegevust nende külmumite täielikult läbi ja fotosüntees näiteks ei peatu miinus ühe või, või miinus kahe kraadise külma juures, vaid fotosüntees rohelistel, taimedel, talvel, millised taimed on rohelised, on eelkõige okaspuud kuused, männid, kadakad, ja muidugi kui on lund vähem, siis siis loomulikult ka kõik meie eestimaised samblad, neid on umbes 600 erinevat liiki on rohelised. Samblaid kasvab koju kivide peal ja puude tüvedel ja okstel. Et rohelised taimed ka kergema pakasega või kerge külmaga jätkavad fotosünteesi muidugi fotosüntees ei ole siis nii intensiivne, kui on. Kui optimaalsel optimaalsel temperatuuridel seal pluss 20 pluss pluss 30 vahemikus suvisel ajal aga fotosüntees mitte ei lakka, siis rohelistel taimedel ka talvel. Ma rääkisin ühe koera omanikuga just siin paar päeva tagasi, tema ütles seda, et tema hundikoer ajas talvekarva maha juba detsembrikuus, et tema koer juba teadis, et tuleb pehme talv. Kas, kas taimedest on võimalik ka välja lugeda seda, et tegelikult väga külmaks talve ei lähe? No võib-olla ka mingisuguste märkide järgi näiteks sügise poole, kui ikka pungad ei, ei jää puhkama, vaid pungad juba paisuvad seal detsembrikuu seas, nagu me nägime, sireli pungad olid palju suuremad kui, kui muidu ja sarapuudel leppadel siis isa Survad olid, olid ka suuremad, kui muidu nad talvel peaksid olema, et tavaliselt see urbade kasvamise aeg hakkab ikka alles aprillikuus osa. Siis võib arvata jah, et et nii hirmus suurt külma ei, ei tule, aga muidugi meie laiuskraadidel tavaliselt noh, on seda väga-väga raske siiski ette näha ja ilm või või kliima võib igasuguseid vingerpusse teha. No aga, kui taimed on ette nähtud mingisugune elutsükkel, eks ju, põhimõtteliselt kevadel õitseb ja teatud nädalate pärast tulevad ikka viljad, mis on nii-öelda juba söödavad ja siis ja siis juba ongi varsti sügis käes. Et kui see talv on pehmem ja kevadel algab justkui varem, kas siis nii-öelda õunte valmimisaeg nihkub ettepoole ka siis või, aga ei ole, ometi on see, et meie õunapuud hakkavad siis kaks korda vilja kandma. Ei kaks korda kindlasti vastu sellist aega niipea ei, niipea ei tule või me ei näe, sest õunapuu võtab ikkagi ju kolm-neli kuud viljade valmimine, kui õunapuud tõepoolest, meie lapsepõlves veel õitsesid ikka alles juunikuu seas juuni algupoole või siis nüüd on tõepoolest õunapuude õitsemine natukene varasemaks nihkunud, et sageli juba siin isegi Põhja-Eestis õunapuud õitsevad mai lõpus vahel ma ikka küsin kollaste käest ka, et no mis te arvate, millal Eestis õunapuud õitsevad, siis sageli pakutakse, õitsevad septembris või novembris või mõni arvab isegi, et jaanuaris, sest poesoni õunu aasta läbi saada. Aga ega need õunad, mis lasta läbi poes, on saada ka need pahatihti ei ole ju Eestis valminud õunapuud, need on toodud kusagil Uus-Meremaalt Tšiilist, Argentiinast, kus just siis on sügis, kui meil on kevad, näitakse aga seda, et õunapuud veel teist korda jõuaksid viljuda, seda, seda võib-olla me niipea ei näe, küll aga tõsi, õunapuud, pirnipuud ja kirsipuud ploomipuud on vahel teinud teisi õitsemist õitsenud sügisel, kui sügis juhtub olema pikk ja päikseline siis võivad tõesti mõnikord ka puudel, kes muidu normaalselt õitsevad, kevadel veel teist korda sügise poole õied puhkeda, aga ega see ei tähenda, et siis viljad jõuaksid valmis saada. Olemas, aga kas põhimõtteliselt võib juhtuda nii ka, et Eestis hakkab taimestik muutuma, et, et need, kes rohkem külma tahavad, nihkuvad üle Soome lahe ja, ja sealt lõuna poolt tuleb meile uusi liike peale ja, ja toimub mingisugune siis väljatõrjumine ja, ja vahetus. Jah, ega taimestik mitte ei hakka muutuma, vaid taimestiku muutumine on, on pidev, on toimunud ka varem. Et me kogu aeg näeme, et midagi tuleb juurde, midagi kaob ära. Need taimed muutvad väga haruldaseks, et isegi neid looduskaitsealuseid taimi on, on nende nimestikke muudetud või nende kategooriate muudetud näiteks viimati 2005. aastal, kui looduskaitsealuste taimede nimekiri vaadati kriitiliselt üle ja tehti muudatusi, siis sealt arvati mõned taimed välja. Näiteks olete välja looduskaitsealuste taimede hulgast, aga paljud ei tea seda või ei ole kursis ja arvavad, et ikka veel näiteks näsiniin on looduskaitse all, aga ei ole enam, et näsiniin oli küll looduskaitse all, pikka aega aga enam mitte, sest näsiniin ei ole enam hirmuse haruldane taim, tal tegelikult meil üsna tavaline taim sobilike kasvukohtades muidugi näsiniin. Tei ei saame leida kusagil rabas või, või lageda liidu peal, aga, aga segametsas või kuusena enamusega metsas on, on see nii üsna tavaline ja on ka vastupidi, et mõned taimed on võetud hoopiski kaitse alla, kelle siis seisund on halvenenud. Aga kuidas, kui rääkida siis taimestiku muutustest, et mismoodi need muutused välja näevad või või, või kuidas need, need toimuvad. Näiteks, et üks selline üsna tavaline taimede saabumise viis Eestisse on, on lennukitega, on laevadega, on rongidega eriti rongi rongiga veetakse kõikvõimalikku kaupa eta, siis pudeneb kas siis loomatoidust või mis iganes kauba kuskilt kaugelt toodud kaubaga mingisuguseid seemneid, näiteks ahama oma aias avastasin, et autol tuleb mul aeda mõned huvitavad uued taimed ja ega see polnudki väga keeruline kindlaks teha, et kuidas nad tulid ja kust nad tulid. Nimelt talvel, kui toidetakse lindusliku, toidetakse tihaseid, siis sageli seal päevalilleseemnepakis, seal on ka mingisuguseid muid muid seemneid ja nõndaviisi on tulnud meile siis huvitavaid umbrohtusid ka näiteks päeval seemnetega päevale seemnepakist on tulnud näiteks kanepit mul niiviisi on. Ma olen leidnud, mõned kanepitaimed on tulnud, et ma ei ole nüüd ise külvanud ja Eestis on kanep keelatud taim. Aga ometigi on linnu-linnutoiduga on tulnud. Kas on mõni selline taim olemas ka, mis, nagu mille kohta botaanik ütleb, et see Eestisse ei sobi. Et see on võõras, ära tule siia, jahi niimodi. Loomulikult ka, et no esiteks üks kriteerium on, on meie meie kliima, et eelkõige temperatuur on seal imiteeriv faktor, et kui ei jätku soojust, siis paljud troopikataimed lihtsalt ei ole nagu neil kasvama ja et nad ei pea vastu. Vaatamata sellele on leitud meie prügimägedelt näiteks kookospalmi arbuus ja ja selliseid soojema taime, mis, mis küll peavad ainult ühe ühe suve vastu, aga ometigi on neid meil jääd aladel või prügimägedel leitud kasvamas, et meil on isegi Eestis inimesed, kes Ruderaal taimi või selliseid jäätmaadel prahipaikade taimi uurivad ja just need teed ja sadamad ja laoplatsid on sellised põnevad kohad, kus kus väga palju uusi taimi on leida, näiteks üks on Muuga sadam, sinna küll tavainimesi ei lasta, aga meil olid aastaid tagasi olid eriload, et me võisime Muuga sadamas Muuga sadamatuuride just uute taimede olemasolu aspektist ja sealt me leidsimegi väga palju põnevaid uusi taimi, Risto ealisi ja kõrrelise ja, ja midagi. Aga aga loomulikult on ka selliseid taimi, mida, mida siis mõnel pool ei armastata, nii väga, et need on sageli kantud siis Musta raamatusse, et meil Eestimaal on ka selline must raamat, minuga on punane raamatuid punasesse raamatusse kuuluvad haruldased ja kaitsealused taimed või tähelepanu väärivad taimed. Aga mustas raamatus on siis need, kes ei ole pärismaise taimestiku või pärismaise floora liigid. Karuputk, nagu näiteks karuputk, on kindlasti see üks, üks kõige ebameeldivaid meie meie aladel, et karuputk toodi sisse möödunud sajandi keskpaigast 1900 viiekümnendatel aastatel küll hea eesmärgiga, et loomadele see, et loomade nälga peletada ja temast teha silo või. Aga mis teie tundaaniku seda ütleb, siis, et et oled jah, alb taimi ära, ära kasvasin vä? Taimed näiteks on kunagi tulnud sajandeid varem sisse ja meil täiesti kodunenud, nii et paljud võib-olla ei teagi, et tegu ei olegi eestimaise taimega kui selline on niisuguse huvitava nimega Rakvere raibe ehk tõlkijas, kes ei ole mitte eestimaine taim, kes on pärit tegelikult Kesk-Aasiast, aga juba sajandeid tagasi Põhjasõja ajal siis Eestisse sisse toodud hobuse toiduga hobuseheinaga jaganud siis Rakvere kandist levima ja tänaseks päevaks on rakvere raibe ehk tõlkes siis jõudnud juba Hollandisse, Belgiasse, Lääne-Euroopast välja. Tõsi, ta ei ole seal nii tavaline, kui meil Eestis. Urmas Laansoo, see botaanik, kes armastab öelda juba tänagi mitu korda öelnud ikka see seda, et te ütlete taime kohta mitte see, vaid tema ehk lill, kes kasvab. Miks see nii on? Nojah, et millest see tuleb, et taimed on ka elusorganismid, et elusorganisme on erinevaid riike, on loomad, kes kuuluvad loomariiki, on taimed, kes kuuluvad taimeriike, on seened ja on veel siis protestid, sellised väikesed rakulised või rakutud organismid, et mis kõik elusorganism iseloomustab kõikidele elusorganismid, seal on vähemasti üks selline ühine üldine universaalne tunnus ja see on siis autole reproduktsioon, auto, reproduktid. On see tähendab seda siis, et nii taimed kui ka teised elusad organismid on võimelised tootma või võimelised andma endasarnaseid järglased. Et taimedel on nii, et kui ma külvan, tomatiseemet, maisad kurki või kõrvitsat, ma saan sealt ikka tomatitaime või kui või linnas külvab, siis sealt tulevad võll, et mitte hiirekõrvad või või, või karuputkad ja nii on ka loomadega. Et loomad on võimelised kandma endasarnaseid järglasi ja sellepärast, kuna taimed on elusorganismide, sobib nende kohta ka öelda, et puu, kes on tark ja vana, või võilill, kes ilusate kollaste isikutega. No kui nad ei mõtle, nad ei suhtle meiega. No nad ei suhtle nõndaviisi nagu võib-olla meie inimesed oleme omavahel harjunud suhtlema, et me kasutame siis verbaalset, suhtlemisviisi või, või, või kuidas iganes, aga see taimed omavahel ei suhtle, see kindlasti nii ei ole, et taimed suhtlevad omavahel küll ja mõnikord suhtlevad päris ägedalt, aga, aga see võib-olla pisut pisut kannatust või taimede keele õppimist, et sellest aru saada taimede vahelised suhted, need on üsna keerulised, et nende kohta me ütleme peenelt need allelopaatilised suhted, et taimed suhtlevad helgiga siis lõhnade keeles keemiliste ühendite keeles keemilisi ühendeid, siis ükskõik, on see siis kas siis nektari näol või eeterlike õlide näol, mida toodavad lehed, juured, varred, viljad, viljad, õied, seemned, et need, need lenduvad tavaliselt taime organismist, dema lehtedest ja vartest või õitest ja kalduvad siis õhuvooludega kuhugi edasi ja nõndaviisi siis taimed vahetavad informatsiooni, näiteks juurte kaudu on selline huvitavam taimedevaheline informatsioonivahetus, et kui üks suur puu või puude kogumit, näiteks punane vaher, Sunuks, Põhja-Ameerika vahtraliik tema niisugune, kes kelle juured siis toodavad keemilisi ühendeid, mis eritavad juurte kaudu mulda, ümbruskonda. Punase vahtra Sis juureeritised takistavad teiste taimede, teiste puude, ka seemnete idanemis töötanud niiviisi pärsivad konkurentsi ja saavad siis endale nõndaviisi helise eelis. Et niisugused näiteks taimede vahelised suhted ja näiteks on uuritud, on, on Ida-Aafrikas akaatsia detakaatsejaid. Kui akaatsiasalu ründavad siis kas kaelkirjak, kakud või elevandid või, või ka näiteks rändrohutirtsud, kes toituvad siis lehtedest, siis akaatsialehed hakkavad tootma teatud keemilisi ühendeid, mis lehtede kaudu erituvad, mis kanduvad siis tuultega eemale ka teistele katse ja kogumikele ja nemad samuti siis hakkavad tootma selliseid kibedaid või mürgiseid ühendeid oma lehtedes, nii et see on nagu signaal siis kaal, kirikutele või, või mis iganes. Loomadele minge kuhugi mujale, et syyte süüa ei saa, et me oleme kibedad ja pahad oled, kas te olete lihasööja inimene, ainult? Ei, ma olen tegelikult omni vooreks segatoiduline ehk siis alati lehtika hamba all ei karju või tähendab, ütleme küll nõndaviisi, kui, kui paljud inimesed räägivad nii, et oi, et ma olen taimetoitlane, et seal väga eetiline ja et ma ei tapa või, või ei kasuta siis noh eba ebameeldivused, et loom peab surema, et mina saaksin süüa, siis tegelikult ega seal väga suurt vahet ei ole. Et minu meelest ainult taimedest toituvad inimesed on võib-olla veelgi julmemad, et sageli süüakse ju elusad taimed, pigistatakse elusast tomatist mahl välja ja, või lõigatakse elus kurk või kõrvits katki ja süüakse seda või. Te teete seda selles mõttes ise ka nii-öelda seda et siis puhta südamega või kuidagi niimoodi, et ei põenid momendid. Elusloodus on nii nii seatud Juwel et üks, üks elusorganism sööb, sööb teisi ja ega taimede puhul on ka niiviisi, et üks taim sureb ära, kõduneb ära, laguained lähevad uuesti aineringesse. Taimed söövad ka 11, et kui, kui üldse sellist üksteise söömist ei toimuks, siis oleks ju planeet maa meile eluks kõlbmatu, et siis oleks, see on ju ainult surnud organismide laibad. Mitte nii hull botaanikaga ka ei ole, et et ainult lihas toituksin ja, aga mul on küll sellised tuttavad, kes näiteks ei söö, ei söö taimi või, või söövad taimi minimaalselt just selle mõttega, et, et taimi säästad, neid mitte tappa, jah, et söövad ainult loomi. Niisuguseid inimesi on olemas. Eestis on ka selliseid inimesi, jah, tõepoolest, hea, et kui, kui levinud on taimetoitlased, mitte siis et säästa loomi, siis tegelikult noh, see ei ole küll väga levinud, aga on olemas inimesi, kes toituvad eelkõige loomsest. Et, et säilitada taimi või anda taimedele elu, et mitte. Ei, mina üldiselt lõikelilli ei armasta, muidugi kui mulle kingitakse lõikelil jagama, ei hakka kinkijad solvama, et hoiad, et ära ära too mulle selliseid surnud kasse või nõrtsevaid kassa. Aga, aga ma ise küll lõikelilli endale koju küll ei osta ega, ega aiast ei murra ka. Ei raatsi. Esiteks see on, see on jah julm taimede suhtes, aga ega ma ei raatsi kaja alati muidugi inimestel, kellel on aed, on alati võimalik taime minna. Suvisel ajal, kui kevadel, suvel, sügisel, kui taimed õitsevad, siis alati taimed õitsevad kauem elusana või kui peenralt muudes. Kui, siis ära murtuna. Muidugi vaatamata sellele, et, et mõni taim seal säilib hästi, kas siis Spraadi lahuses või, või mis iganes, on veel lõikelile säilitajat vaatamata sellele taimed on ikkagi kõige loomulikumad ja, ja õitsevad kauem aias, lootsus metsas, puude küljes või kus iganes. Aga miks kasvatada lilli miljonite viisi kasvuhoones noh, siis võiks ikka tubadesse laiali jaotada ja et lõik ütles Jah, ei, loomulikult ei, ma mõistan seda, sest on tegelikult maailmas suur äri, et miljardeid miljardeid taimi kasvatatakse ainult sellepärast, et et õisi saada näiteks no meil Eestimaale tuuakse sisse nelke, kus need nelgid on kasvanud, on kasvanud hoopis väga kaugele on kasvanud sageli Lõuna-Ameerikas, Ecuadoris või, või Peruus, mis, mis meile lõika tuuakse. Aga ma ei mõista muidugi seda hukka, et inimesed üksteisele ka lõikelilli kingivad bootilile asemel näiteks elustaimede asemel et taimedega me saame oma tundeid väljendada, eriti põhjamaalased, kes on, kes on oma tunnete väljendamisel suhteliselt tagasihoidlikud kidakeelsed, siis taimed aitavad seda. Mõni vene keeles suhelda nii-öelda jah, kuigi tänapäeva inimene ei, ei mõtle võib-olla selle peale, kas peab olema kimbus seal paaris või paaritu arv või, või valge, kollane, punane värv, et kas neil on mingisugused väga-väga peened eri tähendused. Noh, see võib-olla ei ole nii tähtis. Kas kodus potilillega peaks rääkima ja kas toasõnajalale tuleb pai teha? No neile rohkem inimpsühholoogia kui lained, eks on igal pool igal pool erinev, et mõni inimene ütleb nii, et ma olen juba kolm korda endale sõnajala koju ostnud ja ikka läheb välja, et noh, ju siis mina ei klapi temaga või mul ei ole temaga suhted. No minul küll korrus on, on tõesti, on toime, väga palju on elusaid taimi, on, on kõikvõimalike minu arust nad üsna-üsna hästi kasvavad, et kuidas üldse aru saada, et kas taimetunne pärast minu juures hästi või mitte. Üks kriteerium on kindlasti õitsvate taimede puhul on see, et kui taimed õitsevad, et kui õitsevad, siis järelikult toimuda, on õnnelikud, et siis need tingimused, mis minu kodus on, need talle sobivad, ükskõik, on see siis aiataim või, või on see siis potis elav toataim, kui taim ei õitse, siis võib olla tegu näiteks taimeke, kes mitte kunagi ei õitsekeelt, on näiteks noh, tegusõnajalaga, kes valmistava teoseid või, või Celevis võib näha siis meie vahel ütleme niiviisi naljaga pooleks, et jaani öösel purjuspeaga. Aga sõnajalad, no kuidas seal aru saada, et kas sõnajalg on õnnelik või millal sõnaga on saanud täiskasvanuks. Et täiskasvanud sõnajalad õnnelikult sõnajalad moodustavad kindlasti eoseid, kui sõnale on eosed, mis lähevad siis välja sellise pruuni, lenduva tolmune või sageli, kui sõnajalg on siis jõustest pakatav, siis laud on kaetud sellise pruuni pruuni joosta kihiga või mõni arvab, et oh heiteid jahmis pruuni tolmu siia langenud, vot siis tegelikult sõna on, on õnnelik, mul on isegi mõned inimesed rääkinud, et noh, teadmata, et sõnajalad paljunevad eoste ka ja siis sa näed, moodustavad tavaliselt lehe alumisele pinnale selliseid ümmargusi või, või ringikujulisi eoste kogumikuna, ütleme runud elate ja just täpselt peenelt soorusid või eoskuhjad tegelikult alati nad ei ole pruunid, nad võivad olla ka arvem küll mõnedel sõnagedel ka punasega, isegi kollased ja valged, aga valdavalt on tõesti siis need eoste kogumikud lehe alumisel pinnal on pruunid. Ja muidugi kõikidel, kas siis ringikujuliselt vaid mõnede talul on ribad ribadena või kriipsudena või eba ebakorrapäraste laikudena. Aga, aga miks ma seda juttu hakkasin rääkima, et üks inimene teatas mulle? Ta arvas, et tegu on mingisuguse kahjureid, lõikas kõik kääridega need teoste kogumikud välja, ühesõnaga võttis sõnajalalt siis vanemlikud rõõmud. Aga need inimesed, kes meid nüüd kuulavad, kodus, kes kasvatavad toataimi neile me võime siis öelda, et tegelikult ei ole mõtet lillele öelda, et ma sind armastan ja küll sa oled tore ja, ja, ja ole õnnelik, sest see kuidagi ei mõju see meie hääletoon ja mingisugune energia, mis meie kätest taimepoole läheb. Ei, ma seda ei usu, ma arvan küll, et ikkagi kui me ikkagi vaatame hella pilguga, suhtleme, kastame leige veega tekkida troopikataimedele, noh, kui me toas ju kuuskümmem ende põhjamaised ei kasvata, ei tekita külma veega kastmisest šoki, siis kindlasti taimed tunnevad selle ära ja on tänulikud ja on ilusamad, õitsevad rikkalikumalt, kasvatavad ilusamaid lehti ja nii edasi, et on tehtud loomulikult selliseid katseid, et näiteks kui läheneda mõnele taimele põleva küünlaga, et ma veel ei põleta või ta ei tunne pealt seda leegi tulist mõju, siis juba saab, kui taimel on andurid küljes, saab juba mõõta tema, tema hirmu, nii-öelda tema stressi ja tema tema stress igal juhul. Jah, et tänapäeval räägitaksegi ka mitte ainult inimesed inimestel või loomadel on stress vaid, et räägitakse taimede stressist. Jutusaatekülaliseks on Tallinna botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo. Entsüklopeedilist teadmistega Urmas, olete te ise mõelnud, milles hirmus huvi taimeriigi vastu üldse alguse sai? Ei, ma ei usu, et see nüüd nii hirmus hirmus suur huvi on, Einiseeri hirmutav, aga see on ikkagi, selles mõttes on arusaadav, et teil on suur huvi ja mulle vahel inimesed ütlevad, kes mõnda saadet on jälginud, et oi, et on kohe paista, et oi, et teie nagu jutu jätkuks, kauem suhtute Jaani tõsiselt ja et et te teate nagu rohkem kui keskmine inimene, noh, seda võib-olla küll, aga, aga loomulikult nii võib igal juhul öelda, et ühe päevaga või ühe ööga või kord und nähes et niisugune teadmistepagas ei tule. Aga ega selleks midagi erilist tegema ei pea, ma ei ole spetsiaalselt midagi midagi rohkem teinud, võib-olla kui, kui keegi teine Nad ei ole metsas kasvanud, eks ju, te olete, ei ole tavaline eesti poiss, aga kuskohast see nagu see taime Lummus on tulnud, et ühesõnaga, et see on ikka ainult huvi, et kui on huvi ükskõik missuguse ala vastu, siis tulevad ka need teadmised, et kui ma pean midagi vastu tahtmist omandama, siis siis mul need asjad meelde. Aga kui mul on selline positiivne eelhäälestatud, et mulle üks üks asi meeldib, siis ma ei pea selleks vaeva nägema, ma ei pea 10 korda kordama või, või seitse korda ühte sama raamatut läbi lugema. Alternatiivset huvi noh, et ma ei tea, miks te miks ei saanud arstiks või miks te ei ole, ma ei tea, loomakasvataja. Ei, mul ei ole mingeid alternatiivseid huvisid olnud, et ikkagi sünnist saati on olnud huvi elava looduse taimede vastu. Noh, natuke ma tunnen huvi küll ka muude alade vastu. Näiteks mul kodus on ka mõned loomad, mul mõned kilpkonnad ja mul on. On veel koer ja ja on olnud veel muid loomi ka. Mul on näiteks akvaarium olnud eluaeg ja praegu ka mul on vähemasti võib-olla sadakond kala akvaariumis. Aga millal te esimest korda botaanikaaeda sattusite? Botaanikaaeda esimest korda sattusime ikka koolipõlves, et tegelikult ma ei, ma ei olegi mujal töötanud, mul praegu on juba mitukümmend aastat seal juba töötatud ja kõik keskkooliaegsed koolivaheaeg, maga, veetsin botaanikaaias, töötasin seal siis taimedega. Ja selleks ajaks juba teadsite, et nüüd lähen Tartu Ülikooli ja pärast seda olen siinide tagasi. Jah, loomulikult, selline teadmine oli ikka maast madalast jah, et et elu on seotud vähemasti taimedega, jah, aga õigupoolest see päris alguse sai nõndaviisi, et ma olen suurest perest pärit, meil on 600 venda, et alguse sai lugu nii et me elasime maal ja meil on siiamaani maal ja meil on üsna suur aeda. Ja siis, kui me olime päris väikesed, sellised kooliealised või juba enne kooli, siis igalühel oli oma. Ta oli nagu ikka vahel lastel on, seal kasvatatakse üht, teist ja kolmandat, aga mina ei tundnud alguses huvimite, siis porgandi või redise või, või kapsakasvatamise vastu vaid mõistutasin kartulipõllud, kõige tavalisemaid üheaastaseid, lühiajalisi umbrohtusid peenrale ümber ja vaatasin, kuidas need umbrohud siis mul on veel siiamaani meeles need emotsioonid, kui huvitav see oli. Ja hiljem siis umbrohtudele lisandusid ka muud taimed, juba seal tuli päevalilli, ma hakkasin ka hernest kasvatama ja nüüd nüüd on mul suur armastus, on floksid näiteks. Kuigi 2006. aasta jaanuaris hirmus pakaseline, külm ilma lumeta külm tegi minu floksia kollektsioonis, mis oli üks Eesti suurimaid, mul oli 67 sorti, blokse, tegi peaaegu üks null ehk ainult võib-olla seal jah, mul jäi ainult viis, kuus sorti järgi, aga nüüd eriti vihane ema vihane küll ei olnud, et mõned kollektsionäärid näiteks isegi süda ütles üles, et tõepoolest noh, Eestis Eestis oli kollektsionääre, kes siis 2006. aasta peale seda hirmsat talve kevadel kui aias ringi kõndida ja näha, et ükski taim enam ei tärkab, enamus on, on külm ära võtnud, siis saidki südamerabanduse tsoonid ära. Et niisuguseid juhtumeid on tõesti olnud. Aga ei, mina küll vihane küll ei olnud, ega siis lootuse pealisolla vihane. Esimesel aastal tõepoolest ma ei muretsenud ühtegi uut loksu juurde. Aga järgmisel aastal juba see kaotus-kaotusvalu läks üle ja nüüd ei ole mul küll nii palju kui, kui oli, aga viimasel sügisel jäi talvituma küll kusagil üle 50 sordi ja flokse, nii et floksid jah, kuna Foxi kollektsionäär Eestis ei ole või floksid ei ole. Loksid on küll väga armastatud taimed, neid on Eestis ja ka ja ka mujal Euroopas ju sajandeid kasvatatud, et loks on senimaani olnud selline täiesti vastupidav talvekindel talu aialill. Aga, aga ometigi jah, ka ka 2006. aasta Sis külme ilma lumeta järsk talv näitas, et, et need taimed, keda me oleme harjunud pidama siin aastasadu väga vastupidavateks nagu nagu pojengid ja nagu floksid ja nagu päevaliiliad ka nende hulgas, siis hirmus külm talv tegi oma laastamistööd. Kuidas seal Tallinna botaanikaaias igapäevast tööd teete, mis see, mis see töö siis on, peale selle, et võtate inimesi vastu ja näitate neile uusi kollektsioone või, või siis seletate, et mis seal parasjagu kasvab, et kas käiti seal nii-öelda luubiga ringi ja teete mingeid märkmeid või te istute arvutis ja loete, mis maailmas mujal kirjutatakse, või? Meie töö on ikka väga kuidas öelda, väga mitmekesine, et me kohtume inimestega, et me käime inimeste juures üle Eesti, käime neile loengut pidamas, pilte näitamas, aga meie töö loomulikult eeldab ka, või tähendab, kas siis taime derbariseerimis, taimede kuivatamist, taimede mikroskoobiga või Pinukulaariga uurimist. Siis see eeldab ka seda, et me käime kuskil kaugetel troopilistel maadel ja toome sealt ka midagi huvitavat kaasa. Käite siis vä? Käime ka, jah, tal oma rahakotil või? Nii ja naa, võib öelda jah, et viimasel ajal on ka botaanikaaed või või siis linn on hakanud toetama meie käikusid, tõsi, mitte küll, jah, tõesti, kogulatsused varem. Kuna me ikkagi tahtsime käia ja midagi huvitavat ka kaasa tuua, sest ega siis botaanikaaeda ei saa olla ainult asutus, mis ostab poest taimi ja neid näitab või kasvatab vaid botaanikaaeda energiakohad, siis kus säilitatakse ka looduses hävimisohtlikke või haruldasi taimi nii Eestist kui kui kogu maailmast ja muidugi ka tutvustatakse siis seda suurt taimede mitmekesisust. Kui te käite nendel ekspeditsioonidel, kas tundra ekspeditsioon on sama huvitav kui džungliekspeditsioon? Kindlasti on ja, ja ma ütlen nii, et ega tegelikult ei peagi üldse kaugetel ekspeditsioonidel käima, et meie, Eestimaa või siin lähiümbrus Põhja-Euroopa on sama huvitav, et mina olen, olete ühes samas paigas mitukümmend aastat ja oma kodumetsa külastanud paarkümmend aastat ja kui aus olla, väga huvitav igal aastal? Ei, mitte ainult ei ole huvitav, huvitav on loomulikult ka, aga igal aastal ma leian sellest samast väikesest oma kodumetsas, kus ma olen tuhandeid ja tuhandeid kordi käinud, leiame midagi uut, näiteks eelmisel aastal leidsin metspirnipuu niisugusest kohast teeraja kõrvalt veel, kus ma olin noh, ilmselt tuhandeid kordi mööda käinud, aga lihtsalt sellel kohal sellel hetkel, kus see pirnipuu kasvas, ma vaatasin, mõtlesin vasakule. Me vaatasin 20 kraadi teises suunas ja ma teda ei märganud. Nii ma olen leidnud näiteks Ungru kolda, kes on meil kaitsealune taim, kolmas kaitsekategooria sellistes kohtades, kus ma olen ka kümneid kordi sattunud, aga olen vaadanud lihtsalt võib-olla paremale ja tema kasvas vasakul ja ja tänavu ma leidsin veel alles hiljuti nüüd veebruarikuusse, leidsin metsast ühe huvitava Kuuse tuulepesa, mis oli siis kuuse tipus, mitte kuskil külguks, selline tihe, tihe pahmakas ka kohas, kus ma olen käinud kümneid kordi, aga polnud varem märganud. Nii et kindlasti ei saa öelda, et oi, et Eestimaa on igav, et siin ei ole midagi näha või uurida, mõni ütleb nii, et ah, ma olen juba Inglismaal käinud või ah, ma olen juba Aafrikas käinud, et enam läheneb, jäi näiteks ma ütlen, et ma olen Makaroneesias või Kanaari saartel käinud neli korda ja tahan sinna kindlasti veel minna, sest ma olen näinud juures väga väikest osa. Seal kasvab mitu 1000 liiki taimi. Ma ei ole veel kõik ära näinud. Võeti kõik Eestis kasvavaid taimi enam-vähem, tähendab nii ei saa öelda muidugi teistes kõiki kasvavaid taimsest Eestis. Noh, mida kuulaja peab taimedeks, et Maidule näiteks väga hästi samblaid ma ei tunne ammugi mitte vetikad, vetikate samblad kuuluvad ka taimede hulka. Et taime tegelikult on meil ikkagi mitu 1000 liikega selliseid taimi, keda me kutsume siis soontaimedeks või, või kõrgemateks taimedeks soontaimede hulka kuuluvad siis sõnajalad, puud ja põõsad ja igasugused taimed, noh, neid ma võin öelda küll, et neid, ma tunnen suhteliselt hästi, et et ikkagi väga harva peab võtma raamatu ja siis uurima täpselt ja järele, et kes see on, et lihtsalt peale vaadates ei tunne ära. Kas Eestis elavad taimed on kõik üles leitud? Ei ole, siis ilmselt, kui, kui üks kaks uut taime avastatakse igal aastal. Ei ole kindlasti, näiteks 2003. aasta oli selline huvitav astama, alati räägin sellest, kuna ma ise olin siis 2003. aastal ühe ühe uue taimeliigi Eesti jaoks avastaja, et 2003. aastal näiteks avastati kaks uut sõnajalaliiki ja sõnajalad ei ole siis sellised mikroskoopilised taimed, Konsamblad, vetikat, mõned vetikad on üherakulised, ilma mikroskoobita ei näegi neid. Me peame spetsiaalset neid siis nokkameraalselt uurima, aga sõnajalad on ometigi makroskoopilised taimed, et nad on ikka mitukümmend sentimeetrit pikad ja see sõna, kelle mina leidsin, see on koguni 70 sentimeetrit, on leht pikad, ligi meetrised, kuna ja see on jällegi minu kohalikus kodumetsas, et ma olin sealkandis ka käinud, aga polnud teda märganud, aga siis 2003. aasta kevadel 28. aprillil kell 14 15 mul on seal siiamaani meeles. Sellel kevadel oli lund rohkemat aprilli lõpupoole oli veel, ei olnud Lausalist lumekatet, aga, aga lund veel oli laiguti metsas ja siis ma nägin, et lume alt midagi midagi niiviisi välgatas või midagi läikis ja ma hakkasin vaatama, et mis asi see on, et mis sealt läikis ja lükkasin siis lund ära ja vanu lehti ka ära ja avastasin, et ohoo, et issand, see on midagi sellist, mida pole kunagi Eestis leidnud. Muidugi ma arvasin, et, et see on üks teine sõnajalg, kelle ma leidsin, aga siis ma läksin koju, lõikasin koheselt ühe lehe kaasa, et noh, oleks võinud materjal ja saatsin selle, kus see veel, et Tartu inimesed saaksid ka näha ja, ja siis siis selguski, et tegu on, on sellise taimega on ogas aastal sõnajalaga tegu, keda Eestist siis varem lootsust polegi leitud ja lähimad leiukohad on, on Rootsis ja Norras ja lõuna pool, aga, aga mitte Eestis. Kas sellel taimer oli juba enne nimi olema? Taimel on juba ennem nimi olemas, sest teda teda vahel oli siis kollektsioonides või, või ka aedades kasvatatud. Ja muidugi Lääne-Euroopas ei ole ta nii haruldane, kui, kui meil Eestis, et muidugi näiteks meil ka mõningaid haruldasi taimi on seal 100 isendit või isegi mitu 1000 isendit või mõnda väga haruldast taime on seal 10. erinevas kohas, aga see sõnajalg siis, kes 2003. aastal leidis ogane astelsõnajalg polüstikumakulaato, et teda ainult minust taimi siis ühes kohas ja kuna ta praegu on kõige rangema kaitsealade on esimese kaitsekategooria taim, siis tema täpselt leiukohta ei tohi avaldada sinna ilma siis keskkonnaministriga eriloata ei tohi üldse minna, et ma ei tohi sinna huvilisi viia, vaatame, et ohoo, näete, muide, leiate üles ka selle koha peal ja ma käin teda ikka vaatamas, sellepärast et, et noh, peab ikka jälgima, ta ongi ainult üks selle ainult üks natukene nagu ju juba laiemalt võiks, aga võiks küll juhatada joosta, aga võiks ennast külvata, aga senimaani ma noori taimi ei ole märganud ja nüüd tänavu, kuna talv oli ju väga pehmed detsembrikuu seas lund ei olnud ja ma käisingi jõulude ajal vaatamas, siis kuidas minu haruldane sõnajalg elab ja mis ma üllatusega avastasin, et kuna lund ei olnud detsembrikuu, sest noh, tavalistel aastatel on ikka juba olnud, siis kitsed olid, tema lehti ei jaksanud, olid ära söönud ja muidugi mitte täielikult ära söönud. Ta loomulikult taastub, aga et peale 2000 kolmandat aastat, siis esimest korda märkasin, et kitsed on, on seal haruldase sõnajalalehti vähe vähe söönud, juusis pidasid maitsvaks, aga see teine sõna, kes, kes leiti siis 2003. aastal kauslikesti jaoks roheRauni alga Aspleinum piiride, see leiti Põhja-Saaremaalt ja muidugi seda ei ole õnneks mitte ainult üks sisend, vaid, vaid rohkem kümneid eri isendid ja tõsi veel, ei ole ise teda seal vaatamas käinudki, aga meil on herbaar isendit. Et ma tean muidugi teoreetiliselt, milline ta välja näeb. Kuidas saadakse taimedele nimelt. See on ka väga hea küsimus, kuna ma ei tea, kas see on spetsiaalselt mulle esitatud, aga tegelikult see küsimus läks nii-öelda naelapea pihta. Nii, ja sellepärast, et, et ma olen ise juhtumisi selle komisjoni liige, mis tegelebki eesti eestikeelsete taimenimetustega ja seal siis tegeletakse uute taimenimetuste väljamõtlemisega kinnitamisega ja muidugi propageerimisega taimenimetused, vaid mõningaid termineid on ka tulnud käibele, et elu nõuab seda näiteks ütleme mis mul meenub viimaste aastate terminitest, et kui kui kõik võib-olla teavad, mis tähendab õisik, et õisik on niisugune, siis taime organgus, õisi on palju koosneteks päevalillel võilillel on õisikud, seal on palju siis keelelise putka ise koos siis näiteks okaspuude kohta ei olnud sellist terminit, et kui on käbi näiteks oksal kimbuna koos, noh jah, seal on küll käbid tavaliselt ühekaupa, aga emaskäbid, aga, aga kuuseni isaskäbid, kui männil isaskäbid ja paljudel mändidel ka emaskäbid, siis käbid, kus on seemned sees, on mitmekaupa oksalt tihedasti koos. Vaat selline termin puudus, aga nüüd on olemas käbikond, kärikond, käbikond ja et nii nagu üks taimedel on, kui palju õisi on koos, nad moodustavad õisiku siis okaspuudel on, kui käbid on tihedasti võrsel oksal, koosseis on, moodustavad käbikonna. Kas need uued nimed on nii eesti keeleküsimus kui ka puhtpraktiline vajadus, et et ma tea, tuuakse mingi uus taime Eestisse, et siis on vaja talle panna niisugune Kaubanduslikult hästi müüv nimi jah jumala õige, põhimõtteliselt, et me lihtsalt suurest nimetamise rõõmust ei ole ühelegi taimele vastajat pannud, vaid selle tingib ikka reaalne vajadus, et millised on need erinevad vajadused, miks üks tundmatu või senitundmatu taim on eestikeelse nimetusega lasta saanud, noh näiteks kui kasutatakse ravimtaimena, kui müüakse või kasutatakse toidutaimena, et on vaja retseptides tutvustada või ja meie meie seadused nõuavad, et Eestis müüdavad kaubad oleksid siis pakendatud või, või oleks siis oleks seal selgitus või, või koostise eestikeelsete vastatega Hollo. Nii on tulnud meil viimasel ajal või viimase 10 aasta jooksul ja tohutu palju uusi, näiteks taimi, viljana sisse puuviljadele, kellel pole varem nimetust olnud näiteks litsid ja karamboolat ja need on kõik taimed, kes on saanud siis viimase 10 aasta jooksul endale vastane. Kas te olete taimeriigis nii-öelda kõike näinud või suudab mõni taim teid niimoodi vapustada, et Tarvute. Ja, ja, ja suudab, see on on, et selliseid taime ülemisetakse minda ühe, ühe täiesti tundmatu taimega kohtumine viis nii endast välja, et ma puhkasin, purskas nutma ja see Timesis pärast minu tagasitulekut selliselt troopikareisilt, kus ma niisuguse täiesti vapustava taimega kohtusin peale seda alles ta sai endale nime, see taim on, on suhteliselt taimega Eesti inimesed, enamik teda ei ole näinud ega, ega kuulnud. Selle taime nimi eesti keeles on rõõmupisarapuu. Et temaga kohtume endast välja täiesti absoluutselt. Temaga kohtumine tõi silmarõõmupisarad, mul voolasid tõesti pisarad silmist, mis seal nii erilist oli? Ma ei oska nii-öelda, igal juhul õigel ajal õiges kohas tuli mingisugune, ma ei tea, seda on raske öelda, muutis seda, on raske öelda, sest niisuguseid asju ei saa ette prognoosida, kuna ega me ei tea, millised ega mina ka ei tea, milliseid taimi kõik on maailmas olemas, vahel mulle inimesed, kes käivad kuskil kaugetel maadel reisimas, kas Malaisias, Indoneesias, Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, siis pildistavad seal tundmatuid taimi ja noh, mõni on väga kihvt, väga eriline kass, huvitavat viljad, huvitavad õied tahavad siis loomulikult teada, mis ta nimi on ja mis temaga veel seostub. Aga ega ega ma ka alati kõiki taimi ei tunne kohe pildi järgi ära ja ega, ega tegelikult pildi järgi ei saagi 100 sajaprotsendilise kindlusega kõiki taimi, vaata. Jumal, meil Eestimaal näiteks kasvab 168 liiki võililli. Enamik inimesi arvab, et meil kapsapükslik võililli, aga et neid eristada, siis me peame ka neid uurima kevade poole õitsemise ajal viljumi sõjali vaatama veel Pinukulaari või mikroskoobiga. Nii on siis troopika taimedega ka tagasi rõõmupisarapuu, et kus ma temaga kohtusin. Tema elab Moriituse saarel elab mask, areenidel on selline haruldane puu, keda on 30 isendit umbes olnud Loodsas järelejäänud. Ta kuulub võib-olla meie põhjamaalaste jaoks suhteliselt tundmatusse ja mittemidagiütlevas. Turneraliste sugukonda, ET turneralisi võib olla väga ei tunta. Üks selline Aphrodis Jaakumine kasutatav taim, seks, Turner olemas, kes on selle rõõmupisarapuu sugulane? Rõõmupisara puusis, ladina keeles on ta nimi matuurina pen tuli floora pen tuli, floora tähendab rippuva õieline ja mina temaga kohtusin tema õitsemise ajal, tema õitseb ainult umbes kolm päeva aastast, olen õudsalt kihvtid, sellised kitsas kellukad nagu jõuluehted. Kitsas kellukad ripuvad õieti, need näevad välja ele rohelist värvi. Arvan, taimedel senine värv, et selline neitsile ele roheline värv. Ja see puu parajasti õitses, tal on veel väga-väga kihvtid lehed ka, muidugi lehe kuju ei ole, tal on midagi erilist, piklik süstes leht, aga lehed on tal on tal tiheda kimbuna koosetel okste tipus on lehetutt, et üle ei ole need oksad Sis lehtedega kaetud ja see puu jättis mulle noh, niivõrd vapustav mulje, ma polnud midagi sellist varem näinud ega osanud ka ette kujutada, et nagu me teame, kohtusin ma, sain kohe aru, et tegu on millegi väga, väga erilisega ja see väga-väga erierilise äratundmine, see tekitas nii suure emotsioonide tulva ja et see väljendus siis noh, tõesti, et miks mitte mõne mõne toreda puuel nutta. Ja ma käisin muidugi seda puud veel neli korda vaatamas neljal eripäeval, kuna esimest korda, kui ma temaga kohtusin ja nägin, et midagi nii erilist on, siis, siis noh, ma sattusin nagu temast sõltuvusse. Et ma pidin veel käimas neljal päeval teda vaatamas ja kahjuks reisi ära ja just täpselt, aga õnneks ma ei teagi, kas öelda õnneks või kuidas, et ühel päeval siis õnneks jah, oli olnud natuke tuulisem, paar oksa väikest Oksolitama tema otsast siis langenud, et ma sain kaasa võtta. Et tegelikult minu minu selline lähem lähem suhe siis rõõmupisarapuuga jätkub, et mul kodus on paar tema oksa, et miks ainult rõõmupisarapuu, miks mitte näiteks rõõmus rõõmupisarapuu või kurb või ilus või uhke, aga teda ongi ainult üks liik, et nendel taimedel, kelle perekonnas ainult üksainus liik, siis ei ole epiteete, et ei ole seal harilik, tore või, või kurb või mis iganes. Seedekasvatate flokse ja see, teil on muid taimi ka kodus, seda ma olen nüüd sellest jutust aru saanud, et, et ikka tassitud. Tööd nagu koju kaasa. Ma sõidan rongiga nii tööle kui koju vahel mõned inimesed, kes näevad mind siis oma peatuses väljumas bulla, mõned taimed kotis, paistavad sealt välja, siis on pärast mulle öelnud, et oi, kas ma võin tööd koju kaasa, et noh, ma ise muidugi nii ei ütle, et tööd koju kaasa, et tegelikult meie, me oleme vist üsna õnnelikud inimesed või mitte mitte üsna, vaid me oleme väga õnnelikud inimesed, kuna meie töö ja hobi ja meie töö ja eraelu, et see on üks, et ega, ega selliste piir ei ole, et nüüd ma lähen koju ja algab mul mingisugune uus elu hoopis teistmoodi elu või ma lülitan ennast siis mingile muule lainel, et võib-olla võib-olla mõni erialaga see eeldab niiviisi, et ma pean kodus kuidagi vahe laadima ja et aga, aga meil on vastupidi, ma loodan, et enamikel inimestel, kes taimedega tegelevad ette et kes tegelevad taimedega professionaalselt, et siis nii töö juures kui kodus nad on ikkagi taimedega üsna tihedalt seotud. 20 tegelete professionaalselt. Kas siis professionaalne kretinism jälitati alati ette, et te hindate näiteks inimesi nende kodutöökabineti, taimede valiku ja taimede tervise järgi või midagi? Ei, seda küll mitte. Ei, seda ma küll ei vaata. Siis lasete pilguga üle ülestoas, iste fikseeriti ära alati mingeid taimed ka vä? Ja loomulikult ma alati näen, et kellega tegu täpselt on ja näiteks kui ma vaatan ajakirju, mingisuguseid sisustus või disainiajakirja, siis ma näen, näen sageli, et noh, kui valesti on taimed ruumis paigutatud ilus, ilus ja ma saan aru, et ilus, aga, aga elusale taimele kui potitaime, kui elusa elusa taimed, kes on näiteks paigutatud aknast väga eemale, kuskile toanurka hakka või või ütleme, kui on väga soojas toas on kuskile toanurka pandud laua peale või kapi peale alpikann, siis, siis ma näen lihtsalt, et oi kui kahju, et inimesed ei tea, et, et niiviisi taimele ei meeldi, et tema eluga jääb seal väga lühikeseks. Ei sellised fotokompositsioonid. No annaks jumal, kui see nii on jah, või võib-olla tõesti teiste kuulda olnud ka seda, et peretaimedega kogute veel mõningaid asju, näiteks elektrilisi jõuluküünlaid tõepoolest Eesti Päevaleht niiviisi kunagi kirjutas ja ma ei tea, kust küll ajakirjandusse lekkis ja ma olin väga üllatunud ajakirjanik, Päevalehe ajakirjanik, tõesti, paar aastat tagasi niiviisi pöördus ja siis nad tulidki, tulidki kohale ja pildistasid mind siis. Elektrijõuluküünaldega jah, aga veel taime kaugei ole või on küll väga-väga taime kauge, on jah, et viimasel ajal viimasel ajal ma olen läinud siiski nendele LED-lampidele, et nii Need on mingid moodsamad moodsamad, moodsamad muidugi ka, aga nad on, nad on säästlikumad, et nad võtavad väga vähe energiat, et siis peab ka vähem loodust saastama, kui vähem elektrit kulub. Aga tegelikult mul on veel üks huvitav abi, mis ei ole üldsegi taimedega seotud, aga mis on siiski võib-olla noh, nii natukene taimedega seotud. Nimelt ma kogun ka voodipesu. Ei, ei, see on selles mõttes huvitav, et kilekottides või neid kasutatakse ka või? Ei, neid ikka kasutatakse ka, aga näiteks kui ma näen Stockmannis sellist voodipesu hiljuti ma nägin, et voodipesul oli, oli noh, tulbimotiiv, aga ma jätsin ostmata ja ma mõni isegi küsisid siis, miks väga lihtsal põhjusel tulvil peab olema õie sees kuus tolmukad. Aga sellel oli, ega kunstnikud vaesekesed vist ei tea, kes kujundavad voodipesu, et kuidas siis täpselt on, kas viis või neli või kolm või mis tähtsust sel on ja seal oli viis, aga säilib kindlasti und, ma ei saa magada või noh, see on imelik, et peab olema kuus oli seal viis ja ma ei ostnudki niisugust, et ma vaatangi, et oleks, siis ütleme, kui voodipesu on taimse motiiviga, on seal siis sõnajada, mis iganes, et oleks siis ka botaaniliselt korrektne. Muidugi tavaliselt on, aga näiteks tulbi puhul ei olnud, et oli kuuetolmuga asemel viis tolmukad. Et noh, see on võib-olla tavainimesele täiesti arusaamatu või, või ja absoluutselt ja, aga niisugust asja ma märkan ja, ja pööran neile tähelepanu ja. Ei muutu nüüd nüüd nii väga rahutuks, aga igal juhul ma endale jah, tõepoolest ei ostab. Palju tellitud voodipesu, kuidas üks kapitäis on, et ma, ma olen ikka öelnud, et surma surmani jätkub et pensionipõlves muut ostma? Täitsa pull. Et ühesõnaga, et ei ole ainult siis ainult Aino on ikka midagi muud ka ja aga see voodipesu peab olema taimemotiiviga või autot ka perele vä? Ei, autodega mul nüüd küll ei ole, tõepoolest jah, ja auto autoga ma võin öelda, et ma ei ole näiteks sõiduautoga ise juhtinud nii-öelda autot, mitte ühtegi meetrit? Ma küll olen näinud, et see võti pannakse kuhugi ja keeratakse, et autot käivitada, ka ise autot käivitada ei oska. Ma olen küll kooliaegu traktoriõpetust ja traktoriga küll sõitnud, isegi paarsada meetrit või aga sõiduautot botaanikaaiatraktori ta kogu aeg. Ei, ma seda enam küll ei mäleta, kuidas see täpselt käis, et ühesõnaga ma olen väga-väga autokauge ja tegelikult mul hakkab autos paha, eriti kui ma tagaistmel istunud pea hakkab ringi käima, süda läheb pahaks. Et ma autoga sõidan, sõidan küll vahel, aga muidugi mitte ise roolis, et mul lubasid ei ole ja autot käivitada ei oska, selles mõttes, et minuga on väga turvaline minna, et ei ole vaja karta, et, et noh, keegi ärandab auto näiteks. Jah. Ma autot ärandada ei oska. Ja see ongi küll, aga näiteks võin ma silmagi pilgutamata panna taskusse mõned huvitavad seemned. Põleva valvel ja. Meie jutusaateaega hakkab kahjuks lõppema, aga siit ei lähe sugugi mitte rongi peale ja koju, vaid hoopiski botaanikaaeda, sest seal on toataimede näitustele avatud vä? Jah, ma olen ise selle üks kuraatoreid, et me tegime selle küll tänavu väga lühidalt oli või on avatud ainult reede-laupäev, pühapäev, aga täna veel jõuab, kes tahab tulla siis uusi ja huvitavaid toataimi vaatama, uued trendid ja tõepoolest uued trendid, noh, eks kõige suurem selline taimepalavik või taime muud praegu vähemasti meil Euroopas ja Põhja-Ameerikas on troopilised orhideed. Aga tõepoolest, ma olen näinud tänavu selliseid taimi siis taimepoodides, keda varem ei ole Eestis müüdud näiteks Arden, Bergia. See nimetus ei ütle võib-olla enamikele mitte kedagi, mitte midagi, mitte kedagi. Et Arden Berge on üks, üks hernemoodi või omamoodi oma Järne sugulane, libikaline taim Austraaliast, need on ainult kolm liiki. Siniste õitega ronitaimed. Igihaljaste leht. Selge, need, kes meie jutusaadet kuulsid, palun väga, padavai Tallinna botaanikaaeda ja tegelikult on botaanikaaias huvitav aastaringselt ja eriti kevadel. Aitäh kõikidele, kes kuulsid selle saate kordusaeg on nagu ikka pärast südaööd ja jääb ka järel kuulatavaks vikerraadio kodulehel külaliseks. Urmas Laansoo aitäh tulemast. Tere tulemast kõigile näitusele.