Raadio kahes äkki, et siin mul läheb natuke aega veel. Tere, mina olen Mart Juur ja ma olen melomaan. Kirjutasin üks päev raamatu Eesti popmuusikaalbumites ja kokku oli neid seal 101. Tegelikult on neid muidugi ilmunud palju rohkem. Rahvusraamatukogu teatab, et nendel on olemas umbes 5000 erinevat Eesti albumit. Päris õiget numbrit ei tea ilmselt keegi. Kaks arvas, et ühele plaadile või kassetile või CD-le võiks anda tiitli Eesti kõigi aegade parim album ja mina olen sellega loomulikult nõus ja nüüd tuleb mängu sina hea kuulaja. Tuleta meelde kuni 10 kodumaist poprock albumit, millest sa kunagi ei tüdine ja panid need kirja aadressil Veeveeerrgaks. Ee kaldkriips halba. Kuulame täna pikemalt ühte olulist albumit meie popia rokkmuusika ajaloos. See ilmus aastal 93 ja haruldasem kombel eesti albumi kohta. Vähemalt ilmus ta nii kasseti kui CD kui vinüülplaadina. Ja see album algab nii. Tulevik on tunni aja pärast enne seda saatanlik sõnum ikka JMKE poolt. Kuulame täna pikemalt ühte olulist albumit eesti pop- ja rokkmuusika ajaloost ja selleks on JMKE kringode kultuur. Üllatav, eks ole, sest külmale maale paistab olevat siiski rahva ja kriitikute lemmik JMKE plaatidest rääkides, aga mulle tundub, et krimkade kultuur on isegi tähtsam plaat kui see esimene. Sest vaadake, tere, perestroika, ta lihtsalt tuli külmale maale, album lihtsalt tuli meie seast muidugi tuli, aga aga tegelikult eikusagilt need lood lihtsalt hämmastasid. Niitsid jalust, mis väljendavad veel, on selle kohta, kui toimub midagi rabavat, aga kringode kultuuriga oli lugu palju segasem, seda justkui oodata ja ka samas eriti mitte ei osatud äkki, sest aastaks 93 oli paljudel juba üsna suva, mis muusika parasjagu mängib. Kuid siiski oli piisavalt palju inimesi, kes elasid rahulikult teadmisega, et kui tekib kahtlusi, siis kuulame, mida Villu ütleb. Ja mulle meenub, kui tegin 93. aastal sellesama plaadi gringo kultuuri ilmumise puhul intervjuu Villu Tammega. Õigemini üritasin seda teha. See intervjuu toimus ja läks õnneks tänu fännidele sest me jalutasime mööda linna ringi ja Villu oli harjunud juba, et Soome kogemusest ilmselt. Et ajaleht või ajakiri intervjuu käigus. Välja kogu söögi ja joogi, aga minul ei olnud taskus rohkem kui paar krooni. Jajah, panete tähele, kringode kultuur oli esimene JMKE krooni aiaalbum. Neeme lonkisime intervjuust ei hakanud asja saama, kuni inimesed hakkasid Villut tervitama. Kõik inimesed, kes meile vastu tulid, vanalinnas, Kuni üks kaheksaliikmeline noortekamp viisakad inimesed, kilekotid käes, vedasid meid Von Krahli teatri baari. Ja esitasid ettekandjale klassikalise tellimise alun üks mineraalvesi ja kaheksa klaasi. Ja sealt hakkas intervjuu pihta. Selline oli ja ma kujutan ette, et on siiamaani villu mõju Eesti ühiskonnale. Eelmisel aastal käis Villu Tamme raadio kahes Sten Teppanile külas rääkimas muuhulgas ka sellest kringode kultuurist. Kas seda oodati või mitte? Et ma tean seda plaati oodata ei ole palju ja näiteks Soomes ärrit ja niimoodi siis osteti ka päris palju ka. Ja ma tean inimesi isegi, kelle jaoks oli esimene JMKE plaate, kes kes kelle jaoks on nagu tähtsaimaks olnud, aga samas ta tuli ikka kuidagi kuidagi jäi kokkuvõttes nagu nirakaks ei olnud selline võimas komplekt nagu see, esimene. Et kuigi häid laule on palju peal, seal aga. Lõpuks isegi noh, see jama, et ma ise üritasin ette kirjutatud, kuidas see kõlama teab ja siis me määritsaga kahekesi seal nagu midagi üks ühele poole, teine teisele poole lõpuks saund kuidagi sust imelik, mina nagu enda arust olen rahul, aga pärast ei olnud ka. Et sai, sai veel minema visatud. Algselt oli nagu seesama Miku farmina, kas kas külmal maalgi tegi? Olid tema tehtud, miks? Ei mingeid, need mulle ei meeldinud, tundus mulle liiga nagu siuksed, pehmed kuidagi, kuidagi niimoodi. Noh, ta oli nagu linnalist salvestatud ja siis Soome. Miks, miks ei antud? Aga need olid mõned lood ainult. Aga siis me tegime ise muidugi veel kehvemad variandid. Variandid nendest olid siuksed küll nagu. Mina ei tea, liiga liiga kuidagi tühjaks jäi jah, see saun nagu pooltel lugudel. Kas seal oli mingi kohustas ka endale selline sisemine tunne, et et pärast esimest plaati vaadatakse midagi suurt, et nüüd tuleb nagu ikka virutada veel kord. Niimoodi pole vist kunagi mõtelnud, et ma. Ma olen ikka teinud kogu aeg seda, mida tahab, mitte seda, mida minult oodatakse. Võib-olla veel niimoodi, et. Et selge see, et nagu ei saa nagu kuskilt välja imeda mingisugust jõle vägevat asja, kui, nagu tegelikult seda ei tule kuskilt. Et me lihtsalt tegime, tegime ja nii ta tuli nagu tuli, on, et lihtsalt nagu stuudiotöö. Iseenesest on nii lahe, et et selle nimel tasub kant lahti teha. Et see, mis sealt välja tuleb, see on nagu see seda pärast, kas sealt soome passide poolt oli täiesti vabad käed antud, mida edasi teha. Nad ei ole mingeid piiranguid, jah, nagu niimoodi muusikalist meile või, või kasvõi sõnumiliselt nagu. Aga samas noh, no muidugi mingitel põhjustel kogu aeg nendega mingi jama ikka on näiteks, et nats kujunduslik külg sest nad teevad ikka nagu, nagu nemad tahavad need plaadikate, mitte nii, nagu mina tahan. Lõpuks ma hakkasin ise tegema, alates jäneste innovatsioonist siis tulin, aga mina tahan, mis ei tähenda, et nad paremad olid, aga, aga vähemalt ma noh, kõik, mis seal valesti oli, siis sain ainult ennast süüdistada. Teiste peal natuke jama, vihane olla nagu noh, ilmaasjata, sest sest ega nemad ju ei teadnud midagi valesti. Läänes. Laupäeval joon vaeva. Ja Eve apteeke. Ema. Ja vanaema. Toona. Vaatajaid. Ringvaade kultuur samanimelise laadi Pealt JMKE esitas selle. See on oluline album eesti rokk ja popmuusika pärast seda nii pikalt. Kuulame ka. Ja selle peal on veel lood, kuniks elul on antud veel olla ja viimane põlvkond ja enamuse tahe ja nägu kõne ja vastu kerkivale kuulaja pitsunud aia, Valentiina ja ajutine tuli maailma lõpp paju kätte. Võõras sõda, Boer ja juba kuuldud tulevik on tunni aja pärast ja kõige alguses. See lugu, mida tuleb kuulata tagurpidi saatanlik sõnum. Eelmises loos nagu paljudes teistes Kuulsite palju nimesid, mis on võib-olla unustatud ja tihtipeale ongi laulud nagu üks selline ajalehtedest tuleb värskena ette võtta ja, ja kuulata, aga. Aga need lood ei aegu, ma kujutan ette, sest need, need nimed ja mõisted on lihtsalt lüngad ja neid lünki saab alati uuesti täita vastavalt vajadusele ja ajale. Ehk proua Silvesest võib vabalt saada proua ilvest. Kringode kultuurist on hästi vähe räägitud. Ja Villu Tamme räägib üldse hästi vähe. Ja kohe kuuleme, miks Urmas Vadil õnnestus ta meelitada raadiosaatesse Inemise sisu aastal 2006. Tere, Villu Tamme, tere. Ma mõtlesin seda saadet alustada nagu Mihkel Kärmas juhatab oma Pealtnägija lõike sisse ja rääkida, et et jah, mina, Mihkel, samas olen esimene inimene, kes ajakirjanikuna sai siia või sinna või, või tänu minule, tädi Maali korter anti tagasi. Nimelt paar nädalat gaasi. Kui ma sulle helistasin ja soovisin, et sa oleksid nõus endast saadet tegema ja andma intervjuud, siis sa ütlesid, et sa üldsegi ei taha seda teha. Ja siis ma mangusin ja lõpuks olid ikkagi nõus. Et võiks ju arvata, et seal on punane ja tanksaapad. Ja sa laulad bändis JMKE, et sa võiksid haarata kohe mikrofoni ja karjuda, et maailmalõpp on kohe käes ja villu on loll ja Edgar on. Tore, et mingisugune Edgar sisse. Jah, oota, mis sa sellega küsida tahtsid, et miks ma siis nii tagasihoidlik olen või? Ma ei tea tegelikult ma olen eluaeg selline tüüpanud, kes korraga tahab nagu esineda, aga siis samas On olnud aegu väga nähtaval, ülimalt mõnus on istuda öökulli kombel mingisuguses kogus, mis on puu sees ja vaadata, sealt välja vaadata, mis metsas toimub, aga ise olla nagu hämaras nurgas istuda kindlalt seljaga seilata poole ja jälgida, mis toimub ja jäta meelde ja teha mingeid järeldusi. Ilmselt mulle üsnagi piisab sellest meerimisest laval bändiga ja, ja siis veel mõningal puhul kui ma pean olema nagu akvaariumi sees ja siis loomaaia külastajad lähevad mööda, näitavad näpuga, naeravad ja, ja mõni plaksutab. Aga seda ma ei taha eriti tihti, mul ei ole sellist nii hirmsat populaarsuse, Janovi. Aga Eestis on see üsna paratamatu, et et sa saaksid rahulikult läbi linna kõndida, ilma, et sind keegi ei näeks või ära ei tunneks. Nojah, ma ei käi väga tihti linnas ma ei pane seda tegelikult ise eriti tähele, aga siis mu kaaslased mõningad ütelnud, mis nagu seilata, aga kommenteeritakse, et kõik ikka vahivad ja ma olen kuidagi nagu üritan ennast veidikene välja lülitada. Kuigi ma võin ette kujutada, nagu nägu teatakse ja noh, näiteks Ivo Linna lähed teisel pool teed, siis ikka müksud ka ei ütle, et näe, Ivo Linnaaineks omavad ilmselt müksatakse ka minu puhul muidugi siis, kui mul mütsi peas ei ole. Viimasel ajal nakatus võib-olla nägu ka natuke meelde jätma, aga aga vanasti oli umbes sarnase soenguga mees, siis oli kohe Villu Tamme. Mul on nii mõnigi punkarist sõber, kes on minu autogrammi andnud. See on koer JMKE albumilt gringod, kultuur. No tegelikult ma olen nagu ammuga seda taibanud, et minul on üks asi, mida ma tahan kuidagi, nagu öeldakse, minul mingisugune nägemus sellest, kusjuures muidugi mitte kõikide lugude puhul osas osade lugude Puurmas isegi aru, mis asjast ma laulan, lihtsalt mingisugust sõnu ritta pannud. Aga inimesed on ikkagi, kuigi nad kõik on ehk punkmuusikasõbralikud, aga ikkagi selle asja sisust nad saavad ju erinevalt aru, ei saagi kuidagi niimoodi olla, et kõik saaksid täpselt nii aru asjast nagu mina olen seda planeerinud. Ja ma ei saa ju olla inimese peale pahane kuidagi, et kui kunagi inimene, inimene saab asjast omamoodi aru sest tema saabki õigesti aru tõenäoliselt täpselt nii aru, nagu tema on loodud sellest aru saama. Tähelepanu muusikasõber, kui soovid võita endale komplekti Eesti kõigi aegade 10-st paremast popmuusikaalbumist, aitan, et kõigepealt valida tee seda internetis aadressil R2 poee kaldkriips. Album. Võitja selgub esimesel augustil.