Vikerraadio. Tere kuulama saadet Rahva teenrid täna vikerraadio stuudios nädalast kokkuvõtet tegemas ajakirjanikud Heidit, Kaio ajakirjast, pere kodu, Mikk Saluajalehes, Eesti Ekspress ja mina, Aivar Hundimägi häälest Äripäev. Ja et sellena tala olulistes sündmustes kokkuvõtet teha, peame minema tagasi eelmise nädala lõpu, et kui siis sai, sai selgeks, et Urmas Paeti ikkagi on otsustanud minna europarlamenti. Ja see käivitas mõningad muutused valitsuses. Võime vist nüüd selle nädala lõpuks öelda, et et valitsuse koos seisan ära remonditud ja, ja võib arvata, et, et rohkem selliseid suuri muutusi enne enne valimisi ei tule. Aga paati. Kui just mõnda väga suurt skandaali ei tule Täpselt aga paeti, selline otsustamine otsustamatus on, on, on tekitanud hämmingut ja kes teie, teie saite aru, et mis siis nagu Paetiga juhtus, et ta ühel päeval ütles, et ei lähe, sellepärast et Euroopas on keeruline aeg jälle jätavad teda on vaja välisministrina. Ja siis järgmine päev ütles, et ta ikkagi läheb. Tegelikult ta isegi ütles seda, et Maila vähemalt kaks korda ühe korra nagu suuliselt niimoodi avalikult mõni päev hiljem tegi kirjalikult, et ma ei lähe. Siis vähemalt 24 tundi hiljem ikkagi tegi teise kirjaliku avalduse, et ma lähen. Et. Nojah, tõepoolest nüüd vaadates Paedi formaalse ülemuse ehk Taavi Rõivase poole, siis, siis võiks öelda, et tema nägu oli natukene hapunguda, tavaliselt oleme harjunud nägema sirge, sellised ja ja naeratavat noort peaministrit siis sel nädalal ta tõesti oli mõnevõrra mornima näoga, ma mõistan seda, et valitsusse, mis pole ametis olnud aastatki enne valimisi ja, ja oli nii-nii, oli see ju ka määratud, et kevadkoalitsioon ei saagi olema tervet aastat valitsuses, siis neli kuud enne valimisi on ta sunnitud tegema enda kabinetis väga-väga laialdasi remonditöid. Rääkimata siis Jürgen Ligi väljavahetamisest eelmisel nädalal ja sel nädalal siis suisa kahe ministri posti liigutamisest. Et tõepoolest valitsuses on, on keerukad ajad või noh, ütleme siis sellised remondituuled puhuvad, aga kui sa küsid seda, et, et mis siis, mis siis välisminister paeti ajendas sellisele meelemuutusele, siis ma julgeks arvata, et, et see oli selline võib-olla võib-olla A4 formaadis paber, kuhu ta oli ühele poole kirjutanud, need võimalused, mis edendaksid tema eest pärast valimisi, mis nelja kuu pärast on ja need teisele poole siis need võimalused, mis on tal siis Euroopa Parlamendi minnes ja ma millegipärast arvan, et tema isiklikus kalkulatsioonid siis see pool neid boonuseid või neid karjääri edenemise võimalusi, mis tal oleksid pärast valimisi ei olnud võib-olla väga pikk rida ja seepärast siis lõpuks otsus langeski Euroopa parlamenti minna. Mulle endale tundus, kui ma vaatasin seda juhatuse koosviibimist, reforme, erakonna, kus siis uued ministrinimed ära otsustati või teatavaks tehti ja kui ajakirjanikud seal filmisid kokku tulnud reformierakondlase tegid pilte, siis, siis noh, ütleme paati, selline kehakeel ja nägu oli küll selline, et see otsuse Euroopa Parlamendi minna, et, et et on, see on väga halb otsus ja et on, on selle vastu võidelda. Ja seetõttu mulle tundub, et võib-olla oli see paber, kus olid pandud kirja Need loetelud, mis juhtub tema karjääriga siis, kui ta sinna ei lähe ja mis juhtub siis, kui ta sinna läheb. Aga, aga need punktid, mis tema, mis juhtub siis, kui ta ei lähe europarlamenti pärast riigikogu valimisi. Et need punktid võib-olla koostas keegi teine, mitte Paetise. Ma ma pakun siiski lihtsama seletuse, et, et see tema kehakeelega näidanud mitte seda, et ta läheb sinna vastumeelsus, pigem seda, et ta sai isegi väga hästi aru, et nädal aega väga nõmedalt käitunud, eks ole. Nii avalikkuse kui oma erakonna suhtes tagantjärele tarkusena võib öelda. Et parem ongi, kui sellisest välisministrist lahti saime, kes, kes niivõrd otsustamata on, mis siis, kui oleks välisminister olnud mõnel kriisihetkel, et kas ta siis oleks suutnud otsustada. Aga noh, võib-olla võib-olla oli oli mingisugune mingi erakordne asjaolu, et tegelikult on ju siin ajakirjanduses spekuleeritud võitlused, mingid isiklikud teemad, mingid pereteemad, et ma täpselt ei tea Aga kui vaadata seda meenutada, eks, et, et europarlamendi, kes sinna võiks minna, seda seal pandi paika kevadel toimunud valimistel, vaatasin Reformierakonna tulemust, eks, et et Andrus Ansip 45000 ja natuke rohkem häält, Kaja Kallas teine 21498 häält. Siis Urmas Paet 8655 häält ja neljas ta mitte neljas järjestus, aga, aga kes siis oleks nagu, kui paatiaks loobunud Igor Gräzin, kes oleks parlamenti saanud, oli 975 häält ja vist oli ka neljal jah, neljas tulemus erakonnas, et see noh, ütleme valimistulemus ja kui me teame ka seda, et mis on nagu paadi seisukohad Euroopa teemale, mis pääseni seisukohad näiteks valimistulemus oli ikkagi selline, et tegelikult ei oleks saanud üldse midagi kõheldat, et ta oleks pidanud sinna parlamenti minema. Ja kui on variant, et kas läheb Gräzin, kes on euroskeptik või läheb Paet, et, et noh, siis minu jaoks oleks Gräzini minekul ikkagi valijate petmine. No just nimelt, et, et ütleme, et poliittehniliselt ja Paeda isikliku karjääri suhtes oleks nagu olnud võimalus, kas see, et ta jätkab välisministrina või läheb Euroopa parlamenti, aga kui vaadata rahva poolt antud mandaati, siis on selge, et Igor Gräzin mandaadiga ei pääse iial Euroopa parlamenti. Aga ma siiski vaidleks selles mõttes vastu, et et inimesed hääletavad ka natukene seda nimekirja järjekorda, kui oleks nimekiri olnud pandud teist piirangu, et näiteks Gräzin oleks olnud eespool paati, ma ei ütle, et need hääled oleksid nagu ümber pöördutud olnud, siis aga kindlasti oleks Kraasid saanud siis rohkem ja poet vähem hääli, kui nad tegelikult saidet. Aga ma julgen arvata, et isegi siis oleks Paet saanud rohkem hääli kui Gräzin. Jah, võimalik jah, noh, ma pigem ka, ütleme noh, eeldaks, aga aga ma ei taha lihtsalt et see 8800 häält, et seal on, seal on ka muid põhjusi. Jah, aga see noh, ütleme see vahe, et nende, tegelikult nende kahe mehe, selline suhtumise vahe Euroopa küsimustes on ikkagi nagu väga erinev ja mulle endale tundub No vaatame neid, ma lihtsalt ütlen korraks ja vaata, kui palju on nagu Igor Gräzin saanud riigikogu valimistel hääli ja ainult ühest ringkonnast tuhandeid, eks ole, ma ei mäleta peast viis või 6000, mis tal on olnud siin. Jah, aga selles mõttes ka peegeldab noh, minu arust seda, et Reformierakonna valija ikkagi ei ole euroskeptiline või suurem osa sellest Reformierakonna valijast ja noh, seal oleks nagu Gräzini puhul on hästi selgelt kui Reformierakond tahaks sellist skeptilisust poliitikud ütleme, Reformierakonna valijad, aks, skeptilised poliitikud, saada eurobaromeetri sellist võib-olla tülikad ja kohati mõnes küsimuses tõenäoliselt ka Eesti riigi nägu ametliku poliitika osas vastikut, et tegelased, et siis ma arvan, et oleks saanud, kui noh, pidanud saama suurema toetuse. Samas noh, nii palju kui mina tean, siis kogu nende viimaste nädalast nädalate jooksul ikkagi Reformierakond, Taavi Rõivas nagu veenis paati, ta jääks Eestisse, ehk siis ühel hetkel oli Reformierakond valmis selleks et nad lähebki. Igor Gräzin. Ja Reformierakond ei olla valmis, aga tõesti, mis oli see, mis oli see nagu Paeda perspektiiv, et ta on olnud välisminister juba selgelt liiga pikka aega, ma arvan, tema enda jaoks ka, et ta küll armastab väga-väga rutiini ja, ja korduvaid kohustusi ja nii edasi, aga, aga kas ta tõesti oleks järgnevad neli aastat jälle jälle välisminister on, on täiesti ja kas ta tahaks seda olla, on täiesti iseasi. Kusjuures minu meelest mind kui tavakodanikku väga lõbustas ka selle nädala jooksul lahti rullunud selline natuke lustlik draama sellest kuidas Gräzin tahtis minna europarlamenti ja ei saanud ja selle kulminatsioon oli tänases Postimehes Priit Pulleritsu väga oskuslikult kirjutatud, siis selles, kuidas Gräzin on väga kurb, et ta ei, ei saanud siiski ja kuidas ta nagu ikkagi nagu väga tahtis minna ja seda kõik selleks tegijat, et Parlamendi pääseda ja kui pettunud selles on, et ta ei saanud. Aga teisalt noh, mina olen ka kuulnud või, no ütleme, sellist selgitust, et reformierakonnas ikkagi on olemas üks seltskond, kes väga tahtis, et Keit Pentus-Rosimannus saks välisministriks. Nii et selles mõttes see on või, või noh, ütleme Keit Pentus-Rosimannus kui välisministrit, sellest hakati rääkima juba ikkagi mitmeid kuid tagasi. Ja noh, ütleme seal taga on Rain Rosimannus Selline huvitav kuju, eks ole, kellel kelle vaadata, sest me ei tea peaaegu mitte midagi, eks ole, tal pea puudub igasugune selline avalik poliitiline positsioon. Aga Reformierakonna siseasjadesse näiteks kas või selle valimisprogrammi kirjutamisel on nagu sulega just Rain Rosimannuse käes ja jagage paljude ilusas. Siis ilmus välja koalitsioonikõneluste ajal, eks, et et kas ta ise on muidugi öelnud, et ta ei taha ja ta tahab olla olla nagu varju sai, ei taha aktiivselt poliitikas. No ta tegelikult viimati oli ka nii-öelda fotodel seoses uute värbamisega Reformierakonda nii-öelda kohvikuvestlused uute Reformierakonna liikmetega on olnud need, mis, mis on tähelepanu pälvinud ja kus Eerik-Niiles Krossiga, et kus siis hämaratel kohviku fotodel on läbirääkimisi pidama siis Rain Rosimannus, aga ma ütleksin seda, et käitleja Pentus-Rosimannusel on selles mõttes nagu õnnelik naine, et kui tavaliselt on naistel hästi keeruline karjääri teha, siis on see ju ainult suur õnn, et on olemas taustaplaanil keegi, keegi mees, kes kes nii-öelda tõukab tahtma. Ja, ja selles mõttes võib-olla see kriitika, mis on tulnud eeskätt küll opositsiooni aadressil, et kas Keit Pentus-Rosimannus sobib välisministriks või mitte et see tundub mulle natuke ka ülepaisutatud, et tegelikult, kui, kui nii-öelda, et me saime ju ju kaks ühes, et, et nii nii keskkonnaministriametit pidades on Online Rosimannus olnud kindlasti hea nõuandja oma abikaasale, noh, tema oli ka see, kes omal ajal riigikogus tegi keskkonnaseadusega alguses lõi kaasa, mõtlen Raine ja lõi selle keskkonna aga, aga teisalt rääkida kogemustest siis, kui me tegelikult ikkagi vaatame Keit Pentus-Rosimannusest CV'd siis nagu öelda. Ta ei ole kogenud või noh, on ikkagi väga selgelt ülekohtune, et, et tegemist on, on kõigi reformierakonnas juba pikka aega tipus olnud poliitikuga, kes on olnud peaministri büroo juht, riigikogu asespiiker, fraktsiooni juht, et et, et noh, ma ma arvan, et ta saab ka seal väli 400 ja et ta saab ametis hästi hakkama. Mina käin kõhkleks sellest, et, et Keit Pentus-Rosimannus välisministri rollis väga hästi hakkama saavad, ma ei näe mingit mingit põhjust, mis, mis võiks seda takistada. No selle ega selle nelja kuue keegi midagi nagu ei ootagi mingisugust revolutsiooni ja ja noh, jäi, kus oleks pikema aeg ikka keegi ei oota revolutsiooni, et kõige suurem oht on, see lihtsalt võib oma mitte poliitilisest kogenematusest, vaid lihtsalt välispoliitilisest kogenematusest kusagil noh, öelda midagi tobedat. Keit Pentus ei ole tuntud sellise väga suure lõua lõksutajana, ta pigem jätab ütlemata Klient lõua oleks ütlemisega, noh näiteks ma olen kuulnud, et Taavi Rõivas on paari rahvusvahelisel kohtumisel öelnud midagi sellist, mida tegelikult Eesti diplomaadid arvaksid, et ei oleks pidanud ütlema, et mitte nagu midagi otseselt nagu halvasti, aga noh, lihtsalt no ütleme niimoodi öelnud öelnud midagi sellist, mida kogenud välispoliitika, mingi diplomaat, kes 10 aastat asja sees olnud, ei oleks öelnud. Ja aga Taavi Rõivas on ka vähem kogenud kui Keit Pentus. Ja kui ma nagu võiksin mulje põhjal öelda, siis Keit Pentus-Rosimannusest jääb mulje, et ta ei ole selline skaala inimene, ta ei ole suurte esinemiste inimene, et ta võib-olla isegi nagu väldib suuri esinemisi või suuri esinemisi suure rahvahulga ees, et ta on rohkem selline näost näkku või siis väikses seltskonnas esinejad, et võib-olla see, see, see tõesti mulje ja, ja see, see mulje on ka treenitav, et võib-olla see võiks ta, see, see mulje võiks olla selline, mille kallal rohkem tööd teha, et ta jätab mulje, kui hästi kinnine inimene, kes ja, ja ka vähesuhtlev inimene, et, et võib-olla välisministri positsioon eeldaks sellist natukene, võiks öelda isegi laiemat joont. Noh, mina isiklikult teda ei tunne, et inimesed, kes teda tunnevad, on rääkinud, et ta on tore inimene ja töökas ja hea spetsialist, et noh, minu jaoks tema kui poliitiku mulje temast kui poliitikust mulje on see Ta on ta on kuidagi, ta pole nagu ehe või natuke jaagu disainitud või kuidagi nagu liiga kaalutletud või läbimõeldud Noogutan hommikul, et, et on nagu, olen ise sarnaseid mõtteid mõelnud temaga seoses. Aga. Et, et ma ei saa näiteks tema puhul väga hästi aru, mida ta nagu päriselt mõtleb või kus, nagu tema need emotsioonid või, või tahtmised või, või mingisugune isegi poliitiline ideoloogia, Asubeta. Aga kui ma siin ütleme, kiitsin Keit Pentus-Rosimannus ütles, et tema kogemust ja, ja seda, et ta ta ametiga hakkama saanud, siis ma ise küll olen, olen seda meelt, et et tegelikult Keit Pentus-Rosimannus välisministriks on halb valik ja põhjus minu jaoks on hoopis selles, et et ma arvan, et ta ei ole ka õige valik praegusel hetkel keskkonnaministriks, et see puudutab autoroolilatt, mis, mis teda saadab ja saadab kar Rain Rosimannust ja, ja noh, ma arvan, et, et need kahtlused või see, mis seal selles transpordiettevõttes on, on nagu toimunud. Et, et noh, need on sellised, mis tuleks enam ära oodata, kui see kohtuasi läbi saab ja, ja siis alles nii kõrgetele ametitesse asuda. No samas on siin kohtuotsus ei tulnud ka kus, kus tegelikult Keit Pentus on siis nii-öelda õigeks jäänud. Mis vist ainult üks otseseks on? Astma? Aga et see on nagu selline noh, mis mulle tundub, et. On seal on nii palju küsitavusi ja seal on, on küsimus on selles Kredexi rollis, küsimus on selles, kuidas Swedpangast laenu saadi, kuidas Rain Rosimannus käis seda kauplemas, kuidas varasid välja kandite ja, ja see, mis praegu nagu kohtus toimub, et et selliste skeemide puhul ja kus on kasutatud ka variisikuid, fiktiivseid lepinguid, et seal ongi väga raske hiljem nagu see asi nii-öelda ära tõendada. Ja, ja öelda, et, et keegi on kriminaalkorras kuskil süüdi. Aga ma arvan, et küsimus on ka selline laiem vastutuse, et see, kui sa olid seal ettevõttega seotud, sellel ajal need asjad toimusid. Et siis siis noh, ei saa rääkida nagu kriminaalkoodeksi kontekstis. Vaid eetilised küsimused, see on selles mõttes muidugi delikaatne, et, et see on otseselt nagu pere nagu pereteema nii tema abikaasa kaudu kui ka tema isa kaudu. Aga just just seesama selle asja teine pool on ka see, et, et tal on nagu väga raske ennast sellest kuidagi distantseeruda tänu sellele, et see oli noh, see on ta oma peres noh inimesed, teisel pool lauda, kes nõudeid ja siis noh, abikaasa isegi esimeses astmes nüüd juba süüdi mõistetud Ma ise olen ka tegelikult selles samas siinsamas raadioeetris päris mitu korda öelnud seda, et ma et mul on arusaamatu see, miks, miks Keit Pentus sellest tol hetkel siis keskkonnaministritoolist nii kõvasti kinni hoiab. Et PR põhimõtetes oleks palju lihtsam anda see koht vabaks. Võta paar aastat pausi. Tema karjääris ei juhtu midagi suurt, seda enam, kui tal on nii võimukad ja nii mõjukad tagantlükkajad olemas et pigem lasta see skandaal maha rahuneda ja, ja siis tulla rahulikult tagasi. Aga seal on ikkagi, seal võib olla ka selline noh, enesekaitse küsimus, et sa ikkagi arvad, et et kui ma nüüd ütlen, et ma lähen nii-öelda astun tagasi või et siis seda tõlgendatakse kohe, kui ma võtsin süü omaks, eks, et et see on nagu üks põhjus võib olla, miks, miks ta on niimoodi reageerinud, et, et jäänud ametisse. Aga samas on ka tegelikult reformierakonnas olnud väga elegantseid tagasiastumisi, kus ei ole olnud muljet, et tagasiastuja on süüdi toogem siin näiteks Signe Kivi Atonen ja tegelikult ka Jürgen Ligi on mitmeid nüüd juba mitmeid tagasiastumisi teinud, mis on väga elegantselt kulgenud. Viimane. Ei osanud ikkagi kaotada, vaid vaid elas oma kibestumist välja selles lahkumisavalduses. Aga mis puudutab seda, et, et noh, Keit Pentus-Rosimannus on neljast neli kuud, selles välisminister saatis, siis mulle endale on, on jäänud nagu mulje, et et me tegelikult praegu ka Keit Pentus-Rosimannuse puhul võib-olla peakski rääkima sellisest välisministrist, vaid mulle tundub, et et meile praegu tehakse, valmistatakse ette järgmist peaministrit. No ja tegelikult välisministri roll selleks välisminister oli, selleks on suurepärane, sest et see on ju suurelt jaolt esindusroll, kus saab väga hästi istuvaid kostüüme presenteerida ja, ja tugevat käepigistust, et selgelt on, on välisministri roll väga-väga suurepärane ettevalmistuspeaministrikohaks ja ma arvan, et, et siin on ka tegelikult sulgudes nüüdse paeti juurde tagasitulek, et see, see on nüüd see koht, kus, mis oleks nagu olnud Paetile loogiline pärast nii pikka välisministrikarjääri ja mida ma kahtlustan, et talle pärast valimisi just nimelt ei lubatud. Sa mõtled peaministrikohti just nimelt tema arvates peaministri koht sulgus tema jaoks juba aasta tagasi, siis kui toimus Toimus otsustamine, kes saab nagu Andrus Ansipist järgmiseks, et poeg tuli seal kindlasti mingil hetkel nimekirjas ajakirjas, aga kui lõpuks Taavi Rõivas on temast ka oluliselt nagu noorem ja noh et selles jah, et paati nagu poliitilisele karjäärile oli Eestis nagu selline lagi küll ette jõudnud. Ja tegelikult kui ma räägin kui Keit Pentus-Rosimannus, et võimalik tulevane peaminister, sest ma ei pea silmas järgmise aasta kevadet Ma just tahtsin ka öelda seda, et oleks ebaloogiline, et Taavi Rõivas kohe kappi panna. Aga aga ma kõlb, pean mõistlikuks, kui reformierakonnal õnnestub uuesti valitsus moodustada ja olla nii-öelda juhtoinas selle moodustamisel pärast kevadisi valimisi, et siis noh, ma arvan, et see on väga suur tõenäosus on, et Keit Pentus-Rosimannus jätkab välisministri ametis Pange tähele, kuidas me räägime, et kas Taavi Rõivas pannakse kappi tagasi või kes lükkab nagu Keit Pentus-Rosimannust, nagu et me räägime nagu ministritest, aga tegelikult me just nagu eeldame, et seal ministrite taga on veel mingisugused teised jõud, kes päriselt asja juhivad. Aga mina tegelikult ju nagu ja nagu ongi, et, et võib-olla võiksin natuke rääkida ka selle selle valitsusremondiga seoses nüüd sellesse, et on öeldud, et reformierakonnas on toimunud toimumas põlvkonnavahetus. Et siis minu arvates on see vale tõlgendus sellele, mis reformierakonnas toimub, sest need inimesed, kes tegelikult reformierakonnas on ikkagi mõjukatel kohtadel määravad, mis, mis ametisse keegi inimene saab või vähemalt suudavad mõjutada. Rain Rosimannus, Kristen Michal, et, et need on ikkagi Reformierakonna väga vanad tegijad ja, ja selles mõttes sellist põlvkonnavahetust ma küll nendest viimase nädala sammudest välja ei loe. Just nimelt, et kui mingi vahetus oleks toimunud, siis oleks tegelikult toimunud Siim Kallase tagasitulekuga, kus oleks ilmselt väga põhjalikult igasse igasse kontorinurka ja iga laua taha vaadatud, aga, aga praegu me tõesti ei saa põlvkonnavahetusest rääkida. Ei, ma olen nõus, mul ei olegi midagi lisada. Aga räägime mõne sõnaga ka Mati Raidma uuest keskkonnaminister, tema oli küll nüüd vist selline üpris üllatav valik, et tema nimi. Ma võib-olla eksin, aga et, et enne seda Reformierakonna juhatuse koosviibimist kuskilt meediast ka läbi käinud. Minu arvates ikkagi kusagilt äkki käis? Vähemalt ja minu arvates käis, aga, aga ta on üllatav muidugi, et noh, Mati Raidma alustas töömehe teed tuletõrjuja ala ja sealt sisejulgeolekust on ta nagu kogu aeg tulnud, juhtis päästeametit ja lausa karjääri ja ja riigikogus on rajanud selliseid riigikaitse ja sisejulgeolekuasju, et võib-olla see oligi, et Tallinna ühe valdkonna täpselt, et on hoopis hoopis nagu ühe valdkonna teise valdkonna ja siis nüüd järsku nagu noh, keskkonnaministriks kuigi lihtsalt võtta seega kui Keit Pentus-Rosimannus keskkonnaministriks, et olid varem nagu mingit pistmist keskkonnaga Ma arvan, et tema abikaasa tegi kõik need pakendiringluse taaskasutuse asjad ja, ja kõik selline No Mati Raidma puhul ma ütleks seda, et ta ilmselt oli jäänud ka Reformierakonna enda jaoks liiga pikalt lihtsalt ühele kohale istuma, et, et tegelikult on ju tegemist võimeka inimesega, kes on võimeline struktuure juhtum juhtima, et miks lasta tal seal Riigikogus kopitada. Aga noh, võib-olla üllatav oli see, et, et ma tean, et osade poliitikute puhul on ikkagi räägitud ka Meikari meikar vol2 kõiki riigikogus, kes oleksid võinud sellesse ministri ametisse sobida, ei saanud tuua, sest meikar oleks parlamenti saanud. Väga üllatav oli see, et läbi käinud Tõnis Kõivu nimi, kes on, on tegelikult olnud pikka aega Reformierakonna nii-öelda keskkonnapoliitika eestkõneleja Riigikogus, et et noh, et see oli minu jaoks ise üllatus, et kas siis ei suhtuta tema senistes tegevustesse nii, nii hästi. No Tõnis kõik kindlasti on võimekas, aga, aga samas on neil Mati Raidmal olemas ikkagi väga suurte struktuuride juhtimise kogemus, et et Tõnis Kõiv on tõusnud siis ju regionaalpoliitikust Riigikokku. Et ma isiklikult nagu peaksin. Mati Raidma, ütleme haaret suuremaks. Aga üks üks teema veel, mis selle valitsusremondiga on nagu silma paistnud, et, et naised on, on tegijad. Küll praegusel hetkel, Keit Pentus-Rosimannus lihtsalt vahetus ministriportfelli asemele tuli tuli Raidma aga maris Lauri rahandusministriks peaministri nõunikuks taas üks naissoost majandusanalüütik Ruta Arumäe. Just ja kusjuures Keit Pentus-Rosimannuse asemel kaaluti ka Marina kaljuranda välisministrina, nii et tõepoolest on, on palju naisi. Valitsus end plus, noh meenutame tegelikult kevadel tehtud nagu otsuseid, kas istuli naisi rohkem ja 40 tehti, noh, ma ei ütle mitte nende naiste pärast sellised uued kohad, aga isegi öelda uutele kohtadele, näiteks nagu see meie eksväliskaubandus-lao- ja ma tahtsin, et majandusminister number kaks aga peaprokuröriks sai naine. Täpselt, et, et see oli mingi hetk, oli nagu teemal, siin veel, Marp kujutan ette, et enne selle praeguse valitsuse moodustamist oli naison kuidagi vähe, aga nüüd ootamatult iseenesest on nagu see probleem hakanud lahenema, et ei saa küll keegi ette heita, et et naistel ei ole võimalust. Muuseas, ma isegi nagu julgeks loota ja arvata, et ehk see pikka aega pikaajaline jutt sellest, et, et naisi võiks olla, on tekitanud selle võimaluse, kus, kus, kui on kaks kandidaati, siis kaalutakse, et nad, aga võib-olla siis tõesti naine, et kui on kaks võrdset kandidaati, siis, siis miks mitte anda naisele võimalus, et ma loodaks, et siin ka selline tõesti mõttemalli muutusel on, on mingisugune oma osa. Sa mainisid ka Marina kaljuranda, see oli huvitav, et ta nimi käis välja ja tegelikult, kes Marina kaljuranna nii-öelda suurde poliitikasse välja pakkus, oli Keit Pentus-Rosimannus septembris Ekspressis ilmunud arvamusartiklis, kus ta paks välja, et Marina kaljurand võiks olla järgmine Eesti president. Ja, ja noh, kui nüüd hakata nagu tagantjärgi vaatama, et, et võib-olla ma näen kuskil ka jälle mingeid olematuid jooni, aga aga mulle tundub, et see on kuidagi nagu sellise plaanipäraselt käinud, et me toome, Reformierakond seostab kaljuranna endaga, pakub ta välja presidendiks. Ja nüüd oli siis väga loogiline, et temast hakati rääkima kui välisministrist. Ja tõenäoliselt ta lihtsalt ei tahtnud erakonnastuda, võis olla see üks põhjus, miks ta Niisama ma siiski eeldan, et sellistel puhkudel tõenäoliselt erakonnas temaga räägitud juba võib-olla pikemat aega ja nii erakond kui, kui, kui ta ise siis ilmselt tajuvad mingisugust lähedust, et ühel hetkel ta võibki, ta võibki tulla poliitikasse mingil kujul. Ma ma oletaks ka sedasama asja, et ju on Marina kaljurannaga Reformierakonnast räägitud, ta ise külon kõikides nüüdsetes intervjuudes väga delikaatselt öelnud, et peaminister, vabandust, välisministri positsiooni saab pakkuda ainult peaminister, keegi teine osalust juss, aga seda, et keegi teine tegelikult võiks ju küsida, et kas peaministril on mõtet pakkuda ja siis tal oli võimalus öelda, et võib-olla tõesti seekord ei ole mõtet, et tead, peaminister, talle seda välisministri positsiooni pole pakkunud, aga see ei välista, et temaga pole sellest räägitud. Pigem ma arvan, et on. Siin üks nüanss on ka, et, et miks see Marina kaljurand võib-olla nüüd lõpuks välja jäi, oli see, et et vahetult enne seda, eks ole, Jürgen Ligi asemele tuli maris Lauri. Ja see oli noh, osadele erakonna inimestele see häirib, kui tullakse nagu niimoodi hoobilt sa tuled väljastpoolt erakonda ja kohe nagu juhtpositsioonile, eks ole, et Reformierakond on seda nagu või Reformierakonna juhid on seda ka varem rääkinud, et ikkagi selleks, et teha nagu poliitilist karjääri, sa peadki tegema nagu karjääri nagu samm-sammult. Et sellised asjad, et järsku nüüd võtame mingi popi nime kusagilt väljast ja paneme ta koheministriks, et. Jah, küllap Aivar Sõerd oleks olnud täiesti ootuspärane valik rahandusministriks. Ja teisalt muidugi on ikkagi see lühiajaline periood, et kui ma mõtlen ka kaljuranna, proovin mõelda, kuidas tema võiks mõelda, et, et sa oled ikkagi välisministeeriumi asekantsler. Ja tulla nüüd erakonnastada tulla neljaks kuuks valitsusse noh, teadmata, eks, mis, mis pärast seda nelja kuud võib, võib juhtuda, aga tõenäoliselt diplomaatilisele tööle on juba pärast erakonnaga liitumist, et noh, keerulisem minna või, või ütleme siis ametlikku tööd jätkata. Et võib-olla on ka see põhjus, miks ta praegu ära ütles, aga. Mis see muuseas, see on väga loogiline, et, et kui ma siin nägime nädal-paar tagasi, rääkisin Nende kohalike poliitikutega, kes pidid tulema Igor Gräzini asemele. Seal oli üks vallavanem ja Tartu maavanem ja ka nende puhul on see kaalutlus on väga lihtne, et noh, et okei, ma lähen nüüd neljaks kuuks Riigikokku, aga ma nüüd loobun sellest nagu praegusest kohast, kus ma olen, et kus ma siis nelja kuu pärast olen. No mis on ju täiesti loogiline mure. Aga lähme edasi järgmise teemaga räägime alkoholist ja ajendiks on siis Tallinna linnavalitsuse tegevus, mis noh, ma küll julgen öelda, et on ka valimistega seotud. Ja Tallinna linnavalitsus siis tahab seada erinevaid piiranguid, et alkoholi tarbimist pealinnas vähendada. Pühapäeval müüki keelata siis ööl vastu esmaspäeval ka kõrtsides või toitlustusasutustes alkoholi müük ära keelata siis osades poodides ära keelata, mis on väiksema üldpinnaga, kui 150 ruutmeetrit või 150 või 150 on ja siis on koolidele lähedal olevate poodide poodides alkoholimüügi keeld tanklates. Ja, ja mulle tundub, et need piirangud tulevad, et nii-öelda Keskerakonna teerull sõidab ja seda, seda praegu midagi. Ekspressi toimetuses tekitas see ka väga sellist erutavat elavat arutelu, et, et noh, et mis nüüd saab ja kas seda on analüüsitud ja kas mingid sellised kampaaniad toimivad ja kas tekib taksoviin ja ja et sadamahoones ikkagi võib edasi müüa ja et kuidas, nagu lennujaamas ka, nii et ja väga siukest prioritiseeritakse selle üle, et, et minu arust, kas on see peamine motivatsioon ikka puhtalt poliitiline. Et selle taga ei ole mingisuguseid väga sügavaid analüüse kusagil linnavalitsuses tehtud, väga mõtiskleda poolt nagu vastuargumentide ja miinuste ja plusside üle, et see on selline kampaaniameistrid Haanjanassinud, et võib-olla siis vanemad inimesed, vanemad naispensionärid, äkki näiteks neile äkki läheks peale selline? Noh, et ma arvan, et see on puhtalt selline poliitiliselt nagu Ma olen ka sama meelt, et tegemist on selgelt pigem poliitilise, mitte alkoholi alkoholismi pärast muretsema sammuga ja, ja ma julgeks arvata, et tegelikult selle sellesama kampaania avalöögi andis suvine vaidlus alkoholi tarbimise kohta avalikes kohtades, mis näitas seda, kuivõrd see teema inimestele korda läheb ja kuivõrd häälekaks ollakse valmis selle nimel minema ja siit ta oli nagu, väga loogiline ju tegelikult seda nii-öelda suvist menu mis tegelikult võiks ju öelda, et lõppes siis see arutelu avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamisega lõppesid nii-öelda Keskerakonna võiduga või Tallinna linnavalitsuse võiduga. Et lõpuks valitsus oli sunnitud muutma senist senist ja hiljuti vastu võetud seadust. Kui minna edasi, siis järgmise sammuga ja siis seda alkoholikeeldu veelgi laiendada, kuigi ma olen siin ka mitmeid kordi siinsamas raadioeetris öelnud ja ütlen seda uuesti, et et see kindlasti ei ole alkoholipoliitika oluline osa, muidugi alkoholi alkoholi kättesaadavuse piiramine on, on hea ja tore, aga, aga tervise arengu instituut on just sellel aastal mitmeid. Või noh, ühe väga-väga põneva intervjuu andis maris Jesse, kus ta rääkis sellest, et et me vaatame alkoholismi, alkoholiprobleemi kui moraalset probleemi, et nii ei, ei ole ikka ilus juua, et ikka võiks vähem juua ja, ja me ei vaata seda kui, kui meditsiinilist probleemi ja et, et mul lihtsalt jutuks ei jääks, siis ma seda saadet ette valmistades huvi pärast guugeldasin. Et kui, kui keegi inimene tahaks päriselt mõtleb, et pagan, ma tegelikult tarbin liiga palju alkoholi, mida ma saaksin teha selleks, siis ta paneks näiteks Google'isse, alkoholismiravi või alkoholi võõrutamine või midagi, sest seal ei ole mitte midagi isegi ühte korralikku internetilehekülg ei ole ainuke, mis, mis on, on Wismari lehekülg, kus on, on paar rida selle kohta, et, et te võite meile siia vihmarisse tulla. Et Eestis ei ole mitte mingeid anonüümseid kabinette mitte mingisuguseid isegi noh, tõesti elementaarne asi, internetilehekülg, kus oleks kirjas, mida on võimalik teha, missuguseid ravimeid on näiteks olemas, mitte midagi ei ole. Et mida mina saan teha, või kasvõi see, et mida ma saan teha, kui ma tean, et kellelegi Absoluutselt mitte midagi, et mis oleks tegelikult võib-olla, kui keegi nagu tõesti mõtleks selle alkoholi tarvitamise kui probleemi peale, siis võiks internetileheküljest vabalt alustada. Aga kas see teema või noh, kus on nagu selline tekitab nagu siukest jõuetud viha või pahameel Tartus endiselt et, et tallinn nagu linn, noh ütleme selle eesmärgiga, et saada kevadistel valimistel hea tulemus. Tegelikult tekitab väga palju nagu kulusid või jama suurele hulgale ettevõtjatele, et et kui üks asi, sa pead nüüd mõõtma, vaatame, palju sul poe üldpinda on. Võib-olla laopinna juurde võtma kasutusse, et tahaks selle 150 russi. Kinni panema, sest noh, tõenäoliselt on ikkagi nende väikepoodide puhul alkoholi müük oluline osa käibest, nad on ise öelnud, et see on mingi kolmandik või ka enam. Ja jaa, muidugi räägime kangest alkoholist. Et ma saan aru, et lahjema alkoholi müük jääb ikkagi nendes väiksemates poodides ka ka lubatuks. Aga, ja, ja kohati on öeldud, et me teeme selle katseliselt, kas, kas pooleks aastaks on see pühapäevane keeld, et mis me siis noh, et me sunnime ettevõtteid tegema, mingeid kulutusi, oma plaane muutma ja siis kuue kuu pärast ütlema, et et ikkagi ei olnud õige, teeme tagasi. Noh, see pühapäevane keeld tegelikult ju tähendab seda Huvitavad mõtlema, et mina elan Koplis ja seal selle nii-öelda kodutoidupood, kust ma ostan piima või koeratoitu või kui avastan, et leib on otsas või siis seal, eks ole, on, müüakse ka alkoholi ja kui see pood näiteks sellepärast kinni pannakse ta et enam ei tule ots otsaga kokku, siis minu järgmine pood jääb juba kilomeetri taha. Ehk mul tegelikult jääb see nagu mulle mul polegi enam sellist jalutuskäigu kaugusel sellist poodi, kuhu näiteks piima minna ostma. Kui ma avastan, et mul on hommikul kohvi peale piima otsas Ma ma tunnistan, ma, mina väike väga nende väikepoodide pärast ei muretse, ma ei arva, et peab igas poes olema alkohol müügil, et ma tõesti ei pea seda minu meelest olema. Aga nagu ma ütlesin, siis, siis tõesti see samas ka alkoholimüügi piiramine ei ole nüüd mingi maailma suur alkoholi tarbimise muutmise meede. Aga tõsi on ka see, et, et siis nüüd see pühapäevane piirang, see tähendab tegelikult suurtele poodidele ka seda, et nad peavad ju kuidagi tekitama selle võimaluse panna seda alkoholiosakonda kinni. Et see selleks tuleb ikkagi teha konkreetseid. Aga see neil praegu tänu sellele, et neil on see kellaajaline piirang, siis on ju, kui jõuad peale kümmet poodi need poed, mis on veel lahti, et siis on lindid ees ja selles mõttes ma arvan, et võib-olla see noh, ütleme, see ei ole nii hull. Mind pigem häirib muidugi kogu see protsess mida sa ise mainisid, et seda tehakse täiesti ülevalt alla, ilma nagu kedagi kaasamata konsulteerimata rääkimiseks kirvemeetodil, et siin ta linnapea kabinetis otsustasime ja teie olge vait. Ja, ja selline ülbus käib kaasas, et kui ka sellel nädalal linnavalitsuse pressikonverents, kus siis küsiti nende väikepoodide murekohta või, või nende kriitik kohta, siis linnavalitsuse pressišeff Ain Saarna ütles, et aga mõigu kalja. Et see on nagu selline, et meie noh, ongi, et meie teame või meie ütleme, et sa pead seda ja ära ära virise, ära augu, ole vait, teine edasi. Et see on nagu selline, noh, ma ei tea, aga, aga eks me valimistel saame näha, et kas ta on, toob edu, ei too edu, et. Samas on ta ses mõttes lihtne meede, et ta ei nõua linnalt mingit kulu. Ta nõuab lihtsalt paberikirjutamist, et me keelame. Ja muidugi ja need ongi, ei tohi, sellepärast on ka need väga lihtsad meetmed, et me lihtsalt elame anyways. Muide, kas see uudis oli ka Soomes Helsingin Sanomate kõige popim uudis sellel nädalal või vähemalt ühel päeval, et see pühapäevane keeld tuleb ja samas on ju pakutud juba välja lahendused siin on, meedias on ilmunud juba kaardid, et kus on siis Tallinnast lähemad kohad, kust pühapäeviti alkoholiga Ja turismifirmad juba nagu või need soomlaste Maadojad ütlevad panevana bussid käima ja kuskile linna piirile. Et selles mõttes on natuke selline Potjomkini külas, et, et ta võib-olla noh, ta ta kindlasti anna sellist efekti või mida loodetakse, et need alkoholi hakatakse, hakatakse vähem. No kui laseksin, löödi mõtte vabaks, et mida linn saaks teha selleks, et ta alkoholi vähem tarbitakse, alkoholiprobleem väheneks, siis, siis ma pakuksin esimese asjana, et, et Tallinnas võiksid tekkida anonüümsed alkoholikabinetid, nii nagu on olemas anonüümsed aidsikabinetid või, või on narkootikumide tarbijatele kabinetid. Ehk siis inimesed, kes arvab, arvavad, et neil on probleeme, ei pea minema vihmarisse, sest nad võivad seda isegi sealt uksest sisseminekud natuke karta, et järsku keegi näeb mind, paljud on võimalus minna erinevatesse anonüümsetes kabinettides, mis asuvad erinevates linnakohtades siis teiseks on ju alkoholiravi inimestele tasuline igasugune, mis, mis ravi, mida võiks võib-olla vaja, kui sa tahad, kui sul on vaja mingisugust ravimit osta midagi tänu sellele internetitööle, mis ma nüüd tegin, selgus, on tegelikult väga palju ja väga tõhusaid erinevaid lihtsaid suu kaudu tarvitavaid alkoholitarbimist vähendada, aitavaid ravimeid on, on erinevaid, siis tegelikult võiks ju linn pakkuda võimalust, et te saate neid näiteks meie poolt soodustusega. Et me aitame teil neid osta, täid täiesti, võiks üks võimalus olla, et neid võimalusi, mida linn saaks päriselt teha, on, on päris palju, kuni siis alkoholi võõrutusravi, mis on ka ju tasuline ja see on kolm päeva vist on vihmaris sees, on tasuta ja sealt edasi on tasuline. Kas seda on võimalik, selle kulusid on linnal võimalik endaga kanda võtta, et see oleks nagu sisuline töö, mida oleks võimalus. Teha ja eeskuju on võimalik näidata linnavalitsuse üritustel, ärme siis propageeri alkoholi kasutamist, kui on mingeid vastuvõtud ja, ja nii edasi, et see on sama näiteks kunagi siin aeg-ajalt ikka Tallinna linn pakub välja, et keelustab naastrehvid ära Tallinna linnas, eks ole. Et aga näidake eeskuju, hakake ise kasutama esmalt teisi ja näidake, et see on nagu mõistlik, et jah, aga. Aga jah, et tõenäoliselt need piirangud tulevad selle ja see võib-olla näitab ka sellist nagu noh, ainuvõimu ohtlikkust. Teie edasi see arutelu kurb, kuigi see ei ole meie arutelu on selles mõttes mõttetu ja aitame tõenäoselt blokaad plaanide täitumisele, mis on paika pandud kuskil Keskerakonna kontoris Keskerakonna juhtide veel, kuigi Edgar Savisaarest aastaid võib-olla juba aastakümneid nagu selline kiirgav ideoloogia on olnud, selline seadused kehtivad teistele, mitte minule, et mina otsustan, teised nagu kuulavad sõna senine plaani. Selles mõttes noh, selline mingi eeskuju näitamisega kuidagi mingit positiivset sammuna see ei, see ei ole tema nagu mõte tema peas nagunii. Aga lähme uue teema juurde, et noh, nagu selline vastupidine probleem, mille, mille riigikontroll välja tõi riigi osas, et me tammume paigal, me ei otsusta midagi, me ei tee midagi, ainult räägime. Ja ütleme, riigikontroll tõi selle välja, kuna esitas siis riigikontrolli aastaaruande riigikogule ja ja seda selle aruandega on, mõtlesin, paberkujul on ta ligi 60 lehekülge, aga, aga, aga veebist on sellega võimalik tutvuda. Aga olete päri selle nagu sellise kokkuvõttega, mis, mis on on tehtud, et et me ei tee enam suuri reforme, julgeid otsuseid. Ja areneme liiga aeglaselt. Absoluutselt, et meil on siin riigis kaks suurt reformi, mida me oleme ka siin aastaid raadioeetris rääkinud, kuidas on vaja regionaalreformi ja, ja mulle tundub, et sellest nagu valitsemistasandil välja arvatud poliitiline tasandeid valitsemistasandil on sellest ühene ette kujutada, seda vaja võiks olla, selleni pole, pole jõututega ega pole ka näha selleni jõutud ja sellega koos käiv haridusse ma teaks seda reform, aga siis nagu haridusasutuste struktuuri parandamine, et, et see on samamoodi olnud aastaid-aastaid nüüd juba varsti 10 aastat teemaks ja, ja see ei muutu kuidagi, kusjuures ka see, et need sammud tammume paigal ja ei tee suuri reforme, näitab natukene minu meelest viimane aasta, et, et me oleme väga palju tegelenud moraalsete küsimustega. Kõigepealt olid kevadel küsimused, olid seadus siis laste karistamisest, laste kehalise karistamise keelamisest ja me väga palju arutasime selle üle, kas kas lapsi võib tutistada või, või oluline teema kindlasti või lapsi tutistada ja järgnes siis seesama alkoholiteema, et kas võib avalikus kohas juua või, või siis tuli kooselu seadus. Ehk me räägime, võib-olla see on ka äge moraalsetes küsimustes ja võib-olla see on ka meie selline ühiskonna järgmine etapp, et meil on, meil on võimalus tegeleda rohkem selliste siseasjade ja inimesi isiklikult puudutavate asjadega ja me ei pea struktuursete asjadega tegelema. Ja samas me teame nende struktuuride suurte asjadega ikkagi tegelema, et need on tegemata. Ma natuke vaidleks vastu, et noh, riigikontroll, minu arust päris nagu seda ja nüüd ei öelnud, et need täiesti tegemata on, et pigem on see, et et need asjad liiguvad palju aeglasemalt kui elu ise. Et iseenesest nagu need arengud toimuvad, aga oluliselt aeglasemalt noh näiteks ma tõin selle näite juba ennem, et 10 aastaga on õpilaste arv vähenenud veerandi võrra, koolide arv nagu 10 10 protsendi võrra, et noh, et liikumine nagu oleks ühes suunas, aga lihtsalt struktuur liigub palju aeglasemalt kui elu. Et kokkuvõttes muutub ju riik kogu aeg selles mõttes ebaefektiivsemaks, et oleks koolide arv vähenenud sama kiiresti, kui õpilaste arv oleks meil võib-olla rohkem raha, näiteks õpetajatele palka maksta. Jah, aga, aga need on, ütleme, mida ka riigikontroll välja toob, eks ta räägib sellest niinimetatud haldusreformist, räägib tervishoiu rahastamisest või tervishoiu raha kulutamisest, investeeringutest koolivõrgu ümberkorraldamisest, et et need on, noh, need on sellised nagunii suured muutused tegelikult puudutavad nii paljusid inimesi ja et neid ongi väga keeruline kiiresti-kiiresti pöörata, et, et võib-olla on vaja jäämäge, kuhu otsa nagu põruda. Täitsa täitsa võimalik, et ma olen, ma olen ise mõelnud ka, et, et noh ma tajun seda frustratsiooni paljude inimeste ja ettevõtjate seas, kes kes nagu tunnevad, et riik liigub aeglaselt, aga võib-olla siin on natuke sellist liiga palju sellist naiivset mälestus sellest 90.-test, kui tehti kõiki neid omandireformi erastamisi maksureforme ja no mis olid väga revolutsioonilised asjad, mõned lausa nagu maailma mõistes revolutsioonilised. Et võib-olla ikkagi aeg ongi jäädavalt möödas, et nüüd riiki juhitaksegi niimoodi tibusammude alat muutused on siuksed pisikesed nagu Soomes või Rootsis või, või, või mis iganes. Aga samas jälle seesama see koolivõrgu reform ja, ja tervishoiureform tegelikult me koperdame ju nõukogude aja otsas, et need on need sama seesama nõukogude aegne tellis on see, mis meil jalus on ja millest me kuidagi ei raatsi raatsi lahti lasta, et meil on nagu kahju, et tahan, suur maja on ehitatud, noh, kuidas me siis nüüd selle nüüd päris nagu siia tühjaks jätame ja sellest on varsti 25 aastat möödas, kui Nõukogude liit kokku kukkus ja oleme ka selle nõukogude aegse tsemendi ja, ja Telliskivi otsas koperdama. Samas noh, ma ütleksin nüüd veel ühe asja, mitte otseselt riigikontrolli vastu, aga, aga mulle tundub, et riigikontroll vaatab seda kõike seda asja natuke sihukeselt tehnokraatlikult. Et siin on need asjad, et teeme plaani ja otsustame ära. Et aga, aga enamus nendest asjadest ei ole mitte nagu riigi tegematajätmine, vaid see on, see on poliitiline vastasseis, poliitiline protsess töötab teistmoodi. Et me võime öelda, et et nõukogude aegsed koolimajad, asjad kusagil kohapeal on mingisugused vallavanemad ja mingisugused valijad, mingid erakonna liikmed, kes lähevad hääletama jana. No tegelikult on siin riigikontroll ka väga selgelt öelnud, ma olen endale kahe hüüame märgiga selle koha ära märkinud, kus, kus on jutt sellest, et seesama haridusvõrgu korrastamine, mis on siis sellesama tellise taga et liiga palju maju, mida peetakse üleval ja selle tõttu ei saa koolivõrku kokku tõmmata. Ja selle taga on siis need kohalikud omavalitsused, kes muigutavad ja julge otsuseid teha. Riigikontroll on ka siis öelnud seda, et, et kui omavalitsused ei suuda või ei taha kvaliteetset haridust anda, peab riik kooli pidamise rolli omavalitsustelt üleval. Nojah, aga see ongi, see ongi tehnokraatlik nagu selline vaade, et otsustame, teeme ja sõidame sellisest poliitilisest kaalutlusest üla. No samas jälle kaua me nagu vaatame siin sellise nagu stange tagant seda, seda, mis toimub. Aga seal on, kohapeal on ühes ringkonnas kandideerivad inimesed riigikogusse ja neil on vaja nende kohalike inimeste hääli. No see see tegelikult ju ei ole nende laste mure, eks ole, kes koolis käivad, et, et seal on mingid poliitikud, kellel on vaja hääli. Et ma ei õigusta seda, aga ma lihtsalt nagu kirjeldan seda protsessi, et seal on päriselt nüüd kevadel kandideerivad inimesed riigikogusse ja nad ei, nad ei mõtle. Oh oo, et äkki riigikontroll hääletab minu poolt. Kui ma nagu. Aga aga võib-olla on ka probleem selles, et, et kuidagi nagu ei taheta ja sealt seda nagu rohujuure tasandil nüüd muutuste vajadus selgitada, et noh, üks asi on, et kui panna kuskilt kool kinni sellepärast, et on, on õpilasi vähe. Et siis on loomulikult seal kohapeal tuleb nagu suur vastuseis aga, aga kui proovida seda selgitada, miks seda on vaja teha või näidata ära, et, et kuidas sa hariduse nii-öelda omamine ei halvene või mis tehakse selleks Mina olen näiteks väga paljude vallajuhtidega rääkinud ja isegi kohalikud liidrid saavad sellest paremini aru sellest probleemist. Et ja ütlevad, lähevad omavahel, et jah, et seda kooli viie aasta pärast enam ei jõua. Aga nende otsust teha on raske ja kohe, kui seda otsust teha seal konkreetsed näited võib tuua, kus koalitsioonid on lagunenud, kus need vallajuhid on maha võetud, kus tulevad järgmistel valimistel, tehakse uus mingi koalitsioon, kes ütleb, et seda koolime mingil juhul kinni ei pane. Inimesed hääletavad. No aga kas see võikski olla sellisel juhul nagu lihtsam võimalus seda riiklikult teha? Sellisel juhul on tegelikult võimalus nendel kohalikel kohalik majandusjuhtidel tõmmata valged kindad kätte ja teha nukrad kassi silmad pähe ja öelda, et näed nüüd tuli riiklik otsus, et sinna mina, ma olen tõesti teinud kõikejaamale. Seda seda, seda võibki nagu niimoodi teha ja siis on mingisugused erakonnad, ütlevad, et näete, need erakonnad olid need, kes panid teie koolid kinni. No tõesti, kui isegi Aaviksoo ei suutnud haridusministrina seda reformi läbi viia, siis meil on siin vähe vaadata inimeste otsa, kes selleks võimelised on, aga, aga samas tuleb ikkagi loota, et, et selliseid otsuseid vastu võetakse. Aga see riigikontrolli aruanne tema pluss on see, et, et võib-olla ka väga selliselt jäigalt või jõuliselt tähendab mingeid suuniseid või soovitusi või, või hinnang. Sonaalse suunitlus, et okei, me võime siin rääkida, mida me tahame, aga kui me võtame kokku arvud, siis tegelikult on nii Ja et ta nagu kaardistab ära need probleemid ja, ja nüüd oleks vaja lihtsalt neid visionäär või juhte, kes siis võtavad selle ja ütlevad, et me proovime selle ära lahendada võimalikult hästi. Aga võib-olla nendest on meil meil natukene puudus. Viimase teemana ma korra tahaksin puudutada põhjanaabreid, soomlasi, kes avalikustasid sellel esmaspäeval siis Soome eelmisel aastal maksustatud sissetulekud ja, ja seal on nagu kaks kaks teemat, üks asi. Vaatame, kui palju teenivad eestlased, kes on Soome tööle läinud ja tuleb välja, et väga hinnatud on, on eeskätt arstid. Kelle teenistus seal jääb üle, on, on aastas üle 150000 euro, et kui äripäevast teisipäeval sellise edetabeli avaldasime, siis seal eesotsas olid arstid ja, ja keskel või lõpupoole ettevõtjad või tippjuhid. Aga teine teema on, et kas võiks nagu sama malli rakendada ka Eestis, et, et öelda, et ka meie nii-öelda maksustatud sissetulekud on korra aastas avalikud, et Soome on seda teinud ja üks argument, miks, miks nad seda on teinud on, on see, et vähendada varimajandust. No iseenesest ei ole rootslastel esimene kord võtsin, elab soomlased, aga just et vaid see on põhimõtteline samm, mida nad on juba kümneid aastaid teinud. Ma arvan, et see võiks olla põnev praktika, aga Eestis reaalsusesse tähendaks kindlasti palkade tõusu. Et ma, ma julgen arvata, et meil ei ole mitte niivõrd palju üllatavalt kõrgeid palku, kui või kuivõrd meil on üllatavalt madalaid palku ja kui, kui nüüd see ütleme, palgaandmed oleksid avalikud, siis, siis ma arvan, et see annaks julgustust inimestele, kellel on üllatavalt madal palk. Ja ka õigustuse raha juurde küsida. Ma ei ole väga sügavalt selle peale mõelnud, aga ma oli kõhutunde pealt, ma olen skeptiline, võim oleks vastu sellise sammule, minu jaoks on see siiski väga selline privaatsuse ja. Noh, küsimus, et, et ma ei vaata seda mingi sellise Tuutritaarset positsioonilt, et, et äkki sellest mingit kasu saab, palgad tõusevad ja saab rohkem makse, võib-olla ongi siis nii, aga lihtsalt see nagu privaatsuse põhimõte minu jaoks nagu ikka, kaalub selle äkki üle. Jah, ja seal noh üks teema muidugi on, siis me ka kohe seal hakkasime rääkima palkadest, et tegelikult on, on natuke segadust tekitada, kui ka Eestis oleksid need andmed avalikud, maksustatavat sissetulekut, et see sissetulek ei pruugi olla ainult palgatulu, see võib inimestel olla ka muudest allikatest saadud ja ütleme, kui need nii-öelda tabelid avalikuks läheksid, nagu nad Soomes on. Et siis inimesed vaatavadki, et oi, minu kolleeg teenib nii palju, aga, aga arvestamata seda noh et võib-olla tema palk on üks osa tema sissetulekust ja see, see tulu, mis, mis on kokku maksustatud, koosneb nagu mitmest erinevast komponendist. Aga see kindlasti oleks üks üks väga oluline risk, et see annaks inimestele noh, tegelikult inimesed peaksid põhjendama, et miks mul oi, vabandage, mul on nii suur palk, aga see tegelikult on sellepärast et, et ma, mul on ettevõtja ka ja mul tuleb sealt veel lisasissetulek. Või lihtsalt, aga noh, ma ütlen veel kord, et ma ei ole nagu mõelnud selliste noh, praktiliste utilitaarsete selles kontekstis pigem olen mõelnud just selles, et see on kuidagi isiklik ja privaatne ja sama hästi võiks siis öelda, et äkki kord aastas peaksin ma oma korteri ukse lahti tegema, et terve ühiskond saaks tulla, vaadata, mis mul seal ikka kõik on ja. Vot see on nüüd jah, tõesti selline küsimus, et kas, kas palk on isiklik? Ei, ma ei arva, et see on isiklik asi, see on, mis, mis asi see veel on, kui isiklik? Ma ise arvan, et noh, samas meil osa palkasid on avalikud, eks me teame riigi tippfirmajuhtide palku. Me teame ametnike palku, et ma ise arvan, et see tooks sellise positiivse meie organisatsiooni juhtimisse sellised positiivsed muutused, et see tegelikult tähendab, et me peame alati põhjendama, kuidas me kedagi hindame ja ja, ja, ja noh, ütleme võtab ära sellised demagoogitsemise pooldades võimalusel vähendab neid. Aga teisalt ma arvan, et see võiks olla selline võib-olla ütleme et viie aasta pärast või 10 aasta pärast võiks olla, et meil võiks olla mingi nagu valmisolek need muutused varjatult ära teha mille, mille väljatulekut me kardame. Ma kiiresti ütlen vahele, et, et ma arvan, et palk ei ole isiklik asi, et see siiski statistilises mõttes on töökoht, ametikohta, mingi positsioon, mis on väärtustatud ja tasustatud selliste summadega. Aga meie tänaseid saate lõpetame, stuudios olid ajakirjanikud Mikk Salu, Heidit Kaio ja Aivar Hundimägi ning rahva teenrid eetris jälle nädala pärast, kõik.