Kas ta nagu piisavalt, kas niimoodi istuma või ma olen täitsa nagu lõdvalt lasta. Jah, Tatjana. Okei, sa lihtsalt. Hõõru piibivi. No mina olen Andri Luup ja minu vastas istub Mikko Fritze. Tere. Tere. Kuidas sina, Mikko Fritze iseennast tutvustaksid. Hoo ma tutvustaksin ennast 44 aastane, juba halliks minev kolme väga tubli ja armastad, armastad tava lapse isa ja võib-olla õnnelikus abielus, mis on kõige fantastilisem ja mis me siin oleksin veel pikemalt enam-vähem? Ma olen aga ilmselt inimene tahab ka teada. Eesti inimene ei tea, et sa oled Eestist vahepeal pikalt ära olnud, Uruguay seda võib-olla huvitav sellest, et mis ametimees oled ja ja mis asi see siia Eestisse siis tagasi tulid, nii isiklikud, et isiklik info huvitab teda väga, eriti see, et kuidas on võimalik olla õnnelikus abielus? Ja see ka rääkida ja retsept tuleb siis hiljem. Jah. Ja Eestist. Ma olen siin elanud umbes seitse aastat kunagi ja läksin ära 2004 läksin lõunale, rikkasse ühesse väga väiksesse riiki seal nimetanud Uruguay pealinn Montevideo ja sealt ma tegin sedasama tööd, mida ma tegin siin ma ütlesin selle saksa kultuuri instituudi jaoks, Göte instituudi jaoks oli, oli seal kolm aastate natukese rohkem seal Lõuna-Ameerikasse, siis tekkis selline olukord, et siin otsiti kedagi, kes võiks nagu töötada selle kultuuri linna jaoks. 2011 on Tallinn Euroopa kultuuripealinn ja kuidagi oli see no nii ahvatlev, et ma kandideerisin ja saingi selle koha nüüd ma olen jälle siin. Sa kandideerisid sihtasutuse juhiks Tallinn kultuuripealinn 2011 ja ja nüüd ma siis juhin seda. Ei, no see on küll väga, aga kui ma hakkaks nüüd räägi, mida me teeme, siis hakkab, saaks, läheb väga laiaks, et loomulikult me tahame, et et Tallinnas tuleb väga ilus Euroopa kultuuripealinn ja ja peab seda sõnumit Euroopasse viima. See asi siin juhtub, et invest vaataksid siiapoole, võib-olla tuleksid isegi läbi ja elaksid natuke kaasa seda, seda aastat kultuuriaastat. Mis rahvusest sa oled? Selle sellele on ikka selge vastus omamoodi. Ma olen sakslane. Kui sa räägid minu teada eesti, soome, prantsuse, hispaania, saksa keelt, horvaadi keelt. Mul on jäänud mulje, et ümberlülitused sinu peas keelelt keelele toimuvad väga kiiresti, et mis keeles nagu mõtled, et kas saksa on sinu emakeel? Ja et kui ma nagu mõtlen, kui ma üldse mõtlen, no ma pole nagu selline, ma olen pikem senine reageerija, aga ma ka mõtlen vahepeal siis ma nagu istun kusagile, mõtlen ma vist mõtlen saksa keeles. Ja see on ikka minu keel ja selles ma lihtsalt saagises kõige paremini mõelda nagu nüüd räägin sinuga. Niisiis, kas ma üldse ei jõua need eriti mõelda, aga ma kindlasti ei mõtle saksa keeles seal küsib mu käest eesti keeles ja ma olen juba sellesse Eesti olukorras, niisiis siis ma mõtlesin, ma mõtlen ka eesti keeles, et võib olla keeruline küsimus, tuleb, niisiis ma võib-olla lähen nagu kuhugi sellesse saksa arhiivia siis tõlgin ja siis tuleb, mingi asi oli, aga noh, siin spontaanselt ma mõtlen isegi alati selles keeles, millest ma räägin, kuid sa nimetasid mittu keedega kõiki nii hästi ei räägi, aga no eesti keelt ikka kindlasti ja nii palju, et ma mõtlen ka selles keeles. Aga kas eesti keelt oli raske kraapida, seal? Võrreldes sellega, kuidas ma kujundasin, et see nagu oleks minu jaoks niisiis küll ja ma tõesti arvasin, et et ma lihtsalt sellepärast ma oskan soome keelt, ma oskan ka eesti keelt. Kuidagi ma olin, ma ei tea, mitte informeeritud ja isegi taotlesin seda, kohtasin Götze instituudi sees sellel põhjusel, et ma räägin ju seda keeldud, andke mulle see koht, et tore. Aga nojah, siis siis oli küll väike šokk, et juba siis seal sellel ajal, kui ma tulin sulle ju 97, üheksa 97, nagu ma hakkasingi. Aga siis oli juba internet olemas, selline internet, kus on nagu anud valged tähed ja must taust, mingid Eestil oli juba midagi olemas ja ma käisin Eesti mingeid kodulehekülgedel ja ma ei saanud millestki aru, täielik šokk, aga ma tõesti millestki aru ja siin olles ka Sütvates vähemalt aasta aega, et ma sain nagu aru ja kaks aastat vana sai nagu enam-vähem räägitud ja siis läks väga kiiresti nagu päris nagu sujuvaks ajakirjanduses ütlesid, et sa valetasid tööandjale asket vabalt eesti keelt. Ma umbes oligi nii, nagu ma rääkisin, et ma polnud teadlik sellest, ma lihtsalt, ma tõesti arvasin, et see läheb kiiremini, see võtab nii kaua. Ei, ja ma pingutasin ka selle eest, et selle keele kätte saada, aga kui sa oskad soome keelt ja tahad eesti keel ära õppida, niisiis noh, see ei ole nagu kõige suurem samm, see on ikkagi võimalik absoluutselt. Selles mõttes ma ainult ei ülehindaks seda minu nagu tegu, et see ei ole nagunii iga öö kuni kella kaheni hommikul lugesin mingitest keeleraamatuid ja higistasin hommikul kuivad. Kuidas edasi saan, et see lihtsalt tuli ka. Et eesti keel ei ole raske keel? No minu jaoks ei olnud. On raske, aga kui sa nagu soome keelest lähtud nii, niisiis ei olnud minu meelest nagu jah, ja kui sa nagu tahad seda õppida ja oled nagu avatud sellele ja vajad seda keeldu, elad Eestis, siis on, see ei ole nii raske midagi, analüüsisin ja mingid sõnad kirjutasin üles, mis mind üllatas, oli natuke omapärane, et ma ei leidnud ühtki õpetajat, kes oleks võimelised, kes olid sellel mingi meetod olnud aru saada, et tal on mingi põhi olemas. Te ei pea nullist hakkama, et see tee viib Tartusse, minu nimi on Miku, siin on köök, seal istub isa ja ema, nii ma ei saanud. Saavad hakata õppima niimoodi eesti keelt, aga nad kolm, neli õpetajat, mis ma nagu proovisin läbina Milluna võtta seda niimoodi ja siis ma hakkasin ise tegelema, et Soomes võib-olla teistmoodi, et nad, kui nad õpetavad nagu mingid ülikoolides, nagu seal õpetatakse palju viron Kiielda. Et kas nad lähtuvad kusagilt teisel tasandil, aga siin ma küll ei leidnud kedagi, ei saaks kasutada seda minu teadmist juba. Aga sa kasvasid üles Soomes, et sinu isa oli siis Götja instituudi juht Soomes. Täpsemalt, siis ma parandasin selle töökoha teise äri siin vagunis on, pärisid ja teise põlve kultuuri teete ja jäin, ma ei kasvanud, olin pika aja nagu lapsena soomima isa suri, kui olin päris väike. Ja siis ma olin 12 ja ennem seda Malin asunud kokku mingi üheksa aastat Soomes kahes etapis. Et see on see minu Soome elamine, aga siis kui ära läksime, vend jäi sinna ja vend lõi kaasa, soomlanna ka nendel on seal pere, ta jäigi sinna elama, et meil on, jalutasime Soome baas olemas, kus ma siis tõesti iga aasta käisin, mitu korda pärast seda äraminekut ja Soome osa jäi, nagu alles pärast seda läksid sa, Hamburg. Ehkki ülikooli õppima bioloogiat, Germanistikat ja pedagoogikat Need on märgitud ajakirjanduses sinu põhierialadeks ja nii see vist oli, jah, sellest on ammu kaua, et kuidas sellised erialavalikud ja, ja kui need on sinu põhierialad, et kuidas siia lisandus kultuur. Ja see on tõesti hea küsimus, nagu see kultuur on ju kõik, et selles mõttes ma olin, aga noh, kus on kõike ja ma olen nii erinevatel erialadel nagu hariduse saanud ja siis on nagu see on täiuslik umbes ei, aga see, sellele igavese oma loogikat, et Saksamaal ei ole, nad tegelikult õppisin, õppisin õpetajaks ja gümnaasiumi õpetajad Saksamaal, ent nad ei ole mingis pedagoogikaülikoolis vanad, käivad nagu normaalses ülikoolis, tähendab et nad käivad kõik need ovaalsed. Minu kõrval istus nagu diplom, bioloogid, kes nad õppisid diplomiga jaoks ja nad tegelikult tegid ka sama palju kursuseid kui meie. Ehkki meie võib-olla ei võta nagu testib võib-olla, et mul on nii kõvad vahepeal, aga ikkagi ja siis, kui mina kaua ei teadnud, mida ma nagu tahan olla, kas ma tahan bioloog või mingi lastekasvataja või isegi võib-olla mingi ajakirjani midagi sellist, mis ma mõtlesin nagu selles selles koolituses, nagu meil on, õudsalt peabki kaks aineid võtma, õpetajaks saada, seal on ju ka võimalik, nii erinevad, võtan, on omad, oleks olnud normaalne sõnu bioloogi bioloogia ja võib-olla keemia või füüsika või matemaatika, aga midagi teist sellest sinna suunda mina mõtlesin, sest ma ei teadnud, kaua, mida ma tahan teha. Tegelikult kontsentreerusid selle saksa õpingute sees või Germanistika sees sellele, et välismaalastel saksa keelt õpetada, see oli oma haar seal. Ja läbi selle me jälle jõudsin Göte instituuti, sest üks ülesanne seal on õpetada saksa keelt. Nad arvasid vist, et noh, ta võiks ju ka nagu üldiselt Tuuliga tegeleda, eriti siis, kui ma valetasin eesti keelt. Ja siis jõudsingi Eestisse, seal sellega hakkas pihta. Aga kunstnikuks ei tahtnud, sai. Ei. Ma ei ole, ma ei ole mingi, ma ei ole kunstnik. Päris selgelt ei ole ja mule lagase inglist tomat, mulle meeldib laulda, ma tahaks nagu natuke kitarri mängida, aga ma ei tahaks nagu. Mul ei ole kasest puudus, et ma ei, ma ei arva, et ma peaks looma midagi peale seda, mida ma juba teen, et see ei ole nagu selline. Tahm on tore, et ma saan tegeleda inimestega ja võimaldada nende tule olla kunstnikud, sõnu tegelema minu töö, üks ilusatest ülesannetest, aga noh, jah, mul ei ole kunstnik. Aga Hamburgis sa said siis kokku oma abikaasaga ja tema tuleb hoopis eksootilisest riigist. Ja hakkad mõtlema kuhja saani. Ma mäletan, et ta tuleb sellest maast Uruguay kõrval natuke suurem võib olla 20 korda suurem Argentiinast lihaparadiisist, punase veiniparadiisist. Ja nüüd me olime varem, ma olin, kuna ma olen kunagi elanud Argentiinas, ühe aasta seal me olime küll näinud. No seal on, seal on nagunii, et kõigile üksinda või kahekesi kuidagi väljaannet alati grupis lähevad ohohoo ja ja siis sekkuvad ka mingid grupid, mingis teises noortegrupis oli see minu abikaasaga. Ma olen temaga kohtunud, sellepärast tal oli ka mingi minu andmeid, ta teadis, sellel mingi sakslane elab Saksamaal ja kui ta aastaid hiljem hakkas reisima tuliga Hamburgist läbi me kohtusime ja, ja pärast seda me pole ka enam nagu eraldi olnud, et lahti, siis peaks Venemaa Venemaale ja ja mina läksin temaga kaasa kiirviisa ja siis läksime uraalidesse ja. Ja peale Horvaatiat, kui te olite seal Göte instituudis, siis, siis te tulite Eestisse ja teie lapsed sündisid, Eesti kõik üks tehti küll Horvaatias, aga sündisid kõik siin. Ja poeg sündis seal veel üsna ootamatult, ootamatul moel. Ja nagu kõik eino sündinud ootamatult ja ka mitte ootamatul moel, aga otmatus kohas ta sündis meil nagu autos. Indrek Saar oli nagu kolmas et, sest ma teadsin, umbes enam-vähem vähemalt nägimis, ämmaemand oli nagu teinud, teiste laste puhul. Sain tõesti ka aidata. See oli tegelikult ta pärastavalt mõnda sama hästi. Vägev elamus ja tore. Kas ta on ise ka selle üle uhke? Tegelikult seal, kus ta sündis, meie panime. Kuna mu abikaasa nagu ütles selles Argentiinasse, nad on kõik natuke lolli trooliseks nagu surevad iga kolm tundi 50 inimest liikluses. Ma liialdan aga hästi õudne, ja noh, siis on teie arvates Tristikus nad kõik surnud on. Ja siis ta mõtles, et kui kord keegi nagu sunnib liikluses nii tore, et peaks ka mingi märk jätma, siis nuputasime, kesime sinna Peterburi maantee nagu jalakäijaga sündis tegelikult jala kõnni jalaga, mis on jalakäijateel? Seal on mingi kivi, kus on nagu siin sündis himu Fritze, seitsmes juuli 2000, täitsa tore on ikka veel seal. Kas kas perekonnal on keeruline ka, kui te reisite ja teil on väiksed lapsed ja sageli vahetate elu kohta? On kahjuks küll, aga me teadsime seda ranna, teadis seda, kui me kui me hakkasime koos olema ja see oli meile selge, et nii kaua, kui mina seda Göte instituuti teen, siis on see nii, et me iga viies kuues seitsmes aasta kolime mis nagu, ja alguses, kui sa ei tea, mis see tähendab, see ei paista nii raske olema, aga no teate siis niipalju kui palju, kui saad planeerida seda ikka ette, eks meil nagu üks plaan oli, et kui meil siis on lapsi, siis nende peaks olema hästi nagunii üheealised kui võimalik. Dolly klooningut ei teinud aga ikkagi järjest kolm last, et nad on tõesti nagu üheksa, seitse ja kuus. Ja no mõeldes nii, et kui me siis vahetame kohta, nendel on alati selline see nii-öelda väikses seltskond olemas omavahel, milles nad siis jälle vallutavad selle ümber ümbritseva maailma omamoodi. Ja eks see Uruguai puhuldates fantastiliselt ja nüüd on ka tunda jälle, eks nad seal juba juba nagu ja siis jälle omavahel nagu on, lihtsalt saavad omavahel olla, valmistavad ennast ette, et nüüd läheme Eestisse ja siin on ka nii, et endale pole kunagi igav ja siis igaüks ikkagi leiab seda oma teed väljaspoolt. Niimoodi võib küll nagu ette valmistada, aga see kolimine ja ühest kohast nagu ära rebimine, et ei tea, kas, kas pikapeale ilus ei ole. Ei, ma, mul ei ole lahendust. Ma ei tea, ma arvan, et see jätkub meil nyyd seal on ka head pooled. Aga. Kui kaua võtab aega sisseelamine ühe maa rütmidesse? Et see on erinev, ma ei tea, kas sa, kui sa tõesti noh, võib-olla, et kui sa nagu ei taha, keelas nagu elada sisse, sa tahad lihtsalt teada, kus on kauplus ja järgmine International võimendusklapp, niisiis siis siis ütleme pool aastat. Ja, aga, aga kui sa tõesti tahad nagu noh, sai ei muutu nagu täielisti sellise ühiskonna osaks, aga ennast nagu sinna sisse nagu viia ja tuua, niisiis siis on selles mõttes erinev, sest sa nagu siinmail võttis kaua aega, aga kuidagi oli kukakse, tunned, õnnestub. Uruguay's oli üllatavalt raske, eriti mu abikaasa nagu sinna nagu ennast, nagu et kuidagi sisse elada. Noh, see oli nii keerulise aeg meie jaoks ja seega nagu lihtsalt me tulime ühest maast, kus meil õudsalt meeldis, kui meie lapsed sündisid kus, nagu nagu millega olid seotud selle maha seni on Eesti olite palju emotsiooni, positiivsed emotsioonid nagu seotud, vot siis loomulikult on see raskem nagu uues maas, kohe kohaneda, kui sa kusagilt tulevad, kas oled õnnelik, et sa saad sealt ära minna nagu teised inimesed, kes lähevad Eestist ära? Ahaa, nüüd lõppes õnneks see aeg selles pimeduses ja tead, ja siis võib-olla elab ennast kohe sisse teises kohas, sest oli tore, et tal on, noh see on väga-väga selle ei saa naguniimoodi vastata. Sinu emapoolse vanaisa nimi on Rudolf Otto Maximilian kraameron klaustro. Ma ei tea, kas hääldus on õige, aga tema oli saksa parun ja ta lisaks ja ta on kuidagi seotud selle regiooniga ka. Jah, ma arvan ja ta on tõesti, ta on nagu ta on. Nii palju kui ma tean, ta on selle regiooni ja selle regiooniga, kus ma olin Uruguay ja Brasiilia ka väga seotud. Dali, saksa, parun ja tegelikult ma olen siis mingi pool parun istun korralikult siin. Vabandust palunud, fon Fritzesid oleks täitsa tore. Jah, nad on selliste saksa keeles anda, Arlet tiitel või nimi on veel olemas, aga ega tema peres juba ammud mingeid omaduste mingit raha ei liikunud, et ta leidis, et see on normaalne kodanik peale ta tolle nimi. Ja ta lendur, noh, nendel aegadel, kus lendur olek oli ikkagi väga Aventöörikas seikluslik asi. Ja ta oli päris kuulus lendur ja samas ta oli ka siin. Mis selle nimi oli, noh, ma ei tea, mingi lennuliin, mis nagu lihtsalt liikles Tallinna ja Helsingi vahel oli ta mind vähemalt aasta mängu avastas juhuldusliku teemia kord, kui ma siin oli, aga keegi keegi avastas, keegi lendur sõber reas, ütles, et teie olete selle kaugaamerson, Klaus prooviruumis on lapselaps who ja ma olen isegi temaga tutvuda ikkagi isik nendest pärast seda Brasiilias ta läks Brasiiliasse ja, ja ta läks juba ennem nagu Tal läks nagu ennem teist maailmasõda nagu taid nagu põgenenud midagi, ta lihtsalt läks sinna oma õnne otsima ja ehitas ka seal nagu selle vaarigi lennuliini üles nendega, kes on selline, noh, teine on selline vanaisa, kellest vodka pildi seinale paned, vahva. Samasse Ma tunnen, et ka seal, et ta poiss näiteks hästi sümpaatne tüüp, aga et poisil ei olnud eriti ruumi selle suure vanaisa nagu kõrvalda nagu selline, et oh, ma tea kindlasti tasa juba, kui ta oli 10 nagu ta hüpanud nagu puuladvast, nagu maalide sisendust buss tuleb. Mina olen lendur, sina ju Lenna üldse on umbes niimoodi, eks ta nagu kannatas alla. Ei, aga noh, väljapaistvad isik ja tuntud mees ise lenduri piires. Jääb selline mulje iga kord, kui sinuga kokku saada, et sulle kuidagi väga meeldib Eestis. See on selline võib-olla tüüpiline küsimusega, et mis siis siin maal on, ühtepidi ühes intervjuus ütled vaimukalt, et Eestis inimesed omavahel ei räägi. Isegi aruta asju, siin süüakse kehvemini, kui Saksas. Tehakse palju rohkem tööd ja vabal ajal räägitakse kogu aeg tööst. Mehed ei tantsi. Naised ja mehed jäävad koosviibimistel enamasti omavahel. Mehed meestega, naised naistega. Et kas see on. Tore tore intervjuu olema nagunii, et kas mingi kriitika Eesti aadressil? Või kirjeldus, et vähemalt ei kuule, see ei kõla nagu niimoodi, et seal oleks mingi põhjuseks, miks mulle nagu Eesti peaks meeldima, eks ole. Ja see ei kõla niimoodi, et, et võib-olla siis on need asjad, miks üle Eesti ei meeldinud. Ei, mul ei ole nii ja teisti ei meeldi, see on lihtsalt osa sellest, mis siin võib-olla toimub, äkki on mingi asi ka muutunud? Alati on põhjust kritiseerida ja öelda, mis sa mõtled tema, ma arvan, et ma proovin sellest nagu kinni hoida ja ma olen sellega nõus, mida ma seal vist mitu aastat tagasi ütlesin, et pehmelt selliselt printsid on olemas, et et see arutamine ja, aga see on näiteks üks üksvahe, kui ma nüüd tagasi tulnud, mul on tunne, et inimesel ei ole enam see see üle nagu sihuke hirmus pingutame, et kokkuhoid peaks midagi tegema nagu natuke isegi seadusega väravad, see tähendab kui kunagi koju minema näiteks töölt, et aga no loomulikult, kui noh, ma ütleks, et tantsimine on ju ükskõik kus, kus on, kus see nii on ja, ja kõik on sellega nagu õnnelikud. Okei, keegi ei ütle vastu, mina tantsin, ega see ei ole ka, niiet eesti mehed siis tulevad, et mis sa teed, koleda tantsu, tantsitakse, lasevad mind tantsida pärast ikka rääkinud minuga normaalsed nagu ikka. Et selles mõttes saan, ma saan teha, mida ma tahan see pool, et, et asjadest rääkida, võib-olla see on ikkagi selline teema, mida ma vahemaad on öelnud, et et ikkagi peab olema juuksed. Et inimesed võiksid küll aru saada, et see ei ole nagu teise piinamine, kui sa temale räägite sinu probleemidest, mõtetest või tunnetest, son ikkagi Endale, kui sa räägid kergendus või lihtsalt selline lähenemine ja kellelegi teisele pole mingi kohustus ka kohe nagu sellega midagi suurt ette võtta, et seal on lihtsalt tore või normaalne mis iganes, samas ka, et mina räägin kõikidele enamvähem ka omad mured ja, ja see on ka nii, et võetakse hästi vastu, nad ei keela nagu ümber läheb minema, imestavad natukese, aga normaalselt sellest ikkagi mingi rääkimine, mõtlesin, et küsida, mis mulle Eesti meeldib, et ega see oli ka, mul on mingid konkreetsed asjad, sul lihtsalt see juhtus. Noh, tead see koht, kus sul on nagu kolm last, sünnivad. Mul oli väga, noh, see oli väga huvitav ja ilus aeg minu jaoks või mida ma teen, on selline, see on luksustöös, on täitsa eetiku Saksamaal tuled seal on täitsa okei palka juba siis saad tegeled ilusate asjadega loovate inimestega võimatut nagu, nagu sellist kultuuri vahendust. Ja siin ei olnud varem Goethe instituudis oli täitsa nagu ajutiselt. Selle tegin, aga nagu ma seal kõrval ja lõin kaasa ühel ajal, kui sa, kui Eestil oli täitsa nagu, nõnda tulid huvitatud sellest, mis juhtub Euroopas või mujal maailmas, nad on loomulikult Saksamaale täitsa lihtne, nagu vahetada kultuuri, sest siin oli nagu huvi, samas ka teadmine, see toppisime sinna sisse nagu mingit saksa värki, sest koos arutasime, tegime nagu juba see töö pool ka rohkem, et see lastepool ja ja kui sul on väiksed lapsed ja siis nendes siin põhjamaades kuidagi. Mulle õudselt meeldib loodus, näiteks metsad ja loodus ja väljas olemine nagu linnas sõidad 10 minutit, olen kusagil, kus on ilus kasvanud meri, mets ja ja kui sul on lapsed nagu see on lihtsalt perfektne, sa saad niimoodi elada näiteks isegi selles Montevideost, mis ei ole suur linn sa välja, sa ei saa randa minna, aga muidu on see alati linn. See on suur ettevõtmine. Ja tead kõikide nende inimeste sees, mida sa arvasid, kritiseerisime seal või lihtsalt kirjeldasime, olen leidnud väga head sõbrad ka. Kas sa iseennast hindad? Pilist sakslast jätma, ma arvan, et ma olen ma ikka päris tüüpiline ja et noh, see sakslaste Bild ja kuidas, nagu see on ikkagi nii ka tugevalt sees nagu siin ja no eriti Uruguai issand, et see jah, ma olen ikka mitmes mõttes päris tüüpiline, ma arvan, et nii on minuealised ja eriti noored on ikkagi tihti on sellised, ma tean, mis seal mille, millele sa vihjad, aga ta ei ole balani, sellised. Jäigad, ja et kõik peab olema korras ja nii nagu mina mõtlejoite teistmoodi ja ka päris nagu avatud. Näiteks huumorisoon on üks selline omadus, mida võib-olla saksas sellisesse suhteliselt joon olemas. Ühiskonnas on võibolla raskem leida, kui sa lähed lihtsalt turistina sinna. Võib-olla ma loomulikult mina käin Saksamaal Ma ei ole turist, ma lähen sinna, kus, kust ma pärit olen ja keda ma tean ja suhtlen nendega ja võib-olla just see oligi see Saksamaal on see, kui need meid on nii palju, et tegelikult igas grupis sa leiad alati, nagu see kriitiline mass on ikka ja alati nagu olemas. Sest loomulikult ma liigun seal nendes piirides ja seal on tuhandeid inimesi, kelle ma saan kohe hakkama, et ma tunnen ennast nagu võõraks kus jälle näiteks Uruguay's, ma olin täitsa võõras, absoluutselt võõras ja ma pole siin Eestis enam kunagi või oleks tulnud ka kunagi mitte taset mulle ei sobi, ei passi, ma, ma näen, et teisiti, aga ma ei ole kunagi nagu ennast nagu võõraks tundnud. Alguses loomulikult kuts natuke aega, aga ka see ei olnud ebameeldiv tunne, sa lihtsalt normaalema, peab vaatama, mis siin juhtub. Aga see oli huvitav. Minu elusate kabi võib ka niimoodi olla, et sa tunned ennast nagu võõraks, et lihtsalt ei, ei kohane. Ja mulle tundub, et eestlaste puhul on sama nagu saksa ligioonetega siin ka huumorisoonega ei ole. Ei ole liiga hästi, et kuidas sulle tundub, eestlaste huumor olevat. Tead, seal ja ma teen tihti nalja, sul on õigus, et selles mõttes see võib-olla pole ka nagu igapäevane nähtus nagu Saksamaal on ikkagi harjunud, sellega mina teen, võib-olla mängin rohkem nagu olukorraga, Avadin otseselt nalju kui teised, et et ma ei näe nagu olulist vahet nagu Saksamaal, kus siin on loomulikult nagu tellitakse vähem, kommunikeeritakse vähem, siis on ka vähem nagu kud huumor, midagi muud. Küll ma oleksin nalja saanud, ei, ei saa öelda. Aga ma ei oskaks ise kirjeldada eestlaste huumorit, ma, ma ei, ma ei tea, ma nagunii oskastavasti, inglaste puhul on see selge ennanuse black must huumor ja, ja nad ongi omamoodi sellised, see on juba juba välja töötatud, ongi naljakat ja sakslased kindlasti ei ole niimoodi, nagu nendel ei ole sellist tüüpilist huumorit, et nad on ikkagi. Ja see, ma ei oska sulle kirjeldada eesti huumorit olemas, kuid, kuid päeva ei oska hästi vastata. Aga Horvaatia huumor? Raadio mulle meeldis, aga ma ei saanud sellest kaua aru pärast, siis sain natuke rohkem. Ja. Teoor, kas Jarno hääletas piirid peale, seal saab kõigest nagu nalja teha, mitte Horvaatiast, horvaat lastest ei saanud eriti nalja teha. Teistest sai selles mõttes mingid minu jaoks natuke raske alati, sest ta, ma arvan, huumorile ei ole nagu hea maitsega on alati mingi piir kusagil, aga tihti seda võiks on ka alati öelda, et mingi uuem vähemalt ka puudusest nagu sellest küll nalja ei tehtud. Aga muidu vaat ma ei ole selline tüüp, keda tuleb Matthias ja paneb nagu kategooriad paika, vaatame kui väljaspool, et kui nüüd see on nagu ühiskonnas, nii ma olen vastu, pidime provi nagu ennast sinna kuidagi sisse elada. Aga ma ei ela ju ennast terve ühiskonda sisse, ma siis mingi leiamegi sõpra mingid tüübid, kellega ma hästi hakkama saan ja ma saan seal hakkama nagu nagu iga ühiskonnas on, nii et analüütik, et selle pärast loomulikult seal mul oli kadunud tore, sest ma tegelikult selle viisi ka, et ma elan sisse, leidsin inimesed, kellega ma saan hakkama ja nendel oli ka huumor, sest ma otsin endale sellised inimesed kõik nendele, kes selle uue nad on kui kusagil olemas, aga no ma proovin mitte nendega nii palju tegeleda. Sama vist ka Eestis, et kui on keegi nagu täitsa nõme tüüp, no suhtetama kasestatuivasedes, sest vaja on, aga noh, sai lähedama kannu õlut jooma või paati sõitma. Kulaatid tekib see tunne, et ma ei taha kedagi solvata. Ja, ja mida rohkem sa kuidagi oled ikka näidanud või tunnevad inimesed, et sa ei taha nagu nagunii solvata, sa oled ikkagi siin sellepärast seda tahad olla siin vabatahtlikud, tahad nendega koos olla, noh ka siis on ka usaldus, siis saad ka nalja teha asjadest, mis võib-olla on ikkagi ka koguma poordi, sellised õrnad teemad. Aga ma olen ka mööda lasknud, kelle loomulikult. Kas sa oled kunagi mõelnud miks sa oled just siia Eestisse sattunud, või, või miks sa siin oled? Ja noh, see on, see on sellepärast, et ma valetasin, ma oskan eesti keelt või ma mõtlesin head sellega ja noh, lihtsalt see, mu töökoht oli selline, keegi ei tahtnud siia tulla. Aga sa jäid üsna pikaks ajaks ja tulid veel teist korda tagasi ja ja ei ole ju välistatud, et seal võib-olla isegi jääd siia vä? Ei, ma ei tea, see, see ei ole nüüd väga, ei ole mingi teadlik, nagu kui me läksime Sid ära, siis oli, see oli normaalne, see pidi nii olema. Me teadsime seda, aga see ei olnud lihtne, meile meeldis, kui sellel ajal oleks keegi öelnud, sa võid nagu teha selliste sellist tööd, mis, mis oleks huvitav olnud ja mulle sobinud, me oleksime võinud olla kaalud siis juba, et me jääme paariks aastaks veel. Meil oli hea siin, kui me läksime ära, meile jäi mingi suvekodu alles ja meil jäi korter alles ja meil oli kuidagi meeles see, et jätame nagu ukse eestisse täiesti lahu lahti. Ja siis kui sest bioskutu suviti tuleme siia ja olen, olime siin. No siis oleks lihtsalt, kui tekib see võimalused tagasi tulla ja see luksu nagu lahti tekib see võimalus, et minna tagasi, no siis oleks nõme öelda ei, vaid liiga raske töö või nüüd ei ole hea moment, päike on ilus, siin Uruguay's just leppisime kohaga lihtsalt noh, et selles oli. Ma ei tea teist loogikat. Et mida rohkem sa ennast seod mingi kohaga, seda rohkem võib-olla sa tahad ka seal olla ja siit tuleb mingit võimalust, sa lähedki sinna tagasi, ainult kui sa peab ära minema seal lähedal, kuidas saad tagasi minna, sa lähed ju tagasi. Ja see, et ma nagu siin olen ja mitte Hispaanias või Itaalias või Lõuna-Ameerikas on kindlasti ka sellepärast, et ma olen ikkagi põhjamaa inimene. Sakslase lasin ka põhja Saksas. Huvitav, et eestlane selline tavaline eestlane nagu mina, ei saa sellest loogikast väga hästi aru, et eestlane pigem igatseb sinna, kus on päike ja siis keegi inimene tuleb ja ütleb talle, et see maa, kus elada, on päris ilus ja pole midagi, siin on pime, et sa ei näe midagi enda ümber, et ole õnnelik, et see ei mahu kuidagi hästi pähe. Jah ma saan aru, et see ei mahu eriti nüüd kui vaatad seda, mis seal väljas toimub, kui kole on see ilm olnud nüüd sellel talvel, aga ma ei tea, mul on, eks seal on ka see inimlik pool, mitte ainult maa ja loodusmul oli, mul oli hirmsad kogemused inimestega siin, et seitse aastat ma olin siin põhimõtteliselt rohkem ilusaid kui mitmed teist ei ole lihtsalt välismaal elanud ju, näevad seda kuidagi haa, nii ilusasti ja päike ja see pole ju kõik, et lõhe elama uru asja kolmeks aastaks, siis sa saad aru, et mis, mis nagu näiteks Eestis on paigas ka. Ja mis, mis et üles pidada ja, ja mis on tegelikult ka ilus, omamoodi, isegi päike ei ole iga päev nagu taevas näha. Kas Uruguay's oli ka siis inimesi, kes tahtsid elada Eestis? No Eestis nad küll ei taha elada, seda ka kindlasti mitte. Aga nad tahavad vennad omast naast ära, seda küll, sest seal on ikkagi raske elada. See ainuke nendele Ühendriigid ja eriti Hispaania, Itaalia kaid, muu nadu nende ei passi kohe ei passi võtma, tun tunne ühte naist, kes elab siin ja ta saab väga hästi hakkama. Aga ma arvan ta minuga, nõus, et põhimõtteliselt oma nagu kaasmaalast ei, tahaksin elada. Kas Eesti on provints või ei ole? Ikka oma eluga. Aga loomulikult on tõesti väike a samas see, kui sa siia tuled, jälle ühest maast, mis on ka väike, aga tunduvalt suurem, Uruguai, mis oleksid, kui selleks on selles urgas tagasi tulnud, sina kolme aasta pärast oleks Eestis sellise, mõtlesid, et oh see on ikkagi palju vähem prints provints kui mitmed muud, isegi suuremad maad. Ja et see on nii uskumatult mitmeküljeline, eriti kultuurilised. See on lihtsalt nii, et et aga loo ei saa ju, noh, lõikus on 1,5 miljonit elanikku ja seal nii väike ta on, ta on automaatselt omamoodi provints. Ja see on üllatav, nii negatiivne ja Lissaboni. See on üllatav, et see ühes intervjuus märgid sama moodi, et, et Eesti on kultuuriline paradiis. Jah, ma ikka, ma ei tea, sorry, ka kontekstist väljas ja võib-olla ma lihtsalt juba pingutasin üle, aga ma kindlasti tahtsin öelda seda sellega, seda, et siin kurdetakse kogu aeg, kui halvasti asjad on. Ja, ja võib-olla alati võivad olla paremini ja ei tohi ka võrrelda teiste maadega kogu aeg, aga kui sa nagu näeksid, kuidas näiteks mujal, et on kuidas mina olen seda näinud, näinud niisiis eriti sellel ajal, kui no ma ei tea, nüüd on ikka natuke rikkamaks saanud, ma tea, kuidas täpselt nagu jaguneb selle nagu tee ehitamise vahel ja kultuuri toetamise vahel, mis iganes nüüd, aga aga sellel ajal, kui ma siin olin kuni 2004, nii minu meelest toetati kultuuri külg päris hästi ja, ja kõik ei ole perfektne. Aga ikkagi sa tahtsid midagi teha ja proovisid seal mingi võimalus, vähemalt oli midagi teha, ära teha, oli olemas riigi või linna või nomi teisel rahal. Ja abi said ka ja teatrid ehitati ja, ja, ja kõik selline nagu mitmekesisus ja selline ilus asi tegelikult. Ja sul ei pea kaugele minema, kus kus sa seda enam ei oleks nagu niimoodi tahad rohkem, aga kui väljastpoolt vaadates on päris hästi asjad nii hästi, aga no päris huvitavad ja päris mitmeküljelised ja. Jääb mulje, et sa oled hästi rõõmsameelne ja humoorikas inimene, et kustkohast sina oma, seda eluenergiat ammutad. Seega musta ka kogu aeg ei ole, mul on ka tendents vahepeal oma ta, ma ei tea, kas ma põlen läbi seda võib-olla mitte, aga aga no põhimõtteliselt ma küll selline, mida vanemaks ma saan, seda vähemaks huumor ei ole ära läinud, aga see on nagu selline energia, võib-olla vahepeal nagu kaob ära, aga ei minu allikas oma pere, kui seda ei oleks, siis ma ei tea, mis, mis oleks. Aga ma liga enne mu peret agudega peab olla, aga sa olid siis ma olin noor ja kõik on nii lihtne, et minu minu allikas on ikkagi mu pere ja mingi selline võib-olla mingi optimistlik lähenemine asetas seal võib-olla mulle lihtsalt kingitud. Kuidas sinu jaoks seostub selline sõnapaar nagu inimese sisu? Mis asi see võiks olla inimese sisu? See on selle saate pealkiri Inemise sisu. Sõjas konkreetsed on seal mingid organid, veri ja vesi. Ja aga võib-olla sa mõtled mingi vaimse jahihingelise sisu peale või sellist. Sa rõhutad seda huumorit palju. Äkki huumor võiks olla mingi sisu, ma ei tea, või vaid kas tal, kuidas ta nagu viib kokku oma mõtted ja eluviisi, kas või kas see tema mõtlemissisu mõjutada elamist, ma ei oska sulle, ma ei pea inkreetsed, ma ütleks, et see on ikkagi midagi füüsilist, et selle süda ja seal on mingid organid ja. Aga vaimselt on, on olemas mingi inimese sisu sinu jaoks. Mis on tähtis sinu jaoks. On loomulikult ja on, eks, Mullesse selline ja ma ei oska jälle nimetada, et keegi on aus. Võin teda usaldada, mis seda nagu iga kord tekib, see on ikka väga erinev. Kellegiga, kellega ma tahan, palju koos oled, ma pean seda nagu oleks aus, et ta kasvaks. See naljaasi on ka, see oli, aga, aga loomulikult on see tore siiski mulle tähtis ta ennast midagi annab, selles mõttes, et ta ei oles täitsa suletud. Et räägiks nagu tunnetest ta sellest selles mõttes sellesse, sellisest nagu sisust, et ma saaksin sellest kinni haarata, aga natukese, mis ta sees on siis. Siis see on mulle tähtis. Et võib-olla mitte rohkem see sisu, et minuni jõuaks see. Aga mis sinu jaoks tähendab sõna sedasi suurelt küsida, et mis sinu jaoks tähendab? Raske küsimus, ma tean, küsiti minu käest ja ka juba küsitleja ja mingi paar päeva tagasi mingis telesaates ka küsiti uisutamises, mis on teie jaoks skulptuur, mis see aasta ei mäleta. Tore oleks, mäletaksin pois kindlasti ütles midagi niivõrd, kuid kõik on ju kultuur ja keel ja mis iganes, kõik on kultuur, inimesed sageli murravad selle üle pead, et mis asi see kultuur on, et kuidas see sinu jaoks on? Me oleme, ma ütlesin, ma ei ole suur defineerija, et äkki ma peaks ka nagu sellest nüüd, kui tuleb jälle läbi selle kultuuripealinna tulevad küsimused tihti peksmas rääki. Kena hüüdlauset kultuur on, kui. Aga no päris aus olla, et see Oskaks ta sulle defineerida matka nagu kultuuri osas nii-öelda ja ja et sa midagi, mis nagu paistab, et inimesed alati vajavad. Huvitav on ju näha, et et igatepidi alati on peale söömist ja normaalset suhtlemist ka midagi muud nagu inimesel, nagu vajas mingi Travida ajusi või ikkagi mis iganes. Aga ma mõtlen selle üle, ma kirjutan selle üles, järgmine kord küsid uuesti mingi hüüdlause olemas, mis on kultuur. Ma hakkasin hiljuti mõtlema jumal ja siis tekkis see tunne, et et inimesed peavad hästi tähtsaks kogu aeg kultuuri, samas ise teadvustamata, mis asi see täpselt on, et seal midagi natukene nagu seletamatut ka. Ja tekkis selline mõte, et kui inimesed korra unustaksid kultuuri ja läheksid tagasi, ma ei tea. Ma ei tea, kui palju aastaid, et siis hakkaksid nimetama neid kõiki nähtusi, näiteks käsitööks ka kultuur. Ja et siis sellised seletamatut diskussioonid jääksid ära nagu selle seletamatu ümber, et siis oleks näiteks Tallinn, Euroopa käsitöö pealinn 2011 hobu. Märksa lihtsam oleks, palun tingiltra Kiltsu vaipade kaltsuvaipade ja, ja ta oleks lihtsam nagu rääkida, et nagu vanasti olite, tsunftid olid kullasseppa tsunft oli. Ja nii edasi, et võib-olla selleks nagu lihtsustaks sellest kultuurist nagu. No arusaamisega sai lihtsalt kohe selge näha, et see lihtsalt ei, ei haara kõike seda, mis, mis nagu kultuur on. Et. Järelikult kultuur on nagu midagi, millele on veel miski nüanssi juures. Lisaks sellele, et ta on käsitöö Mina arvan, puhas käsitöö on juba kultuur nagu keeled on kultuuri nagu suhtlemisviisid, on kultuur. Et see on tõesti nii lai mõiste, et mina ei oskaks. Ma ei mäleta, kindlasti selles on kamp peaks vaatama kusagil nagu sellises vaktsionääris, mis on eesti keeles, sellesse entsüklopeedias on kindlasti mingi selline selgelt definitsioon ka olemas, et see on kultuur. Et aga koos elamine, kuidas korgi hunnid, seda, see on kultuur. Ma tea, soni lai tänavavist öeldakse, et kontsert ja raamatu kirjutamine ja võib-olla mingi mingi tahvel ja muuseum on kultuur ega saadakse aru, on ka kultuur, kuidas, nagu sa suhtled, sa sinu huumoriasi, see kõik on liikluskultuur, on ka olemas kultuur, ma tahan seda nagu pealinnasse tuua, aga see on ikka kultuur. Hästi huvitav, et sa tõid selle teema sisse, mulle meenus, et ma lugesin täna hommikul kul sellisest infoportaalist nagu liiklus. Seal tuli välja, et Mikko Fritze oli ka seal esindatud selles portaalis. Tõesti või, ja, ja seal oli selline info, et Mikko Fritze plaanib aastal 2011 avada Tallinna merele. Ehitada rannapromenaadi. Liialdan see sõnastus ei olnud muidugi täpselt see, aga seal oli igal juhul kirjas rannapromenaad Mikko Fritze, et ma just mõtlesin, et küsin sinu käest, et kuidas sa siis seal rannapromenaadil. Suured talgud ja hästi palju rahvast on vaja, et me saaksime selle nagu orgunnitud võib-olla aasta jooksul kakskolm talgud siis saaks kuni 2011 nagu valmis teeks, mulle räägiti, et siin on ennemgi nagu Estonia teater näiteks ehitatud, miks mitte rannapromenaad, eks ole, et kutsume inimest kokku, aga õnneks Tallinna linn tahab tõesti nagu avada ennast merele mis on mulle alati olnud selline siin elades selline. Kuidagi ma olen selle isegi kannatanud, et siin on linn, mis hääles, aga sa ei tunne merd ja kui sa lähed, sa ei mäleta küll seda merd, sa mäletad seda ilusat linna ja mingid asjad, puud, majad ja vanalinna ja liikluskultuuri, aga sa ei mäleta merd ja see võimalus on ju olemas, ainult sage, nii nõme kinni ehitatud siin ei saa, s ei tahagi olla. Ja kui linnaku võtab sellise otsuse, et võib-olla selle kultuuripealinna nagu Hoosa energiasse ennast kuulutaja mingit energiat sinna suunata ja plaane teha, et linnavalitsuse hoone sinna viia, mingi park ehitada, ranna rannapromenaadi teha ja mingid võib-olla ka nagu kohustused panna nendele arendajatele, et kuidas see peaks välja nägema seal, et siis linnas elanikud saaksid ka kesklinnas kohe mere äärde ja seal oleks ilus haug oleks küll, kui selline asi nagu õnnestuks ja kui minul nagu vint et kui mind nagu sellega nagu ühendatakse, kui ma oleksin seal, saaksin midagi teha, ma oleksin hästi õnnelik selle üle. Lõplikud on orgunni küsimused, kuidas nagu detailplaneeringut teha ja millal nad tehakse, mis rahad nagu vaba toeta saavad vabaks ja kuidas hoonestusõigusvõistlused ja kõik seal seal nagu käiks alasti konkreetne selline linna ametnike tegevus. Ilmselt see on nagunii suur teema, aga et kui lühidalt püüda öelda, et mis selle 2011 Tallinn kultuuripealinn Euroopas mis selle eesmärk siis oleks sinu jaoks, mida? Sellelt ootaks, et et see oleks nagu, et see oleks ilus. Et see oleks natuke siiski erinev. Et nad, kes löövad kaasa nagu lihtsalt võtavad selle aasta mingi riskid, jäävad midagi, mida nad muidu võib-olla ei saa teha, võib-olla julgenud teha või mis võimalust ei olnud siiamaani seda teha, kas rahaliselt või publiku puhul või tahaks, et me suudaks luua sellist atmosfääri, seal võib olla sihtasutusele ülesanne, et, et inimesed tahavadki sellesse kaasa lüüa, publik aga eriti nagu loovad inimesed, kes tunnevad, et see on, see on, see on ilus, meie ilus võimalus teha midagi, mis, mis toob rõõmu ja mis on kunstiliselt huvitav ja seda. Ja kui selline dünaamika sünnib, siis ma üldse ei karda, et sellest lihtsalt tuleb ka kõik see välja, mis nagu mis loomulikult ka tehnilised oleks tore, et saaks nagu turiste kohale, et saaks paremini aru naabritest hinnaks nagu paremini arusaadavast ja naabritele, soomlastele, lätlastele ja isegi võib-olla venemaalastele sellist asja. Siin öeldakse ka, et tallinlased ei ole nagu selles mõttes enam uhked enda linna üle midagi sellist, kus on nagu selline tunne, et no tore, et meil on selline linn. Ja selline ühistunne selline mitte nagu banaalne või selline lihtsalt ilus. Nii see võiks olla ka midagi ja see, mis ma rääkisin, kui see kõik nagu jääks midagi püsivat peale, et nad, kultuurid, üritused võiksid olla sellised, mis ei sisalda lõppe, siis 2011 tuleb mingi pohmell voi oli tore, aga mis nüüd võideti ka nagu peale seda, et loomulikult peab olema saasta erinev ükskord ja las ta olla siis ka nagu räige, ilus ja suur, aga et noh, et, et see kõik nagu ei lõpeks, et ei oleks iga päev mingi pidujaseme aastal ühtki, oleks aga see, et jääks nagu selline rannapromenaadi tõesti, liin suudaks ennast nagu avada merele, oleks mingit püsivad asja nagu kultuurikatel, kui ta saaks nagu ilusasti valmis ja teised seal on ikkagi teised kaaslased, infrastruktuuri asjad lähevad siis püsima ja võib-olla tõesti sünnivad ainult sellepärast, et nüüd teame ära, nagu tihti on nende suursündmuste põhjustel tehtud nagu olümpiamängud, mis iganes mis on ka minu meelest tihti ei jätnud väga head jalge mitte ainult halba teed sõitnud nii kaugele ei vii, et siin tehakse mingi uus raudteeliin või midagi sellist, aga no kui tõesti, kui see avamine merele nagu sünniks sellel ajal ja selle energiaga, mis kultuuripealinna tekib, see oleks väga suur asi. Tallinnale. Kas selle kultuuripealinna eesmärk on siis nagu erinevate Euroopa pealinnade omavaheline kultuuriline, selline läbikäimine soodustada kunstnik põhimõtteliselt? See see eesmärk on ühelt poolt tutvustada Euroopas iga aasta üks kultuur, sest see ülejäänud Tallinnas on ka Eesti, eks ole, et ta saab tähelepanu sõnu tore, et loomulikult just läbi selle tiitli on lihtsamini nagu saada meediasse. See on nagu üks põhimõte, et võib-olla isegi Rumeeniast räägitakse Tallinna ja siis äkki Nad loevad sellest midagi, tuleb telekas mingi asi, mingi ürituses, näete eestlasi nagu läbi nende kultuuri ja võib-olla sellega nagu natuke aru saama siis teistpidi prooviks ka siia asju tuua ka niimoodi, läki, mingit Rumeenia riigid või Türgi või Saksa valitsused, ütlevad nad seal on kultuuri peale me anname ka natuke juurde, et see Sundmus oleksid seal sellel aastal sõja juhtuda, toot nagu Euroopat ka siia natukese, mitte tervet Euroopat, aga ikkagi siin juhtuks midagi. Ja see ongi meie ülesanne, oleks huvitav, et see sobiks, et see oleks nagu kooskõlas ka sellega, mis sind tahetakse, aga oleks ikkagi midagi uut või muud, mida võib-olla igav normaalsed ei käi. Ja see võimalus tekib ka sellepärast, et see on kultuuripealinn. Ja peale seda, no see on hulga asju, mis nagu võiksid ja peaksid juhtuma sellel aastal, tähtis on täitsa nagu päris lai, et selline kultuuripealinna aasta on ka see on ka nagu tulevik on ka ühiskond, on ka kaasaegne kunst, et selles mõttes see Aga kui on aasta 2011 on näiteks selline lihtne rumeenlane ja seisan keset Rumeeniat, et kas ma siis tean ka, et Eestis Eestis näiteks meie maa kuulus rumeenia viiuldaja esineb või et see, see pool on ka siis oluline selleks et üle Euroopa inimesed teavad, et Eestis toimub see, eks? Kui see on ilus asi, mis siin juhtub, niisiis ei ole midagi häbeneda, et nad peaksid ja kui sa nagu oled selle ülalkindal, siis sa pingutad ka, et kõik teavad sellest, ma ei tea, kas sa nagu tahad, et kõik siia tuleksid ja see oleks nagu noh nagunii ei mahu. Loomulikult oleks tore, kui, kui rumeenlased saaksid läbi selle, et mingi nende armastatud viiuldaja tuleb Tallinnasse või Haapsallu kuhugi Eestisse mängima, et, et nad saavad, et nad saavad selle info niimoodi kätte, et seal juhtub midagi nii toredad, et meie inimesed lähevad sinna mängima. No mida, mida, mida sa rohkem tahad, kui see nagu õnnestuks, nii? Vau. See oleks, mingis, ei oleks, seal on mingi reklaamsolist sisuga ilus väljend, et on nagu ja kui seal läbi mingi info, ta tuleb tagasi andma, et anname intervjuud, ütleb. Täitsa hea oli, et kui esimene Haapsalus ja Jõhvis, et seal oli nagu uhke selline kontsertsaal ja puupüsti täisained, saad isegi aru minu muusikast, no mis sa veel tahad, oleks, kui see niimoodi läheb. Läks. Niisoriks. Tore, teades Eesti inimesi sellist kammitsetest ja kultuuriinimeste ka mitte väga sellist suurt sotsiaalsust, ütleme mis on eestlasele üldse omane. Kuidas sa loodad nad oma selliseid kestast välja tuua ja selles ürituses osalema panna, mis, mis sinu sõnul on hästi väärtuslik. Oled sa juba nagu kokku puutunud mingite probleemidega, kus kultuuriinimesed on sellised omaettehoidjad või? Ei siin on ju tehtud, see on ju tuntud juba asi, tuleb kultuuripealinn ja isegi juba on juba aastal 2006 juba nagu palutud, et kultuuritegijad annaks nagu mingid ideed sisse ja nendega siis ei jõudnud nagu korralikult tegeleda, et ma arvan, mingi tagasiside on puudu, millega ma nüüd tegelen. Olge timistlikud ja naiivsed, miks, miks nad ei tahaks kaasa lüüa, kui selline võimalus tekib, kui antaks ka ette, kuule, tee seda, seda vainu ainult selle teema all ja siis sellel ajal seal, et kui õnnetused on see võimalus lihtsalt tulla oma ideega. Ma ei tea, momendil ei näeks mingit põhjust, miks, miks nad ei lööks kaasa see võiks viltu minna, kui see ainult mingi selline rumal reklaamiüritus, et nagu Tallinn-tuurist liis kamm või midagi sellist. Loovad inimesed, kunstiinimesed või isegi rahva, kes nagu võtab ka osa sellest Lunedaks nagu eraendast ära kasutatuks mingi eesmärgi all. Aga kui me suudame seda kommunikeerida, nii see tekib, nii et see on, see on ikkagi ühine ilus üritus siis, siis ma küll momendile Läheks miks me, miks keegi peaks ütlema, et ei et ma ei osale sellesse, et tegelikult ka banaalselt öeldes, et meil raha ja kui keegi tahab, siis ta peale Kulkad ka taotleb meie juurest ja võib-olla teeb tõesti midagi, mida pidada pole varem suutnud teha, ühendab seda mingi teise maaga, mida pole suutnud kunagi teha, alati oleks tahtnud ka mingi, ma ei tea, rumeenlastega midagi koos teha ei suutnud, ei saanud raha, selleks ei olnud võimalust nendega olla. Nimetades momendil maine ühte mingit põhjust, miks keegi ütleks, et eile nelja ka nende ei pea mingeid aafrika tantsi tegema, tead oma asja, eks ole, ma ei näe mingit põhjust, miks ei lüüakse kaasa olema naiiv. Oskad sa sõnastada oma siis suurima sellise ootused ja suurima hirmu sellega seoses Euroopa kultuuripealinn 2011. Suurima ootuse juba Noses sedasi tuli juba välja, eks ole, et oleks tore, et läbi kultuuri saaks tähelepanu, see oli üks osa sellest väärtuslikud sündmused kui sa nagu õnnestub mul laiemas skaalas ja läbi selle tegelikult tähelepanu saada ja sellest kaasa, no et inimesed naudiksid sellest eriti siin Eestis ja Tallinnas seal. Vägev, et nagu üldse tähele pannakse, et see on midagi erilist ja ongi eriline. Hirm on see, et ma ei saa hakkama sellega, et see juhtu, või see, see sõnum ei lähe välja, mida, mida me, mida me tahaks nagu välja anda sihtasutusena. Või et ma ei tea, tuleb majanduskriis ja ei ole enam raha üldse, sest ega ma ei ütleks, et ilma rahata seda küll ei tee, et ei ole võib-olla vaja nagu hirmsaid summa ja sammas, aga loomulikult see see rahastamispool, aga seal on isegi momendil tunne isegi seal hirmu. Ma arvan, et kui me, kui sul on hea ja me tahame, me suudame seda hästi teha, mida me ainult suudame koos kõikidega teha, siis on, tuleb ka riik ja linn nagu taha nad nagunii tulevad juba taha. Aga noh, ma arvan vähemalt küll, et loomulikult isiklik hirm on see, et äkki on see liiga suur asi. Minu jaoks pole kunagi nii suurt asja teinud, lihtsalt kandideerisin, sest ma ütlesin, et sa ei saa aidata, ei öelda. Selline võimalus ei kordu su elus ja teised arvasid, et mina seal hakkama muidu poleks neid valinud. Pere, mu sõbrad ka arvavad, et ma saan hakkama, mina siiamaani arvata, võiks saada hakkama. Sellised hirmud on, nad on loogilised, ei oleks nagu, äkki on sellega hakkama ja tee seda järgmist korda midagi suurt nii. Ja siis ma seda hirmu ei ole, sest ma tean, ma olen juba korra hakkama saanud. Aga sellist tunnet ei ole, et võidakse hakata siin nagu võimumängudes ära kasutama või. Ei, selles mõttes, no tead, see oleks hirmus küll, aga ei, minu puhul, kuidas sa kasutad mind ära, eks ma võib-olla sellepärast, et need oli nagu see oli suur samm tagasi tulla ja see kolimine ja äike ja lapsed nagu omast nagu siia tagasi tuua, see ei ole üldse lihtne, et selles mõttes ma pole ka nüüd sellises olukorras, et ma võiksin homme öelda, et ma lõpetan selle töö ära, lähen minema, mulle ei passi. Aga ma arvan, et see oli ka sees, märgid mind võeti, ma ei ole, siit ma panen samamoodi küll sõltumatu. Ja näiteks minu puhul saan paari aasta pärast tagasi olete instituuti minna, ma ei kaota nagu mingit ei sõltu ka sellest töökohast nagu täiesti mulle nagu tulevik olemas. Et kui see mulle mingil määral üldse ei passiks, mul tehakse nagu no halba või selgelt, et ma isegi kruvinud olen tubli, aga sealt tuleb kogu aeg midagi vahele. Niisiis siis ma lihtsalt lõpetan ära. Aga aga mul ei ole momendil, sest tunned, sest see oli teadlik otsusest teha, noh, üks sihtasutus ei ole mingi linnaasutus, see on nagu juriidiliselt sõltumatu, sellega võivad kõik teised osapooled nagu riik ja teised linnad ka kaasa lüüa sellesse. Ja et see on kuidagi umbes nagu väike sümboleid, õieti mingi välismaalane, tule ka mingist valdkonnast Eestist pole teatri, muusika valdkonnas, pole poliitikast ja mul ei ole ka mingeid huvisi siin, et ükskõik mis nagu loomulikult tore, kui see kõik õnnestub, äkki ma saan siia jääda, midagi muud teha, kui ma tahan. Aga mul ei ole nagu tulevik, momendil ei pea olema siin, et ma olen selles mõttes küll sõltumatu. Iga raadiokuulaja koostöös on aastal 2011 teha vähemalt eks kultuuriline tegu ja ettevõtmine istutada üks puu maalideks pilt luua üks heliteos, teha üks nali, läheks nali, tehakse näitemäng või kodustele, aga varem või ka, et selles mõttes äkki küla väljendasin ennast siis sisse, sest eks see kõige suurem anal ja 2015 homme võib juba teha isegi täna võib teha juba absoluutselt külastada kontserti, käia etendusel, kinos ja, ja nii edasi. Luuletada mängida keelega inimestega kirjutamiseks, romaan, väramus võrdosinaga. Ja see oleks ilus. Kui te inimesed, siis kuulete, et lööge siis kaasa. Kultuuripealinna tegemistes. Kuulsite saadet Tallinn 2011 kultuuripealinna eestvedaja Mikko Fritze. Ka saate panid kokku Maristombachi Andri Luup.