Kuula. Rändajat. Tere kuulajatele rände, tere stuudios Hendrik Relve, Haldi Normet-Saarna. No oleme ikka Peruus paigaldamis paigal ja täna kuuleme siis natuke täpsemalt, mida kujutab endast indiaani kultuur Andides? Sealsel põlisrahval on vägagi eksootiline oma kultuur. Selline hoogne peru tantsu viis meenutas mulle küll ühte hetkeandide mäestikus, kui me olime kuskil 3,5 kilomeetri kõrgusel jangu külas. See oli hommikune Ja küla keskväljakul tantsis üks väga kirev ring noori inimesi. Eemalt vaadates tundus, et need on kõik noored neiud, neil olid pikad maani seelikud, niuksed, suured mütsid, nii et juuksed, tee paistnudki nende alt välja. Aga siis, kui nad seal tantsuhoos niimoodi keerlevad, liigutusi tegid ja siis seelikusaba natuke üles tõusis. See oli näha, et mõnedel seelikute all olid selgesti meeste püksid. Ja see on üks nendest traditsioonilistest tantsudest andides, mis meenutavad omakorda ajalugu. Ja nimelt seda aega, kui toimus hispaanlastega veel tõsine võitlus. Ja seal oli siis nimelt niimoodi, et, et noored mehed riietasid ainult mõnikord naisteriietes ülesse ja siis, kui Hispaania sõdurit üritasid need kiristama hakata, siis nad ühesõnaga lihtsalt üllatasid 100 sõdurit ja üks vaenlane jälle vähem. Ja see, see tants ongi siis Hispaania sõdurit peibutustantse ja ka sisuliselt said ja peale vaadates, kes neist on mees ja kes on naine, kõik on nagu ühtemoodi pikkades seelikutes ja külase yangue. Küla on üks lugema suurtest küladest andide mäestikus ja andide mäestik on tegelikult ju kogu Lõuna-Ameerika selgroog geograafilises mõttes. Ta on 9000 kilomeetrit pikk, ulatub lõunaotsast põhjaotsa ja on maailma kõige pikem mäestik. Ja kõrguse poolest jääb Ta alla ainult Himaalaja-le Aasias. Ja kõige kõrgemad tipud on seal kuskil ligi seitsme kilomeetri kõrgused. Ja kui ta nüüd ulatub nii pikalt läbi kogu Lõuna-Ameerika sisse tegelikult idast läände, on tal ka aukartust äratav läbi mõtlesin kuskil neli, 500 kilomeetrit ja kui mõelda, et neli, 500 kilomeetrit linnulennult, mis tegelikult tähendab tohutuid orge mäetippe, kuristike ja mida iganes, siis see on ikka ikka pöörane suur labürint. Tegelikult ja geograafiliselt jagatakse kine tandid veel omakorda lääne-Kesk- ja Ida-koordilieerideks. Ja need omakorda on siuksed mäestikud seal. Ja kogu see Andide mäestikualadel elab praegu pool kogu Peruu elanikkonnast ja muistsetel aegadel on seal ka elanud tegelikult üllatavalt palju inimesi, kui mõelda, et et mägedes ei ole just see elu kõige magusam. Aga põhjus selles, kui me eelmine kord rääkisime sellest, et Peruu läänerannik on sisuliselt kõrb, siis seal on hoopis kehva elada. Ja kui minna andidest nüüd juba ida poole üle, siis tal tuleb, seal tuleb Amazonase džungel ja seal ei ela siiamaani palju inimesi. Ta on kõige hõredamalt asustatud ala tegelikult saama soolase bassein. Nii et kokkuvõttes ikkagi jääb see mäestik selleks alaks, kuhu keskendub Peruu kultuur ja Peruu elanikkond ka tänapäeval tegelikult. Aga mu loomulikult on seal hästi erinevaid paiku erinevaid maastikke, aga üks niisugune ühisjoon on küll Andidel, kui sa nüüd just hakkad sealt lääneranniku poolt minema, et tõused kõrgele mägedesse kuskile nelja-viie 1000 meetri peale, kus peaks olema vägevad lumemütsid tippudel, aga nad on lumest paljad ja noh, põhjus väga lihtne see kõrbeline ala lääne poolt ei too mitte mingeid sademeid. Ja sellepärast on see lääne Andid on väga põuased ja metsa seal praktiliselt ei ole, seal on suured suured tasandikud või kõrged mäed ja siis mõned jõed. Ja tegelikult selline selline kuivpuuded Ta metsata maastik. Et seal on siis püsinud see põlisrahvaste kultuur tuhandeid ja tuhandeid aastaid ja selleks, et seal muidugi siis elada peavad sul olema väga suured tarkused ja, ja oskused. Ja noh, seda, mismoodi nägid välja muistsed pärisrahvaste põllud tuhandeid aastaid tagasi saab seal praegu täiesti näha. Sealsamas kandis, kus me seda tantsu nägime, asub üks kolkakanjon seal kolkajõe oru nõlvad ja selle põhjas voolab jõgi ja selle jõe kallastel on need niisugused rassid nagu niuksed astmed. Eemalt vaadates imepisikesed tegelikult suured niuksed astmed, sadu, astmed läheb mööda jõeorgu üles ja need kõik on haritud maad ja need on olnud haritud maad tuhandeid aastaid, 5000 aastat järjest on nad andnud inimesele toitu. Ja see noh, kui me mõtleme jälle maailmalaiuselt, siis me teame, et kuskil Hiinas ja Vietnamis ja ja Indoneesias on ju ka tohutute rass põllud. Aga nüüd ütleme, siinsete terasspõldude omapära on selles, et et siin on palju, palju vähem vett. Ja selle trassi mõte ongi ainult selles, et korjata see pisikene, iga pisike veepiisk, mis sealt ülevalt mägedest tuleb juhtida ta niimoodi osavalt, et nende, nende terrasside peale ja seal saab ikkagi kasvatada ainult nisukesi taimi, mis väga palju ette ei nõua. Aga need taimed, nendest on paljud ju meile suurepäraselt tuttavad, nii et me kipume isegi unustama, kust me need oleme saanud, eks ole, kartul, tomat, mais aeduba. Need kõik on nii-öelda uue maailma kingitused vanale maailmale. Ja ammu enne seda, kui hispaanlased siia tulid, kasutasid indiaanlased aastatuhandeid neid vilju seal. Ja noh, igalühel oli muidugi oma oskused ja, ja näiteks maisi sai kasvatada alumistes nõlva osades. Aga kartul, mida meie siin Eestimaal paneme oma oma üsna madalale maale, see kasvab seal kuni nelja kilomeetri kõrgusel, see on päris päris ikka kõrb, mäed tuli ikkagi veel saaki annab, see on huvitav, maitse on sama, maitse on jah, tegelikult on ikka maitse sama kui diskartulite sortide rohkus juba enne hispaanlaste tulekut. Ta oli neil kohapeal kuskil 4000 erinevat kartulisort. Ja igal ühel oli omad nõudmised kasvukoha suhtes ja igalühel oli ka veidi oma maitse, mida teha küll 4000 kartulisordiga. Aga see-eest ongi see, et ühte saab kasvatada ühes paigas, teist teises paigas, ühte saab kasvatada madalamal, teist kõrgemal, üks kannatab paremini põuda, teine kannatab paremini külma. Et igal ühel oli teadus terve teadus, mis kujunes välja aastatuhandete jooksul kogemuste järgi. Aga kindel on see, et et seal oli veel üks niisugune huvitav põllundussüsteem, mida nüüd mujal maailmas minu teada üldse ei olegi. Seda nimetatakse vaarvaru. Ja see nii-öelda niisugused põllud, noh, sisuliselt nagu hiigelsuured peenrad, aga hästi suure läbimõõduga, mis on tõstetud ümbritsevast maapinnast nagu kõrgemale ja ümbritsetud kraaviga. Ja siis see vähene vesi, mida tilk haavaliselt mägedest, siis juhitakse sinna kraavi, see siis mingil määral nagu niisutab ikkagi seda põldu. Ja samal ajal see tõstetud pinnas aitab vältida siis nagu külmaohtu. Ja mingil fantastiliselt moel on võimalik seal näiteks sooldunud külmuval ja täiesti põua seal maal kasvatada näiteks tõesti kartulit ja tomatit ja uba, mis, no põhimõtteliselt ei saaks niukses viljatus paigas kasvada. Et see on ka ilmselt jällegi aastatuhandete kogemuste põhjal saadud leiutist, tegelikult varuvarutüüpi põld. Aga muidugi, kui ma sinnakanti juba läksin, oli minu suur unistus näha looduses kasvamas looduslikku kartulit ja looduslikku tomatit ja, ja kui sealt seda kõvasti sai otsitud, siis, siis me ikka leidsime ka seda. See oli päris huvitav kohata siis meie meie nii tuntud toidu esivanemad kuidas ta looduslikult kasvab ja ma ütleks nii, et olist õitsemisaeg õied olid ikka täitsa äratuntavad eesti kartulipõllult, sellised sellised lillad ilusad õied, täitsa kartuliõied, aga lehed absoluutselt teistsugused, hästi kitsad, peaaegu nagu nagu mingisugused lehe, ütleme varre moodi nägid nad välja niivõrd kitsad ja hallikad tooni kaetud paksu karvakattega, see on tüüpiline tunnus siis kuivade alade taimedele, tähendab, looduslik kartul kasvas sisuliselt kõrvemaal väga-väga kuival maal ja muidu ta lihtsalt ei saanud toime tulla, kui tal ei oleks selline võime olnud hästi vähe vett, aurata nendest lehtedest ja tomat, tomati õied olid ka näha parajasti need kollased, täpselt nagu meil kasvuhoones. Aga jällegi varred roomavad mööda maad, samamoodi tuli maad mööda pikalt, pikalt roomavad ja lehed hästi kitsad ja hästi niuksed. Paksud ja kõvad niuksed, tugeva niukse vilt, aga jällegi, et vähe vett aurat, et kuidagi põua seal maal toime tulla. Ja loomulikult ei kõlba selle tomati viljad süüa ja loomulikult ei kõlba selle kartulimugulad süüa. Isegi loomad ei taha neid, see on jälle. Ühesõnaga, enne seda, kui ükskord eurooplane tuli, see päris rahvaste leiutised omastas siis aastast tuhandete jooksul olid tegelikult indiaanlased tänud mittesöödavatest taimedest. Söögitaimed see oli tehtud noh, väga pika aja jooksul kartulit on ja tomatit seal kasvatatud aastatuhandeid. Ja muidugi on tegelikult nendes paikades ka kasvatatakse selliseid taimi, millest meie siiamaani siin ei tea mitte kui midagi, aga mis minu meelest on sama väärtuslikud kui kui see kartul ja tomat ja mõisaaeduba. Ja üks nendest on see, mida seal kohapeal nimetatakse kiinaks. Ja tema hüüdnimi on siis andide riis. Ehk siis ta annab sama palju saaki kui riis, aga ta kasvab täiesti põua sel alal. Ja see on niisugune taim, millel on ka eestikeelne nimi, eesti keeles on ta nimi Tšiili hanemalts. Ja see viitab kohe sellele, et ta on tõesti kuulub hanemaltsade hulka. Maltsa tan jällegi meie põldudel hoopis umbrohud, aga Tšiili hanemalts all on siis sellised seemned ja viljad. Neid on hästi palju ja nad on hästi maitsvad ja hästi toitvad. Nii et me seda kiinva või selle, Tšiili hanemaltsa seda terist, seda nägime paljudes kohtades mingi välja, umbes nagu manna pisikesed terad siis seda suure käsikiviga hõõruti niimoodi õieti kahe kivi vahel hõõrutise jahuks valgeks jahuks ja sellest siis küpsetati igasuguseid asju või, või tehti ka sellest nendest teradest näiteks pudru taolist rooga. Ja no ütleme, maitse ausalt öeldes meie jaoks noh, peaaegu nagu riis, et ei ole midagi, mingit erilist maitset tal ei ole, aga täiesti mage või oli maitsestatud soola, natuke madistasid seda mitut moodi, tegid sadu erinevaid roogasid, seal küll magusaid ja küll soolaseid, aga üks asi on kindel, et selle toitained sisaldus on, on fantastiline sellel ginaal ehk Tšiili hanemalts all nimelt teab, mis maitseelamust ei ole, aga kasulik on hirmsat ka kasulik ja see taimetoitlased üle maailma näiteks otsivad hoolega niisugusi taimi, mis sisaldavad proteiine ehk valke. Hästi palju taimetoitlastele jääb nagu sellest puudu kogu aeg. Siis tuleks oma silmad pöörates selle kiima poole, sest kinos on hästi palju proteiine valke ja temaga võib tõesti taime toitlasena organism saada siis kõik vajalikud proteiinid ja valgud ja see on nagu, ütleme laias maailmas on see nii-öelda avastamata taim, selles mõttes, mida andide indiaanlased on, on kasutanud sajandeid. Ja, ja muidugi noh, kõige niukene elamus rikkam taim kahtlemata oli vaksali Sis koka kokapõõsad. No me kunagi ka rääkisime sellest maailmataimedest, kokalehti on närinud sealsed indiaanlased Andidesse, et tuhandeid aastaid ja selle tõttu too neil ei ole mäehaigust üleval ja neil ei ole väsimust, nad on kogu aeg nagu energiat täis. Ja päris kindlasti on see kuidagi seotud nende kokalehtede närimiseks. Ja veel üks asi kunagi me ju ka sellest rääkisime, aga ikkagi kiirelt üle käia, et see kokalehtedest Sa ei kurikuulus materjal siis sellest peale, kui ükskord sealt eraldati keemiateadlaste poolt kokaiin ja sellest hakati narkootikumi tegema, siis ta sattus narkootikumide ühe rea peale ja selle tõttu siis mitte lasta levida. Kokaiinil keelati enamikus maailmas ära nii kokalehtedega kauplemine kui ka kokapõõsaste kasvatamine. Ja praegu on siis nii, et tegelikult kokaleht Sa ei või tuua mingil juhul näiteks üle piiri Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ja ka paljudesse Lõuna-Ameerika maadesse, kuid mõned maad just need, kus kokapõõsaid on kasvatatud tõesti aastatuhandeid. Põhialad siis näiteks Peruu, Boliivia, seal kokalehti tohib müüa, osta ja ka tarvitada nii palju kui tahad. Ja loomulikult, kui meil oli mägedesse minek ja ma olin juba teadsin Tiibeti järgi, mida tähendab mäehaigus siis sai ikkagi turult ostetud kokalehti. Need on siis niisugused, nad näevad välja nagu loorberilehed kuivad, kõvad lehed, plastikaatkotti sees, seal on neid kolm, 40 tükki ja sealjuures on niisugune sõrmeotsa suurune niukene allikas silmapilgul tundub, et see on kivi, aga tegelikult see on teatud taimede põletamisest saadud tuhk. Ja nüüd see õige retsept, kuidas pääseda mäe haigusest, on siis niimoodi, et selgus, et need kokalehti tuli üldse närida, vaid need tuleb pista lihtsalt siia ettevaatlikud buss, käpp igeme ja põse vahele ja viimase lehe sisse keerata üks tükikene seda halli tuhka ja seega sinna Nende hulka panna 10 lehte põske. Ja need tas keeruline ja ise õrna alguses tuli ikka hoolega järgi teha, et kuidas need liigutused käivad. Ja, aga huvitav oli see, et kõnelda oli päris lihtne ja selles mõttes, et ta ei seganud. Aga tasapisi hakkas seal sülje toimel hakkas seal fermentatsioon toimuma ja ja, ja siis niisugune kibe, kas niisugune maitse tekkis suhu ja, ja ei olnud meeldiv maitse? Ei ta meeldiv küll, ei olnud eriti algajale, aga paljud meie rühmast proovisid seda tegelikult ja oli huvitav, et eestlastele mõjus väga erinevalt või ütleme siis niimoodi, et paljudele ei mõjunud üldse. Aga osadele ja kaasa arvatud, minule oli igatahes nii, et mina pääsesime haigust, oli lihtsalt selline reibas olek, midagi erilist muud ei olnud, aga haigust Ta oli välditud ja siis ma hakkasin ikka täitsa tõsiselt seda, seda kokalehtede mõju nagu, nagu ise oma nahal juba läbi proovitud sõna võtma, et see on tõesti need jutud, lõputud lood sellest, kuidas siinne rahvas on kõrgetes mägedes lõunud kõrgkultuure võib-olla just tänu kokalehel, et nad suudavad elada sellisel kõrgusel ja toimida tavalisel viisil. Ja seda peab ka ütlema näiteks kokaleheteed, seda oli küll kõikides paikades müüa ja seda poest osta. See oli siis noh, niuksed kotikesed, kus sees oli tegelikult pulbriks tehtud ka lehed ja, ja seda teed või suu, sellel oli, maitse oli nagu, ütleme rohelisel teel niuke kergelt mõrkjas. Aga ta mõjus ka nagu kergelt ergutavalt ja seda traditsiooniliselt kokkamate öeldakse selle kohta, seda juuakse seal igal pool hästi palju kokkadee omaette nähtus, aga Coca-Cola on siin meilgi, eks, üsna tuntud jook ja see lugu on lühidalt selline, umbes et kunagi algselt Coca-Cola leiutati Ameerika Ühendriikides apteekri poolt, siis seal olidki tõesti kokalehtede päris ekstrakt sees ja ta sisaldas ka veidikene Sis kokaiini, isegi Algne Coca-Cola. Aga siis, kui tuli see narkootikum, miks lugemine siis sellest ajast alates on nüüd kokalehtedest võetud täielikult välja need kokaiiniained ja nüüd sellest järele jäänud ainest selleks traktist, seda siis segatakse sellele kõikjal müüdaval Coca-Cola läks pisikene piisakene hulka ja, ja see kolan on hoopis üks, üks pähkel, mis on Aafrikast pärit. Nii et kokalehtede, niisugust ekstrakti pisikene kübe, kust on enne kogu kokaiin välja võetud, see on praeguses Coca-Colas sees, et nimetusena vägev, aga tegelikult sisu on 100 korda lahjendatud ja just täiesti täiesti süütu suhkruvesi. Tegelikult aga kokalehti küll kasvatatakse näiteks erilistes istandustes Coca-Cola valmistamiseks just näiteks ka Peruus päris palju, sest seal ta kasvab hästi, ta kasvab kuskil seal kuni nelja kilomeetri kõrgusel istandustes. Pigem tekitab see kokakoola jooki krahh ma ei tea, mis ta tekitab, aga ühesõnaga ta nüüd üleliia kasulik ka vist ei ole või, ja ta on tegelikult see on sama hea, kui sa jooksid eriti rammusat suhkruvett, kus on natuke värvainete hulka pandud kalorid, tohutud kalorid ja muud kala, ridagi kaloripomm ja paremini juua mahla või vett. Vesi on kindlasti tervislikum kui Coca-Cola praegusel ajal. Aga noh, need olid need taimed, mis on kuuluvad andide, indiaani kultuuri juurde aastatuhandeid, aga ka need koduloomad on tegelikult samavõrra eksootilised ja põnevad. Tänapäeval jälle kumisel andide latoodel ja tubades ringi liikusime, siis oli loomakarju palju, sest paljud alad on niivõrd kuivad, et seal ei saa põldu pidada ja siis on karjamaad. Ja sa näed muidugi praegu seal ka palju lamba ja kitsekarju. Need on loomulikult Euroopa päritoluga loomad, aga seal on ka siis need väga pärismaised koduloomad ja need on siis laama ja alpaka. Aronid laama sõna vähemalt on, on eestlasele isegi kuidagi tuttav, jah, tuleb vist isegi silma ette niisugune mingisugune niuke, pika kaelaga olend karvane ja, ja suhteliselt suurt kasvu. Laama on tegelikult peaaegu kaameli kasvu väiks kaameli kasvu ja ta ongi nii laama kujal pagan tegelikult kaamelite sugulast. Aga küüru neil ei ole ka, selle asemel on siis neile loodus kinkinud pika kaela ja nüüd nendel mõlemal nii Laamal kujal, Bakal on oma looduslikud esivanemad, kellest need aretati, need on mõlemad Lõuna-Ameerikas olemas. Siis looma looduslik eellane on kohanaco ja Guanoakosid leidub väga harva looduses ja alpakate looduslik esivanem on Vikunia ja Vicunjasid on ka üliharuldased looduses näha ja me olime ühel looduskaitsealal, kus me neid Vicunjasid, siis nägime Gonja jällegi eestlase silmale eemalt vaatad, et üks väga-väga sale metski umbes võiks võrrelda, jämedas joones. Aga tal on palju pikemad jalad, pikem kael, ta palju saledam käega graatsiline loom Vikunia ja ta liigub nagu noh, lenneldes peaaegu õhus. Ta on hästi vastupidav nendel põuastel aladel ja tema karv ja vill on tohutult soojapidavad. Nii et see on olnud kombeks. Ammustest aegadest näid Kunjasid lihtsalt kinni püüda ja neilt natukene villa võtta. Ta ja lastanud elusat jälle lahti. Ja see rikun ja viljalõng, nad on tohutult soojapidavad ja selle tõttu ka hinnalised. Aga ütleme siis, laama noh, tema on olnud nagu veoloom ja lihaloom tuhandeid aastaid, aga nüüd veoloomana selles mõttes eriline, et, et mitte kunagi ei ole teda kasutatud näiteks ratsaloomana ja mitte kunagi ei ole kasutatud teda selleks, et ta peaks näiteks vankrit või midagi muud. Sest noh, indiaani, Lõuna-Ameerika põlisrahvaste kultuurides ei olnud kunagi ratast ega vankrit. Nii et nad kasutasid laamasid väga palju veoloomadena, aga kõik koorem laoti alati selga ja kõnnite seal kõrval. Ei tea, kuidas nad siis rappe vankri peale ei tulnud või miks nad seda vajalikuks nõu pidama, ma arvan, me järgmises saates jõuame selle juurde, see on üldse see, et kuidas kogu see tuur aastatuhandete jooksul läks nagu teise rööpasse võrreldes näiteks Euraasia inimkultuuridega Sansambel ja põnev lugu. Aga, aga see on jah, et praegugi, et seal keetša kõnnib kõrval ja siis lambal on suur koorem seljas ja üle mägede ja läbi orgude astu pidav loom peaaegu nagu kaamel. Niimoodi on, ta on ta vedanud neid koormaid aga paka sisuliselt Ta on nagu meie kultuuris olnud lammas. Tähendab, ta on olnud liha ja villaandja ja vill on on väga tähtis siis aga ka liha seda halba hakkab Raadi, me saime seal sageli, see on nagu loomalihamaitseline tegelikult. Aga see vill, see on palju väärtuslikum, kui on lambavill. Ja, ja ta tähendab palju soojapidavam, palju peenem ja palju vastupidavam Jaal paga villast tehtud lõngast asju, neid on kõikidel inimestel nii seljas ja neid sa võid turult leida ja endalegi hankida. Ja kõige hinnalisemaks loetakse väljustalt paka talle villa. Nii et ei saanud minagi nagu sellest üle ega ümber ja, ja seesama vest, mis mul siin praegu seljas Ongi alpaka talle villavest. Väga ilus. Ja huvitav on see, et ta värvid on ju ulatuvad valgest kuni mustani välja kõik pruunide kollased toonid, vahepeal muidugi kuulaja seda näha kahjuks ei saa. Aga noh, need on kõik looduslikud, see jäle, värvitu, halli, musta, valge, pruuni beežikirju. Haruldane värvide harmoonia tegelikult paneb kohe luuleliselt väljenduma tõeliselt ilus ja geomeetrilised kujundid ja see, need värvid on kõik siis looduslikud, tähendab, see, need on eri värvi alt pakad nagu lambadki, tegelikult on eri eri värvi villaga aga võib-olla seal pakade värvi ballett. Ta on veel palju laiem ja ju see lootus on, siis osanud nad niimoodi teha, et paned kõrvuti sobivad igal juhul looduses värvid, sobivadki inimene, looduse kuningas võib teinekord ära rikkuda, eks muidugi, ja, ja kindlasti see on, on see, et kindlustatud värvivalik on maitsekas, kui nüüd alpaka erinevad villad ühtekokku põimida. Ja sa alpaka lõng on, on ka kuidagi meile õpetati ka seda nagu kõikides maades, et sind võib-olla püütakse ka tüssata, müüa sulle näiteks lambavillast asja alpakavilla pähe, ojal paka talle villa pähe. Et siin on just see, et alpaka lõng on Anasti peenikene ja natuke nagu siidine, nii et need esemed ja riideesemed tunduvad nagu õhema kui lambavillast asjad. Aga sooja peavad rohkem. See on huvitav. Nii et tegelikult see andide mäestik oleks võib-olla äravahetamiseni sarnane paljude maailmamägede maast rikkega. Aga kui seal on näha mõnda värvikirevast riides ketša meest või naist või siis selle pika kaelalist altakat või laamat või nende karju, siis võid sa kindel olla, et sa asud just selles erilises maailma nurgas, andide mäestikus. Jääb kuulaks siia lõppu veel korra seda sellel samal Andide mäestikel sündinud tantsuviisi, kus mehed pikali. Tantsivad just nimelt Joango külas. Selline oli siis tänane saade indiaani kultuurist Andides, millest tuleb juttu. Järgmises läheme legendaarse Dicki kaka järve äärde. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula.