Ulmelist hue ning. Kolmest kuueni. Tene pere kirja pärast lõunat, vikerraadio stuudios on mikrofoni eesistujad vahetunud, Jaanelgule asemele on asunud Tiina Vilu. Helipuldis on jätkuvalt Liivi Salumäe. Kõigepealt anname laulu järjevägi lastele, las teevad ühe hobusemängu ja siis räägime kooliasjadest. Orast. Hoora veega üle. Nii ägedalt tegid vägilased hobusemängu, meie võiksime tänasel päeval laulda, tule õpetaja olla lei, anna tundi lastelollale ja eriti tore oleks, kui ka tuleks noori õpetajaid. Meil on olemas sihtasutus kurat kooli, mis korraldab ettevõtmist, kus inimesed erinevate eluvaldkondade liidrid lähevad kooli ja annavad siis lastele tunde ikka selleks, et tunnustada õpetaja rolli ühiskonnas ja inspireerida neid samu lapsi, kes on siis koolis minema edasi õppima minema õpetajaks õppima. Sihtasutusena noored kooli kommunikatsioonijuht Triin Noorkõiv on telefonil kuuldel, tere päevast. Tere päevast. Teil oli tore tagasi kooli nädal käisid inimesed üle Eesti koolides ja andsid tunde, täna tegite ümarlaua ja arutasite tekita nagu kokkuvõtet. Mismoodi te selle nädalaga rahule jätta? Üldiselt jah, ma selle nädalaga päris kenasti rahul, et et selles suhtes see tagasiside ütleme just nimelt osalejatelt on olnud väga positiivne, et alustades sellest momendist, et kui me oleme nendega ühendust võtnud ja selle ettepaneku teinud neile, et, et minna kooli, et siis on nad selle mõttega vägagi see kaasa tulnud ja, ja nagu ka täna räägitud sai, et, et enamik osalejatest tõesti nägi, et sellel oli nende jaoks väärtusena, tunnetas ka seda, et õppel õpilastel oli sellest midagi kasu, et sai veidi sellist teistmoodi energiat sinna kooli lisatud. Ja, ja loomulikult oli neil ka endale põnev näha, et millised näevad praeguse koolid välja, et teatavasti on neid meil üsna erinevaid, et näiteks siin koolid, kellel on asenduspinnad ja meil on uued koolid ja ja on sellised vanad traditsiooniliselt, et ütleme korras tugevat koolidelt, et ka selle keskkonna poole pealt oli neil nii mõndagi vaadata ja imestada. Kas need inimesed, kes tundi andma läksid, olid siis teie poolt valitud või oli enesel ka võimalus ütelda, et mina väga, Tiina Vilu tahaksin väga tulla tundi andma kusagile? Tegelikult ka teie, Tiina, vile oleksite valmis tulema, siis ma võtaksin küll teid ja kenasti kampa, et teema oli meil niimoodi, et meil olid inimesed jah, kellega me olime varem suhelnud ja kes olid selle vastu huvi näidanud üles ja siis me nendega võtsimegi kontakti, aga samuti vaatasime ka ise ringi ja kindlasti seda ka tulevatel aastatel teeme etet, et kes on need sellised vahvad eeskujud, keda, kes võiksid kooli tunde andma minna. Ja meiegi võib ka sellel teemal täitsa ise ühendust võtta, et näiteks juba sel aastal oli üheks heaks praktikaks see, et meiega võttis ühendust Tallinna vanalinna Rotary klubi, kes ütles, et nemad läheksid kohe terve bussiga ja suure meeskonnaga ka erinevatesse koolidesse Lõuna-Eestis. Nii et, et on juba võtme mitmeid erinevaid viise, kuidas algatuse juurde tulla. No ettevõtmine on eelkõige selleks, et tunnustada ka õpetaja rolli, kuidas õpetajad ennast siis tunnevad, kui korraga klassi ees hoopis nooremad ja värskemad näod, et laste tähelepanu hoopis lähebki sinna peale ja oma õpetajast enam nii palju ei hoolita. Siin me oleme veel tegelikult tagasisidet õpetajatelt kogumas, aga olles ka ise käidud nendes tundides, et vaadates seda selliste kirevat õpetajate seltskonda, kes ka uudishimulikult sinna tundi sisse piilub ja, ja kes on saanud, on ka tulnud vaatama, et selles selle koha pealt tundub, et neil on igatahes ka positiivset meeleolu toonud. Aga kuidas tundsid ennast nüüd need ühe päeva või ühe tunni, õpetajad? Kindlasti nad said teada seda, mida tähendas ühe tunni ettevalmistamine ja see, et kõik alati võib-olla ei pruugi minna nii plaanipäraselt, et õpilasi on erinevaid, klasse on erinevaid ja kõik, kuidas see vastuvõtmine toimub, et et eks seal kindlasti üllatuslikke momente ka. Aga samas nad ütlesid ikkagi, et tundsid, et said võrdlemisi hästi hakkama. Isegi tuli ka sellist tagasisidet, et, et justkui ühe tunni andmisega tegelikult ei, on suhteliselt lihtne minna ja anda ühte head klassi tundi. Aga et pidada vastu juba pikemat aega, et see on uus väljakutse, et nüüd järgmine aasta kaalume seda, et pakkuda välja ka näiteks min minemist terveks päevaks tund andma ühte kooli, et et saada sellist tõsisemat, juba maitset suhu. Kas õpetajad, kes olid ühe tunni õpetajad, valisid oma teema ise jaolise tund pigemini selline tutvustav ja meelt lahutav või ikka, kui oli keemiatund, siis antikeemiat? Ta ikkagi oli see teine variant, et kui Eli keemia tundis Antigeemiate, kui oli füüsikatund, sisendi, füüsikat, et võib-olla mõningad sellised väikesed nüansid siin kindlasti juurde tulid individuaalselt, aga, aga siiski see fookus on just see, et anda ainetund, et mitte sellist ühekordset visiiti ja järgmisel aastal kindlasti me sellega ka jätkame, et oleks ikkagi, et just nimelt ka võetakse ühendust nende õpetajatega, kelle tund muidu peaks toimuma ja vaata võtakse, mis teemat parasjagu käsitletakse. Ning et siis sellega ikkagi võimalikult siduda. Et tegemist ei ole lihtsalt vahva kohtumistunnikesega Vaidet haridust veidi värskendunud vormis saaksid lapsed. Just teisest perspektiivist võib-olla natuke kui, kui igapäevaselt, et mis ka nagu võiks rikastada seda üldist paketti Täna oli teil kokkuvõttev üritus ümarlaud Loen pressiteatest, et otsisite üheskoos haridusministriga lahendusi Eesti hariduse väljakutsetele. Kas te leidsite lahendusi? Arutasid lahendusi küll, et jaa, täitsa sellised konkreetsed ettepanekud, mõned tulid ka, et et võib-olla mõned sellised, mis jääksid meile riigijuhtidele, näiteks silma oli, oli näiteks see, et, et kui meil on kaitsepoliitikas NATO puhul ette nähtud, et kaks protsenti meie sisemajanduse koguproduktist peaks olema kulud nii-öelda investeeritud sellesse valdkonda et siis sarnaseks eelarve prioriteediks võiks olla kinnitatud ka hariduse valdkond, see võiks olla nii-öelda siis mittepoliitiline või kõigi erakondade üleülene samm, et haridus saaks sellise stabiilse, rahuliku toimimise. Kas õpetajate toetuseks lisaks palgaraha teemale oli siis veel mingisuguseid välja pakkumisi? Ja me arutasime seda ka päris põhjalikult, et palk kindlasti on üks oluline mõjutaja noorte õpetajate puhul, et inimesed, kes just elu on alustamas, aga samas koodi väga tugevalt ka välja, seda, et tegelikult siin on ka palju muud, et alates sellisest üldisest suhtumisest ja ühiskonnas nagu sellisest pildist, mis õpetaja kohta käib ja samuti toodi välja seda, et et tegelikult noorte päris tugev mõjutaja on ilmselt ka see, et, et milline kogemus on neil endal koolist olnud, et kui neile on meeldinud koolis käia ja neil on olnud toredaid õpetajaid, siis on suurem tõenäosus ilmselt, et nad ka ise selle koolide uuesti jalgele võtavad. Kui aga see koolikogemus on olnud selline negatiivsemat sorti, et et siis on ilmselt ka sealt väljakutseid Kas teil on nende ühe korra õpetajate hulgas tulnud ette isikuid, kes tunnistavad, et tundi annaks küll, aga oma kooli küll ei tahaks tagasi minna? See vist otseselt ei ole, meile ei ole sellist vett toodud. Kõik ikkagi lähevad kerge meelega tagasi. Paljud on seda eelistanud küll, et tahavad just oma kooli üle vaadata. Seekord oli ettevõtmine juba teist korda. Tuleb siis kolmas ja neljas rohkemgi koordi veel. Usume küll ja me näeme seda projekti küll ka iga aasta arenevat, et kuna üldse noored kooli sihtasutuse jaoks on hästi oluline, et et kuna me oleme selle noorte õpetajate teema endale südameasjaks võtnud, et ka ühiskond laiemalt seda õpetajaks olemist rohkem toetama et siis me näeme, et see on jah, meie jaoks nagu selline iga-aastane väljunud ja kindlasti me selle formaadiga areneme edasi ja uurime veel tagasisidet, et kuidas seda asja veelgi selliseks mõjukamaks teha. Ja üks teema, mida me juba nüüd oleme ka veidi rõhutanud, et Meil on olemas selline päris vahva kodulehekülg nagu WWW punkt tagasi kooli e kus kõik huvilised saavad lugeda selle algatuse kohta ning seal on olemas ka selline sektsioon, et kuidas osaleda. Ja seal me pakume välja ka ideid, et kuidas üks lihtsalt selle algatuse suhtes positiivne inimene või üldse õpetajate suhtes kaasaelav muret tundev inimene, et kuidas tema saaks anda ka samuti väikese panuse selle heaks, et, et õpetajate rolli meil rohkem väärtustataks. Nii et huvilised mingi arvuti ligi ja valige soovitud aadress ja saategi oma küsimustele vastused. Täname Triin Noorkõiv ja soovime jõudu. Avalikustati presidendilt riiklikud autasud saavad inimesed ja üle 13 aasta tagasi Harjumaal Mäo teeristis kurjategijatega tulevahetuses haavata saanud endine politseinik ja kaitseliitlane Janek selja. Tiina on üks neist inimestest, kes sellel Eesti riigi aastapäev päeval saavad Eesti riigile osutatud teenete eest tunnustuseks kotkaristi kuldristi. Sel teemal kõneleb Olev Kenk, kuidas läheb, Janek nüüd? Janek Jelle, Tiina, kui me räägime kuupäevast 15. detsember 1994, siis mis seoses sellega esimesena meenub see kuupäev nüüd küll, nagu meelest ei saagi kunagi ära minna. Eks oli üks traagiline sündmus, Mäo ristis. Juhtus see, et tegime tööd vaate tavalise liinikontrolli käigus, siis asi läks käest ära. Politseinik võistofti automaatrelvadest tuli ja lõppkokkuvõttes sai siis kaks minu kolleegi suruma. Ning käivitati üleriigiline, siis politseioperatsioon. Teie kolleegid Marek lemming ja Argo Kivi hukkusid selsamal ööl. Kui kiiresti need kurjategijad tabati? Mõned saadi päevade jooksul kätte. 11 tuli ise üles andma ennast ja üks e-kirju jooksma, mis tast edasi saanud on, minul andmed puuduvad. Ütlesite, et asi läks käest ära, tegite oma tavalist rutiinset tööd, neljakesi Mäos me ei ole rääkinud neljandast mehest 400 kolleeg 400 soli härra neidu tõtt-öelda ka tema kohta mul hetkel andmed puuduvad, sest eks meid elu on laiali pillutatud. Vis, sellest meeskonnast ei ole Christian uni politseisse jäänud. Aga miks ikkagi asi läks käest, nagu te ütlesite? See ei ole normaalne politseiniku tihti tulistatakse selles mõttes käest ära. Püüdsime olukorda nagu kontrollida, nii palju, kui sai ja neid asju juhtub. Kahjuks. Tegemist oli siis salakaubavedajatega, nagu mulle meenub. Nii palju, kui mina tean, siis see oli nagu rööd kaup. Kas politsei sai mingit eelinfot, et selline veok tulemas Mäo suunas või te sattusite sellele kõigele lihtsalt kontrolli käigus peale? Jah, see oligi puhas juhuslik peatamine ja tõtt-öelda olengi nagu tööpäeva viimane Masing, mille me otsustasime kinni pidada, et oligi teda viimased minutid ja mis teie jaoks sai edasi nädalat haiglas ja siis lubati kodusele ravile. Mitme aasta jooksul läbisin nagu mitu operatsiooni pihta saanud käega. Ning peale seda, kui tervis Luva, siis suudlesin tagasi politseitööle ja siit ongi ilmselt asjakohane küsida, kuidas praegu tervisanud? Kui külmetushaigus välja arvata, siis tip-top tundajana annab ikka, eks ta ei anna, aga sellega ära harjutud, juba. Kui me seda intervjuud kokku leppisime, siis te ütlesite, et ei tahaks enam näosse minna, kas olete hakanud seda kohta vältima või sinna tuleks minna ainult väga kindla põhjusega? No kas te sooviksite igavese surnal käia? Aga ometi te praegu enam ei tööta politseis? Miks otsustasite politseist lahkuda? Sellel on mitu põhjust majanduslik külg ja vast kõige peamine see, et mõnikord on targem asju võrad vaata väike paus endale teha. Et nii mõnigi asi on selgeks saanud. Kui pikaks paus on juba veninud. Natuke üle aasta. Aga olete mõtisklenud selle üle, et, et tegelikult amet, mida te pikki aastaid pidasite, oligi teie jaoks ainuõige aeg on näidanud, et ilmselt küll jah, viimased aastad, mis ma politseist nagu toimetasin, oligi inimeste väljaõpetamine teatud olukordadeks, aga siin on mitu, aga küsin otse, kas on võimatu või vastupidi võimalik, et kunagi naasete politseisse näiteks noorte väljaõpe peale tagasi. See ei ole välistatud. Kindlasti selleks peaksid olema paremad tingimused hetkel neid nagu maine. No mis on vahepeal eesti politseis muutunud pärast teie lahkumist? Kurvaks teeb see tõesti, palju on reformitud seda asja, et asi minu nägemust mööda oleme korralikud käimegi saanud, kui juba tullakse, tehakse kõik ümber, et sõnu teeb meele kurvaks. No mis on ikka see, mis ühe noore mehe viib üldse politseisse tööle? Kas see on selline ääretu õigluse tunne, tahe midagi tõesti siin elus ära teha? No see on kindlasti väga palju, loeb propaganda, on need lubadused ka, et hea palk ja aus töö? Eks see tänapäeva actioni näitamine, see kõik noort inimest ikkagi võlub ja tekib ka soov maailma parandada, kes tahab rikkaks saada, see amet ei ole selline, aga Kaseks seiklusjanu ja head sõbrad ning tahe midagi ära teha Eesti inimeste jaoks, Joost peamine nagu mootor. Mis tundega te praegu lähete veel Paide politseimajja, kas te tunnete ennast natukene reedetuna või vastupidi, seal ongi teie tõelised sõbrad ja head endised kolleegid. Endine kolleeg, on neid vähemaks jäänud, hästi palju noori peale tulnud, sest nagu ma ütlesin, on aasta otsa eemal olnud, aga ei ole reedetud. Miks, sest need olid need inimesed, kes mind nagu maha jätnud või murega üksinda ja kui Mäos sündis. Ma käisin täna hommikul Mäos ametikohustuste käigus hukkunud politseinike mälestussamba juures ja ma lugesin hirmuga, et kokku on seal juba 19 plaati. Pärast Maret lemmingu ja Argo Kivi hukkumist on neid lisandunud veel üksjagu. On see normaalne inimese vägivaldne surm üldsegi normaalne? Kahjuks on nii, et kui sõduruleb sõtta saab seal surma, siis kas on normaalne? Seda ei ole üldse normaalne seoses politseiteenistuses, aga paraku peab iga politseinik aduma seda, et see hetk ikka temal tulla ja kuidas ta ennast ette valmistada on selliste sündmuste jaoks, tema südametunnistuse peale selles suhtes ongi välja väga-väga oluline. Mis te arvate, kas Eesti riik, valitsus, avalikkus, kes iganes president on piisavalt väärtustanud ja tunnustanud neid inimesi, kes iga päev seda tööd tehes seavad ohtu ennekõike iseenda elu? Ma arvan, et rahvas on see, kes tunnustab politseinikke. Aprillisündmused olid ilus näide selle kohta, et kui vaja, siis eestlased võtavad ennast kokku ja saad korra jalule. Ja valitseja tunnustas kõiki politseinikke nende aprillisündmuste käigus. Ma jälgisin need sündmusi raadio kaudu ja televisiooni kaudu. Ja tõtt-öelda hoidsin ka telefonisidet oma kolleegidega, kes selle eest nagu kolled, seal olid soos neile jõudu, jaksu ja natuke isegi hinge kripeldama, et ise seal ei saanud mu kaasa lüüa koera tagamisel. Ja loodetavasti on see aeg veel ees, kus tõepoolest on võimalus teha seda tööd, mis on südamelähedane kinnaste. Sest mina arvan, et inimene on õnnelik ainult siis, kui ta saab teha phenomena ta kõige rohkem teha. Ja ma ootan ise ka seda aega, ma arvan, et ostma tuleb. Ulmelist kuue ning. Kolmest kuueni. Nii rääkis tollest traagilisest sündmusest Janek selja tiinov, endine politseinik ja kaitseliitlane on kliendil, on uhked, märgatakse tunnustada neid, kes elu karmima poolega otseselt kokku puutuvad ja kõigile neile tervituseks väga lustlikus laadis. Laul politsei, Reidist. Kuuldel Anu Kaupmees uurime, mis Rootsis uudist terjanud. Tere, Rootsis on uudist niipalju, et Rootsis arutatakse nüüd küsimust ole puudutatud aegade algusest saadik ja nimelt seda, kas ja kuidas muuta üürikorterite üürimäärade süsteemi, sest siiani on olnud niimoodi, et need on olnud vaata et peaaegu et riiklikult kindlaksmääratud asja taustaks selgituseks kõigepealt nii palju, et Rootsis on kolm eluasemeomandi- või kasutusvormi. Esiteks ostad muidugi ja, ja siis ei sega keegi sinu ellu vahele. Teiseks ostad korteri ja kolmandaks üürid korteri siis Rootsis on nii, et kui sa korteri ostad ostu korteri, siis see on ühendatud ühingutesse. See tähendab seda, et kuigi sulaarsesse korter sinu omanduses välja ostetud, see ei tähenda sugugi seda, et sa võid sellega ükskõik mida teha. Näiteks sa ei saa oma äranägemise järgi rõdu värvida kollaseks või aknaraame vahetada. Ja ühing otsustab ja hoolitseb selle eest, et fassaad läheks ühtemoodi välja. Ja ühegi korti rakkini oleks teistmoodi ja samamoodi või sa oma korterit ühingu loata välja üürida vaid selleks peab olema ühingul luba saadud. Ja ühingul on õigus uurida, miks sa üürid, kellele sa üürid, sest et nemad ei taha sugugi, et ühistu majas ühises pesuruumis, pööningutel koridorides jookseks, ei tea, mis rahvast nad tahavad teada, kellega on tegemist ja välja saab üürida omaenda isiklikus omandis olevat korterit ühingu põhikirjas kindlaksmääratud tingimustel, näiteks kui sa lähed tööle või õppima välismaale ja oled aasta või kaks ära. Ja kolmas vorm on siis need üürikorterid, millest tegelikult jutt on, kus sa maksad oma üüriolete kõigist muredest, vaba. Ja Rootsis on siis aegade algusest saadik olnud niisugune süsteem, et need riiklike või munitsipaalvalduses olevat üürimajade üürimäärad on kindlaks määratud. Ja siis, kui, kui sa tahad oma korterit, oma üürikorterit või võid sa ka omakorda välja üürida, aga siis tekivad juba raskused. Probleem on tekkinud niisugune, et kuna üürid on olnud aastakümneid paika pandud riigi poolt, ütleme niimoodi, siis on, et Stockholmi kesklinnas näiteks maksab üürikorter sama palju kui äärelinnas. Roosiline tagaplaan on selline, et niimoodi on ühiskond üritanud erinevaid ühiskonnaklasse ühiselt panna koos elama. Et ei tekiks niisugused rajoonid, et ühes rajoonis elavad valged, rikkad ja teises sisserännanud ja Muhamedi ja immigrant, kaupmees, aga kas ka näiteks Stockholmi kesklinnas endale korteri üürida, aga see on soovunelm. Elu on ikka selline, et korterijärjekorrad on pikad ja pikad just nendele korteritele, mis asuvad heades rajoonides ja pärast omakorda, et need hinnad on ühtemoodi nii äärelinnas kui kesklinnas. Ja pealegi on see süsteem, mis on kehtinud nüüd hästi-hästi kaua siiamaani tekitanud ka seda, et on tekkinud väga suur ja ulatuslike üürilepingute must äri. Nii et need, kes on oma pika järjekorra ja oodanud ja selle riikliku üüritasemega üürikorteri kesklinnas kätte saanud selle aja peale, kui nad selle kätte saavad, on nad oma elukohaga seotud, probleemid lahendanud. Üürib oma korteri mustalt välja edasi vahekasu võib olla väga suur ja see läheb taskusse, siis on teine nõks veel niisugune, mida ma olen kuulnud, mida tehakse Rootsis on, et et kui seal selle seaduslikku üürilepingu lõpuks kätte saad, seal kesklinnas seaduse järgi ei tohi müüa, küll aga vahetada siis tehakse niimoodi, et nüüd ma sain selle üürilepingu kätte, aga ma tahaks hoopis majas elada, sul on maja terve vahetuse ja mina ostan sinu maja miljoni võrra näiteks odavama hinnaga ja sina saad selle lepingu, selle ihaldusväärse lepingu ja niimoodi on nüüd see aus ja must äri käinud ja, ja kestnud juba aastakümneid. Ja nüüd on siis otsustatud, et lastakse lõpuks Ühe viimase asjana Rootsi riigis ka üürid vabaks. Mis tähendab seda, et niinimetatud siis nagu riiklike üürimajade korteri üürid ka atraktiivsetes rajoonidest lähevad kuni 30 protsenti kallimaks ja Rootsi riik nii-öelda lepib selle faktiga, et elu on ebaõiglane ja turumajandus on ebaõiglane, et ei saa riiklikult kõike ära määrata ja ebaõiglus murrab läbi nii et seda praeguste rahvas väga-väga arutab. Mõned leiavad, et see on ebaõiglane. Et kuidas siis niimoodi jälle tehakse inimeste vahel vahet ja, ja miks mina isa kesklinna korterit, aga nagu ma ütlesin, et turuseadused löövad läbi ja teise uudisena siis jällegi mis puudutab siis seda väljaüürimist ja üürimist ja suurt osa elanikkonnast on see, et siiamaani on kehtinud ka süsteem, et kui sa oma korterit ametlikult välja üürid siis isegi eramajas või erakorteris või üürikorterit siis sa saad ju lisa tulu ja seda lisatulu saab 4000 krooni ulatuses deklaratsioonist maha arvestada ja seda muidugi keegi, kes vähegi saab, seda maksuametile teate, raha pannakse taskusse, aga nüüd tahetakse seda määraga tõsta, nii et sul on võimalus rahulikuma südamega oma korterit välja üürida ja see arvestatav summa suureneb siin juttude järgi võib-olla isegi 18-le 1000-le ja kogus nende liberaalsemate reeglite eesmärgiks on ikka see, et tekiks natukene laiem üürikorterite turg ja valik, sest et uusi maju, elamuid ehitatakse väga vähe juurde ja rahval lihtsalt ei ole kuskil elada, öelda niimoodi need, kes tahavad üürikorterid, muidugi alati on sul võimalus, kui sul on paar vaba miljonid siis maja osta, nii et see on, see on niisugune asi, mida tõesti rootsi rahvas kohvilaua taga praegu arutab teine, asi on muidugi see, et üks suurim Rootsi elumajade ehitaja hakkab juurutama uut energiasäästlikku ehitustehnikat, mida loodetakse muuta siis ehitust standardiks üle kogu riigi ja põhimõte on lihtsalt öeldes siis selline, et seinad muutuvad jälle tihedamaks, veel tihedamaks, aknad tihedamaks ja et inimesed saavad ise mõõta oma küttekulu. Siiani on olnud niimoodi, et sa vaatad keldrist neid numbreid üks kord aastas ja siis tehakse mingi tagantjärgi arvestus aganüüd. Ronid sinna radiaatori taha, iga vaatad numbreid interneti teel, saadad sisse ja, ja siis arvestatakse täpselt, kui palju sa oled kütust kulutanud, seda saab ise reguleerida. Et sellega hoiab inimene kokku raha ja hoitakse energiat kokku. Kolmanda uudisena siis tahetakse juurutada niimoodi, et maja pööningul hakkab olema soojuspump, mis hakkab siis majast tulevast ventilatsiooniõhust sooja nii-öelda välja võtma või ümber muutma. Nii et, et see majasisene soojus, mis muidu läheks niisama korstnasse, hakkab hoopis soojendama majja sissetulevat külma õhku, midagi saada esmaspäeval Rootsi majades mõnedes majades olnud juba 30 aastat, aga nagu ma ütlesin, seda tahetakse muuta standardiks ja, ja sellisel teel siis elamute energiakulu vähendada kuni 35 protsenti, mis omakorda pikemas perspektiivis siis vähendab jälle üleilmset süsinikdioksiidi reostust. Niisugused üllad plaanid on Rootsi ehitus- ja elamuturule. Anu oskad sa vastata, kui palju umbkaudu inimesi on omanikud ja kui palju üürnikud, kuidas see vahekord Rootsis on? Kuskil ma mäletan, et umbes pool Rootsi rahvastikust elab eramajades, nii et see oma majas elamine on niisugune laialt levinud unistus, mille nimel nähakse palju vaeva. Ja siis no siis, et ülejäänud on siis jaotatud nende oma korterite üürikorterite vahel. Täpset arvu ei oska seal öelda, aga, aga üldiselt on niisugune arvamus, et kõik püüavad ikka omandada seda oma. Sest et isegi kui see on kallis, siis sa maksad nii-öelda endale kunagi müütsad tagasi, aga üüri maksad, ei tea, mille eest ja trend selline üürikorterit või uued korterid on jah kallid ja üürid tõusevad, nii et parem siis osta midagi, mida sa saad ise kontrollida ja ise mõjutada. Selline arvamus. Eesti inimesed järgivad üsna suure huviga praegu kinnisvara turgu, kuidas rootslastel, olukord on? Just eile õhtul uudistes öeldi, et natukene hakkavad nüüd majade hinnad ja korterite hinnad jälle tasapisi tõusma, eelmisel aastal Tal hakkasid hinnad langema just tänu sellele, et et äkitselt läksid intressid ülesse. Aga praegu on, antakse jälle lootust, et need, kellel midagi, on need hingaku rahulikumalt nende majade väärtus tõuseb. Üldiselt jah, suurt aktiivsust ei ole, aga samas nii suurt langust nagu nüüd Eestis on olnud, ei ole kah Rootsis olnud. Igal juhul elamise paigaga seotud uudised on suure tähelepanu all igal maal, sest see mõjutab ju iga inimesel aitäh kuulmiseni. Rootsi vokaalgrupp Ring-kõp laulis meile laulu ja kell on kohe kolmveerand viis ja meil on aeg, et kuulata raamatu tutvustust, mille teeb Peeter Helme. Üks mu sõber on öelnud, et Eestis on kolm head kirjanikku Emil Tode, Anton Nigovia, Tõnu Õnnepalu. Nüüd on siis üks neist, nimelt Õnnepalu, pöördunud tagasi eestlaste lugemislauale. Nimelt andis kirjastus Varrak just äsja välja Tõnu Õnnepalu Flandria päeviku. See on raamat, mis sisaldab endas kahte paralleelteksti. Suurema osa teosest moodustavad Õnnepalu päeviku tuhanded 2007. aasta septembrist-oktoobrist ja väiksem osa moodustavad ka Õnnepalu päevikukandeid. See vajab natuke selgitamist. Nimelt viibis siis kirjanik möödunud aasta sügisel Flandrias sealses ühes kirjanike loomemajas. Ning Need päevikukanded pärinevad kesis perioodist, mil ta seal istus ja kirjeldavad tema tegevusi, heietusi, tähelepanekuid. Ja nüüd see väiksem või see teine osa päevikust. Nüüd on ka tegelikult Õnnepalu enda päevikukanded. Kuid nagu autor ise ütleb, püüab ta Nendes fantaseerida ja formuleerida mõtetega, mida ta oleks võib-olla väljendanud, kui ta oleks elanud sealsamas Flandrias. Ainult et 13. sajandil mungana noh, nagu Õnnepalu ise ütleb, on muidugi võimatu öelda, mida selline inimene sellisel ajastul sellises kohas tõeliselt oleks mõelnud. Kuid samas tunnistab ta Flandria päeviku ühes teises kohas, et loomemajja tulles ei olnud küll ühtegi kirjatööd pooleli ning samuti on ta oma päeviku ridades teinekord üsna nõutu ja kõhklev selles osas, et mida kirjutada, kas peaks midagi alustama ja nii edasi. Tõsi küll, need mured vaevavad teda võrdlemisi harva. Enamasti vaevab Andres viibivat Õnnepalu koduigatsus samuti selline üleüldine pettumus resigneerumus. Ainult et teisest küljest jällegi kulutab ta üsna palju leheruumi, selgitamaks kuidas noorena inimene on väga õnnetu ja kuidas tema nüüd vanemaks saanuna küpsemaks saanuna mõistab, et elu ei ole ainult õnne otsimine. Nii et selles mõttes on tegu üsna sellise tuumakam materjaliga, kus on päris palju tõsiseid mõtisklusi elu ja olemise üle ning mida on mitte küll alati mõnus lugeda, kohati on see üsna depressiivne ja raske materjal, kuid mida on kahtlemata hea lugeda selles mõttes, et ta kutsub kaasa mõtlema. Ja ta suudab pugeda lugejale hinge. Aga tulles nüüd tagasi korraks palu mungateemalise fopuleeringu juurde, siis ühelt poolt oli õnnepalul juba Flandria sõitis iseenesest taskus leping kirjastusega Varrak, kes tahtis ära osta tema tema poolt selles vabatahtlikus eksiilis kirja pandud materjali. Teisalt aga tundub, et õnnepalule sellest ei ole justkui küllalt nii-öelda äratabki selle munga kuju ellu selleks et natukenegi teha ilukirjanduslikke katsetusi. Võib-olla isegi selleks, et õigustada, kui mitte kellegi teise enda jaoks oma viibimist loomemajas mitte Õnnepalu päeviku tekst ennast ise juba ei õigustaks. Et on ju teadupärast autor, kes on eesti lugejaid juba võlunud oskusega kirjutada mitte millestki. Ta suudab erilise kaasakiskuva maagiaga kirjeldada lihtsalt viljapõldude voogamist tuuleiile, Vihma krõbinat, vana maja katusel ja tühjade tubade hääli. Selles mõttes tõeline meister. Ja igapäevaste tähelepanekute ning iseenda ja maailma üle filosofeerimise kõrval mõjuvad need väljamõeldud munga mõtted omalaadse sissevaatena kirjaniku töötuppa. Iseenesest see Õnnepalu päeviku tekst, mis moodustab siis enamus matust voogab sellises üsna ühtlases rütmis. Kui võrrelda Õnnepalu nüüd ühe teise hiljuti ilmunud päevikuga nimelt Vaino lahingupäevaraamatu teise osaga siis on Õnnepalu muidugi oluliselt kontemplatiivse rahulikum sisekaemuslikum. Siin ei ole mingit eksalteeritud karjatusi ega kibekeelset sõimu. Kibestumist küll, aga mitte sõim. Õnnepalu poeb lugejale naha vahel hoopis teiste vahenditega kui Vahing. Ta suudab süüvida üksikusse, kehv tundesse kuidagi üha läbi meeleolude. Seda ongi teinekord väga raske kirjeldada, kuidas ta seda teeb. Kuid ta teeb seda väga veenvalt. Isegi kui need meeleolud tõesti on teinekord raskemad ja rõhuvad, on nad igatahes lugemist väärt. Üleüldse Õnnepalu tekstis palju ideid, mis inspireerivad, mis mõjuvad põnevalt ja tekitavad sellise tunde, et et tahaks nagu veel ja veel ja veel lugeda. Ja selle tõttu võib öelda, Flandria päevik on tõesti suur kirjandus, siirus üldse mitte üldse mitte raske raske lugeda, raske küll, võib-olla meeleolu mõttes, aga mitte raske, lauseehituse või sõnakasutuse mõttes. Iseenesest on kindlasti tundrapäevik paljudel juba olemas, sest selle raamatu esimene tiraaž müüdi läbi paari päevaga. Kuid seda enam julgeme soovitada raamatut kõigile neile, kes ei ole seda endale ostnud või kellel üleüldse puudub varasemast ajast kokkupuude Tõnu Õnnepaluga või ka siis Emil toode või Anton Nigoviga. Kujutan ette, et Flandria päevik võiks tegelikult olla täitsa heaks alguseks nendele lugejatele kes alles soovivad selle autoriga algust teha. Ühest küljest kohtume siin tõesti vana head Õnnepalu aga teisest küljest näitab see vana hea Õnnepalu taaskord, et ta ei ole ei värskustega võluvõimet kaotanud. Ja seda isegi juhul, kui teinekord värskuse võluvõime mõjub natukene. Ja sellise minnalaskmismeeleolust kantuna kui, nagu raamatut lugedes näeme, ei peagi eluaineteks, pidu ja pillerkaar olema, vaid vaja on sellist vaikset järelemõtlemist, teinekord ka selliste nukamate Head lugemist. Ulmest kuue ning. Kolmest kuueni. Aeg-ajalt võtab. Nüüd. Targemateks Soome koolkond. Vere käimas. Surmas liigud puute. Ärme nyyd. Kui me muretseme lapsed siis oleksite Kui. On neid, kes kannatamatult ootavad, et võiksid arvuti sulgeda ja asuda õhtuse ajaveetmise peale jageldungi nii kaugel. Õige pea oleme jälle järgmiste juttudega eetris, jaga cum uudised, on ju, tänasest on kolmapäev.