Kolmest kuueni. Kolmest kuueni. Kell on viis läbi, kaheksa minutit, jätkub kolmest kuueni saade saatejuhi kohal Tiina Vilu, helipuldis Liivi Salumäe ja juba on ka stuudios külaline. Tere Anu Välba. Tere. Aga enne veel, kui Anu saab sõna, kuulame ühe laulu, mis toredasti meie teemat sissejuhatav ja see laul on tuljak hoopis uues kuues. Oleme ikka olla. See oli siis Miina Härma Tuljak hoopis uues keeles, uues kuues ja esitajaks oli Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli 20. lend. Nendes teooria juhendaja Riina Roose, kes sai ka presidendi poolt pärjatud, aga räägime nüüd laululahingust, selleks on Anu Välba siin stuudios. Laululahing on Eesti televisiooni uus muusikaline telemäng, mis märtsikuus siis eetrisse jõuab. Laupäeva õhtuti hakkab pärast AK eetris olema täpselt niimoodi ja see on mõeldud siis kõikidele kooridele. Ehk et kõik koorid, kes tunnevad, et nad tahaksid ennast proovile panna, tahaksid näidata iseennast ja laulda, siis me ootame kõiki kandideerima, taotlusi esitama ja see taotlus on üleval Eesti televisiooni koduleheküljel, siis ETVs ee kaldkriips laululahing, kus on käike, tallikine, vaat kui hästi saaks lavakunstikooli 20. lend hakkama, mul laulumäng suurepäraselt. Mulle tundub, et suurepäraselt, sellepärast et ega siis laululahingus ainult inimesed ei laula, nad ka natuke liigutavad ja tantsivad seal. Ma kujutan ette, et see laulis äsja, kuulsime Tuljak. See oleks väga tore. Muidugi püüame seda liini oma saates ka ajada, et kõlab väga palju eesti popmuusikat, eesti rahvalikke laule, eesti rokkmuusikat, võib-olla isegi kooritöötluses. Nii et seetõttu ma usun, et laulude valik huvitavamad mõelda kõikidele koolidele, kes plaanivad tulla meie saatesse, et te ei pea muretsema sellepärast et see repertuaar teil peaks juba praegu olemas olema, ta kõiki neid laule peaksite teadma ja oskama sugugi mitte, et need kuule, me mõtleme koos välja ja, ja me aitame nagu igati, et ükski koor üksi nagu ei jää. Aga milles siis ikkagi võisteldakse? Võisteldakse laulmises, võisteldakse nutikuses, võisteldakse veidikene ka shows ehk et me ootame kõiki koore, kes, kes oleksid valmis nagu natukene lõbusamalt laulma ja natukene kaugemale minema võib-olla laulupeol, kuigi ka laulupeol ei ole tegelikult laule, mis panevad koorilauljaid kaasa tantsima ja hüüdma tõsisema repertuaari kõrval. Et meie jätame selle tõsisema natukene kõrvale ja keskenduma just nimelt sellisele-sellisele lõbusale lauludele, ehk et me pakume kõikidele koolidele võimalust siis laulda sellist popmuusikat, rahvalikke laule, me pakume võimalust stuudios kohapeal proovida endas kaasa laulda Eestis väga tuntud ja praegu väga popi lauljaga muusikaga. Ja me meil on veel üks ülesanne, mis, mis koorem, millega hakkama saama päeva jooksul, nii et üks Korn on telemajas siis terve ühe päeva. Ma kuulsin sellest saatest laululahing ja sain aru, et tegemist on kooride võistlusega, mõtlesime, oo, see on ometigi kindlasti eestlastel tulnud, mõtlesime mõte meiega iidne laulurahvas ja siis ma kuulsin, et tegemist on sisse ostetud formaadiga ja ma olin nagu veidi ütlenud, et no kuidas me ise siis selle peale ei tulnud. Kas sa oled neid originaale näinud? Ma olen näinud neid originaal, et tegelikult see on väga uus formaat, mis on Hollandist pärit, ta tegelikult ongi ainult Hollandis eetris käinud ja peale meid jõuab eetrisse ka siin Soomes, Norras, Rootsis, Taanis, aga ka USA-s, Austraalias, nii et tegu on nagu väga uue lähenemisega. Jaa, jaa, ja, ja ma usun, et see mõjub värskelt. Televaataja, kes seda vaatab näeb, et see on täiesti meie oma saade, meie oma kuulsad armsad inimesed astuvad seal üles. Saatejuhiks on Tarmo Leinatamm ja muusikajuht Antti Kammiste ja meil on veel väga headest sõnakatest professionaalsetest koosnev žürii ja loomulikult nagu vaatajad saavad tegelikult ka otsustada seda, missugune koor saab järgmise saates edasi, kes võidab, kes kaotab, nii et lõpp, lõpuks me selgitame välja siis koori, kes on Eestimaa? Ma ei tahaks öelda, et mitte, laulab kahtlemata seda ka, aga kõige lahedam ja kõik entusiastlik on kõige nutikam, säravam, kas kooril peab olema ilmtingimata juba pika ajalugu? See võib olla ka nii, et mina panin oma sõpradega just laululahingu jaoks oma koori kokku. Kui te tuleksite raadios, ega ma saan aru, et sa oled vanem kui 16 aastat olen vanem kui 16, peaksite kokku saama vähemalt 15 inimest ja see oleks suurepärane, et rohkem polegi vaja. Me ei oota, et koori peab olema mingi metsik traditsioon ja ajalugu ja kõik see on väga tore, kui see kõik on. See ei ole asja tuum, asja tuum on tahtmine laulda, tahtmine, tahtmine lustida üheskoos, laulus on suur vägi ju, aga mis see võit on või kuhu poole püüeldakse lisaks sellele, et naudime laulu väge vaadates ja kuulates? No meil on välja panna kaks auhinda, üks auhind on see, et saab salvestada oma CD-plaadi siinsamas Eesti rahvusringhäälingus. Ja teine auhind on kontserttuur. Selle kontserttuuri koha pealt rohkem ei täpsustaks, sest et me tahaksime jätta selle üllatuseks, aga aga see saab väga tore asi olema. Nii et ega muudkui tuleb Eesti televisiooni kodulehekülje peal, võta laululahinguga ühendust, et täpsustada siis kuidas ja mida tegema pead just nimelt taotlus, mis tuleks täita ja, ja seal on tegelikult ka teine asi, tuleksite oma koduvideot, ei tasu ära ehmatada, ei oota mingisugust metsikut muusikavideot. Me palume, et võtaksite, ma loodan, et kellelegi ei, lähikonnas on olemas väike kaamerate, võtate üldplaanis ühe plaaniga üles, koorimis laulab. Jõululaulude valik on samamoodi kodulehe peal antud, et ja saadate selle meile ja rohkem, mitte midagi pole tarvis teha. Mis hetkeni saab veel registreeruda? 15. veebruarini ehk et veel on aega kaks nädalat tsirka, eks ole, ja täna on viies meil täna on meil juba vabandust, täna on kuues 15. veebruarini on aega ja me me väga ootame, kuidas senine registreerumine on olnud, on olnud juba huvi huvitundjaid ja valmistatakse asju ette, nii et juba vastukaja on ja ja me aga me ootame, me ootame, 12 koorisis pääseb saatesse, saateid on kokku kaheksa. Anu Välba stuudiosse tulemast lahingule soovime tuult tiibadesse. Kindlasti innustab see inimesi koorides käima ja laulma. Väga hea meel, et sa kutsusid suur aitäh, tina. Ja laululust on järgmine laul ka, mis kõlab meie jutu lõpetuseks. Hoolimata külmast ilmast vaatamata. Uni lahkub jaamast laulu juurde jõuame, laula visata joojatel. Laulmisega kannatavat putru meie, meie rula tõukerattal südamega kaasale. Laulab kasvataja, laulab. Laulud. Läbi laulda perekonna liige, tutvustada. Tere päevast põhja politsei pressiesindaja Taavi Kullerkupp, milline on olukord liikluses? Tervist täna pole politseile teateid raskemate õnnetuste kohta õnneks tulnud küll ka niukseid jada varastatud sõiduki kohta. Nimelt otsib põhja politseiprefektuur tumesinist 1985. aasta Volkswagen golfi, mille registrinumber on üks, kuus, kuus. OG ja maanteeinfokeskus annab teada, et homseni on Põlva maakonnas teetruubi ehitamiseks suletud Räpina Arava maantee Räpina ja linte vahel ja ümber saab sõita seal köstrimäe raadama kaudu. Samuti on homme kella 911 vahel teetruubi ehitusega seoses liiklusele suletud Pärnu maakonnas tõitaja Häädemeeste maantee esimene kilomeeter. Ja seal on ümbersõit korraldatud Kilingi-Nõmme tali kaudu. Jah, see olekski hetkel minu poolt kõik ohutut liiklemist. Üle kaugema. Või kuidas? Sa seda. Ja kas siin on kaks? Kas siin ilus, päikeseline? Ühtviisi valgeid on nisu kui soo. Alati valvel on Supeedetud. Supp sa oled olnud mu jaoks ja selleks Ja ei tea, kas lõngaks? Kasvamsus ilust äikesegi. Riho Sibul laulis saladusest, kell on 17 ja 24, kuue minuti pärast on kell juba pool kuus. On ühtedel meie sõpradel rahvuspüha raamidel nimelt umbes 100000 daami, kellest suurem osa elab Norras, tähistavad siis rahvuspüha, millega meenutatakse 1900 seitsmeteistkümnenda sel aastal kokku tulnud esimest saami kongressi sümboliseerides saami kultuuri tähtsust. Norras lehvib sel päeval saami lipp. Nii Norra parlamendihoonel kui ka valitsushoonel. Nii vähe neid saame ongi. Ja üsna vähe on neist ka kuulda, ehkki on tegemist ju sellise lummama lummava rahvaga. Kõikides seda rahvuspüha temaatikat märkasin täna esimest korda, milline on saamide lipp? Muuseas, see hakkas alles kehtima 1986. aastal ja nende rahvuslipu keskel on rõngastmisi, sümboliseerib nõiatrummi ja siis ühel pool on punane pool punase poole peal, see on siis paremal pool ja see sümboliseerib päikest ja teisel pool on sinine. See sümboliseerib Kuud. Ja need värvid siis punane, roheline, kollane ja sinine pärinevad saami rahva rõivastelt. Ühtlasi kutsutakse saame ka päikese poegadeks ja tarbeks. Nii on seda liidanud üks lõunasaami luuletaja ja tervitades meie suguluskeele rahvaid, saame kuulamegi. Ühe soomi Joiuselistelt vahvart vahvatelt saami neiu tõlkes elavat kusagil seal Põhja-Soomes üsna üksildases paigas. Tänased poole kuuesed spurdi minutid tulevad Tallinna spordihallist, kus käimas kergejõustiku võistlused BIG Kuldliiga teine osavõistlus ja esimesed alad on juba lõppenud. Aga enne, kui tuleme kergejõustikutulemuste juurde. Mõned tänase päeva sõnumid seotud spordiga. Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves otsustas autasustada maarjamaa Risti neljanda klassi teenetemärgiga Eesti jalgpallikoondise endiseid treenereid Arno Paypersid ja jälle kuusi. Spordirahvast on autasustatud seas ja sama autasuga pärjatakse veel kergejõustikutreenerit, Vésteinn aftinsoni ja sõudetreener Tatjana Jaansoni valgetähe viienda klassi ordeniga autasustatakse omaaegsed ujujad ja mitmekülgset seenioride sportlasspordi edendajat. Norra kutid. Jalgpalli 2010. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiril tegid Aasia tsooni alagrupp mängus algust Austraalia ja Katar. Uues valiktsüklis esmakordselt Aasia tsoonis mängiv Austraalia sai Melbourne'is kindla võidu kolm. Null. Jalgpallis veel nii palju, et täna pidasid omavahelise kontrollmängu Eesti viimaste aastaste edukamad klubid Levadia ja Flora. Kui eelmisel nädalal Levadia alistas Flora kolm. Null, siis täna oli ülekaal veelgi suurem. Levadia võidunumbrid viis. Null ja Levadia poolt tegid skoori Igor Morozov, Tarmo Kink, Jaroslav Dmitrijev ja Sander Puri. Lisaks Floralased lõika ühe omavärava. Mehhikos peetaval tenniseturniiril kaotasid esimeses ringis nii Vladimir Ivanov kui ka Jürgen Zopp. Ivanov kaotas Christoph klingemannile kaks, kuus, üks, kuus sopp argentiinlasele pakkunda paagnisele kuus, kaks, neli, kuus, neli, kuus ja tulles nüüd BIG Kuldliiga juurde, olgu öeldud need naiste 60 meetri jooksus oli võitja ja seda isikliku rekordi 7,40 sekundiga, Ksenija Balta teine, Ebe Reier seitsme koma 73-ga. Neidude sama pikal võistlusmaal aga esimene Merly lill seitsme koma 96-ga ja noormeeste 60. Dmitri jooksusel Rain Kask 1,35. Ja nüüd on otsustavas järgus ka naiste teivashüpe, kus tagasi ületas kõrguse kolm meetrit 90 sentimeetrit. Lembi Vaher, Eesti rekordiomanik, Ksenia Kristiina oliitina aga on jagu saanud kolme, 25-st ja nii Vaher kui ka Auliitina jätkavad võistlemist nii palju praegu spordisõnumeid ja oleme pikemalt spordiuudistega eetris, nagu ikka igal päeval 20 15. Vaikselt nagu ker aeglasse käin, ken. Homme on ka ilm, kui akvarell. Kuhu paistab õhtu? Valge soola ja soe. Üks jänest märkab Reva ja päi tooki, iive. Väikse merega la suust päeva tuld. On äkki pall? O kesköös tonni? Kõik. On ärkvel ole maad. Gümnast roni Väi. Siis vaikselt õige taevast jällegi. Toome. Niimoodi muhedalt laulab justament õhtu laulu sinule ja minule ja tõepoolest õhtune aeg jonni väljas pimegi 17 ja 37. Kolmest kuueni. Kolmest kuueni. Kuulame kordusena kolleeg Ivan Makarovi kommentaari. Tere päevast, lugupeetud kuulajad, armsad kolleegid. Esmaspäevane Modossestonil kajastas Eesti eurolaulu valimisi põhjalikumalt ja asisemalt kui nii mõnigi eesti leht artikli autor trippabitšenkoviis, lugejat kurssini eestlaste eurole, lennunduse ajalooga laupäeval toimunuga kui ka tehniliste iseärasustega ning perspektiivid ega Eesti pole pääsenud Eurovisiooni finaali alates 2002.-st aastast. Need, kes valivad meie esinduslaulu konkursile, ei suutnud läbi kukkuda kumiste viie aasta kestel tajuda Euroopa muusikamaitse keerulist pulssi. Tänavuse eurolaulu võitjal kreisiraadiol tuleb õhata Ta mitu akordioni, et pääseda Belgradis finaali ja murda lõpuks nende valusate ebaõnnestumiste jada. Loodame, et sellist groteski hüüetega Leto Svet, et talle ta Svet pole Euroopas seni nähtud ega kuuldud, on esiküljel vääriliseks peetud artikli lõpusõnu. Teisipäevases eestid naas ilmus Aleksandrit tsüklogini. Suure artikkel jäädab pimedaks ja kurdiks, kus räägitakse maa telekanalite transleerimise lõpetamisest Eesti vanglates. On kahtlusi, et see keeld on võib-olla esimene samm kohaliku info välja suurpuhastuse suunas ja varsti jäävad Venemaa telekanali saadetest ilmaga meie riigi teiste kategooriate elanikud kirjutab autor ja väidab alapealkirjas. Meie võimu tohib ainult kiita. Vaata. Mul tekib kahtlus, kas vestid, näo peatoimetaja loolbica eesti lehti ja vaatab Eesti telekanalite saateid tähelepanelikult ning kas ta teab, kes on näiteks Juhan Kivirähk ja kuidas ta aasta ajakirjaniku tiitli sai. Ega ometi võimude kiitmise eest vestid ja küsis ka Vladimir Velmanni arvamust, kes tõdes küll, et Venemaa telekanalid asendavad mõnikord tõepoolest informatsiooni propagandaga kuid on veendunud, et praegused Eesti võimud tahavad sellele vastata mitte objektiivse informatsiooni vaid contra propagandaga. Kuid lugupeetud poliitik ei võta arvesse adekvaatse vastupropaganda teostamiseks, peaks Eestil olema oma laia levikuga telekanalit Venemaal. Mäng käib ju vaid ühte väravasse, võitlus toimub eranditult Eesti territooriumil. Venemaa meedia mõjutab Eesti elanike, samas kui eesti meedial puudub venemaalaste mõjutamiseks igasugune võimalus ja omaenda elanikele asja rahulik selgitamine on pigem vastumürgi kandmine kui propaganda. Teisipäevases mullusest uunis ilmus BNS-i artikkel Arnold Meri kohtuteest kaunil pildil tema ise pronkssõduri taustal pealkirjaks kangelast süüdistatakse genotsiidis. Samas lehenumbris on avaldatud Irina put jäävad kirjutis. Keel on rahva pihtimus, kus räägitakse vene keele õpetajate sektsiooni ja vene koolide õpetajate ühingu korraldatud oraatorilt konkursist õpilastele. Ühingu esinaine Ljudmilla poolest kuue selgitab, et võistluse eesmärk on vene keele populariseerimine, kõne ja väljendusoskused tõstmine. Kahjuks langeb iga aastaga vene keele oskuse tase, meie kõne on juba piisavalt moonutatud võõrkeelsetes sõnade ja kriminaalide leksikoniks. Mee ropendagi. Me hakkasime ropult rääkima, kurdab vene keele õpetaja. Vestinia tänase numbri naelaks on esimest ja teist külge hõlma fordiga kell, mille pealkirjaks on valitud järgmine. Meie demokraatiat hakatakse kaitsma ahelat ja elektrišoki abil. Eesti politseid ja võime süüdistatakse järjekordselt jõhkras vägivallas rahumeelse elanikkonna suhtes, inimõiguste rikkumisi loomises ja inimväärikuse alandamisest. Teises loos kirjutage kirju Vladimir Putinile, väidab Venemaa kodanik, Liidu esimees Juri Mishin et pensioniprobleemidest vaevatud just nii peaksidki toimima. Kahjuks ei ole inimesed aktiivsed, sel nädalal viisin ma Moskvasse kõigest 26 sellist kirja. Eestist. Loomulikult ei loe president kirju ise talle lihtsalt öeldakse, palju kirju on tulnud iga teema kohta. Nendest kirjadest lähtudes otsustabki Vladimir Vladimirov vitš kas tasub tegeleda antud probleemiga või mitte, sest üks asi on, kui pensioni üle kurdab 20 ja hoopis teine, kui kaebab 1000 inimest, teab Juri Mishin öelda. Ühest tähest laulistajaspiech, enelane, Elton Johni kord 17 ja 48 kella. Oleme eetris igal neljapäeval pärast kella viieseid. Uudiseid, liikluse probleeme aitab selgitada Villu Vane. Teie küsimusi ootame aadressil liiklus ät R punkt ee. Saate toimetaja on Meelis Kompus. Kolme minuti jagu on aega veel, kui kuulete tänase päeva kokkuvõtted meie uudiste toimetuselt tänaselt kolmest kuueni tegijaid Tiina vilu ja Liivi Salumäe soovivad kõigile kaunist õhtu jätku ja kuulmiseni.