Margus Saare jutusaade Jutusaade tere hommikust, head kuulajad. Õitsval maikuul, 20. mai jutusaates on külas noor naine, tuleval nädalal 26 aastaseks saav Eda-Ines Etti. Tere tulemast Ines. Tervist. Väga hea meel jälle saatis. Ma teadsin, et sa elad nüüd Ameerikas ja New Yorgis aga ootamatult kuulsin su siinolekust ja esinemistest. Kuidas siis on selle Eestisse tulekuga, kas see on kojutulek või külaskäik? No see on ikka kojutulek kindlasti. Sest et New Yorgis ma olen ikkagi nii vähe olnud, et kuidas ma saaksingi nimetada New Yorki oma koduks, et ikka New Yorki ma külastan ja, ja Eesti on mu kodu valed selleks. Septembrikuus läksid sa New Yorki, nüüd. Siin esmakordselt nagu pikemaks perioodiks ma läksin septembrikuus ja siis ma jällegi oli jaanuaris. Ja detsembris olin tagasi Eestis ja siis läksin jällegi veebruaris, veebruari alguses läksin jälle New Yorki, et mida sa teed seal New Yorgis. Näod, mida ma teen IRL-is, et ma õpin, täiendan ennast erinevate külgede pealt ja ja, ja see ongi see peamine eesmärk, mille pärast ma otsustasin sinna minna, et natukene muu külje pealt ennast harida. Et selles ei ole väga palju, nagu maailmavallutusplaane selles pigem tahtmine nagu omaette olla ja, ja iseendale elada või. Ma ei tea, ma veel ei tea, öeldakse, et hirmus raske on see 25. eluaasta ja ma sain aru, et tõepoolest on, et eks ma otsin praegu, mis, mis must saab. Ma lihtsalt tundsin, et, et nüüd on aeg midagi uut proovida mingi uue külje pealt ennast avastada ja ennast arendada ja see näitlemise asi mulle tundus huvitav ja New Yorgis on selleks sellised suurepärased võimalused. Ja, ja nii ma seal õpinguitlust. No eksju sinna minekut võib vaadelda ka kui kuskilt äraminekut, eks ju, et kas tollane elu või elu Eestis andis ja selleks siis tõuke ka või et siin elu oli end ammendanud. Ma olen lihtsalt niisugune rahutu hing eluaeg olnud, et ma kogu aeg kui ma midagi teen juba pikka peri pikemat perioodi, siis, siis siis paratamatult tekib mul see tunne, et nii ma tahan nüüd midagi uut, see on mul kogu aeg lihtsalt minu loomuomadus ja ja ma olin sellist suhteliselt sarnast rütmi elu elanud juba kaks, kolm aastat sellel hetkel, kui ma otsustasin minna New Yorki, sest et ma olin esinenud praktiliselt iga nädalalõpp peamiselt ööklubides see on Eestis noh, ühe bändi jaoks ühe esineja jaoks ainus koht, kus esineda, paraku suvisel ajal jah, saab esineda ka õnneks vabaõhulavadel ja normaalsel kellaajal, aga, aga enamus ajast ikkagi mõju esinen öisel ajal ja jama. Siis, et kella üheks öösel peaks olema nii-öelda tippvormis Tegelikult küll jah, et kell üks räätsa lavale noh, vahest saab ka kell 12 minna lavale, aga see tähendab ikkagi, et seal õpetajad, noh, kõige varem kell kaks kell pool kolm oma oma töö. Ja, ja ma olen naisterahvas ja, ja ma tundsin, et ma pean sellest puhkama. Aga kui ma olen Eestis, no siis ma ei saa puhata, et ma ikka võtate vastu, ikka lähed ja teed tööd, et kui kutsutakse siiski Sa ütled, et lihtsalt otsustasin, et nii, nüüd kõik lähen ja proovin midagi muud ja natuke puhkan, et oleks jälle hea tulla tagasi ja tööd teha. No kui sa seal puhkad On sul siis seal aega nagu mõelda sellele ka, et oled sa, ma olen õnnelik, kui siin New Yorgis. Ei tea, mul on üldse nii, arva seda, kui ma mõtlen, et ma olen nii õnnelik, et ma olen, nagu ma ütlesin, sihuke rahutu. Ootan midagi, midagi, midagi veel nagu elult pidevalt sellist, absoluutselt rahulolu. Ma ei tea, kas mul üldse kunagise saab, ma loodan, et saabuv oleks hirmus tore. Kuidas sobib New York elamiseks Väike-Maarja neiule, mis oli Abury külas? Aga ei, ma ei ole, ma olen ikka Väike-Maarjas elanud, ma olen tegelikult sündinud Haapsalus ja Väike-Maarjas olen elanud Abury aborist edasi, kännukülas on minu perel suvekodu küll, jah, Ani, muidu. New Yorgis on, ma arvan, sellise väikse küla tüdrukul on täitsa tore, ma olen kogu aeg olnud niisuguse või minu jaoks oligi kooli ajal ma tundsin juba natuke liiga rahulik see selline alevi elu, et et linn sobib mulle küll. Aga see ei ole ju lihtsalt linn, see on, see on väga suur linn, on siis valin? Ma naudin seda väga, saad aru New Yorgi rütmist ja see ei aja sind hulluks. Ma ütlen ausalt, ajas hulluks, kui ma esimest korda läksin, New Yorgi, see oli küll see oli kahjuks nii lühike periood, ilmselt sellepärast ma ei saanud sellest linnast sotti nädal aega, ainult siis ma ei saanud küll mitte midagi aru. See kogu see esimene reis New Yorki minu jaoks uduses, ma ei saanud aru, kuidas üks linn saab selline üleüldse olla ja see tempo oli minu jaoks liiga liiga kiire, tuhandetes kordades kiirem kui, kui siin. Aga mida rohkem ma seal käisin, seda rohkem mulle hakkas meeldima ja nüüdseks meeldib mulle juba väga, et olen ära harjunud ja mulle meeldib see, et iga päev pakub midagi ja ja meeldib kirev seltskond, mis on, on New Yorgis ja see, kuidas inimesed julgevad olla need, kes nad on ja rõhutavad seda kõike veel isegi võib-olla kohe noh, nimelt ja julgelt, et. Seal New Yorgis eriti Manhattanil elamine, öeldakse, et, et seal käiakse rohkem nagu tööd tegemas ja mingit noorusaega elamas, et seal ei olegi võimalik perekonnaga elada. Seal väiksed korterid, seal elatakse töö juures ja pärast tööd veidi ütlesid kodus magamas. Pigem on nii ja ma, ma, ma ei kujutaks ka nüüd ette, et, et ma elan seal kunagi nüüd kui ma olen 40 45 ja mul on pere ja, ja tahangi elada New Yorgis, ma kindlasti ei tahaks seda. Aga kui sa oled noor inimene ja sa oled täis mingisuguseid, ma ei tea nüüd kas unistusi või eesmärke, siis, siis see on kindlasti see linn, kus olla, et, et inimesed on seal lihtsalt kordades avatumad ja ja kui sa ise tahad midagi teha, siis siis sinust ollaksegi huvitatud ja tahetakse sinuga koostööd teha ja tahavad sind aidata. Rikkonnastimilt. See on sulle ka abiks olnud, et sa oled ära tundmatu anonüümne Ines suures New Yorgis. Aga see on, ma ei tea, noh, see on seal mõnus. Võiks olla ka väga tuntud. Oleks ka väga lahe. Lahe. Mulle meeldib. Küll kosserdada poodi lihtsalt niisama ilma ripsmetuši peale panemata vahest jää. Ja keegi ei loe üle, mis sul seal pesukorvis parasjagu on. Täpselt, et, et seal on mõnus, küll mulle meeldib, ma ei saa öelda, et ma ei naudiks seda. No ma olen aru saanud, et sa võtad seal laulmise tund, eks ju, ja sellest seal arusaadav täiesti. Aga miks sulle näitlemise tunnid? Sest et. See on, ma arvan, üks väheseid asju, mis on tegelikult seotud laulmisega suhteliselt ikkagi lähedaselt. Sest et näitlejameisterlikkus on ka oluline, kui sa oled artisti, kus sa oled laval. Aga see mulle vaikselt niimoodi vargsi huvi pakkunud tükk aega ja ma olen siin ja seal natukene katsetanud seda näitlemist, aga ma ei ole kunagi saanud seda õppida. Ehk ma ei ole kunagi teadnud, mida ma teen, tegelikult. Ja ja ainult laulmist õppida New Yorgis. Sellistele natuke tahaks, et sellised ei täida su aega eriti palju, aga, aga ma olin veendunud, et ma tahan midagi veel õppida ja näitlemine oli see asi, mida, mis on mu sees istunud nagu mõnda aega. Ja nii ma mõtlesingi, et nüüd ongi see hetk, kus ma tahan seda õppida. Mis tüüpi koolis on või kuidas seal õppimine eksis? On ei, ma arvan, et see on erakool. Sa maksad, maksad nagu kursuse eest, et sa võid võtta seal kuuajase kursuse maksab nagu iga kuuest eraldi, et sa saad ise planeerida täpselt oma graafikut, et et ma ei käi koolis, kus sa pead käima päeva nädalas ja terve päeva koolis olema, et, et ma ei tea, kas ma, kas ma selleks oleksin praegusel praegusel hetkel valmis. Aga selline rütm mulle sobib väga hästi, et ma käin, käin enda valitud aegadel kolm korda nädalas ja mul on lihtsalt üks pikk viie tunnine koolipäev korda nädalas. Ma loodan küll. Saad sa aru, et sa oled muutunud või kuidagi palju targem. Ei, ma ei ütle, et ma veosed. Saad aru, eks ju, et et sa pead nagu ise sa pead, sa pead mingi ahhaa-elamus ikka backupi. Ikka pakub, iga, pakub rahustab maha mind kuidagi ise näitlemine ja see, et sa pead neid lollusi tegema kogu oma grupi ees. Ja, ja siis tundubki, et lõpuks ei ole mingi probleem mitte midagi grupi inimeste eest teha, et sest see, mida me seal tunnis korda saadame, on vahest ikka suhteliselt naeruväärne, et mängida, mängida erinevaid loomi ja ja ja lugedes luuletusi, ise pead koera kehastuma, noh, see ei ole kõige lihtsam, kõige lihtsam ülesanne, aga, aga see on kihvt ja see õpetab hästi palju. Ma tunnen küll, et sellest on kindlasti mulle kasu. Eestis sul selleks aega ei olnud, et lavakasse üldse proovida? Ma ei ole nii, ma ei pea ennast sellel hetkel, kui võib-olla nüüd ma keskkooli lõpetasin, eks siis ma küll ei tundnud, et ma oleksin peale laulmise veel vaja oleks, ma ei tea, mul jazzi laulmine läks kohe nii kiiresti käima, et, et see nagu muutus selliseks esmaseks asjaks. Aga sellel ajal ma ei mäleta ka, et ma nüüd oleksin mõelnud, et ma tahaksin lavakasse lausa minna, et ma ei tundnud, et ma olen nii andekas. Ei ole kunagi. Kui sa sealt ameeriklast nüüd ju oled tulnud, et siis sa tead ikka ameeri Ameerika uudiseid. Kuidas elab Martin Saar? Märtin, heledasti, mida ta täpselt teeb, kas ongi siis täiesti nagu täiskohaga disainer ja kunstnik? Kui ta on ikka praeguse tänase seisuga, ta on ikkagi täiskohaga kunstnik ja elatub tõesti siis ära ja ega ta muidu seal ei oleks endale viis aastat olete on endale tee sisse käinud ja ta on väga tubli noor kunstnik. On seesama kuulus kui sina. No inimesed, kes midagi kunstimaailmas teavad, mõistavad ka seda, et ükski kunstnik ei saa veel 20 kuueaastaselt olla, võib-olla peale baskijati ei ole selliseid nimesi, kes oleks nii noorelt kuulsad, et tavaliselt Musnik peab olema vähemalt kuskil seal kolmekümnendates, et teda tõsiselt hakatakse võtma, et Martin natuke minna ka, aga ta on tubli noor kunstnik. Et kuidas kunstniku edu mõõdetakse? Vot ma arvan, et saab erineva nurga pealt mõõta, et ükski üks variant mõõta, ma arvan, ongi see, et et kas kunstnik suudab oma töid müüa, kas keegi on huvitatud nendest nendest töödest, mida, mida kunstnik oma stuudios teeb? Ja selle koha pealt ma arvan, et Martin on tubli, sest et huvilisi on ja ta on väga palju töid seal müünud. Ma arvan, et parem on, kui Martin räägib. Paremini. No kuidas need Eesti elusündmused seal teisel pool maakera teile korda lähevad, et need pahandused ja skandaalid, mis siin uudiskünnise ületavad, kas seal üldse neil on tähtsust? Ikka on ja isegi nii naljakas, vahest on isegi suurem tähtsus. Et ma ei mäletagi, et ma nii tihti oleks internetist vaadanud uudiseid. Et kui, kui ma Eestis olen, siis ma ei vaata nii tihti uudiseid, noh ilmselt siis sa kuuled nii palju niiehknaa, kas televisioonist või vestled inimestega. Aga, aga, aga New Yorgist kohe seni sihuke pool ja et iga päev ikka korra nagu vaatate, kas Postimehe internetileheküljelt vaadet uudiseid või, või kuskilt mujalt Delfi või mis meil on, et väga hästi on kurss, ainuke kurb hetk oli see, kui, kui meil see 100 lahti läks, nüüd esin Tallinnas, siis siis me parasjagu just ei olnud nii Horizoni väiksel reisil ja meil ei olnud internetti ja siis me tõesti ei teadnud, mis toimub ja saime neljapäevase hilinemisega alles teada, mis, mis on vahepeal toimunud ja siis käisime ennast loomulikult kiiresti kurssi. Ehk see, võib-olla see välismaal elamine ongi see, et sa tahad koduga kursis olla ja siis sa oledki nagu rohkem isegi kursis kui siin kohapealsed inimesed. Et suudad neid üllatada. Kui palju, siis seda tööd siin Eestis siin praegu satub? Vot ma ei ole veel kirja pannud Enda terve suvegraafikut, pean alles maha istuma Aarne ja Annega omana kiringaja ja vaatama, palju neid esinemisi on, aga, aga praegu tundub, et on täitsa palju, et ma tulin eelmine nädal. Teisipäeval ja kohe oli mul kolm esinemist sellel samal nädalalõpule, et kohe läks täie tempoga Eestis käima, et et ma loodan tikandeid. Et kui soe suvi paistab, siis on aeg jälle kodumaale lennata. Rahul ja, ja seda enam, et ma ei tee New Yorgis ikkagi tööd antud hetkel, et lihtsalt tuleb tulla tagasi Eestisse. Siis mõtlesingi, et kui sa ütled, et sa oled nädal aega siin olnud ja kohe on tööd, et, et siis et selleks, et artisti saaks pidevalt tööd, ta ju tegelikult olema kohal, eks seda peab kogu aeg nagu võtta, olemas, tegelikult küll, jah. Keegi ei tule selle pealegi, et helistaks enesele USA-s, et kuule tule, anna meile kontsert. Täpselt, ja eks see, eks selle tõttu ma arvan, et kuna ma olen ikkagi ja olnud ja ma ei ole aktiivselt noh, viimase aasta jooksul eriti palju uut muusikat väljutanud, siis eks mul natukene on võib-olla vähem tööd, aga võib-olla see on ka hea, et natukene hoida madalamat profiili, et siis jälle tulla välja millegi uuega ja jaa, jaa jälle aktiivsemalt. Sinu kohta on räägitud seda, et oma esimesed esinemised tegid seal kahe-kolmeaastaselt nagu ikka, legend. Ilmselt oli see kuskil seal lasteaia kandis, aga et laiem avalikkus sai sind tundma alles laulukarusselli ajast, 98. Jah. Ma ei usu, et no mis nüüd laiem selles mõttes, et sa olid telekaamerate ees vähemalt fikseeriti ära, aga see oli 98 99 oli juba kaks takti ette, seal sa said teise koha Taneli järel. Ja Vilgats oli vist kolmas, eks. Ja järgmisel aastal Eurovisioonil. Nonii, nonii, kiiresti ei ole ju keegi lendu teinud, ei tea, mitte kusagilt. No ma saan aru, jah, hea küll, et eurovisioonil käinud ka täiesti tundmatute hakkas, eks ju. Aga aga, aga 100 miljonit inimest vani sul seal auditooriumis publikuks võttis jalad nõrgaks ka vä? No ma arvan, ikka võttis sellel hetkel mul ei olnudki, oli 18 ja ma sain. Oota, jah, oli jah, nii et ma sain 19 täpselt, ma hakkasingi mõtlema nüüd see oli ju kakstutas. Loomulikult ikka võttis jalad nõrgaks. Jumal, millisel noorel tüdrukul ei võtaks, kellel pole mingisuguseid erinevaid kõvemaid blale kaks takti ette ja ja ja laulukarusselli, eks. Ehk see tähendabki seda, et et sa iseendaga nagu sellise tempo juures järje peale jõudnud olla. Eks ma ikka nagu jõudsin, aga ma lihtsalt ei andnud endale sellel ajal üldse eriti aru, mulle tundub, kuivõrd ma nüüd pean ennast ikkagi kokku võtma ja ja kõik see, et, et seda, seda mäsu oli nii palju kogu selle asja ümber tollel hetkel, et ma kuidagi ei jõudnud mõelda eriti sellele kaasa. Ma lihtsalt läksin kaasa selle kõigega ja tegin nagu, nagu suutsin ja oskasin ja väga palju sellele ei mõelnud. Ausalt öeldes ma ei mäleta vähemalt et eks ma kodus harjutasin ikka jah, aga see laul hästi välja tuleks, aga ta tuli. Nojah, nõnda palju aastaid on nüüd möödas ja nüüd on võib-olla parem sellest rääkida ka. Mulle tundub, et rahvas lootis sinult isiku. Oli vat kuidagi ise sa oleksid väga võitma või ei läinud, vaat see oli puhtalt ajakirjanduse peale surutud, selline lootus, et, et mina ei öelnud küll kordagi välja, ei arvanud oma sisimas ka, et ma nüüd lähen võitma. Ma ei usu, et noh, loomulikult kõik tahavad hästi esineda ja ma ei ole kunagi olnud nii julge omaenda sees, et öelda, et ja ma lähen võitma, ma olen ikka alati pisut selline ebakindel. Ja, ja kindlasti ma ei No sa mängisid enda jaoks selle ka ikkagi välja pärast kui läbikukkumine, või miks, no kuidas sa, kuidas sa seda, kas, kas sa said aru, et minu, mõelge, me saime neljanda koha, me olime kõige paremad seniste tulemustega eurovisioonil või sa mõtlesid seda, et pagan, läks halvasti. Mina olin õnnelik, mina ausalt ja siiralt õnnelik, ma mäletan, et minu jaoks oli see neljas koht, väga kõrge koht, aga ma teadsin, et inimesed ja isegi meie meeskond ja kõik nagu lood tsid kõrgemat kohta, sest et see oli kuidagi peale pandud kõik need ennustused ja asjadeks. Ja, aga minu jaoks oli see ikkagi õnnestumine. Kuni lõpuni. Jutusaatekülaliseks on Eda-Ines Etti kõigi aegade parim koht, neljas oli, ons lift taim? Järgmisel aastal tuli Everybody kass. Padari-Bentoni võit tõi sulle nii-öelda eelmise aasta jutumärkides läbikukkumisest siis kergendust ka või? Et seda painet elav sinu peal ei olnud, kõike järsku vabanesid ja rõõm on nüüd sellest suurest eurovisioonist. Küünlaid ja selle aja peale ei olnud seal mingit painet. Aga aga suur rõõm oli igal juhul loomulikult. Rõõm oli väga suur ja kõige selle tunnistajaks veel olla, ma olin ju Kopenhaagenis publiku seas. Kolmandat korda eurovisioonil sa käisid kak selle kaks takti ette? Finalistina ju ka vaatamas ja me käisime peaproovi vaatamas ja proovimas seal ei olnud siis, siis siis said lavale ja siis said järsku veel pärast publiku hulka Tanelile pöialt hoidma. No vot, nii sattus jah, ja see oli, see oli hästi võimas emotsioon. See oli väga-väga kihvt, väga suur möll ja pisarad ja kõik jutud. Sõrm. Eks Eurovisiooni lauluvõistlust üldse peab nii tõsiselt võtma, et enam sa ilmselt ajalehti lugeda ei tahtnud. Pärast seda täielikku läbikukkumist, kui Eesti sai neljanda koha. Et millegipärast Eestis võetakse ikka veel praegugi seda Eurovisiooni nii valuliselt. Võetakse ja, ja ma ei tea, miks see nii on ja inimesed on kriitilised ikka endiselt jaa. Jaa. No vot, see on see, et me oleme nii väike riik ja ja võimalusi ennast näidata ja välja panna kõikidele kõikide teiste riikide seas on ikkagi vähe eriti muusika valdkonnas. Et et eks sellepärast seda nii tõsiselt võetakse ka, noh, et meie mõistes on see ikkagi suur konkurss maailma mõistes. Ja ei, see ei ole mitte, kas Eestis Eestis on see ju ka vist ainus nii-öelda muusikute omavaheline mõõduvõtmine. Kuigi kõik on suured sõbrad seal finaalis ka, eks ju? Ka mingisugune teine saade kagus, bändid omavahel võistlesid. Ja oli jah, see kahjuks suri kanaliga ja ahah, muusika karikas oli see. Et, et seda Eurovisiooni tegelikult nii-öelda sisemaaliselt on vaja. Ilmselt on jah, ma lihtsalt loodan, et ikka hakkab meil paremat muusikat tulema, aga, aga kuigi. Seal ei ole enam oluline, mis muusika ohvisikase seal laevalt maha tuleb, et olulisemad on kostüümide tants. Ei no Eesti Televisioon hakkabki ju varsti selleks Belgradi Eurovisiooniks valmistuma ja no mis ma juba juhtidega, mis nõus, annad siinsetele korraldajatele, kuidas? Mina tõesti ei tea. Liiga keeruline? Ma arvan, et ta kaks varianti, kas üldse mitte osaleda, kuigi samas ikka võiks osaleda, aga, aga mulle tundub, et kui osaleda, siis peab lihtsalt minema kaasa sellega, mis, mis antud hetkel seal toimub. Ehk kõik on ehitatud absoluutselt ainult sõule posteemidele, kõik oli selline teatraalne ja väga kaugel tegelikult maailma popmuusikast minu arvates. Mingid lood käivad sinna juurde ja mingid legendid ja taustana mingid järeldused. Noh, see ei ole ammu enam hea muusika, mis minu arvates kõlab. Mahtus minu jaoks igav. Minul ei olnud põnev vaadata televiisorist, andke andeks, ma, sest et ma olen alati olnud see, kes hindab muusikat, kes hindab seda laulu, mulle isegi meeldib see, kui on lihtne, isegi staatiline. Lihtsalt esineja laval ja ja tihtilugu palju huvitavam. Mõttetu karglemine natuke väsitavaks minu jaoks. No Eurovisioon ikkagi annab nii-öelda suurimat üheaegselt auditooriumi, eks ju, et mis eestlastel on seni kättesaadav olnud, et artistid ütlevad, et kui on hea publik, saab energiat, eks ju, mõtle. 100 miljonit vaatasid. Priit kui saaks terve kontserdi anda, siis oleks küll jah, saad kõvasti energiat. Nad kõik vaatavad sind kriitilise pilguga, samal ajal ega siis kõik ju kaasa ei ole, eks ju. Tollal sul oli lavahirm ka või ei olnud veel. Ka oli jalahirm on alati, kui on mingi niisugune suurem ja tähtsam esinemine. Aga see läheb ülevaates on selline asi. Ja kuidas see läheb, mis sa siis kuidas ma võtan publiku pihku ja teen ära selle, kuidas see käib. Et pigem on see ikka nii, et sa lähed lavale, sul on siin mõnus, mina naudin praegusel hetkel seda, kui kui on see närv sees ja väike värelus on selliseid, oh et nüüd on mingisugune tähtis esinemine tulemas ja ja, ja see on mõnus, kui sa lähed lavale selle kerge värinaga sees ja siis läheb loo esimese loo käigus niimoodi esimeste ridadega esimese salmiga läheb üle, et sa tunned, et nüüd on mõnus. Et nüüd sa naudid seda olukorda. Kas sa näed ka neid inimesi, kes sind kuulevad? Prožektorid on sulle näkku, ega sa ju ei näe? Meil ei ole, kui on suured lava, et siis siis on rohkem see see probleem, et prožektorid on nii heledad, aga, aga meil on ikkagi suhteliselt väikesed laevad Eestis, et ta kasti näeb, kellele sa laulad. Väga palju korduvaid nägusi on, mul lähevad väga hästi, läheb. Ja sigaretisuits, kuidas sigaretisuitsu seal baarides, eks ole, varsti enam ei ole. Ärevaks. Sa saad nädala pärast, 26. mail 26 aastaseks. Nii suur juba ametlikult täiskasvanuid. Jah, kui hea aeg sul praegu on, et sa oled aastatega aina enesekindlamaks läinud, eks ju heas mõttes ise teadvamaks. Sa oled üha ilusam, su hääl on aina ägedam. Kas sa iseendaga ja? Ja selle eluga, mis ta sulle praegu pakub, oled rahul või? Ei, ma parem, ma ei, ma ei taha isegi praegu vastata, sest praegu on see hetk, kus ma olen jälle mingisugusel ülemineku perioodil, mulle tundub, et mingi aasta-pooleteise pärast, ma arvan, et ma saan sulle rohkem öelda, et ma olen praegu jälle kuhugi suunas. Kas seal on valikut ka ees või sa vaatad, mis elu sulle Ikka kogu aeg on valikud, mul kogu aeg on valikud minu arust ja ja valikute tegemine on tihtilugu hirmus raske, aga kui sa kuulad seda, mis sulle su süda ütleb, siis tavaliselt on see õige, et ma olen selle aja jooksul ära õppinud, et et sisetunne räägib suga kogu aeg ja ma tunnen seda alati, kui on vaja teha valikuid. Ja, ja vahest nagu võivad eksitada sind ka mingisugused asjad, aga, aga üldiselt siis ei tunne alati, ütleb, mis on õige asi teha. Ja ma katsun oma sisehäält kuulata ja kuulata. Kaks aastat tagasi, 101. ajaleheintervjuus ütlesid, et et aeg nii-öelda paikseks jääda ja peret luua ei ole veel käes, et liiga palju on veel teha. Kes see hinnang on praegu samasugune. Ma ikka midagi võiks ikka veel natukene teha, jah, vahi ja ju issand Jeesus, no ütleme nii, et selle aasta jooksul nüüd ma veel peret looma kindlasti ei hakka. Ma arvan, et sellised asjad tulevad ootamatult. Ma ei oska planeerida eriti üldse oma elu maksimaalselt võib-olla pool aastat ette oskan planeerida midagi, võib-olla aasta aega, aga aga mitte rohkem, nii et ma ei tea, mis Herdov. Kuidas sõbrad sulle ütlevad, et kas sa oled oma sõpradele lihtsalt mõistetav? Ma arvan. Ma ei tea, ma usun küll oma lähematele sõpradele kindlasti lihtsalt meistrite tegelikult ma olen lihtsalt mõistetav, sest ma olen hästi aus vaen. Kui mulle midagi ei meeldi, siis ma ütlen selle välja. Ja kui mulle midagi meeldib, siis ma ütlen selle välja, et selles mõttes ei saa olla mind raske mõista. Ma arvan. Oled sa truu oma sõpradele? Olen. Ma arvan küll, et ma olen do sõpradele jah. Kas sa korjad sõpru veel juurde või on, mida aeg edasi, seda raskem on neid juurde tekkinud. On küll raskem juurde tekitada ja see oli ka üks minu mure, kui ma läksin New Yorki, et ma tegelikult olen nii kaugele oma lähedastest sõpradest, kellega ma olen harjunud aega veetma ja kellele helistama, kui on. Kui on muresid. Ja rõõme täpselt, aga, aga õnneks ma arvasin, et mul on raske leida sõpru, sest et ega mul väga palju sõpru ei ole aga, aga õnneks näitekoolis ma leidsin endale väga toreda sõbra, uue ameeriklanna, kes on äärmiselt armas tütarlaps ja jagab minuga sarnaseid huve ja ja see tähendab seda, et ikkagi leiad sõpru igal eluperioodil, et lihtsalt kui sa oled ise avatud ja ja võib-olla oskad tähele panna õiget inimest. No maailm on ju Eesti jaoks ka avaramaks muutunud ja ehitajad ja juristid ja euroametnikud ja muud ametimehed ja naised saavad tööd kodust eemal ja perest eemal ja et kaugsuhtega on ilmselt see, et see kokkusaamine on pidupäev, eks ju, ja argimured jäävad siis kilomeetrite taha, et kilomeetrite taha jääb ka tööpakkumised ja karjäär, et et kuidas saab olla koos, kui ja kui kaua jaksab olla koos, kui maailm pakub partnerile tööd teisel pool ookeani? No vot, ma praegusel hetkel tundub, et saab hakkama niimoodi ja ja tundub, et, et kui tegu on mõistlike inimestega ja kui tegu on suhtega, kus ollakse koos ikkagi tõepoolest inimesega, sellepärast et sulle see inimene väga meeldib ja sa oled selle inimesega ka ennekõike väga hea sõber. Ja siis siis kuidagi saab väga hästi hakkama. Selles sellises suhteliselt keegi kaotajaks ka või mingi asi nagu. Et ikka on neid hetki, kus sulle tundub, et ah issand, enam küll ei jaksa. No aga kui tuleb jälle see mõistus koju, siis sa saad aru, et oh küll jaksab ja ja, ja võib-olla ongi kihvt. Ja võib-olla see teebki mind tugevamaks ja võib-olla see seob meid isegi veel rohkem kokku. Et. Lihtsalt mõtlen, et noh, Eestis on hästi palju neid inimesi, kes küll keegi töötab Iirimaal ja küll keegi on Soomes mõni üle ookeani, eks ju, et et inimesed nagu peavad lähedasi hästi kaugelt meeles pidama. Jah no mingitel hetkedel, nagu ma ütlesin, on, on raske, aga, aga. Ma ei tea, see lõpuks jookseb kokku sinna ikkagi, et kuivõrd mõistlik inimene sa ise oled ja kui palju sa suudad järele anda ja ja kui tähtis ikkagi see suhe sinu jaoks on ja kui, kui palju see sinu jaoks tähendab? Soome sõidad tiiburiga kolmesega. See on natuke lihtsam variant. Eks ole? Värki väga tihedalt, ei taha sõita. Natuke kallim. Ütlesid, et võttis sinust kinni juba su produtsenti ja valmis jah, et millal te siis uue plaadi välja toote? Et mõtteid on, mõtteid on ja mõtteid. On selliseid, et võiks hakata. Juba on tegelikult töös natukene uut materjali ja selle suve jooksul tahaks veel saada paraja portsu uusi lugusi linti ja. Ma ei tea, äkki tuleb siin aasta lõpus midagi. Kui sa seal Ameerikas oled, kus ma ei tea, ilmselt Martiniga räägite eesti keelt omavahel, aga kus nagu see keskkond on inglise keel, eks siis laulusõnad tulevad eestikeelsed inglisekeelsed. Viimati kirjutasin inglisekeelset laulusõnad. Aga ma olen alati, kui ma lugusid kirjutan. Esimesed sõnad kirjutanud alati inglise keeles või selle esimese versiooni, mis mul tuleb meloodiaga koos on alati mingisugune inglisekeelne tekst. Kuigi ka selle ma muudan varem või hiljem ära, aga millegipärast lihtsam kuidagi leida selliseid lahedaid meloodiakäike. Kui sa ümised inglise keeles mingit lauset, siis ta siis ta on ikkagi nii laulev ja niivõrd hästi lauldav keel. Eesti keel on raske. Või sa, kuidas laul tuleb peale või kuidas kus kohast tuleb mäest Tanel Padar kuskil keelaski küsida, selliseid küsimusi? Et ikkagi, et noh, et kas see niimoodi, et istud laua taha ja laulusõnu kirjutama või see on niimoodi, et jalutad seal keskpargis seal ja, ja tunne tuleb peale ja, ja laulan syndinud. On erinevaid versioone, ega Ma ei usu, et kõikidel laulukirjutajatele käibki see nüüd niimoodi, et on alati ühtemoodi. Et minul on olnud niimoodi, et on, on tulnud kohe klaveri taga, kui ma tekitanud mingisugust harmoonia järgnevust, siis tuleb sinna koheselt mingi meloodia ja tekib kohe mingisugune sõnadejada ka. Ja jaa, ehk ta tuleb nagu koos selle meloodia loomisega. Aga tihtilugu on jälle nii, et ei tule mingeid häid sõnu, et sellised paned meloodia paika ja siis hiljem võtad selle sõnade kirjutamise ette mingisugusel rahulikul päeval. Mina teen seda tavaliselt kodus. Kus ma olen lihtsalt endamisi joon kohvi. Võtan selle paberile ette, ümisen olen klaveri taga, proovin, proovin, proovin, see võib võtta tunde ja tunde mul aega, et nende kirjutamine ei ole lihtne minu jaoks eriti eriti just eesti keeles. On raske iseendale, loo kirjutamisel. No vot, see oli täiesti minu jaoks üks kõige lihtsamaid sõnade kirjutamise protsessi, mis me siiamaani on olnud, et see lugu tuli kuidagi väga lihtsalt, aga aga üldiselt. Jah, sellepärast lihtsalt sõnad, nad olid ju väga toredad sõrad. Õigest kohast. Nad tulid õigest kohast kuidagi lihtsalt jah, et mul tekkis kohe see lääni sõnade mõte, kõik, mis sa siis teed kõik endale ja ja nii naljakas, kui see ka pole, kui ma tavaliselt alati mõtlen esialgsed sõnad inglise keeles, siis selle loo puhul mul tekkis kohe see eestikeelne sõnademäng ja kõik, mis sa teed kõike endale. Ja sealt hakkas edasi minema ja see tuli kuidagi kiirelt ja tavaliselt. Kumb sulle endale meeldib, kas Rockilikum ja nagu võimsam ja karjuva või siis pehmem versioon sellest iseendale laurust? Aga ei ole minu asi seda otsustada, ma arvan, et küll see on rohkem igal inimesel, oma arvamus, ma arvan, et paranenud on mõlemad lahedad, aga, aga esialgu minu peas sündis küll see pigem võimsana see lugu. Kui ma seda klaveri taga tegin, siis ma juba tundsin, et asi peab olema selline suur ja lai ja võimas. Kas sinul kõige parem kriitik ja koostööpartner, samas on su vend muusikalise muusikaalale? Kindlasti kindlasti ta on jah, üks üks kriitikuid, ise olen ka päris suur kriitik. No nii ei saa ju, kui sa liiga kriitiline vastav ei seal. Isa ei saa väga kriitiline olla, jah. Katsun tolerantsem olla ja lasta rohkem asjadel minna, aga, aga ei. Meil on päris palju Ifiga küll siukse diskussioone ja arutame, kuidas asju teha, aga meil on alati kambas ka veel siin bändi klahvpillimängija, aga Siim Mäesalu on muidugi hästi palju üleüldse produtseerinud juba erinevaid plaat, kas või Mikk Saare viimane plaat? Siimu produtseeritud? Seal on küll ka teisi inimesi, kes on produtseerinud, aga üks on, on, on siin ja ta alati avaldab oma arvamust ja ja need on sellised lahedad noored kutid, kes on hästi palju muusikat kuulanud, seda, mis maailmas toimub ja, ja nad on hästi head nõuandjad. Mul küll. Aga praegu on ikka nii, et tomiines Pämbriksime. Ei me me nimetame seda asja nimetamegi Ineseks. Me ei taha, et lavale Ines ja temast saati ansambel. Meeldime alati Salumäe, me tahame, et öeldaks ja reetur lavale Ines ja ongi nagu meil ei ole niimoodi, nagu on, on moes, et Hendrik Sal-Saller ja Smilers Tanel Padar andis, ta on, et meil on lihtsalt yles Nagu bändi tähendust saama rohkem. Ma saan aru, et aasta lõpuks tuleb siis plaat. Ei tea, ma ei taha, ma olen kunagi lubanud neid asju ja, ja siis ei olegi tulnud plaat, et see on hirmus halb, sa lubad midagi, aga, aga mõtted on ja, ja vaikselt töötame selles suunas. Millest sa, kuidas öelda, millal sa rahul olete iseendaga või kuidas see tunne, et oled sa praegu siis rahul või et kas sinu soovid mis elult saada tahad, liiguvad tegelikkuseks õiges suunas ja tempos. Ma ma ütlen, et vot see on, see läheb natuke samasse auku selle küsimusega, et et kas sa oled nagu rahul, eks eluga, et mul on praegu raske seda öelda, sest mul mul nagu on see ülemineku periood, aga mulle tundub, et ma liigun õiges suunas ja ja mulle tundub, et ma olen teinud mingisuguseid edasisi samme ja ja ma ei ole inimene, kes on igapäevaselt kogu aeg endaga väga rahul. Pigem oleme harva endaga rahul, aga on need siis mingid sellised toredad momendid, kus ma tõesti tunnen, et ma olen millegagi hästi hakkama saanud või või siis ma luban endale enesega rahulolu, aga ma eriti tihti seda endale ei luba. Eestis selle tulnud Tuhkatriinu muusikalis, mis alisel haldja ristiema sinisest. Mis sul talle on? Oh kohe selline küsimus. Mina oma soovidest kõva häälega ei räägi, ma hoian need endale. Sest nad ei lähe täide siis, kui sa suure suuga nendest räägid. Noh, võib-olla on sul võib-olla need ristiemad, kuula, kuulaksid soovi lõppeksid täita. Usu mind, et kui, kui mul need soovid on, siis ma küll ma nendega vaikselt räägin, siis kui ma olen endamisi Eda-Ines Etti jutusaates külaliseks, uskuge või ei, aga kolmveerandtund läks nii kiiresti, et me jääme kuulama veel ühte sinu laulu, aga mul on hea meel, et sa oled Eestis tagasi ja et sa oled siis kodus ja nagu ma saate alguses kuulsime ja saab sind sel suvel paljudel Eesti lavadel loodetavasti näha. Kindlasti kindlasti saab ja ma ootan kõiki minu armsaid kuulajaid, kelle näod ma olen meelde jätnud endale sellel suvel oma kontsert läks aga toranid nõeltervituse Martinile. Tervitan. Jutusaatekülaliseks Eda-Ines Etti täna jutusaates 20. mail minu nimi on Margus Saar ja selle saate kordus, kuulete pärast südaööd siinsamas vikerraadio lainel ja pärast jääb ta ka vikerraadio koduleheküljele kõigile kuulamiseks, aitäh.