Tere, mina olen Mart Juur ja ma olen melomaan. Kirjutasin üks päev raamatu Eesti popmuusikaalbumites ja kokku oli neid seal 101. Tegelikult on neid muidugi ilmunud palju rohkem. Rahvusraamatukogu teatab, et nendel on olemas umbes 5000 erinevat Eesti albumit. Päris õiget numbrit ei tea ilmselt keegi. Radio kaks arvas, et ühele plaadile või kassetile või CD-le võiks anda tiitli Eesti kõigi aegade parim album ja mina olen sellega loomulikult nõus ja nüüd tuleb mängu sina hea kuulaja. Tuleta meelde kuni 10 kodumaist poprock albumit, millest sa kunagi ei tüdine ja panen need kirja aadressil www, punkt kaks punkt ee kaldkriips. Album. Enne esimest augustit plaanin teile tutvustada ühte olulist Eesti albumit. Aga kõik need tutvustused, mis koosnevad muusikast ja peamiselt intervjuudest, mille needsamad albumi loojad andsid umbes samal ajal, kui nad neid viise valmistasid. Kõik need leiatega Raadio kahe SoundCloud'i lehelt ja loomulikult R2 järelkuulamisest Täna on fookuses ansambel, mis saabus meie juurde laiemalt. Umbes 30 aastat tagasi. Ansambel, mis tol ajal oli Eesti, ma väidan, kõige moodsama kõlaga bänd. Ja vähe sellest, neil olid ka super head lood. Kui sel aastatuhandel tegin saadet leviosuti raadio kahes, kus erinevad eesti ansamblid mängisid oma lemmikmuusikat, oma kõige aegade lemmikuid Eesti plaate, siis selle ansambli loomingut kiitsid noorkuu ja Meelis Meri ja Priit Juurmann ja defräädu ja uu agaga Mart karavan, Rafik metsad? Jaa, püüafraus ja kui ma ei eksi, siis kas Sven Lõhmus? Ja Mart Juur oma raamatus 101 Eesti popmuusika albumit kiidab järgmist plaati, millest me juttu taime, mida kuulame kirjutab pikalt sellest bändist. Kuidas nad alustasid, kuidas nad vahepeal olid, Marju Läniku ja Mikk Targo bänd. Ja siis jälle Heini Vaikmaja, Sven Himma ja teiste punte, kuidas sinna tuli Kare Kauks ja kuidas selle bändi nimi on täitsa õnnestunud, igatahes parem kui Mokvaach või haavacom ütleb Mart Juur. See bänd on Mahavok. Mägede hääl mahavoki samanimelisel plaadil, mis ilmus plaadi, märgin meloodia Altaastal 1987. Järgmisel aastal esines bänd kõige esimesel rock summeril ja sealt püüdis nad kinni Eesti raadioreporter Jaak Ojakäär. Nii esinemise lõpetanud ansambel Mahavok. Just praegu jõudsid lavalt maha Heini Vaikmaja Kare Kauks kes sattusid kohe ka kõigepealt Ameerika filmigrupi risttule alla. No mis tunne oli esineda Steve Hackett või soojendusansamblile? Praegu ei tee mõnus väga, ainult et noh, esialgu on lava peal, mis võib laulja koha pealt öelda, et monitorid olid natuke, nii et raske oli lauda, aga noh, üldse selline feeling ja tunne oli mõnus. Väga raskele, just tehnilise poole pealt, sellepärast saundi proovib praktiliselt teha ei saanud, nii nagu asjad läbi tulid, nii nad läksid. Laval oli seal Osabiliani valjusti monitorist laulu ei kuulnud enam. Laudtee on väga raske. Me oleme siin nüüd saanud kolme päeva jooksul näha rokkmuusikat õige mitmel tasandil nii Eesti üleliidulisel kui ka rahvusvahelisel. Kas teie oskaksite nüüd öelda näiteks, milline vahe nendel on ja millest see kõige suurem erinevus võib-olla ilmneb? No ütleme ausalt, et esimesel laval ma kontserdil käia ei saanud ja eile tulin kusagil pooleks päevaks, aga mulle jättis kõige professionaalsema ja ütleme saundiliselt ja, ja oma mängu sellisest tehnilisest küljest kõige Parema mulje bee kantri, kes minu meelest jättis eilse õhtu niivõrd hea mulje, millega sai ka magama minna. Ja, ja noh, ütleme praegu ei oska enne meid siin esinejate kohta midagi lihtsalt öelda, sest ei kuulnud ja ise nagu selle sees veel praeguni. No mina kuulasin kõik ära, väga meeldisid Rootsi ansamblit mõlemad muidugi Pikaatrist, rääkimata täis maailmatasu. Milord neist on erinevad ka eelkõige oma olemuse poolest. Meil on ikka mingit lamp, on sees mingid kompleksid asjatult. Sellest on väga raske vabaneda. Nõnda rääkisid Heini Vaikmaa ja Kare Kauks Eesti raadiole. Aastal 88, Tallinna laululava lava taga, rock summeril ja nad rääkisid peamiselt muusikast, aga seda, milline inimene on mahavoki uus laulja, sest aastal 87 Kare Kauks oli Mahavok jaoks võrdlemisi uus, võiks öelda, et lausa neljas laulja. Milline inimene, ta on, see noor inimene, seda ja üritas Eesti raadios lahata Ain Saarna. Me kuulame lõiku saatest noori, meie keskelt. Tulipunkti naistepäeva stuudios on nüüd Kare Kauks. Ütle kare, sa oled habras noor naisterahvas, aga nimi on sul kare. Kus sa selle nime said? No ilmselt nagu ema juttudest kuulda noolinud, luges ta ühte raamatut, et kui ta mind ootas kus oli peategelaseks üks tüdruk, kes oli väga heade iseloomuomadustega ja, ja no ise nakata oma silmade ees kujutas ette, et kui tal sünnib tytar, siis ta paneks kindlasti ta nimeks kare. Aga ma nüüd ei tea, kas manit olen täitnud, need tema soovid ja unistused, nagu seal raamatus kirjas oli. Seda ma ei tea, seal ringi ilmselt mingi väga vana raamat. Ma arvan, et ma olen küllaltki leebe oma iseloomu poolest sõbralikkust ka. Neil päevil viisid või viitsa sisse oma tööraamatu Eesti NSV riikliku filharmoonia kaadriosakonda. Sinust saab kutseline solist. Ja nii ta on ja siis hakkab õigede alles peale. Sest praegu võib-olla ei ole täielikku ettekujutust üldse, mida see laulja töö endast kujutab praegu ainult mingi väike aimdus alles sellest Kas laulja töö on naiselik töö? No mingil määral on seal väga palju ka mehelkust see tähendab seda, et näiteks koduseks eluks on sul minimaalselt aega. Aga kui sul on kõrval nii toredad ansambli liikmed, kes näevad sinus ikkagi naist ja oskavad vastavalt sellele käituda siis ma arvan, et teiselt poolt, kusjuures laulmine iseenesest on ju väga naiselik. Siis ma arvan, et mõlemat poolust on seal parasjagu. Ütle, kuhu sa ennast üldse paigutaksin praegu meie vabariigis naislauljate sekka. Oi, seda ma ei oska üldse öelda. Ei, ei. Sest noh, ma olen alles praegu nii. Nii uus ja nii noor Usu ometi mahavoki samanimeliselt plaadilt plaadilt, mida täna tutvustan Eesti kõigi aegade parima albumi valimise puhul. Lihtsalt meeldetuletuseks, et äkki meeldib teile ka ja äkki tuleb meelde lisaks sellele valeusu ometi ja superhitile mägede hääl on selle albumi peal ka sellised lood nagu tunnete keel suletud silmadega, kaugel maal. Lootus on läinud aastad ning mahavokki. Signatuur vala juhtum tänaval. See plaat ilmus 87. siis, kui Eesti sai tagasi iseseisvuse, kaotas Eesti mõneks ajaks haavaki. Ansambel vajus, ei tea, siis vabadus. Ja tegi midagi muud. Kuid sel aastatuhandel hakkas kõik asi vaikselt tagasi tulema. Ja sel aastakümnel mitte eriti vaikselt, vaid lausa kõvasti. Kõik need suurepärased võimsad kontserdid Padise kloostris. Televiseeritud koostöö ansambliga hoo. Koostöö ansambliga ütleks nüüd, et mehega Marten kuningaga kellega koos Mahavok otsustas osaleda ka Eesti laulu konkursil ja pürgida eurovisioonile. Ennekõike seda. Ja enne seda, kui Kare Kauks lõpuks loobus laulmisest. Käisid Kare ja Heini Vaikmaa raadio kahes külas Reimo ja Stenil saates kõik puhuvad. Viis aastat tagasi oli see korraks, nad meenutasid ka uue aja jutu puhul neid vanu aegu. Kui kavada julgust kogusid. Või seda pealehakkamist, et kare jutule minna, et tead, et nüüd on nii, et siin ikka poistega mõtlesime ja rohkem oli asi selles, et suuta jälle midagi natuke teistmoodi teha ja natuke uut kvaliteeti anda. Et mitte teha ainult tegemise pärast, sest seitse-kaheksa aastat tagasi me korra proovisime, siis ei olnud see tunne õige ja siis siis ma lihtsalt sain aru, mida on vaja veel juurde, noh, tehniliselt täiustada ennast ja, ja noh, aastaid sa nüüd selle nimel tööd tehtud, et et uuesti tulla välja ja nüüd natuke teises kvaliteedis. Valed kohad olid ka, et me andsime vabaõhukontserti selliseid laiale massile, et tegelikult me oleme ikkagi selline nišibänd. Jah, alati oli nagu tehniliselt ka probleeme ei ole humal korralikke helimehi asju, kõik need probleemid, et nüüd on nüüd on palju asju, miks siin ise lavalt, nii et et päris unts on võib-olla raske. Kuulge, sõnad meeles, on küll treener ka, et, et muusikaliselt laulad ära, aga sõnad nagu mõte on nagu assiga, mida peaks edasi anud. Sa pillasid siin vahepeal ühe väga huvitava sõna Nissi bänd. Olete te kindel, et maha hakkan Nissi bänd? Te olete aegade jooksul esinenud tuhandetele kümnetele tuhandetele võib-olla sadadele tuhandetele inimestele mis ju niši nišibändi kontserdile on võib-olla 20 inimest. Aeg on muutunud, ütleme praegusel tänases pildis võib-olla, et noh, tahaks loota, et me suudaksime nagu laiamassiga kaasata ja vanasti oli, oskaks Peterburg eks ju suured-suured, vereva linnad publikuga probleem ei ole Venemaa suurimad saalid. Aga nagu näitas laulupidu ka, et, et noh, esimene kontsert oli selline, et rahvas võib-olla ei taha sellist tõsisemat poolt võib-olla ja ja noh, meil on ka pooled lood, on instrumentaallood ja et et rahvas taas õpiks kuulama muusikat, et see on nagu see sõnum selles mõttes