Tere, mina olen Mart Juur ja ma olen melomaan. Kirjutasin üks päev raamatu Eesti popmuusikaalbumites ja kokku oli neid seal 101. Tegelikult on neid muidugi ilmunud palju rohkem. Rahvusraamatukogu teatab, et nendel on olemas umbes 5000 erinevat Eesti albumit. Päris õiget numbrit ei tea ilmselt keegi. Kaks arvaselt ühele plaadile või kassetile või CD-le võiks anda tiitli Eesti kõigi aegade parim album ja mina olen sellega loomulikult nõus ja nüüd tuleb mängu sina hea kuulaja. Tuleta meelde kuni 10 kodumaist poprock albumit, millest sa kunagi ei tüdine ja panid need kirja aadressil. Veeveeerr kaks punkt ee kaldkriips. Halba. Oma raamatus 101 Eesti popmuusika albumit kirjutab Mart Juur järgmise plaadi kohta sedasi. Haardroc ja progressiivne metal massiivset sündi, partiid ja narmastega mängitud kitarrisoolod tänapäeval okupant Riia opetiga ära hellitatud, kõrvadele erutavalt kõlav kraam. Singer Vingeri debüütplaat. Jää Jumalaga puberteet, mis ilmus aastal 1989. Ja nagu vahel ikka. Kui tutvustan siin raadio kahe jätku hommikutes olulisi eesti albumeid, siis lähen koos teiega korraks ajas tagasi sinnakanti, kui seda plaati hakati sepitsema. Ja me läheme päris kaugele. Üllatavalt kaugele isegi. Sest teada on, et ansambel Singer Vinger tekkis ülipopulaarse grupi turist rusudes peale. Ja turist ansambel, millel riik ei lubanud mitte kunagi madistada. Jah, oli selline aeg, kui terves riigis oli ainult üks plaadifirma ja kes seal lindistada ja plaadistada tohtisid. Selle määras põhimõtteliselt partei. Ning vaatamata sellele plaadistada ansamblil turist ei lubatud, tegid nad ometi lugusid, andsid kontserte, kuigi need üritati pidevalt ära keelata. Ja läbi ime sattus turisti laulja Hardi Volmer. Eesti raadiosse saatesse tulipunkt rubriiki noori meie keskelt intervjueerib Ain Saarna, aasta on 85. Niisiis täna üle hulga aja jälle kord rubriik noori meie keskelt ja stuudios on Hardi Volmer. Alustame pisukest ankeedist. Niisiis sünniaastakoht, sotsiaalne päritolu. 1957. aastal Pärnus teenistujate perekonnas sündinud haridus, elukutse momendil lõpetamata, kõrgem. Hariduse järgi on elukutse teatri kuraator. Ja sa oled ju lõpetama Serkit. Perekonnas viis laste arv, kriipsutamat, hobid, harrastused, tähendab huvid kattuvad harrastustega samas kattuvad ka nagu selles mõttes tööga, mis nagu sisse toob ja kujutava kunsti tegemine, muusika, huumor pildis ja sõnas. Õmblemine ka näpp tahab ikka teinekord nõelud on kaks aastat õppinud tehnikakoolis, neljas tehnikakoolis. Rätsepadiplom isegi et püksid, mis sul jalas on nende õmmeldud püksid paraku ei ole, aga jakk näituks küll. Aga kes on siis Hardi Volmer nüüd kõige rohkem, kas kunstnik, karikaturist, huumorist, muusik või, või mis sa ise arvad? Ilmselt, millega sa leiba teenid, endale? Praegu ma ei julge öelda, aga ma loodan, et, et see saab olema ikkagi noh, kujutav kunst. Kas sinu arvates võib kõige üle elus naljatada nalja visata? Peaaegu enam enam-vähem kõige ülest, kui mu mälu mind ei peta, siis Kaiserlinkale öelnud imeilusa mõtte välja, et inimene, kes ei ole võimeline heitma nalja oma kõige pühamat asjade üle ei tea, mis asi on aukartus. Vot see nagu determineerib ära suures osas selle ja muidugi noh, teisalt jälle on, on olemas terve hulk selliseid elusfäär, mille üle ei saa nalja teha, näiteks füsioloogiline tugev füsioloogiline valu, eks üldse sellised sellised inimtunnused tavaliselt tee, mis tahad, ei saa, ei saa naljaga võtta neid asju, noh, selle nalja koha pealt võib nii öelda, et noh, nimetame seda käibefraasiga huumoriprisma, eks ole, siis läbi sellesama huumoriprisma saab ja peab, tähendab laskma kõiki elunähtusi ja sellega saab võtta kõike ja, ja mõtestada läbi selle. Et selles mõttes noh, et ta ikkagi ikkagi aitab neid elu elunähtusi vaadelda teise kandi pealt veidi ja, ja selles mõttes inimlikustab kõike meid ümbritsevat. Et oleks inimesele seeditav üldse see asi küllap vist üsna paraja aega nõuab sinu elust muusika, ansambel, turist, kus turistide tervis tänaseks päevaks on, tänan küsimast, varjusurmatunne on küll praegu peal, sest meil ei ole konkreetset proovi kohta ja, ja noh, ei ole isegi praegu täit võimenduskomplekt, millega proovida proovida ja selles mõttes noh, uued lood lihtsalt seisavad. Noh, hapuks nad ei lähe. Aga noh, et endal oleks lusti esineda ja teha, siis, siis on vaja ikkagi, et oleks värsket luguvad peale tulemas. Et eks aeg annab lahendust sellele asjale. Tahaksin kevade poole ikka välja tulla. Et suvehooajal on turistid nii-öelda matkasammul jälle vabariigipeal ringi käin, ma loodan küll, meeleolud pole kõige lustakamaid, aga, aga noh, nii nii longus me ka ei ole. Kas sulle meeldib ennast telerist vaadata, raadiost kuulata, oleneb täiesti sellest jutust, mis sa seal just parasjagu tab, kukule targutanud. Kuidas sa sellepärast ise ära seebid? Välimusega harjub ikka kuidagi siis seda ümber ei tee. See on ikka enam-vähem üks need, noh, lõpuks ta. Nii ta on ja tühja ka. Eks me kõik ole ikka küllaltki armsad iseenestele põhiline pretensioon on ikka selle sellesama jutu jutu osas see küll ei meeldi, iga kord väga harva tähendab, kui, kui tunned, et oh, näed kas või päris päris asjalikku juttu räägitud. Kasevete aeg selle looga algas tänane oluline album eesti popmuusika ajaloos. Singer Vingeri, jää jumalaga puberteet. Plaat, mis hariduselt on täis vastuolusid, sest selle nimilugu jumalaga, et need vana head turistihitti selle plaadi peale ei leia. Ja kui vaadata plaadi kaant seda ikoonilist grupifotot, mille tegi fotograaf Tõnu Talivee rock summeril aastal 88 siis enda plaadikaanel on Singer Vingeri liikmed julgene öelda kuulsuse poolest alles teises 10.. Umbes nagu biitlid enda kaanel kunagi olid. Otsustage ise, sellel võimsal. Kuulsuste paraadil on reas ja Singer Vingeri plaadi kaane peal, siis näiteks tollane kõigi naiste lemmik Karl Madis. Kuulus luuremees Ott Arder Teletäht ja staartrummar Harri Kõrvits, Gunnar Graps, Peeter Volkonski omatiivsen, Ivo Linna, John McGee Ots ja John Laidan ansamblist Pavlik imidž Limited ja siis alles Singer Vingeri liikmed. Muide, eelmisel aastal, kui peeti rock summeri 20 viiendat juubelit, siis viimase kontserdi ajal kutsus Hardi Volmer kõiki muusikuid taasühinema uueks grupi fotoks. Sellel tegid taas Tõnu Talivee ja vaatan seda praegu. Ivo Linna kohal. Johan Laidoner kohal, ma märkan siin Harri Kõrvitsad, siin on Mihkel raud. Volmer ise ka. Aga inimesi on palju vähem kui sellel originaal. Pildil läheme tagasi aastasse 88. Singer Vinger tuleb just lavalt maha. Järgmisena astub peale Tiit kantri ja Eesti raadio mees Tiit Karuks räägib Hardel Hardi Volmeriga hetki olukorrast ja ka tulevikust. Kevadel last ära pühapäevas, sa rääkisid alavasalenile, et sul on ju tegelikult muusika tegemine võib-olla noh, kas teise või isegi kolmandajärguline asi, aga kas need provintsi rockil käimised ja sellistel festivalidel esinemised nagu nüüd, ütleme rock Summer selle tunnetamine, et siiski Eestimaal on ju Singer Vingeril niisugune publik taga ei sunni siiski natukene edaspidi ka tõsisemalt ikkagi muusika peale mõtlema, sellepärast et noh, publikut, kes sul olemas on, ei või petta sellega, et ta lihtsalt astud tagasi. Loomulikult ei saa niimoodi et lihtsalt oma tujudest sõltuvalt ühel päeval ütle, et viskan püssi põõsasse, samas natukene tekitas, tekitas hirmuse hääleatakk, mis mul olid? Meil on, noh, see oli nüüd, tekkis, hukkus kuu aega ligikaudu ansambel esinenud, esinesime seisuga Saaremaa rokkfestivalil saartel tekkis kuuajane puhkus, kas ma ei laulnud, aga me sai joodud külma õlut ja saarevärk ja, ja kõik see muu niuke puhkuse kuidagi ta. Ja ühel hetkel siis tuli tuli üks esinemine veel siis selle augusti augustil koosneb. Ja, ja pärast seda ütles hääl üles, tähendab Hiiumaa publiku ees tahaks kangesti vabandada. See tekkis, nonii, tähendab aparaat on, on kahjuks selline, mida ei saa uusi nuppe Jaapanis tellida ja seda ei osta kuskilt. Tallinnast on ja lihtsalt mingeid noot enam isegi loota, et oleks jah, isegi oleks valuutad seda kuidagi kuskilt ei osta ja ja tekkis olukorda, mida, mis oli seni kogenematu kogematu lääne pool on olnud küll, et hääl on ära ja Kukekesi tuleb sisse, et lähed helistikust välja. Aga see, mis juhtus, oli täiesti ootamatu, jube, sel hääl lülis välja ennast piiksugi teatud kõrgusel teatud nivoolt tähendab, ei tulnud ühtki piiks alam. Ja noh, see kõrgemal ja see hirmutab, aga meil on, pood on, paraku on küllaltki kõrges helistikus ja, ja peaaegu kõik üle objekt piiri peal kuskil tähendab kogu aeg forsseerida häält sellest hääle forsseerimisest volitamata nagu arst ütles. Õigustav koolitamata, hääle forsseerimine on viinud selleni, et, et nüüd on mingeid põletikke, sõlmed on häälepaelte. Ja lihtsalt nüüd peab hakkama mõtlema hääle peale ta tuleb, tuleb kuidagi hoida, et. Muidugi ei taha astuda, et kõikjal läbi. Pruun. Mina pean sambad tantsida saama. Roald Jerlouja, Villu Kanguri lugu oluliselt plaadilt eesti popmuusika ajaloos Singer Vingeri albumilt Jumalaga puberteet mis ilmus aastal 1989. Kõige kiuste, eks ole. Lõpuks anti Volmeri Jerr laubrigaadile õigus plaadistada Nõukogude liidus. Kuid see plaat ilmus ja pidi olema iga tore kodus, siis möödus vaevalt aasta, kui ansambel kadus. Sest Eesti hakkas avaks saama huvi muusika, kui see ei olnud just isamaaline laul, huvi muusika vastu kadus. Eesti muusikatööstus varises igasugustel põhjustel kokku ja teiste seas läks varjusurmaga, Singer Vinger. Läks, pärandas fanaadikutele selle suurepärase plaadi, mille peal lisaks täna kõlanud lugudele on veel raha hääl sängselgsilm läbi eluigaühes, midagi on gaasid. Ja veel üks lugu, millest räägib selle autor. Sest jah, aastaid hiljem Singer Vinger nii-öelda see animeerus ja on siiani laval. Rohkem või vähem tihti. Ja aastal 2008 pärast raamatu Musta pori näkku ilmumist suunduse valgusvihk, mis siiani oli põhiliselt vaidlenud Hardi Volmeri York Roaldi üür, laud suundus rütmi kitarristi Mihkel Raua peale. Mihkel käis aastal 2008 raadio kahes külas. Stenil ja Reimal rääkis oma raamatust, aga Ta meenutas aegu, mil loodi seesama plaat, millest täna jutt oli Singer Vingeri. Jää jumalaga. Et kui välismaal rock n roll, elustiil noh, sellega kaasnes, ütleme vikatimehe suhteliselt halastamatu töö ilmselt tänu narkootikumidele, mis Eestisse jõudnud. Kas see oli pääsede või tuleb sulle meelde mõni selline kainestav hetk läbi kellelegi lahkumise siit ilmast? Siit lahkus inimesi seoses alkoholivaba ja see oleks nüüd kainestunud, kahjuks mitte. Ta oleks pidanud, aga ei, et surmahirmu seal siis niimoodi töö käigus ei tekkinud. Ei, see tekkis mul siis, kui ma ikka taga silmitsi seisin. Ilmselt enne ei tekigi, vähemalt nii noores eas. Kuidas tollane publik selle vastu võttis, et need, kes lavale olid, olid noh, ma ilmselt võib olla väga palju ka liialdan konstantselt kõik täis, eks ole. Et oli see tollane standardi inimesed leppisid sellega ja, ja selline see oligi, see, too rokkmuusika mulle tundus, et ka publik oli täis konstantselt. Võib-olla oli see nii-öelda alkohoolikust kitarrimängija, alkohoolikutest, pillimeeste nii-öelda niuke hale eneseõigustus sellele, et me peame laval täis. Aga me olime täiesti veendunud, ega publik, palju kainem saalis ei ole. Mulle tundub, et terve suur osa inimestest oli sellel hallil tumedal nõukogude ajal lohkus kujust võtta täis, siis vähemalt niukses kergelt, alkoholiga kergendatud meeleolus. Vähemalt see niisugune illusioon, see on niisugune kujutluspilt võis, võis nagu vabalt tekkida bussiaknast Johmas peaga välja vaadates ja taevas oli väga madalal ja oli väga pime ja vihma 100. ja nii edasi, et mis sa seal ikka tegid, eks ole, Singer Vingeri hiti paraadi hulgas minu teada ei ole ühtegi, sinu lugu on, kusjuures kui Surhitada tingimata on, aga, aga me mängime seda lugu siiamaani laulavad kaasa, jätame selle või võib seda väiksema, kellest on muide tehtud isegi kaver suhteliselt hiljaaega selle laulu nimi, vastandite ühtsus ja võitlussuurune elu saladus. Suurendajal, keemia vajadusel Lumon, Volmeri tekst, minu muusika. Vabandan ignorantsuse, keegi ei tea seda loomulikult, miks peakski teadma jaoks kõik arvavad ka Singer Vingeri. Kõik laulud on kirjutanud Hardi Volmer ei ole kurnav, on enamike Singer Vingeri laulu muusika autor ja ka tekstidega, nii et väga paljud neist näiteks Angeles silmuneps. Villu Kanguri tekst. Miks sinu panust selle bändi loomingusse ikka on olnud, kas sa ei viitsinud sai leidnud inspiratsiooni? Ei olnud suuteline midagi tegema teatud perioodil või sa hoidsid meelega kõike hilisemaks ajaks, sest sulle tundus ühel või teisel põhjusel, et see ei sobi sellesse bändi. Nii et ma oleksin midagi hoidnud, et mul oleks olnud mingisuguseid hiilgavaid, ideid oma Singer Vingeriga ei jaga. Ma ei tea, mul ei olnud seda laulukirjutamise laulukirjutamise, ma ei arvanud või ma ei olnud kunagi mõelnud. Ma võiks ise laule kirjutada. Ma muidugi olin seda teinud oma mingite varasemate bändidega metalli Eestis, ma olin kõvasti kirjutanud lugusid ja Colemis olin ma kirjutanud, kõvasti lugusid on, seega on minu jaoks nagu mingi uus asi, lugude kirjutamine. Aga kummalisel kombel Singer Vingeriga ma ei tea, justkui oli, oli nagu mingi vaikne kokkulepe, mulle näis, et selle loo või bändi muusika veebruar türlo ja seda ja seda ei tee keegi, teine f, haavoolviku lugu teadagi mis on väga hea lugu pidanud, aga siiamaani aga mängime ja teised on ka panustanud. Ja noh, muidugi Volmer on kirjutanud ju surematut lugusid ära, ära jahtu näiteks on otsast lõpuni tema lugu ja see on täiesti täiesti fantastiline lugu ja kihvt lugu, mida on siiamaani kihvt mängida, kihvt kuulata. Aga ei tea jah, kuidagi ei olnud mul nagu Sookust ja ei ole mul soovi Roald err laule tööpõllule väga ronida, järsku mul üks lugu tuli, siis me tegime selle kenasti ära elust ära ja mulle tundus, et see lugu võeti küll vastu rohkem niisugusest solidaarsusest, et hea küll, et noh, ei saa poissi solvata, teeme siis tema loo ära rei, et me oleme salvestanud seal isegi vist mingi minu meelest mingi vinüülplaadi peale ja ja Tartu Popi ja Roki Instituut minu meelest õige sellest mõned aastad tagasi hiilgava kaver versiooni. Tähelepanu muusikasõber, kui soovid võita endale komplekti Eesti kõigi aegade 10-st paremast popmuusikaalbumist, aitan kõigepealt valida tee seda internetis aadressil R2 poee kaldkriips. Album. Võitja selgub esimesel augustil.