Tere, mina olen Mart Juur ja ma olen melomaan. Kirjutasin üks päev raamatu Eesti popmuusika halvumitest ja kokku oli neid seal 101. Tegelikult on neid muidugi ilmunud palju rohkem. Rahvusraamatukogu teatab, et nendel on olemas umbes 5000 erinevat eesti albumit. Päris õiget numbrit ei tea ilmselt keegi. Radio kaks arvaselt ühele plaadile või kassetile või CD-le võiks anda tiitli Eesti kõigi aegade parim album ja mina olen sellega loomulikult nõus ja nüüd tuleb mängu sina hea kuulaja. Tuleta meelde kuni 10 kodumaist poprock albumit, millest sa kunagi ei tüdine ja panid need kirja aadressil Veeveeerrgaks. Ee kaldkriips kaldu. Oma raamatus 101 Eesti popmuusika albumit kirjutab Mart Juur selle teose kohta nõnda. Coca-Cola on müstiline album fantastiliste, kidrakäikude pulbitsev rütmi ja lennukate väänidega. Iga lugu siin on potentsiaalne hitt ja mis kõige pöörasem. Need pop haarded sündisid tolmusest Tallinnas üleminekuaegses Eestis, kus ilma tegid poliitika ja vaesust. Ent luminali fantaasiates polnud ajastumärkidele kohta. Laupäeva öö Metro luminali albumilt Coca-Cola ühelt oluliselt plaadilt meie muusikaajaloos. Plaadilt, millel mängisid Metro Luminal koosseisus trummidel Kristo Rajasaar, Vare. Maskid, Darryl kallenetan. Laulis Allan Vainola enesest ka väga hea kitarrist, ainult et selle projekti raames paluti tal pill koju jätta, sest Metro Luminal juhtis. Võiks juba tagantjärgi öelda, et Metro Luminal on kitarrist Rainer Jancis. Eelmisel aastal siis kui Coca-Cola ilmumisest või vähemalt lindistamisest täpsem on nii-öelda tõesti möödus. 13 aastat käis Rainer külas raadio kahes kuulda raadiumi mehel stend epanil. Sellest sündis suurepärane kahetunnine muusikaga vürtsitatud intervjuu. Loodan, et see on ERR-i arhiivis ka vabalt saadaval, aga kuulame, mida rääkis Rainer Jantsis Sten Teppanile. Aastast 1990. Metro Luminal läks lindistama Coca-Colat ja mis edasi sai? Rainer, kas sa mäletad, missugune oli suvi 1990 ja küsin seda sellepärast, et siia plaadi tagakaanel on kirjas tatud, et Coca-Cola, lindistatud Linnahalli stuudios 1990. aasta suvel ma ise ei ole kunagi Linnahalli stuudios käinud. Aga võttes arvesse, missugune see kompleks väljastpoolt väljastpoolt paistab, ma kujutan ette, et ruum, isegi suvel võis kaunis jahe olla ja hämaria maailma akendeta keldristuudio on see suhteliselt suured Covid Linnahalli lava taga, mis poolkaare kujuline. Mis aeg see sinu elus oli, mäletad sa, Ghanas olid siis arvutame välja? 90 ma olin 21 ja mis tavaliselt 21 aastased kutid teevad, kas sõjaväes on? Lähevad ülikooli vist küll, aga jah, joovad. Ja, ja see on see aeg, kus on värskelt avastatud, et niuksed asjad on võimalikud ja probleeme pole veel tekkinud ja kõigest on suhteliselt suhteliselt savi ja sa räägid praegu endast kui 21 aastasel täiesti sinu jaoks oli see aeg niisugune, see oli väga selline keeruline aeg, et oli ju tegemist tegelikult vene ajaga. Teeme veel Eesti oli ju Nõukogude Liidu koosseisus tollel ajal see maailmapilt ja perspektiivid elus olid hoopis teistsugused kui need praegu. Et ja mis joomisse puutub, või alkoholi, siis need standardid olid ka hoopis teistsugused kui, kui, kui praegu, et et julgeks öelda, et vene ajal nagu see joomine iseenesest oli normaalne tegevus, et kõik niikuinii jäid ja inimesed olid töö ajal purjus tööl ja see oli täiesti nagu normaalne, siis peaasi oli mitte mitte liiga purjus tööle tulla, et et umbes et sellele ei vaadanud keegi nagu viltu või see isegi mõelnud, et sellega on nagu midagi valesti või et, et see oligi nagu teistsugune aeg ka selle koha pealt kirjeldama klassikalist päeva, kui niisugune oli olemas, noh missugune ta umbes võis olla, hommikul ärkasid üles, ei ärka hommikul üles, kuidas sa käid siis selle klassikalise päeva kirjeldamisega, üheksakümnendatel on suht keeruline, aga hommikul ma kindlasti üles pidanud tööl ma ei käinud selles mõttes, et stabiilselt niimoodi paar seal tööl ma ei käinud siis. Ja öösiti sai kogu aeg üleval passitud, sõpradega jauratud teed, joodud, muid asju joodud kui kui juhtudes ja see ärkamine ja magamaminek oli, olid ikka väga suvalistel aegadel, millest sa elasid, millest ma mõtlen, isegi joogi jaoks on raha vaja. Okei, tollal ei maksnud, asjad võib olla väga palju, aga no ikkagi see oli aeg, kus kontsertide andmine nagu hoidis asja üleval küll piisavalt, et sai rahulikult muretult mitte tööl käia, näiteks. No vot, see on selline jällegi väga tänapäevane küsimus, et sest et tegemist oli ju vene, aga kus raha tuli ju kõik riigid. Esiteks me olime piisavalt noored, et meil kõigil olid mingil määral vanemad. Kõik asjad olid meeletult odav. Taksoga sai sõita mingite kopikate eest, ma mäletan, mingi istusid taksosse sisse, ma ei mäleta, kas seal oli kaks kopikat või 20 kopikat, mingi hetk oli vist 20 kopikat ja kilomeeter oli kaks kopikat. Kõik oli nagu superodav. Seal oli ju see ka, et korteri üürid olid ka meeletult odavad, noh, üli üliväike raha oli see, mis seal tuli korteri eest maksta. Ei mäleta, et oleks olnud mingit hiigelsuurima majanduslikke probleeme, et küll oli jah, et probleem, et leida raha, et muusikainstrumente osta, sest need olid suht kallid ka tolle aja vääringus, et et korralikke pille aastat ma mäletan, et ma käisin isegi selle nimel tööle, et endale kitarri osta. Mingi hetk, töö, see oli esimese kitarri, mille ma ise oma raha eest ostsin, selle ma teenisin välja ERKIs modellina töötades, kus ka töötas peale minu veel Tarvo Hanno Varres ehk nähvitskis hilisem JMKE bassimees ja Imre Oro ehk Chimmerov, need tänu tänu Tarmole ma sinna üldse tööle läksingi, tema rääkis. Tule sinna. Kuid meil on seal oskamp, mida ta kahtlemata oli, eks, ja kui oluline kokkuvõtmine oli Metro Luminal jaoks stuudiosse minek. Oli see teile suur saavutus või tuli see tuli see kergelt-raskelt kätte. Stuudiosse minek oli meile pakkumine, et tegelikult meil oli see nii-öelda need lood, nagu ma juba rääkisin, olid mitme erineva koosseisuga mängitud juba mitu aastat oli neid lugusid kammitud ja plaadimaterjal oli juba ammu valmis pikka aega ja see pakkumine tuli meile tegelikult Urmas kadakult, kes tollel ajal oli mingi kooperatiiv kuldnokk kes andis välja Eesti muusikat. Minu meelest on teinud Zimmeromendajanakile plaadi ja ka selle Mihkel Raua bändi meilgi Merry Christmas, mister Lorentsi, aga Metro Luminal tegid nad pakkumise stuudios salvestada ära see meie materjal ja leviku nad andsid välja ja et meie tulime tegelikult neile pähe kuskil üsna viimases järjekorras, kus nad olid nagu palju asju juba ära teinud ja ja nii me sinna stuudiosse jõudsime, mitte mitte omal initsiatiivil. Ja siis, kui meil see materjal valmis oli, siis see mees, kes meid sinna stuudiosse sai, suri ära ja see jäi seisma. Lewis põrandaaluste lindistustega aastaid ja siis me andsime selle 95. aastal välja, alles esmakordselt kassetina varem salvestama, seal käinud, midagi olime ikka meil oli, ma ei mäleta, kas ei luminaliga ka olime Tartus oli mingi stuudio, kus me olime paar lugu salvestanud ja üks kõigega olime seal, salvestan. Ja siis me olime käinud heliloojat ja see oli stuudio, kus me olime ka mingid paar lugu, kaks lugu teinud linti. Aga ma ei tea, mis neist salvestustest on saanud, et neid vist ei ole kuskilt enam välja kookida. Ja prooviruumis olime salvestanud mitmeid kordi kassettidele mis staatuses Metro Luminal selleks ajaks oli, kui sa suudad ise vähegi hinnangut anda, noh, subjektiivne on see niikuinii sinu silmade läbi ja nägemuse läbi, aga kuidas seal kontserdid läksid? Mis seisus bänd sel ajal oli, kui, kui tuntud, kellele ta korda läks ja kuidas ta toimis, pigem olnud, õleb meelde see, et ma elasin kaks aastat Rootsis vist oli 90. Kevad-list kuni 93 kevad ja ennem kui ma Rootsi läksin, ma ei tea, kui kuulsad me siis olime, aga kui ma Rootsis tagasi tulin, ma ei teadnud midagi, mis vahepeal Eestis toimunud oli, mis, mis mis siin toimub, avastasin korraga, et me kuulsad, et kõik teavad seda plaat, meie kõik tea, kõik teavad meie avaldamata plaati. On levinud kuskil põranda all mingite lingi lindistustega, nagu lindistus seal on, mingi väga laialt. See oli selline kummaline tunne. Et me olime nagu selja taga kuulsaks saanud. Coca-Cola oli Metro luminali esimese albumi selline rahvasuus käibel olev nimi, mis jõudis lõpuks ka CD-väljaande kaanele, aga algselt ilmus materjal omanimelisse kassetti na nonüümse unikaalse ümbrisega, millel polnud muud laikude ja triipude. Kuna saan arukujundajatele ja trükiga valeraha maksta ei kavatsetud, siis võeti lihtsalt mitusada kassetikarpi. Laotati need ühel ööl kunstiinstituudi koridori ja värviti siis kambakesi erinevate spreidega kirjuks, niiet Coca-Cola kasseti ümbris on hoopis teistsugune ja unikaalne. Coca-Cola peal on sellised lood nagu ja päike tõuseb ja sulle ja valgekaardina valgus ja lõppesid joogid ja ta pilgus ja idiootide trump liim toppis kastanialleed, heida õnnelikult magama. Päev-päevalt ja paljud teised Tekstide autorite seas Mait Vaik ja Andres Ivanov näiteks nagu hiljuti kuuldud loo hingel hakkab hea puhul. Aga paljud lood ja vast need kuulsamad lood on kirjutanud Rainer Jantsis üksi, nii sõnaga. Kuulame, mida rääkis oma suhtest sõnadesse Rainer Jantsis eelmisel aastal raadio kahe Sten Teppanile. Ütlen, et et nende sõnade puhul sai kirjutatud kõigepealt refrään ja siis kõik ülejäänud salmid ja tavaliselt mulle iseenda kirjutatud sõnad väga kliendi mikspärast mulle ka meeldib kasutada, kui vähegi võimalik, on teiste autorite tekste. Kui ma leian sobivad oma pooleliolevatele lugudele, kuna jah, mul mul tekib selline tunne, et mind on kuidagi nagu liiga palju selle loo jaoks, et sellest muusikast nagu võib-olla oleks juba küll olnud, et see kellegi teise tekst annab nagu mingi uue värvingu või mingi uue dimensiooni, mis nagu avardab seda lugu rohkem. Ma ise pean ennast rohkem muusika autoriks ja, ja, ja Nad on nagu veidike selles rollis, et ma kirjutan neid, kui midagi muud üle ei jää või tõesti mingi selline mõte tuleb, et see lihtsalt pressib minust välja ja seda ei saa takistada. Ma ei oska nendes kanade kaitseks midagi öelda ja muusikaga kaitseks ka mitte, et tundub küll, et on õnnestunud lennuka tantsulise looga tegemist, mis inimestele läbi aegade meeldinud ja hinge läinud. Ja mida endale natuke piinlik kuulata. Tähelepanu muusikasõber, kui soovid võita endale komplekti Eesti kõigi aegade 10-st paremast popmuusikaalbumist, aitan, et kõigepealt valida tee seda internetis aadressil R2 poee kaldkriips. Album. Võitja selgub esimesel augustil.