Tere õhtust, kallid daamid ja härrad. Tere õhtust, kallid kolleegid, muusikud ja muusikasõbrad. Annaksin sõna tänase kontserdi patroonile tervituseks härra Tunne Kelam, vile. Lugupeetud härra president. Lugupeetud ettekandjad ja kontserte, külalised. Artur Kapi suur tõuse. Hiiob. Tänane ettekanne on kahtlemata erakordne sündmus, mitte ainult eesti kultuuriloos. Eelkõige on sa selle suurteose esmakordne ettekanne peale poole sajandi pist nõukogude okupatsiooni. Teos valmis teatavast aastal 1929. Ja kuigi Artur Kapp ilmselt Hiiobi ka mõtles tänutundes ka oma saatusele kodumaale jõudmisele pärast pikki-pikki aastaid Venemaal revolutsiooni keerises sageli loovisiksused intuitiivselt võivad tajuda ka tulevasi sündmusi. Tookord oli väike Eesti just kasvamas ja kosumas nagu tubli Hiiobi majapidamine. Ometi juba 10 aastat pärast teose valmimist. Ja kaheksa aastat pärast seda esiettekannet lõid kaks saatana voliniku käed. Millega, kas Eesti rahva uus katsumuste aeg. Sellest käelöömisest möödub täna nädala pärast 58 aastat. Hiiobi loo värskus ja aktuaalsus läbimine Me aastatuhande on kätketud ühte piinavasse dilemmadesse. Kui väliselt õigel ja tublil inimesel läheb ootamatult halvasti, kus on siis õiglus? Ja kui puuduvad nähtavad põhjused, kas pole kannatanu siiski ise süüdi? Ja kui nii mis mõtet üldse on õiglasel ja ausal elu? Hiiobi oratoorium üritab sellele vastust leida. Kõrgemal tasandil. Mitte kõik ei pea sellega nõustuma. Kuid igal juhul osutab see lugu kui ka eesti rahva saatus et mõttetuid kannatusi ei ole olemas. Et katsumustel on nii hästi ajaline piir kui ka võimalus neid mõtestada ja läbielatust edasiseks kasu ammutada. Eelkõige osutab taga seda, et on vaja võimet kui ka küpsust seostada kõike läbielatut olmetasandist sõltumatu eetilise alusega. Täna õhtul Neeme Järvi taktikepi all võime loodetavasti taasvabanenud Eestis pühitseda Iiobi loo lõppu kergenduse ja taas kosumise ajastu algust. Ent selle taasloodud õnne taasleitud õnne püsimise eelduseks on kindlasti oratooriumi finaali sõnu. Õnnis on mees, kes ei käi õelate nõu järgi. Toon kui puu, mis vee äärde istutatud ja kannab vilja. Ka parim saatuse välista kunagi tolle eluveega kontaktis olemise vajadust. Ei välista tänutunnet ega usku sellesse, et igavest väärtust alusel elatud elu ja tehtud töö tasuvad end ära välistele tormidele vaatamata. Ma tahaksin soovida Tallinna suvemuusika festivalile iseäranis Artur Kapi suurteose taas ettekandele kordaminekut nii hästi esinejate poolt. Samuti mõistvat ja mõtestatud suhtumist kuulajalt. Suur tänu.