Tere päevast, mina olen toimetaja, maris Johannes. Käisin sel nädalal Väike-Maarjas, et õnnitleda Wiedemanni keeleauhinna seekordset laureaati Matti Erelt, titt. Teatriinimesed tähistavad rahvusvahelist teatripäeva. Eesti keele inimestel on ka oma päev. Igal kevadel sõidavad nad Väike-Maarjas, et austada ühte enda seast kas elutöö või päevatöö eest. Raha, au ja peaministri käepigistuse saab laureaat juba Eesti vabariigi sünnipäeval aga välja peatasele lunastama Väike-Maarjas. Rituaali juurde kuulub pidukõne ja tamme istutamine Väike-Maarja kiriku kõrvale keeletammikusse. Wiedemanni keeleauhinnatraditsioon on 20 aastat vana, sel puhul olid Väike-Maarja keelepäevad pikemad, pidulikumat ja rahvusvahelised. Aga meenutame algust. Wiedemanni keeleauhind on sündinud meie iseseisvuse koidikul erainitsiatiivist. Kui Jüri Sild toona Rakvere rajooni energia kolhoosi esimees soovis hakata välja andma ühte kultuuriauhinda nõu ja abiga, oli Jüri silla kõrvalda hõimlane Rudolf Rimmel ja koos otsustati asutada auhind eesti keeleuurijale. Esimeseks laureaadiks sai Henn Saari aastal 1989 ja auhinnaraha oli toona 1000 rubla. Algasid heitlikud ajad Eesti ühiskonnas. Jüri sildi jätkas kangekaelselt auhinna väljaandmist. Kadusid kolhoosid, aga Wiedemanni keeleauhind ei kadunud. Väike-Maarja vallavolikogu võttis oma mureks auhinnaga seotud asjaajamise rahaasju korraldas endiselt Jürisi tööd. Laureaatide nimistu on tänaseks esinduslik. Siia kuulub meie keeleuurijate koorekiht. Lisaks mõni kultuuritegelane ja kirjanik kokku 28. Wiedemanni keeleauhinna 20. sünnipäeval anti kõikidele laureaatidele, kes meie seas nimeline kaksikV-kujuline, väike sinine rinnamärk. See eesti keele vennaskond on seda väärt, et nende nimed veel kord eetris kõlaksid. Niisiis esimene laureaat Henn Saari. Ja edasi Hellagi E rich raiet, Bent, nurme Kund. Rein kui Valev Uibopuu, Rudolf Karelson, Uno Liivaku, Nikolai batuurin, Paul Saagpakk, Lennart Meri, Juhan peegel, Eduard Leppik, Mari Must, Huno Rätsep, Tiiu Erelt, Uno Mereste, Ellen Uuspõld, Ülle Viks, Eduard vääri, Valdek Pall, Mati Hint, Helju Vals, Viivi Maanso, Haldur Õim, Heldur Niit, Kristiina Ross ja. On rikkamaks saanud ja keeleauhinna väljaandmise oma õlule võtnud. Enam ei ole see pelgalt auasi ja sümboolne tunnustus. Täna käib sellega kaasas soliidne rahasumma. Semis eraalgatuse korras, Jüri silla, perekonna ja sõprade ringis sai alustatud, on ennast tõestanud laureaadid, oma väärikusega on olnud selle algatanud kütuse ja eesti keele parimad propageerijad. Wiedemanni keeleauhinna loon dokumenteerinud Eevi Ross, kelle raamatut ma siin refereerisin, sest Väike-Maarja keelepäevad, mis seekord päädisid kahepäevase rahvusvahelise konverentsiga olid nii töised, et meil ei õnnestunudki Evi Rossiga mikrofoni ees kokku saada. Ja ju siis jääb see keelejutt paremaid aegu ootama. Aga Wiedemanni auhinna 20.-le aastapäevale pühendatud konverents ise peeti teemal emakeelne eesti emakeelne euroop kus eesti keelt kõnelevaid professoreid ja riigiametnike emeriit. Teie eremiite oli Väike-Maarja rahvamaja kõnepuldis Tartust ja Tallinnast, Peterburist ja Göttingeni, ist, Uppsalast ja Helsingist, Riiast, sombateelist ja loomulikult Väike-Maarjast. Meie saatesse mahub kolm külalist. Üks Saksamaalt, üks Rootsist, üks Venemaalt. Jah, kõik need keeled on olnud Eestis härrasrahvakeeled. Täna ei ole neid tõlkida vaja. Sain äsja teada, et ka Wiedemanni ise olevat Väike-Maarjas käinud keelekogumistööl. Nii et igati sobilik paik eesti keele kokkusaamiseks. Seekord see kokkusaamisi üks korraldajaid on olnud Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi keelenõunik. Wiedemanni keeleauhind on 20 aastat vastu pidanud, mida see Eesti kultuuripildis tähendab? Ühe tegevuse hindamist, mis on Eesti kultuuripildi alus see tähendab eesti keele hindamist, selle keele heaks töötajate hindamist ja kas see on rohkem kommenteerida, ei oleks. Keel on meie tänases elus muutunud väga poliitiliseks, tegelikult on olnud kogu aeg poliitiline, see vahe, et kas me oleme olnud ise võimul ja valitsemas või, või on meid valitsetud, kas liigemann ise oma töödega on ka kuidagi andnud sellist keelepoliitilist märku meile? Veideman oli teadlane, kindlasti ta ei olnud poliitik ja on väga iseloomulik, et kui Veidemann kirjutas oma grammatikat ja sõnaraamatut eesti keele kohta, siis oodata nii, et see näitab ära eesti keele võimaliku arendamise suunad ja pärast seda oli väike pettumus, kui need asjad olid ilmunud, ei näidanud, see kirjeldas objektiivselt olukorda nii nagu see oli. Aga see kirjeldus andis võimaluse arutada eesti keele arendamise asja eesti omakultuuritegelastele. Ja loomulikult ka Wiedemanni on niisugustes üldistes käsitlustes üldisemaid teooriaid sellise seisukohti avaldanud, mille hulka muuhulgas kuulus, et iga rahvas peab oma keele kasutamise üle kultuurkeelena, see tähendab teaduslikuks otstarbeks ja nõnda edasi ise otsustama, et keegi ei saa seda ühele rahvale ette kirjutada väljastpoolt. Kohati tundub nii, et Wiedemanni oli selline kiretu kirjeldajad, see oli aeg, kui eestlane tahtis võib-olla rohkem emotsiooni keele juurde. Kas äkki sellepärast see Wiedemanni tarkus, noh, jäi nagu kuhugi vaka alla, kas on sellel tõsi taga? Tarkuse jäänud kindlasti vaka alla, sellepärast. Ta ei kõnelenud kaasa sellel hetkel nii-öelda eesti keele ja ühiskonna kujunemisele. Veideman oli teadlane ja kirglikkus iseloomustab võib-olla poliitik, kuid aga igal juhul mitte teadlasi nende põhitegevuse juures väljaspool põhitegevust siis miks ka mitte, ei võiks teadlane kirglik olla. Ja ega Wiedemanni ei olnud mingisugune kuivik, Veideman mängis viiulit, kui ma ei eksi ja mängis malet, oli kena seltskonnainimene. Küsimusega tahtsin ma sisse juhatada järgmise teema ja sedamoodi, et kui me vaatame, kas või tänaste Wiedemanni auhinna laureaat töö seisukohalt piisab tänases Eestis ja eesti keelega tegelemisel sellest Akadeemilisusest ja kui palju peab siin olema ka sellist kirglikku keelepoliitilist joont, et mida, mida on hinnanud Wiedemanni auhind. Wiedemanni auhind antakse keele inimestele ja pidades ka ennast keeleinimeseks ja kindlasti mitte poliitikuks ütlema seda, et asju tuleb ajada ja enne ajamist mõelda külma peaga ja kirglik, võib-olla korvpallivestlust vaadata suisa mängides, aga kui on nii tähtsate asjadega tegemist, nagu on kõik keelevaldkonda puutuvad asjad, siis mida vähem kirglikkus see emotsioon, seda parem. Vene teemal sõna võttes on eestlane ikka Carmendlikult kirglik. Aga kuidas on, vastupidi, minu vestluskaaslaseks on teadlane, kes konverentsil tutvustas Wiedemanni tegevust Venemaal. Teatavasti oli Ferdinand Johann Wiedemanni Peterburi Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige aga kellega mul on au sel teemal kõnelda. Minu nimi on väristama koskaja, olen Peterburi Riikliku Ülikooli zooloogiateaduskonna soome-ugri kateedri Ebedaja õbedantsiaale. Ungarikeelse on põhiääreala ja selle kõrval meil on eesti keele ja kirjanduse osakond ja ma olen selle osakonna juhatajaga. Me oleme isegi rääkinud oma saates sellest, et Peterburi ülikoolis eesti keelt õpetatakse, aga kus teie enda keel pärit on, eesti keel, ungari keeles. Huvi, ja kui meie vegan liides rahalis, et toetus ja abistas mind, siis me hakkasime tegutsema ja praegu meil on eesti keele ja kirjanduse eriala põhiained, eesti keel, ma näiteks Tartu Ülikoolis eesti keele võõrkeelena õppetoolis. Viis aastat tagasi ma hakkasin õppima, käisin seal siiamaani kaid, räägime sellest õppetoolist ka, et palju teil tudengeid on praegu eesti keelt meie lõpetatakse, nagu ma juba ütlesin, ei, Serie alal. Seal on esimene kursus praegu esimene aasta bee ainena rühmas on seitse tüdrukud, keik on riigieelarvel ja pluss eesti keelt õppivad tudengid, kelle põhieriala on soome keel ja kellel põhieriala on Läti ja Leedu Kell paudistega osakonnas. Edasi võivad need tudengid, kes hakkasid juba ammu eebeeema ja kellel see on vali kaine, nende põhierialaks on üldkeeleteadus. Vanakreeka ladina keel, vene kirjandus, vene keel. Siin Wiedemanni päevadel teil oli ettekanne Wiedemanni arhiivimaterjalides Peterburis. Kui suur see kogun Kridemannil? Raske küsimus, see on küsimus siiamaani mulle ka, kui ma esimest korda käisin, seal, seal on kataloog ja kataloogis on oma kast, kus on Videmani kaardi ja seal on temaga seotud materjale. Selgus, et seal on veel need materjalid, mida ei lugenud minu meelest mitte keegi. Kui ma võtsin ühe faili kätte, faili pealkiri oli grammatika Estlanskavaimsusega, mina mõtlesin seda, et see on eesti keel ländisse Spraha ja kui ma hakkasin lugema seal, kus see on Islandi ja Islandi ja tähendab, et kiigo nagu sassis ja leidsin viilmaterjal, et mis on laialt ajastatus näiteks Šogreini fondis kastreeni fondis. Seal oli ka video maaniga seadud materjal, et akadeemia kantselei fondis oli ja siis on veel palju tööd vaja teha. Mina töötasin isiklikult ainult Teaduste Akadeemia arhiivis Peterburgi filiaalis, aga olen kindel, et Friedemanniga seotud materjalid on meie riigi ajaloo arhiivis, mis praegu kolis uude majja ja seov ei ole veel võimalus. Rahulikult töötades on nagu uus maja arhiivi jaoks. Arvan, et on veel palju materjale, mis eestikirjaga seadud ees tekiks traditsioonidega seatud ja Šogreni ja viilimaaniga ka. Mis hoiakse. Siis neid kohti on palju ja tundub, et ainult Paal Ariste töötas ja, ja mõnikord, kui ma avan papkatma, ma nägin, et ainudki, kes avas enne mind, oli tema ja oli ka mõned materjal, et ja ma nägin seal registreerimise lehel, et ma olin üldse esimene inimene, kes tegeleb sellega kõlatööd ja see väga kahju, et on raske leida aega selle jaoks, sest mul on täiskoormus ülikoolis ja see on nagu lihtsalt Hämmastav on see, et me ei osanud ise seda ära kasutada toona kui v oleks saanud ka sinna arhiivi minna? Uus asi veel selline, et praegu meil need arhiivid, mis oli nagu kinnised publikuma jaoks praegu, nüüd on avatud ja palju uusi materjale. Tuleb välja sealt ja, ja mis on teie enda isiklik mulje siit Wiedemanni konverentsilt te vaatate nii-öelda teistsuguse nurga alt kõiki neid sõnavõtte ja, ja väljaütlemisi. Mulle väga meeldis. Kõik need, need probleemid näiteks noh, mis on sellel väikesel keelel ja Euroopa liidul ja kuivõrd hoomatavad need teile on teile, kelle emakeel on siiski vene keel. Ja ka mulje jaoks on väga kummaline, kui räägivad. Ma arvan, et see on mingi poliitika termin, räägigiili, see ei meeldi mulle üldse. Sest ma olin keeleteadlane ja ninnu jaoks kiik. Kiilid on võrdsed ja ma alati tunnen puudust, et ma tunnen nii vähe eesti kultuuri kohta eesti kirjanduse kohta ja ma tahan kohe rohkem teada saada ja kas praegu Teil kui Peterburi Ülikooli õppejõul on mingid tihedamaid sidemeid ka Eesti ülikoolidega Ja meil on juba ammu olemas koostöö Tartu Ülikooliga ja Eesti haridus- ja teadusministeeriumiga ja neilt, Me saame kogu aeg väga suur abi, olen väga tänulik neile tee ilma, nii ta, me ei saa hakkama. Saadab meile haridus ja teadusministeerium, esimene lektor oli Maria hiin praegu täis, petab Narvas eesti keelt ja pärast meie evoli Karen, kui kes lõpetas Tartu Ülikooli ja töötab praegu Tartus, praegu me ju töötab. Jaga hea lektor, see on Tartu Ülikooli eesti keele lektor, töötajad, eesti keel võõrkeelena Epetoolias. Sirje Rammo, kellele ma olen jälle väga tänulik, sest lõpetajad Sirje Äramu ja rajali puu olid esimesed eesti keele õpetajat, kes tuled esimest korda meie ülikooli aastal 2000 ja nad tegid lühikesed intensiivsed kursused tule ajal meie tudengil tekkis väga suur huvi ja me käisime praegu peaaegu igas suudele eestes tudengitega, teenes sulepraktikad kogu aeg. Sirje on selline inimene, kes on vihjaadisse. Selline selline koos nagu toimib, sellest on suur abi ja seal nende asjalike selline rahvadiplomaatia vorm. Lihtsalt põrnitseb üks. Oleksime jälle võimelised kõnelema ja meil oleks ühine asi ajada ja nüüd on meil ühine Wiedemanni, siis tuleb välja nii, et jõudu teile äitäh. Valgast Peterburist maskuliinsemasse kultuuriruumi professor Eberhard vinkler küttingenist peab ettekande, mis konstateerib Saksa keele krahhi teaduskeelena 21. sajandil. Eesti teaduskeelest polegi mani masendavat juttu kuulnud. Kuigi Merit professor Mati Hint leiab, et herving pler oma pessimismi ka kirjeldas just eesti keele seisu, vestleme pärast ettekannet Eberhard vinkleriga. Eestigi Wiedemanni konverentsil rääkisite te saksa keele kui teaduskeele eluolust. Teil oli üks hea kujund, et Saksamaal pigem tuntakse huvi ühe konnaligi kadumise pärast, kui saksa keele pärast, millest see on tingitud sõltub minu meelest sellest, et Saksamaal ole populaarne, tunda end sakslasena või hinnata seda, mis on. Ahvatlevam jajaja Avagiga palun natuke selle nähtuse juuri, üks pool on moodne ja teine pool on see sakslastel on probleemid oma ajalooga, et see identiteet on raske sakslasena, see on nagu pigem oma rahvuse eitamine. Muidugi, kuidas te nüüd näete, kas kuidagi seda saksa keele elujõudu või prestiiži on võimalik mingil hetkel ka tõusuteele suunata, näete ka valgus tunneli lõpus. Aga meie olukord erineb siis näiteks tee olukorrast selles, et meil on kaheksa, 10 miljonit, peale selle on veel Austria ja Šveits ja minu meelest Austrias on olukord natukene parem kui Saksamaal, sest nendel ei ole sellised probleemid nagu sakslased oma ajalooga, see kompleks ja, ja muidugi ka seda, et nagu noorte hulgas on täpselt seesama, see süükompleksi ikkagi endiselt eksisteerib või, või neil on pigem see Ameerika nii-öelda ihalus, see on üldine hoiak, sakslus või mis on eesti keeles ja see ei olegi tähtis, see on ükskõik. Me oleme pulli klots või kosmopoliitse, on tähtsam kui see hoiak, et ma olen sakslane, aga see on võib-olla ka sellen suurena teie arvukuse tõttu, sest meil on siin lihtsalt kogu aeg nii-öelda vesi ahjus. Kujundlikult öeldes kogu aeg on su seen olla või mitte, olla küsimus teiega suur rahvana lihtsalt seda ei tunne. Muidugi. Saksamaal on olemas ka riigikeel, kas selline keele staatus on olemas, ausalt öelda ma ei tea. Tähendab keeleseadus ja selline asi, nagu meil on oma keele kaitseks. Ei tea seda ülimaks ja see tähendab, et kui see on olemas, see ei ole tihti Saksamaal, kas Saksamaal valdav üks võõras keel või, või on neid rohkem ainult üks, üks võõrkeel ja see on, see on loomulikult inglise keel loomulikult gümnaasiumides õpetatakse vil vähemalt teist keelt ja see on praegu minu meelest rohkem hispaania keelt kui prantsuse. See sõltub sellest, et hispaania keel paistab, nagu see oleks kergem kui prantsuse. Ja teiseks, mis on eesti keeles tehakse puhkust. Gümnaasiumis veel vana käia, aga see vega harva rääkisime, teaduskeeles on inglist keelel roheline tuli. Kuidas on Saksamaal terminoloogia, küsimuse, kuidas te terminoloogia loomega järje peal püsite ütleme, loodusteadused, filoloogia, humanitaartead? Meil ei ole mingi instants, kes riigid, seda, kes möllab, see tuleb ja, ja see tähendab, et näiteks teatud valdkondades kõik on juba inglise keeles selge. Oleme aru saanud, et me peame tegema ka näiteks kõrgkooli. Kuid vähemalt bakalaureuse tasemel. Esimene õpik peaks olema eestikeelne, meil peavad olema entsüklopeediat. No kuulge, sakslased on niivõrd tugevad, täitsa topeedia tegijad olnud meiegi praegu veel kasutame ju neid, kuidas ta selle terminoloogia saate, terminoloogia loome toimub ja, aga siis on saksa keelde tulnud inglise keeli terminoloogia ja see on väga populaarne ja see on täiesti normaalne. Mõni lugeja on inglisekeelne, nii, te tajute seda, et saksa keel teaduskeelena taanduma. Igatahes see on väga selge, see sõltub loomulikult aladest, aga see on selge, kui isegi Germanistikas ingliskeel teaduskeelena on tõusuteel, mis siis, kas mingil hetkel võib vaata ka selline häirekell siiski nagu lööma või punane lamp põlema, et midagi on lahti? Keele seisukohad, kuhu te ka ei saa ju. Kaduge, kes kes, kes vajutab nupule, kes võiks olla, ma ei tea, see hoiaga nii muutne teil tundubki, et võib olla Saksa keele staatus võiks olla samasugune noh nagu mingi vanakreeka keel või, või ladina keel. Mitte, aga nii nagu ma Tulemus on see, et on kaks osa rahvusest, üks osa oskab inglise keel on see tähtsam ja teine on neid rumalad, kes ei oska ja streigivad edasi, saksa kil toimub selline jagunemine kastidesse ja muidugi. Aga kuidas, mis keeles te räägite nende inimestega, kes on tulnud teie juurde tööle, kogu see türgi seltskond ja nendel on oma keel loomulikult ja siis oma saksa keelt ja see, see on, see on teine asi teie saatega sellest keelest aru, minu vanuses on võib-olla tundmatus sõnad, aga, aga loomulikult see on õhusaadav. Mis me oma miljoniga veel piiksume, kui meest rahvaarvult 80 korda suurem kogukond on hädas? Jätkame keele monitooringut Rootsis. Wiedemanni konverentsi üks ettekandjaid oli professor Raimo Raag Uppsala ülikoolist. Pikem intervjuu, temaga jääb salve ootama tänavaid katkend sellest, et teada saada, kuidas on lugu rootsi keele elujõuga. Kui palju rootsi keelel on vaja seda enesetõestamist ja kuidas siis selle rootsi inglise keele suhe teadvuses? Fakt on see, et mõningates eluvaldkondades Rootsis on kasutusel inglise keele, mitte rootsi keel, tehnika ja reaalteadustes üldse ei ole 1960.-te aastate algusest saadik kaitstud mitte ühtegi doktoriväitekirja rootsi keeles, kaasa arvatud meditsiin. Arstiteadus, hargmaiste ettevõtet Rootsi kontorites on just nimelt need on paljurahvuselised kompaniid olid nad Nõukogude. Tulen tõsine ilus Eestis. Hargmainevarud on mööda maailma nende lutsi. Kontorites on töökeel ja ka massikultuuri mõnedes mõnedes valdkondades on inglise keel raudselt number üks, igal juhul. Kuidas terminoloogia seejuures on, ütlete, et meditsiin on ka kaasa arvatud sellesse siin on üsna oluline. Rootslased on hakanud sellest aru saama, kui oluline näiteks entsüklopeedia avaldamine rahvuskeeles. See tähendab seda, et seal peab kasutama omakeelset terminoloogiat ja eriti just meedikuid tehnikuid reaalteadlasi panna oma erialast kirjutama, rootsi keeles on väga kasulik ja Rootsis on praegu ettevalmistamisel keeleseadus. Need, rootslased ärkavad, ma väga-väga ammu imestanud tegelikult sellel Rootsil leiguse üle imestanud, miks nad üldse ei hooli oma keelast, jäi mõtlema keelele, aga nad ei ole ohtu tunnetanud. Seni suurem rahvas ja natukese rootslaste suhtumine on ka, ma leian natuke natukese üleolev või veidi ennasttäis endaga rahulolevad natukese, aga noh, nad on viimastel aastatel raputada saanud, nüüd toimub ärkamine. Ma ütleks nii drastiliselt, kohe ettevalmistamisel on uus keeleseadus Rootsis. Aastal 2000 ratifitseeris Rootsi selle vähemusrahvuste raamkonventsiooni Euroopa nõukogu oma selle harta, see tähendas seda, et Rootsi pidi tunnistama ajaloolisi vähemusi. Need on Rootsis viis ja seadusega neid kaitsma edendab tekkis naljakas olukord, kus Rootsi seadusandluses olid äkki viis seadusega kaitstud vähemusrahvust ja vähemuskeelt. Aga Rootsi põhiseadustes Rootsil ei ole riidelt, mis oleks kuskil põhiseaduses kirjas või mingis teises seaduses esimese keela. Tekkis õiguslik tasakaalutus. Nüüd selle uue keeleseaduse projekt näebki jätta sel tasakaalutuse likvideerimis. Nüüd kehtestatakse riigikeelena rootsi keel, no see ei ole veel kuigi kaugele jõudnud, need võtab veel natuke aega, enne kui see seadus valmis on ja vastu võetud saab ja kehtima hakkab, aga eelnõu on olemas nii-öelda mine võitluses. Aga reaalselt ka midagi muutuks sellega? Tõenäoliselt ikka. Me rääkisime terminoloogiast, seal ongi paragrahv sees, mis näeb ette, et ametkonnad peavad nende vastutusala oskuskeele oma erioskuskeele loomise, kasutamise ja kättesaadavaks tegemise eest hoolitsema. Euroopa liidus on kõik keeled võrdsed, mõned on võrdsemad, töötavad Brüsselis, eesti keele tõlgid aga Euroopa väikekeelte jaoks meil oskajaid sinna tõlkimise boksidesse jagu nagu ka teistel. Ja nii on kujunenud abikeeleks vahekeeleks inglise keel. Aga mis juhtub siis, kui jutt näiteks läti keelest inglise keelde tõlgitakse ja sealt edasi eesti keelde? Selle aja peale on juba uus oraator kõnepulti jõudnud, nii et selguse huvides kuuleb meie saadik ikka inglisekeelset. See olukord europarlamendis on kui väike elumudel kuidas nende võrdsete võrdsemate keelte seas ellu jääda, see on küsimus Jüri valgele. Et Eesti on Euroopa Euroopa üldistes põhimõtetes nii-öelda kõrgel tasemel, on teooriaid, praktiliselt kõik head asjad kirja pandud, kui räägitakse palju keelsusest ja paljukultuurilisust. Aga neid multisid ja paljusid ei ole olemas, kui ei ole olemas neid üksikuid, mis sellise paljususe moodustavad. Ja tänasel konverentsil eriti selle viimasel päeval sai eriti hästi selgeks et ega ükski riik ega rahvas ei suuda seda üksinda teha, vaid seda peame tegema koos. Ja siin olid mitmete teiste maade võiks öelda keele tippspetsialistid, kes jagasid Sanomat. Aga kõlama jäi kõikide rahvuskeelte hirm või äng selle ees, et mis saab edasi ja justkui justkui ebakindlus. Ma ei tahaks kasutada sõnu, hirm või äng, aga kasu tahaksin küll, ohutunnetus ja oht on kahtlemata olemas ja seda tuleb teadvustada, tuleb võidelda nende ohtude vastu ja kujusid räägiti väga palju inglise keeles, siis ma tahan seda ka öelda, et mitte mingil juhul ei üritatud siin moodustada inglise keelevastaste klubi kuidagi ei. Inglise keelt, tuleb osata. Nii nagu on kasulik kõikide keelte oskamine, aga inglise keel või olla emakeele kõrval, mitte selle asemel. Meie saksa esinejad professor Vingerit kuulates jäi küll selline mulje, et, et väikerahvad on oma nii-öelda eksistentsiaalse keeletunnetuse juba ammu kätte saanud või noh, need hirmud läbi põdenud, mida nüüd suured rahvad põdema hakkavad. Väikese rahva valulävi on alati madalamal kui suurel rahval. Nii et seal ei ole midagi imestada. Valulävi on meil kohati selline kummaline Meil käivad mitmed asjad kampaania oras või, või meil on mingisugused oma valvel, probleemid keeles, mille puhul rahvas reageerib. Üks on eesti vene keelesuhe. Võib-olla eesti inglise suhe, seda me ei ole endale veel nii valuliselt teadvustanudki suures ringis, kui me nüüd võrdleme eesti-vene-eesti-inglise-nii-öelda keele sõprust ja keeleohtusid. Ma ei saa päris hästi aru, keele sõprus peaks tähendama, ma ei nimetaks isegi konkreetsete nimede Nendega keeli. Nii selge on see, et ükski keel ei ela kuskil vaakumis ja iga elav keel võtab üle mõjutusi ühest ja teisest suunast. Tähtis on, et need mõjutused oleks mõistlikul määral. Keel suudaks need nii-öelda ära seedida, endasse sulatada, nii nagu eesti keel on sajandite vältel võtnud saksa, vene, soome teistest keeltest endale laensõnu. Kui siin oli juttu kampaania, sest siis on täiesti selge. Nii konservatiivse nähtuse juures nagu on keel, ei saa probleeme lahendada kampaaniatega vaid neid tuleb lahendada järjepidevalt, et kogu aeg. Kui olen selgitanud Eesti keele arendamise strateegia elluviimist, siis kunagi me üritasime kokku arvestada, kui palju see maksab ja jõudsime niisugusele väga ligikaudsele ja ainult laias laastus kehtivale tulemusele. Et see maksab ühe eesti keelt rääkiva inimese jaoks 30 senti päevas. See on äärmiselt väike raha. Ainult strateegia kehtib aastatel 2004 kuni 2010 on kaks tingimust. Nimelt seda 30 senti tuleb maksta iga päev ja seda peavad maksma kõik need miljon, kes eesti keeles räägivad Ongi, kõik kui palju maksavad programmid ja kõik. Rehkendasime need ligikaudu. Tegelikult Wiedemanni keelepäevad, need on nii avatud temaatikaga, nii et iga küsimus keelest kõlbab siia. Kui ma siia teel olin, siis kõlas minule küsimus, et kui sa seal need keele inimesi näe, siis küsi. Küsi see asi ka ära ikka, meie haridusinimesed on läinud väga ärevile. On tulnud mingid teated, on mingid kuulujutud teemal kirjand, minu kõrval istub mees, kes on küpsuseksamikomisjoni juht. Ma tahaksin siis nüüd paari sõnaga teilt paluda kommentaarid, mis seisus me praegu oleme? Ma tahaksin kasutada neid samu sõnu, mis olid küsimuses ja ma ütleksin, et mõned meie haridusinimesed kahjuks levitavad kuulujutte. Mingisuguseid otsuseid ei ole tehtud ja see komisjon, millest ei saagi otsuseid teha, vaid ainult ettepanekuid mingisuguste lõplike ettepanekute niigi ei ole jõutud. Ja ma rõhutan, et praegu ei ole aeg diskuteerimiseks. Diskuteerida võib siis, kui ettepanekud May paiku on tehtud kõikideks muudatusteks, mis on oluliselt väiksemad, kui praegu on mulje tekitatud, on piisavalt aega, midagi ei juhtu enne 2011 kümnendat aastat, kui juhtub, või juhtub hiljem. Nii et kutsuksin üles rahule, rahule ja veel kord rahule ja kogu selle asja selgeks. Võib-olla meil on pisut teine kuulaja, kui selle lehelugeja. Lühidalt seda teha kahjuks ei saa, sest selle artikli maht on kaks täislehekülge ja olen enam-vähem kindel, et need, kes on praegu rahutud, muutuvad oluliselt rahulikumaks. Pärast selle selle lugemist. Aga need, kes ei ole praegu rahutud esitavad siis selle küsimuse, et nii-öelda eneseväljendamisoskust meie küpsuseksamil tulevikus kontrollitakse. Kontrollitakse ja selle artikli pealkiri on kirjand, ei kao. Õpetajat kutsutakse eksami parandamisele kaasa. Eesti asja lõpetuseks tahaks kangesti kiita kogu Wiedemanni konverentsi, korraldustoimkonda ja Väike-Maarja rahast kes kutsusid meid oma rahvamajja Eesti keeles Euroopa asju arutama. Kes sööstsid ja katsid meid ning oma kodusel lahkel moel andsid sellele kokkusaamisele inimliku mõõtme. See on suur asi, isegi eksootiline maa luht oli olemas korrastatud alevi vahel, aga nüüd on aeg kuulata Udo Uibo etnomioloogia minuteid. Nii nagu Wiedemanni auhinna puhul. Algus oli Jüri silla käes, nii on meie järgmine rubriik sündinud Helmut Ein Pauli fondi stipendiumi toel. Rahvuskultuuri Fondi kaasabil jätkab Udo Uibo. Tegusõna Siiberdama on üks neid sõnu, mille tähendus on viimasel ajal nihkunud. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus on Siiberdama märgendatud kõnekeelseks ja selle tähenduseks on antud tantsima. Lisatud on näitelaused tantsupõrandal Siiberdas kümmekond paari tantsumuusikasaar. Poisid Siiberdasid tantsuõhtul nahad kuumaks ja olen selle poisiga ühel peol paar tantsu Siiberdanud. Esimese õigekeelsussõnaraamatuna on säärase tähendusega verbi esitanud 1960. aasta õigekeelsussõnaraamat, kus Siiberdama paikneb märksõna Siiberal ja tähenduseks on pakutud kõnekeelselt kraadelikult tantsima hangeldama. 1976. aasta õigekeelsussõnaraamat on loobunud ise loomustusest kraadelikult ja andnud tähenduseks lihtsalt kõnekeelselt tantsima. Tähendus Angeldama on välja jäänud. 2006. aasta õigekeelsussõnaraamat. On lisanud tantsima, kõrvale tähenduse ringi hulkuma, mis näitab, et aja jooksul on sõnakasutusala avardunud. Kiirpilk internetti kinnitab, et muutus on olnud jõuline tähendus, tantsima tuleb esile haruharva ja sõnassiibedama sageli ühendverbina ringi. Siiberdama on saanud sihitud liikumist märkida Ekspressiiv sõna. Enam ei Siiberda üksnes inimesed, vaid ka kassid, rotid, ussid, autod, bussid, jalgrattad ja laevad. Toon mõned juhunäited paljude hulgast. Leedu Siiberdab ringi ja jagab näpunäiteid igaks elujuhtumiks. Toas siiber saab ratastooliga ringi 85 aastane mehemürakas kuratsa mees Siibeldati, istu maha ja võta viina. Mõelge selle peale, kuidas Bush iga päev kuskil Siiberdab ja kedagi maha materdab. Aga ega rotid ise ka kasside nina alla Siiberdama ei lähe. Varem sõitis ikka bemmiga ringi, aga viimasel ajal Siiberdab jalgrattaga küla vahel ja nii edasi. Kui 1960. ja 76. aasta õigekeelsussõnaraamat on paigutanud verbi Siiberdama sõnaartiklisse siiber siis on sellega viidatud ka asjaolule, et siiber ja Siiberdama kuuluvad etümoloogiliselt kokku. Sõna siiber ilmub eesti kirjakeelde ahju siibri tähenduses 19. sajandil. Tegemist on ilmse laenuga saksa sõnast siiber, mis on tuletatud verbist šiiben lükkama. Saksa liidet e r kasutatakse ühelt poolt tegijanimede, teiselt poolt instrumentaal tuletiste moodustamiseks. Fiiber võib niisiis olla nii see, kes lükkab kui ka see, mida lükatakse Eesti ahju ja voodisiiber samuti liitsõna rehven fiiber põhjal. 20. sajandi algul moodustatud kirjakeelne tõlkelaen arvutuslükati üles kõnekeeles on kujunenud lihtsalt lükati esindavad viimast võimalust. Aga Eesti Siiberdama ei lähtu mõistagi ahju ega voodisiibritest, vaid selle aluseks on saksa sõna fiiber eri tähendus, mis saksa-eesti sõnaraamatutest näib puuduvat. See tähendus pärineb esimese maailmasõjajärgsest ajast, kui Euroopa noorsoomeeli vallutas džässmuusika Sestandi saatel tantsimine. Sääraseid moetantse nimetati Weimari vabariigi šiiberdance ehk siis lükke tantsud või wakeldence eksistaarumis, tantsud ning sõnaga šiiber hakati tähistama Vans stepi saksa pärast varianti noorest Weimari Vabariigist jõudis šiiberdamine 1900 kahekümnendail aastail ka noorte Eesti Vabariiki. Populaarne karikaturist kori on oma sarja Eesti metsakolkas Euroopa ja meie ühel pilapildil kujutanud vormikat mammid kes lükkab enda ees tantsupõrandal kiilas täis prillipapat ja pildi allkiri selgitab. Lääneriikides on eluõiguse saanud paljud uued tantsud. Meil aga šiiberdatakse endiselt täie auruga. Eesti keele Instituudi kirjakeel arhiivis sõnal Siiberdama esimene näitesedel pärit 1931.-st aastast Mait Metsanurga näidendist agulirahvas läheb ajalukku, kus kõrvitsa-nimeline tegelane praalib. Ei noh, kurat, ma olen omal ajal ministri prouadega šiiberdanu, palun järgneb autori selgitama. Repliik läheb Marta aga tantsima, kes juba üsna hoos ja vahetevahel hirnahtab oma mälestustes kuldseid nooruspäevi meenutav ja kommete lamestumise üle nurise. Varturaatson on koondanušiiberdamised stepi džässi tänuväärselt kõnekas lausesse. Toona pallil ainult tantsiti, palli ruumides puudusid sööma joomalauad, kodus söödi isu täis kontserdisaalides tantsiti. Tantsud olid ka hulga vahelduslikumad kui hilisema šiiberdamised ja stepid. Surmavalt monotoonse džässi saatel mööda minnes võiks meenutada omaaegset slängi väljendit Pilükkama tähenduses tantsima ja küsida. Kas ei võiks seegi olla saksa sõna šiiber tähendusest inspireeritud? Need olid Udo Uibo ettumioloogia minutid viimane aeg toimetajal pillid kotti pista ja koju Siiberdada. Aitäh kuulamast ja kuulmiseni, ütleb maris Johannes.