Kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva 11 novembri olulisemad sündmused. Mina olen Mari Rebane. Riigikogu rahanduskomisjon hääletas läbi järgmise aasta riigieelarve parandusettepanekud, nagu ikka opositsiooni ettepanekuid ei toetatud. Tallinki juhatuse esimees Enn Pant siirdub Tallinki nõukogusse. Uueks juhatuse esimeheks saab Janek Stahlmeister. Ettevõtete jaoks on kasvavaks probleemiks oskustööjõu leidmine ja hoidmine ning suurem osa ettevõtjatest kavatseb tuleval aastal tõsta palkasid ja teha investeeringuid. Nii selgub kaheksa Kesk- ja Ida-Euroopa riigi äriliidritest läbiviidud uuringust. Majanduse pulss 2014. Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut ravikindlustuskaitse küsimuses. Justiitsministeerium, sotsiaalministeerium, ministeerium, politsei- ja piirivalveameti näol käivitasid teavitus kampaania, ava silmad. Kampaania eesmärk on tõsta Eesti elanike teadlikkust naistevastase vägivalla olemusest ja kutsuda inimesi üles vägivalda märkama abi saamiseks professionaalide poole pöörduma. Kultuurikatla tänast detailplaneeringu arutelul hindasid osapooled positiivseks. Täna tutvustasid oma algava hooaja plaane Eesti kahevõistlejad ja suusahüppajad. Kahevõistlejad treenivad koos Rootsi murdmaasuusatippudega. Suusahüppajad loodavad pääseda MK-etappidel 30 parema sekka. Öö tuleb viimane, kuid päev peaks olema sajuta. Õhutemperatuur on öösel kolm kuni kuus, homme päeval kuus kuni kaheksa kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Riigikogu rahanduskomisjon arutas täna järgmise aasta riigieelarve eelnõule tehtud parandusettepanekuid. Uku toom käis Toompeal asja lähemalt uurimas. Rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev nendib, et komisjon võttis arvesse valitsuse viimasel hetkel tehtud ettepanekuid kuid mingeid sisulisi muudatusi ei ole. Kõik need teemad, mis seal olid aktuaalsed viimasel hetkel näiteks palgatõus, õpetaja ja siseturvalisus, näiteks kultuuritöötajad, nende suurem palgatõus, see on nüüd ära jagatud vastavalt õigetele, siis eelarveridadele ka piiriga seonduvad küsimused, et need, mis tegelikult on ära markeeritud juba valitsuse või sel hetkel, kui valitsuses Riigikogusse tuli, et on leidnud siin oma õige koha. Traditsioon on, et opositsiooni ettepanekuid ei toetata, nii ka seekord. Mis kõrvale heideti? Keskfraktsiooni juht Kadri Simson. Keskerakonna poolt jäi siis toetuseta ettepanek, et Eesti riik maksaks meie põllumeestele lubatud mahus täiendavaid põllumajandustoetusi. Jäi ettepanek toetuseta, mis oleks tõstnud koolilõunamaksumust senisel 78-lt sendilt ühele eurole. Ka ei toetatud seda, et järgmine aasta ei viidaks ellu kergkütteõli aktsiisitõusu, mis teeb väga paljudele majapidamistele, kes kütavad oma koduõliga kodukulud kallimaks ja lisaks ei toetatud ettepanekut, et maakonnaliinidel ei peaks enam piletiraha koguma ja riik saaks suurendada dotatsiooni ja teha maakonnaliinid tasuta kõigile sõitjatele. Võib lisada, et keskfraktsiooni ettepanekute katteallikaks oleks olnud tulumaksu alandamata jätmine järgmisel aastal aga veel üks küsimus, mille IRL täna üles tõstis. Rahanduskomisjoni liikme Helir-Valdor Seederi sõnul näitab Euroopa Komisjoni värske hinnang Eestile, et järgmise aasta riigieelarves laiutab 300 miljoni euro suurune auk, mida valitsus varjas riigieelarve esimesel lugemisel. Rannar Vassiljev ütleb, et jutt käib vanast asjast. Nimelt on küsimus selles struktuurses tasakaalus ja selles, et Euroopa komisjon hindab meie siis tsüklist majandusolukorda erinevalt, kui näiteks Eesti riik või rahandusministeerium, Eesti pank, OSCD, IMF, ehk siis nende nägemus on see, et me oleme nii-öelda oma potentsiaalsest majanduskasvust üle kõigi teiste arvamus, et me oleme sellest veel allpoole, see praktiliselt ka, mida see tähendab, praktiliselt ei tähenda tegelikult midagi selles mõttes, et Euroopa Komisjonil on esitatud eelarvekava, ta on sellega nõustunud, ta ei ole palunud Eestil teha seoses näiteks ülemäärase eelarve defitsiidiga ühtegi muudatusteta. Tallinki nõukogu rahuldas senise juhatuse esimehe Enn Pandi palve astuda alates esimesest jaanuarist juhatuse esimehe kohalt tagasi. Ettevõtte juhatuse esimeheks saab uuesti vastast firma pikaaegne finantsjuht ja senine juhatuse liige Janeks tallmeister. Enn Pant jätkab tööd Tallinki nõukogus. Mall Mälberg küsis, miks Paint tegevjuhi kohalt taandub. Siis ma olen 18 aastat olnud selle koha peal ja ma ei lahku nagu Tallinkis kuskile ma lähen Tallinki nõukogusse ja jään firmale kaasa elama strateegiliste otsuste tegemisel, aga päevategemised juhatuse esimehe kohale arvan ma, et Janeks tallmeister on väga tubli mees, kellega me koos oleme kaua töötanud ja ma arvan, et ta viib firmat edasi järgmisele tasemele. Oma tööle pole üldiselt kerge hinnangut anda, et millises seisus firma järglasele üle annab. Firma on heas seisus ja ma usun, et Janek viib seda edasi ja viib seda veel paremasse seisu. Tallink on tõstnud Eesti laevanduse vähemalt Läänemeres juhtivale kohale ja ma arvan, et ka Euroopas Tallink Grupp on Eesti laevandusettevõte, millele kuuluvad laevad sõidavad Läänemerel Eesti-Soome-Eesti-Rootsi ja Läti-Rootsi liinidel. Tallinki kuulub ka mitu Soome laevandusettevõtet, ennekõike Silja Line. Tallink Grupp on kiirelt kasvav ettevõte ning investeerinud moodsasse laevastikku ja uute liinide avamisse viimase 10 aasta jooksul kokku 1,8 miljardit eurot. Pärn annab tööd ligi 6800-le inimesele. Tallinki järgmine tegevjuht Janek Salme meister on olnud firma finantsjuht alates 2005.-st aastast. Peamine ülesanne on säilitada number üks laevafirma positsioon ja tugevdada seda, et selles mõttes on see väga suur vastutus, mis on usaldatud minule. KPMG kaheksa Kesk- ja Ida-Euroopa riigi äriliidrite seas läbi viidud uuring majanduse pulss 2014 näitab, et ettevõtete jaoks on kasvavaks probleemiks oskustööjõu leidmine ja hoidmine ning suurem osa ettevõtjatest kavatseb tuleval aastal tõsta palkasid ja teha investeeringuid. Kristi Sobakult lähemalt. Majanduse pulss. 2014 hõlmas Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Rumeeniat, Slovakkia, Tšehhit ja Ungarit. Tulemuste järgi paigutub meie kodumaa nende riikide seas pigem pessimistide hulka, ütleb KPMG Baltics juhatuse esimees Andres Jeckers. Võiks öelda, et Eesti ettevõtjad ja tippjuhid pigem on muutumas pessimistlikumaks nad igapäevaselt nagu järjest rohkem lihtsalt läbi oma äritegevuse tunnetanud seda, et väga keeruline on Eesti oludes kasvada väga keeruline on Eesti oludes töötajaid leida, töötajaid hoida ja samal ajal hoida muidugi kasumlikkust tõsta ja ettevõtluse eesmärk on ikkagi kasumit teenida. Nii et need murenoodid järjest rohkem nagu löövad esile võrreldes näiteks kas või sellega, mis kaks aastat tagasi see uuring näitas. Teiste uuritud riikidega võrreldes tunnetavad Eesti ettevõtjad tööjõu olukorra tõttu suuremat töötajate poolset sundi palkasid tõsta kuid tegelikult peaks mõtlema paar aastat ette ja palgatõusu veidi pidurdama. Toobiegers välja. Tegelikult ettevõtted peaksid kindlasti samaväärselt tegelema ka sellega, et ikkagi leidma uusi lahendusi salt tootlikkuse tõstmiseks, võib-olla uusi lahendusi ikkagi võtta teenuste või toodete näol. Nii et see, kas peab ikkagi selgelt nagu kaasas käima sellele, et palkasid tõsta. Valdav enamus küsitletutest ootab keerulisele majandusolukorrale vaatamata tulevaks aastaks majanduskasvu. Siin on kõige optimistlikumad ühe kuni kolmeprotsendilist kasvu, prognoosivad leedukad. Negatiivsemad taas Eesti ettevõtjad, kellest paljud arvavad, et majandus kasvab kas alla ühe protsendi või üldse mitte. See tähendab, et meie äriliidritele ei ole usku pankadega rahandusministeeriumi prognoosidesse, mis lubavad rohkem kui kaheprotsendilist majanduskasvu. Mis puutub aga maksusüsteemi, siis kõigi uuringus vaadeldud riikide ettevõtjate jaoks on oluline selle lihtsus, seda ka e-süsteemidega uhkustada vabas Eestis, märgib KPMG Baltics maksuteenuste juht Joel Sernask. Kõige rohkem tekitab ettevõtjatele maksustamise juures tuska sotsiaalmaksu kulu, mida peetakse kõigis uuritud Kesk ja Ida-Euroopa riikides ettevõtjate jaoks liiga kõrgeks. Sernast toob esile, et rohkem kui kolmandik küsitletud Eesti ettevõtetest arvab, et sotsiaalmaksu juhatus töötaja ja tööandja vahel võiks muuta. Praegu on niimoodi, et sotsiaalmaksu maksab täies ulatuses tööandja, mis siis arvutatakse brutopalga pealt kolm protsenti pluss siis töötuskindlustus. Ehk et kui töötaja brutopalk on 1000 eurot, siis tegelikult on ettevõtja kulu 340 eurot, tema töötasu peale aga töötaja seda kolmesadat neljakümmet eurot, mis tema brutopalgale lisaks tuleb, kuidagi ei tunneta. Järelikult ettevõtjate poolt vaadates tundub, et võib-olla töötajad ei väärtusta päris täpselt seda, et missugust kulu ikkagi ettevõtja kannab nende palgaga seoses. Riigikogu arutas täna õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekud ravikindlustuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Uku toom annab ülevaate. Õiguskantsler ei ole rahul olukorraga, kus Eestis osa inimesi on teistega võrreldes ebavõrdses olukorras. Nad ei oma ravikindlustust ühe ravikindlustuse seaduse sättes kirjas oleva tingimuse tõttu sotsiaalmaksu maksmise kohta. Indrek Teder. Tellijad peavad maksma riigile isiku eest iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt niinimetatud sotsiaal kolm maksu miinimumkohustuse summas. Sel aastal on sotsiaalmaksu miinimumkohus võrdne ümardatuna 106 euroga. Teiseks tingimuseks on, et need 106 EUR maksaks näiteks töövõtulepingute alusel tööd tegeva isiku eest üks tema tellijatest. See tähendab, et kui inimene töötab näiteks töövõtulepingute alusel, täidab töövõtu korras tingimuse mitmele kliendile, kes kõik kokku maksavad tema eest 106 eurot siis jääb inimene ravikindlustuseta. See tähendab, et hoolimata selles, et inimene eest on nõutud ulatuses maks ära makstud kindlustuskaitset ta ei saa. See probleem puudutab neid inimesi, kes teevad iga kuu mitmeid väikesi tellimustöid erinevatele tellijatele ja ükski tellimus ei ole nii suur, et selle pealt makstav sotsiaalmaks ulatuks 106 euroni kokku. Aga neid summasid ei liideta, mis Indrek Tederi veendumuse kohaselt toob kaasa nende erineva kohtlemise ja ühtlasi vastuolu põhiseadusega. Kuigi selliseid inimesi ei ole eriti palju. Täna toodi välja mitmesuguseid arve, aga igal juhul ei ületa see arv mõnda sadat. Kuid see ei tähenda, et probleem vähem tähtis oleks. Mingit erilist aruteludel mina ei olnud. Nii põhiseaduskomisjon kui sotsiaalkomisjon toetasid õiguskantsleri ettepanekut, et süsteemi tehniline suutmatus ei tohi olla inimeste ebavõrdse kohtlemise põhjuseks. Ühte meelt oli ka suur saal ning lasen lõpetada põhiseaduskomisjoni liikmel Väino lindel. Ja kui nüüd keegi küsiks, et mis edasi peaks saama siis teebki riigikogu esimees sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada juba vastava siis ravikindlustusseaduse kooskõlla viimiseks meie põhiseadusega algatada vastav eelnõu. Justiitsministeerium sotsiaalministeerium ja siseministeerium politsei- ja piirivalveameti näol käivitasid teavituskampaania ava silmad. Kampaania eesmärk on tõsta Eesti elanike, eriti noorte teadlikkust naistevastase vägivalla olemusest ja kutsuda inimesi üles vägivalda märkama ja abi saamiseks professionaalide poole pöörduma. Kristi Sobak käis avaüritusel. Paania klipid ja plakatid peavad andma ühiskonnale selge sõnumi, et igasugune naiste vastu suunatud vägivald on lubamatu. Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Joosep Kaasiku sõnul võib politseisse jõudnud juhtumite põhjal öelda, et suur osa lähisuhtevägivallast on pööratud just naiste vastu ning politseisse pöördutakse enamasti viimases hädas. See probleem ei ole selline, kus värskelt üks juhtum on aset leidnud ja siis tullakse politseisse sellest teatama, vaid tavaliselt on see juba korduv probleem. Lähisuhtevägivalla juhtumitest, mis jõuavad politseini, suur osa ehk 84 protsenti juhtub koduseinte vahel, mis tähendab seda, et palju oleneb teiste inimeste märkamise võimest arusaamise võimest, mis seal peres toimuma saab. Igapäevaselt jõuab politseini 25 kuni 30 teadet naistevastase vägivalla juhtumite kohta. Sünge statistikast räägib endine politseinik, praegune justiitsminister Andres Anvelt. Kui meil on Eestis üle kolmandiku mõrvadest on perevägivallaga naistevastase vägivalla, siis on see probleem seal võrreldamatult kõrgemad enamus mujal maailmas. Euroop teine asi on see, et kui ma lähen 10 protsenti inimestest tunnistab, et on ohver oma elus. Eelmises töös. Logisin naiste varjupaiku külastades inimestega rääkides möönan seda, et tegelikult ju väga paljud on kahevahel, kas ta nüüd kaugelt peksa saanud, aga ta ise, Nathan süü. Inimesed, kui te olete saanud peksa, siis teise süüdi olla isegi siis, kui te olete võib-olla mitte kõige parem frukt maailmas, eks ju. Aga nii kui ei ole füüsiliselt kallale tuldud, olete te ohkan, siin ei ole mitte mingisugust õigustust. Sotsiaalministeerium on aastaid rahastanud naiste varjupaikasid ja panustab koolitustega. Minister Helmen Kütt nendib, et ükski kampaania ei muuda küll probleeme olematuks, kuid eesmärk on panna inimesed märkama ja julgustada neid abi saamiseks professionaalide poole pöörduma. P kui pöördumiste arv tõuseb, uskuge on üks kampaania tulemust, me ei ole ükskõiksed, ei julge sekkuda, ei julge helistada. Meie eesmärk oleks see, et rohkem peatatakse sellistest olukordadest siis siis kui sa tead seda olukorda lahendada. Avatud on üleriigiline tasuta lühinumber 1492, millel saavad päevaringselt nii eesti kui ka vene keeles abi küsida kõik füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda kogenud naised. Praktilisi nõuandeid, kuidas end kaitsta, vägivaldse suhte eest pöörduda ning mida teha abi saamiseks ja pakkumiseks saab ka veebilehelt avas ilmad poee. Andres Anvelti kinnitusel on 98000 eurot maksev kampaania vaid üks osa vägivallavastasest võitlusest. Näiteks allkirjastab Eesti paari nädala pärast Istanbuli konventsiooni, mis paneb riigile tuntava kohustuse ohvritele kaitseks. Järgmisest aastast on eraldi realiseeritud perevägivald, mis eristab seda muudest vägivallakuritegudest ning lapse juuresolekul korda saadetud vägivallaakt on raskendavaks asjaoluks. Nüüd aga välisuudised, ülevaate teeb Reene Leas. Saksamaa kantsler Angela Merkel teatas täna, et praegu uusi Venemaa-vastaseid majandussanktsioone lisaks ei kavandata. Samas avaldas ta kahetsust, et relvarahu kokkuleppest ei peetud kinni ning venemeelsed separatistid viisid lubadustele vaatamata läbi niinimetatud valimised. Me ei ole minski kokkulepete täitmisega rahul, sest suurt osa sellest pole ellu viidud. Sealhulgas ei peeta kinni kokku lepitud relva rahust ja puudub ühesugune arusaam, kust täpselt jookseb ukraina piir. Kantsleri sõnul kavatseb ta rääkida nii Ukraina kui Venemaa presidentidega ja kordas kavatsus laiendada reisikeeldu Ida-Ukraina vastvalitud liidritele. Ka täna jätkus venemeelsete separatistide ühe tugipunkti Donetski ümber mürsud oli, vahendab Reuters. Linna südames oli kuulda üle 10 Suurtüki plahvatuse. Samas jäi ebaselgeks, kelle poolelt mürsud lasti ja mis oli sihikul. Varem on lahingud käinud põhiliselt donetski lennujaama lähedal. Venemaa valmistub aga saatma Ida-Ukrainasse järgmist kolonni humanitaarabiga. Eriolukordade aseministri Vladimir Stepanov sõnul teatatakse selle teelesaatmise aeg nädala lõpus. Venemaa on ka varem saatnud üle piiri niinimetatud humanitaarabi kolonn, mida Ukraina tollil ei ole olnud võimalik kontrollida. Euroopa kohus otsustas, et Euroopa Liidu liikmesriigil on õigus keelduda rahalise abi andmisest ühenduse teisest liikmesriigist tulnud töötutele, kes on riiki tulnud ainult nende hüvede saamiseks. Niinimetatud toetuste turismikohtu otsus, mille aluseks on Saksamaalt pärit kaasus, võib luua olulise pretsedendiga ülejäänud liikmesriikidele. Näiteks võib see anda Ühendkuningriigile õiguse mitte maksta mõnedele sisserännanutele teatud toetusi. Suurbritannia valitsus tervitas Euroopa kohtust otsust, öeldes, et see toetab peaministri positsiooni selles küsimuses. Suurbritannia valitsus on juba toetuste maksmise reegleid karmistanud, nii näiteks peavad Euroopa Liidust sisse rännanud kolm kuud ootama, enne kui saavad taotleda näiteks lastetoetust. Vene kaitseministeeriumi rahvusvahelise sõjalise koostöö osakonna juhi Sergei Košelevi sõnul on üheksandal novembril Eestis alanud NATO manöövrit Rayden change suunatud Venemaa vastu. Õppuste stsenaarium näeb eri tasandite koostöö harjutamist olukorras, kus suurvaenulik riik ründab ühte alliansi liiget. Kui Venemaa välja arvata, piirneb Eesti, kus õppused toimuvad eranditult väikeste sõbralike riikidega. See tähendab, et NATO õppustel on selgelt Venemaa vastane Kallak, ütles Košelev. Täna õhtul toimunud kultuurikatla detailplaneeringu avalikul arutelul ei mahtunud kõik huvilised saali peaaegu äragi. Arutelu ise üllatas positiivselt, ütles Eesti kaasaegse kunstimuuseumi direktor Anders Härm. See mingis mõttes isegi ületas meie ootusi, et noh, see, et linnaplaneerimise amet lubab nagu EKKM maha istuda ja arutada nagu muuseumi arenguplaane pluss see, et tegelikult ikkagi ka nii-öelda Telliskiviseltsiga samas samasugune plaan nagu ees, et siis ja, ja noh, tegelikult siin nagu rääkimiste käigus on jõutud, on jõutud nagu päris kaugemale väga selgeks sai ka see, et on väga erinevatest elu valdkondades teha elualadelt inimesi, linnakodanikke, kohalike elanike ja nii edasi, kes, kes ikkagi ei ole nagu selle detailplaneeringulahendusega nagu töös on ikkagi üldse rahul ja soovivad selle detailplaneeringu muudatus on aga ümbervaatamist ja ma arvan, et seal nagu selle sõnumi nagu esitasime ja ma loodan, et kui sa nagu meedia ikkagi levib poliitikutega, kes selle nagu selle otsusega siis lõppastmes ikkagi vastu võtma ja head loota, et ikkagi õnnestub ühteteist saavutada ja see ala nagu kultuurile Ja ilmast räägib nüüd Kertu Vait, tere. Tere, eeloleval ööpäeval liigub kõrgrõhuhari Saksamaa kahelt üle Eesti kirdesse. Öö on pilves selgimistega, kohati sajab vähest vihma ja tekib udu. Puhub valdavalt läänekaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur kolm kuni kuus kraadi. Päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm, hommikupoolikul püsib kohati udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, pärastlõunal pöördub tuul itta ja tugevneb veidi. Õhutemperatuur on kuus kuni kaheksa kraadi. Neljapäeval jääme põhjapoolse kõrgrõhkkonna ja lõunapoolse madalrõhkkonna piirimaile on pilves ilm ja kohati sajab vähest vihma. Idatuul tugevneb viis kuni 11, päeval saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel pluss üks kuni pluss kuus, päeval neli kuni seitse kraadi. Reede möödub kõrgrõhkkonna edelaservas pilves selgimistega, olulise sajuta. Puhub idatuul kolm kuni üheksa, öösel rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss viis, päeval kaks kuni kuus kraadi. Spordiuudised võtab kokku Karl Mihkel Eller. Täna tutvustasid oma algava hooaja plaane Eesti kahevõistlejad ja suusahüppajad. Kui kahevõistlejatest vennad kail ja Han Hendrik Piho on juba läinud lumelaagrisse Rootsis, kus treenitakse koos sealsete murdmaasuusaasjadega, siis Kristjan Ilves taastub alles kuu aega tagasi tehtud ninaoperatsioonist. Kaheksateistkümneaastane noormees võistleb tänavu nii juunioride kui ka täiskasvanute arvestuses ning kindlasti saab olema raske jagada ennast mõlema vahel. Kristjan Ilves. Noh, siiamaani oleme nagu treeneritega ikkagi nagu arvamusel, et need kaks aastat juunioride tuleb ikka täiega veel võtta, et tuleb võimalik vea tulemusel ära teha seal, et ei saa ja selle kahe aasta taguse pronksi peale nüüd siin jääda, et tuleb kindlasti sile teha. 23 aastane Siim-Tanel Sammelselg ja 20 aastane Martti Nõmme on jäänud Kaarel Nurmsalu tippspordist loobumise järel hoidma. Suusahüppajad aukindlaid eesmärke ei ületa välja öelda, kuid salamisi loodetakse ikka maailmakarikaetappidel kohti 30 parema seas. Homme kohtub Eesti jalgpallikoondis maavõistlusmängus Norraga jätkav Joosep Susi. Peatreeneri Magnus Pehrssoni sõnul on homsest kohtumisest kaks peamist ülesannet. Kõigepealt valmistuda laupäevaseks valikmänguks San Marino, aga teisalt ja laiemas plaanis on tegemist hea väljakutsega. Vastas on tugev meeskond, mistõttu saab valmistuda juba märtsikuiseks. Valik kohtumiseks Šveitsiga. Magnus Pehrsson. Meil on jätkuvalt probleem, et paljud mängijad ei saa koduklubides regulaarselt mänguaega, aga selline seis on valitsenud tegelikult kogu aasta vältel, nii et seis pole täiuslik. Teisalt loodame, et need mängijad on väga motiveeritud. Ründemängu seisukohalt, siis koduklubides pole mängijate seis oluliselt muutunud. Positiivne on see, et Konstantin Vassiljev on tagasi. Loomulikult on tema roll meie ründefaasis väga oluline seda Päeval öö Jana kui ka võimaluste tekitajana. Lisaks on Henrik Ojamaa saanud regulaarselt mängida ja esinenud hästi nii et need on plussid. Kui vaadata mängijaid nende koduklubides. So that's lastesse killuke laps. Eesti jalgpallikoondis kohtub 27. detsembril Dohas maavõistlusmängus 2022. aasta maailmameistrivõistluste korraldaja maagatarriga. Varasemalt on Eesti Katar kohtunud ühe korra, 2010. aastal Dohas peetud matši võitsid võõrustajad tulemusega kaks. Null. Korvpalliklubi Tartu Ülikool rock kohtub täna FIBA ins turniiri B-grupi teises voorus kodus Bulgaaria klubi Sofia Lukoili. Ka Postimehe andmetel teeb rocki ridades täna kaasaga augustis kesi kävitsuskis esimesest mängust vigastuse tõttu. Eemale jäi. Kuulsite Päevakaja number 19553. Mina olen saate toimetaja Mari Rebane ja soovin meeldivat teisipäevaõhtut.