Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 12.-st novembrist stuudios on Kai Vare. Puudega inimesed tuletasid Toompeal poliitikutele taas meelde, et tööhõivereform tuleks veel kord läbi mõelda. Riigikogus oli täna reformi eelnõu teine lugemine. Eesti haridussüsteem ei soodusta ettevõtlikkust ja loovust, mida oleks vaja majanduse arenguks, eriti arengufondi ja riigikogu majanduskomisjoni ettevõtlusteemalisel koostööseminaril. Reformierakond tuli välja maksumuudatuste ettepanekutega, teised erakonnad peavad muudatusi vajalikuks KÕIK konkreetsete muutuste suhtes on kriitilised. Balti riikide võrdluses on kõige rohkem sääste Eesti inimestel, teatas Swedbank värske uuringu põhjal. Eestimaalase keskmisest säästu suurus jääb alla 1000 EUR. Ukraina kaitseminister teatas, et Ukraina valmistub seoses separatistide aktiviseerumist sisuliselt sõjaks. Venemaa laiendab oma kohalolumaailma meediaturule, et edastada moskva vaatenurka maailma sündmustest, aga juba on kuulda ka kriitikat ebaobjektiivsuse pärast. Piimandussektori tasuvad turud on liikunud Aasiasse, Aafrikasse ja ka Eesti piimatöötlemise tehnoloogiat tuleks arendada nii, et saaks kõrge lisandväärtusega tooteid eksportida kaugetesse sihtpunktidesse spordist. Eesti jalgpallikoondis kohtub täna maavõistlusmängus härra meeskonnaga. Nii pika vigastatute nimekirja lisandus enne kohtumist ka Gert Kams. Ilmateenistus lubab ööseks ja homseks vähest vihma. Sooja on öösel üks kuni kuus, päeval neli kuni seitse kraadi. Riigikogus oli täna teisel lugemisel Töövõimereformi edasi arendav seaduseelnõu. Eelnõu kujundab ümber rehabilitatsiooniteenuse korralduse nii tööturu kui sotsiaal valdkonda hõlmavaks terviklikuks süsteemiks ning nüüdisajastab abivahendi teenuse korralduse eelnõu moodustab teise osa suuremast muudatuste paketist. Palju kriitikat saanud eelnõu arutamiseks läks täna ligi kolm tundi, teine lugemine lõppes veidi aega tagasi. Keskerakond ja IRL tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ka see ettepanek ei läinud läbi. Hetkel on teisel lugemisel töövõimetoetuse seaduse eelnõu, mis reguleerib töövõime hindamist ning töövõimetoetuse määramise maksmise tingimusi ja korda. Eelnõu on osa suuremast muudatuste paketist ehk töövõimeskeemi reformist. Reformi sihtgrupp ehk puuetega inimesi esindavad organisatsioonid kogunesid aga täna riigikogu ette koos teerulliga, mis sümboliseeris puuetega inimestest üle sõitvat valitsust. Jürgen Klemm käis kohal. Töövõimereformi pikaajaline eesmärk on aidata töövõimetutele ehk vajadustega inimestel pöörduda tööturule, et siis iseenda heaolu eest seista. Nii kummaline kui see ka ei ole, siis reformi kõige tulisemad vastased on inimesed, kelle elus ei peaks paremaks muutma. Eesti liikumispuudega inimeste liidu tegevjuht Auli Lõoke tõdeb, et see on tõepoolest keeruline probleem ning kõiki nüansse seletada raske. Probleemi on raske mõista. Tõenäoliselt ei saa isegi poliitikud aru, mida teevad, rõhutab looke. Ega siis ei saa panna tervet valmispaketti korraga, et homme on kõik olemas. Aga meil peab olema kava vä vähemalt kuidas minna, milliste sammudega ja kes vastutab, me ju teame, et järjest on valimised, inimesed vahetuvad ja ausalt öeldes selline lubamine, mis meil alailma siin öeldakse, et noh, et oh, tulevad järgmised inimesed, eks nad teevad edasi see kõla kõrvadele hästi. Töövõimetute olukorra parandamine on väga vajalik, erivajadustega töötaja vajab täiendavaid toetusi, ta vajab ümberõppeks tugiteenuseid. Ta vajab tööle pääsemiseks transporti, kuid neid probleeme see reformima randa. Tom Rüütel Tallinna puuetega inimeste kojast võrdleb seda protsessi sellega, kuidas üks loll ehitab maja, kes imestab, miks katus ilma senti ta püsti ei seisa. Reform ei ole läbimõeldud, toonitab Rüütel. Seda me oleme juba siin aasta aega tahtnud öelda, et reformi on alustatud valest otsast, nii see ei käi, kõigepealt on vaja vundamenti, tugevaid seinu, katust jälle hakata edasi vaatama, aga kui neid teenuseid ja toetuseid ei ehitata ylesse, neid ei rahastata piisavalt, siis jäävad inimesed lihtsalt riigi ja kohaliku omavalitsuse vahele lõksu. Reform laseb olemasoleva vaevu toimiva süsteemi peal liugu, arvab ratastoolis kohale sõitnud Sulev, kes täna seisab ka omastehooldajate ees. Kuidagi ta võtab ja viib selle hooldatava hommikul. Nüüd peab dise minema kuskile siis tööle, siis ta peab leidma sellise töökoha, kus ta saab seal kolm-neli-viis tundi tööl olla, et pärast millele hooldatava ära tuua. Ja siis hooldatava eest hoolitsema, õhtul ta maha panema ja kujutage ette, kui kauaks jätkub seda inimest, kui kauaks tervist jätkub. Riigikogu ette kogunenud meeleavaldajad ütles, et kõige rohkem haavab see, et on välja kuulutatud riikliku tähtsusega arutelu, aga neid ei kuula keegi. Eesti ettevõtluse üks pudelikael on haridussüsteem, kus ei pöörata ettevõtlikkuse kasvatamisele piisavat tähelepanu, tõdeti Eesti arengufond ja riigikogu majanduskomisjoni koostööseminaril. Kui ettevõtja riik on Eestil. Kristi Sobakult kuuleme lähemalt. Arengufondi tegevjuht Pirko Konsa võttis globaalse ettevõtlusmonitooringu põhijäreldused Eesti ettevõtluskeskkonna kohta kokku nii. Millega me peame tegelema, on kindlasti see, et kuidas tuua paremini professionaalsed teadmised nende juurde, kes mõtlevad ettevõtluse alustamisest. Milline on see mudel, mis nendest paneb selle idu kasvama, kuidas võtta maha need ühiskondlikud hirmud, kuidas parandada üldist ettevõtjate renomee ühiskonnas ja tegelikult kuidas tuua rahvusvahelist kogemust ja tarka kapitali veel rohkem meie ettevõtjate juurde, et aidata neil see hea idee sellest, nii-öelda niuksed väiksest kohalikult tasemelt kasvad rahvusvahelisele tasemele? Globaalse ettevõtluse arengu indeksit tutvustanud üüria Ojasaar Teenusmajanduse kojast rääkis, et meie haridussüsteem ei kujunda potentsiaalsetes tuleviku ettevõtjates hoiakuid, mis moodustaksid loovust ja julgust kaalutletult riskida ning eksperimenteerida. Et meil oleks sisemine motivatsioon ja võime siis oma teid nii-öelda ellu viia, need oskused ei tule tegelikult praegusest koolisüsteemist. Kui on, siis on sellised haruldased programmid, mis on fantastiliselt nagu Entrum. Aga ta on ainult mingis kahes kolmes maakonnas korraga ja ta käib nüüd ümber Eesti niimoodi, et see on mingi nelja aasta vahega. Ojasaar tõi välja ka ühe magistritöö tulemused, mis ilmestab probleemi haridusega. Sa võid Eestis kunstivaldkonnas ja seal valdkondades käia läbi terve magistriprogrammi ja see pole mitte ühtegi ainepunkti mitte kunagi võtma, mis on ettevõtlusega kuidagigi seotud. See on probleem, me ei taha koolitada tervet ühiskonda inimesi, kes lihtsalt arvavad, et kuskil on mingi fond, mis hakkab nende Valkasi elusi kinni maksma. Investor ja ettevõtja Indrek Kasela leidis, et Eesti arengut takistab konkurentsi ja talendi vähesus selleks, et muuta Eesti kiiresti suunatult majanduslikult aktiivseks keskkonnaks, tuleb kasutada haritud inimressurssi. Kui ma rääkisin täna alustame 10 aastasena tõesti nii Tiigrihüppe number kahega näiteks näeme tulemus tegelikult juba kolme-nelja aasta pärast. Et ma olen nagu kõiki muid meetmeid ettevõtluskeskkonna hüvanguks, kuid eelkõige oma prooviks teha sellise kerkantarliku korraliku pingutuse nüüd ning investeeriks eesti inimese haridusse. Järgmisest aastast algab näiteks nelja-aastane Eesti vabariik 100 selline pidustuste tsükkel ja kummalisel kombel selles riiklikus komisjonis ei osale üldse näiteks majandusministeerium. See on hea võimalus testida paraadide monumentide püstitamise asemel teha midagi püsivamat. Näiteks tegeled tõesti eesti rahva haritusega. Ainukene tasuv investeering, mida riigilt ära tasub teha, seda riiki oleks võimalik järgmised 100 aastat ka pidada. Eesti ettevõtjad aega kritiseerinud ka Eesti maksusüsteemi, mis ettevõtlust väidetavalt takistab. Peaminister Taavi Rõivas tuli valimiste eel välja Reformierakonna uue maksukavaga, mis näeb ette nelja aasta jooksul sotsiaalmaksu langetamist kahe protsendi võrra tulumaksuvaba miinimumi tõstmist kolme heale eurole ning töötuskindlustuse maksemäära langetamist 1,95 protsendini. Uku Toom uuris, mida sellest plaanist arvata. Valimiste eel teadagi keegi ülimat vaimustust üles ei näita, teiste hulgas ka koalitsioonipartneri sotsiaaldemokraatide esindaja Rannar Vassiljev, kes ütleb, et mingeid erilisi uuendusi ta selles kavas ei näe. Kui me võtame näiteks selle maksupoliitika, siis ega siin ühtegi uut ideed ei ole, et tulumaksuvaba määra tõstmine, töötuskindlustusmakse langetamine on täpselt need asjad, millega siis tänane koalitsioon on algust teinud ja kui Reformierakond arvab, et sellega on mõistlik jätkata, siis see on igati positiivne, aga kas nüüd uuendusmeelne on, siis selles osas on küll põhjust kahelda. Muidugi tekib ka küsimus, kust tuleb raha nende muudatuste katteallikana. Taavi Rõivas ütleb, et kõik on olemas. Esialgsete arvestuste kohaselt läheks aastal 2018 vaja 468 miljonit eurot. Umbes kolmandiku kogumaksumusest kavatseme katta kõrgema alkoholi ja tubakaaktsiisitõusuga. Me räägime siin just eeskätt kaugematest aastatest. Teine kolmandik on võimalik võtta kõigepealt, et eelarve tulevase kasvust mitte 100 protsenti ei lähe mitte uute kulude tegemiseks kulude suurendamiseks vaid osa sellest taevasest kasvust läheb siis maksu langetamiseks ja kolmas osa vähemalt kolmandik selle maksumuse mõjust on võimalik katta selliselt tänu nendele maksu langetustel. Majandus kasvab, töökohti luuakse rohkem ja, ja juba sealt tuleb täiendab ka maksutulu läbi siis kõrgema majanduskasvu. Täpsustusi on muidugi veelgi vaja. Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik märgib oma meile saadetud arvamuses, et esialgu ei saada, kuidas transformeerub tööandja sotsiaalmaksumäära langetamine töötaja netotulu kasvuks samuti, kas jutt on ravikindlustuse või pensionikindlustuse osa vähendamisest. Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm märgib, et maksudebatt on tema silmis positiivne, kuna Eesti maksusüsteem vajab uuendusi. Ja nüüd veel tagasi poliitikute arvamuste juurde. Keskerakondlane Kadri Simson ei ole kindel, kas tekkiv maksuauk suudetakse katta üldiselt, pidades silmas eriti tulumaksuvaba miinimumi tõusu, nendib ta. Nii. Need ettepanekud on liiga väikesed ja liiga hilja, see ilmselgelt ei aita meid paigalseisust välja. IRL-i esindaja Juhan Parts kaitseb tulumaksuvaba miinimumi osas muidugi oma reformi ja lisab. Mis puudutab töömaksude üldist alandamist, siis selleks, et tööjõumakse alandada niimoodi, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvaks, tuleks kallimaid töökohti rohkem tuleks vaadata maksukoormuse ülekandmine töö maksudelt, muudele maksudele. Miinimum, millest ta peaks rääkima sotsiaalmaksu puhul on kolm protsenti. Swedbank tutvustas Baltimaade inimeste säästmisharjumuste uuringut, selgus, et inimesed eelistavad hoida säästetud raha pangakontol. Viiendik hoiab oma raha lausa kodus. 15-l protsendil Eesti elanikest polegi mingeid sääste. Jürgen Klemm räägib lähemalt. Balti riikides säästetakse enamasti kuni 10 protsenti sissetulekutest. Peamine motivatsioon raha säästmisel on soovinud keerulisemate aegade jaoks kindlustada. Eesti statistikaameti andmetel tänavu esimese poolaasta keskmine kuupalk 1023 eurot. Swedbanga tellitud uurimuse põhjal jäävad keskmised pangakontol hoitavad säästud alla 1000 EUR. Lee Maripuu Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskusest. Vaadata, ütleme Baltikumi keskmist palgataset ja võrrelda siis seda keskmist säästude mahtu, et Eesti puhul võib öelda niimoodi, et juhul kui inimene kaotaks oma peamise sissetuleku praegu, et siis nendest keskmistest säästudest piisaks, võib olla ühe-kahe-kolme kuu elamiskulude katmiseks, et see kahtlemata see rahaline puhver võiks olla suurem, aga positiivne on siiski see, et inimesed mõtlevad, sest mis seal enam ja saavad ka, saavad ka senisest enam säästor. Üldiselt peetakse finantskirjaoskust ehk rahatarkust silmas pidades mõistlikuks esiteks oma igakuised asendamatut kulud kaardistada ja siis korrutada see vähemalt kolmega elemente. Tarnesäästude suurus katab kolme kuni kuue kuu väljaminekud kuid alati võib ka rohkem, kuid siis polegi vahest kõige mõistlikum vastaselt raha niisama kontol seista, usub LHV panga maakleri tegevuse juht Alo Vallikivi. Mul on tunne, et inimestel hakkab nende esimene säästmine nagu kohale jõudnud, et see on siiski vajalik, et kui säästu ei ole, siis on väga raske juhtumisi, kui peaks inimene töö kaotama või peaks midagi tervisega juhtuma. Aga järgmine samm siit samuti vaja astuda, et vaadata natuke pikaajalisemalt, esiteks on suuremaks ohuks inflatsioon ja teiseks on siis ka see, et iga selle säästetud summadega siis tahetakse peale hakata, et eesmärgid omale paika panna. Värske Eesti Panga ja TNS Emori koostöös valminud uuring nentis, et Eesti elanike maksed avades on märgatavalt vähenenud sularaha roll. Sarnase järelduseni jõudis, kas Swedbanga tellitud uuring Ja enamus Eesti inimesi hoiab siis pigem oma sääste arveldusarvel 76 protsenti inimestest oma apsis pangakontol, sääste ja sularahana kodus hoitavate säästude hulk me näeme pigem kahaneb igal viiendal balti ja ka Eesti elanikul on sularahasääste kodus, nii kui vaadata säästude suurus tervikuna, siis võib öelda, et arveldusarvel on nad pigem kuni 1000 eurot ja sularahana kodus hoitavad säästud on siis kahanenud kuni umbes 300 euroni keskmiselt. Ukraina sõjavägi valmistub uuteks sõjalisteks operatsioonideks seoses Venemaa ning Ida-Ukraina separatistide aktiivsemaks muutumisega, teatas kaitseminister Stepan Boltorak. NATO teatas täna Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni teateid, kinnitades, et Venemaa on viimasel ajal hoogustanud vägede ja sõjatehnika saatmist Ida-Ukraina separatistidele. ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb täna erakorralisele istungile Ukraina kriisi arutama. Esimest korda inimkonna ajaloos maandus vaid mõne minuti eest uurimisrobot liidile. Roboti saatis komeedi 67 B pinnal Euroopa kosmoseagentuuri sond Rosetta. Teadlased loodavad saada roboti abil esimesi lähipilte komeedist ning saabuma hakkavad kovnikaalsed analüüsid. Teadlased tahavad teada, kui palju on seal vett, orgaanilisi aineid ja üllatusi. Rosetta saadet Tigomeet 67 B poole teele 10 aastat tagasi ning komeedi orbiidil on ta tiirelnud juba augustist saati. Ajal, kui Venemaa laiendab oma kohalolumaailma meediaturul, et anda nagu Moskva rõhutab lisaks lääne nägemusele maailmas toimuvast ka teine vaatenurk on ta silmitsi juba kriitika ja võimalike karistusmeetmetega ebaobjektiivsuse pärast. Briti meedia järelevalveorganisatsioon hoiatas seal nähtavat Venemaa telekanalid tartee, et seda võib oodata sulgemine, kuna Ukrainas toimuvat kajastatakse selgelt vildakalt. Neeme Raualt kuuleme lähemalt. Suurbritannias nähtav Vene telekanal artii on nimetanud Ukraina valitsust ebaseaduslikuks, väitnud, et seal on sidemed neonatsidega ja rõhutanud, et Kiiev on ajamas selgelt vene-vastast poliitikat. Ukraina võimudele nende väidete kinnitamiseks või ümberlükkamiseks saadetes sõna ei antud. Briti seadused näevad, et kõik ringhäälinguorganisatsioonid peavad uudiseid vahendades olema sõltumatud. Eriti oluline on see teemade puhul, mida ümbritsevad suured poliitilised vastuolud, märgitakse Briti meedia järelevalveorganisatsiooni Ofcom sel nädalal tehtud pressiteates. Ofcom sõnul võib Vene telekanal samasuguse praktika jätkumise korral seista silmitsi trahvi või isegi tegevusloa kaotamisega. Moskvas ilmuva inglisekeelse ajalehe Moscow Times teatel väitis artii Ofcom-ile saadetud kirjas, et nad tõepoolest peavad Ukraina valitsus, mis sai võimule pärast moskvameelse presidendi kukutamist ebaseaduslikuks ja seepärast ka selle vaateid tähtsusetuteks. Briti meediaorganisatsiooni ja vene telekanali vaidlus pälvib tähelepanu ka seetõttu, et artii on osa Venemaa uuest, praegu rajamisel olevast rahvusvahelisest meediamasinast. Sel nädalal teatati uue multimeediaorganisatsioonist Sputnik loomisest, mis hakkab edastama materjale 30. keeles ka eesti keeles ning selge on, et ka selle kanali uudistel hakkab olema nähtav Moskva pitser. Sputniku juht on eelmisel aastal uudisteagentuuri RIA Novosti asemele loodud katusorganisatsiooni rassiiatseevoonia peadirektor Dmitri Kirillov, kes tuntud oma lääne-vastaste avalduste ja näiteks ka homoseksualismi teravalt hukkamõistvat väljaütlemiste poolest kes seal jõhvi eitanud, sel nädalal uut kanalit tutvustades, et see aitab Venemaal pidada läänega infosõda. Maailmas on riike, kes püüavad oma tahet peale suruda nii lääne kui ka ida Litlaskissilov viidates selgelt USA-le ja liitlastele. Tema sõnul on selline käitumine tekitanud verevalamist, vallandanud kodusõdu ja mitmevärvilisi revolutsioone ning hävitanud riike nagu Iraak, Liibüa, Gruusia, Ukraina ja Süüria. Venemaa pakub omalt poolt maailmamudelit, kus eelistatakse humaansust. Me toetame multitahtset multiilmselt maailma ja meil on selles vallas palju liitlasi, ütleski seal jov. Vene multimeediakanal. Sputnik hakkab rahvusvaheliselt tööle tuleval aastal puid. Juba sel nädalal edastab ta internetis uudiseid. Muuhulgas oli sel nädalal väljas nimekiri Kiievi viiest suuremast veast. Ukraina kriisiga tegelemisel. Kuna piimandussektori tasuvad turud on liikunud Aasiasse Aafrikasse, siis on Eestis vaja arendada piima töötlemise tehnoloogiat, nii et saaks kõrge lisandväärtusega tooteid eksportida kaugetesse sihtpunktidesse. Marii Kangur jätkab. Praegu müüb Eesti Aasiasse näiteks piima ja vadakupulbrit aga veel ei ole see turg saavutanud vene turuga sarnast positsiooni, kuhu sai enne sanktsioone müüjaga otse lõpptarbijale mõeldud tooteid nagu näiteks juustu. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esimehe Jaanus Muraka sõnul on kauge aga perspektiivika turuga hea ekspordiäri tegemiseks vaja tehnoloogilist edasiminekut. Täna ongi meil vaja teha pikema säilivusajaga tooteid, mitte seda siis läbi konservantide või säilitusainetekasutuste, aga on uuemat tehnoloogiat, kus kasutatakse siis ultrakõrgeid temperatuure ja tooted on samuti natural reaalsed, aga neid on võimalik müüa siis kaugemate maade taha turgudele, kus on tõsine nõudlus, kus on suur majanduskasv ja me oma toote sortimenti poolest ei saa täna kõiki piimatooteid kaugetele maadele eksportida. Eesti maaülikooli teaduri Ants-Hannes Viira hinnangul on praegu Eestis seis selline, et viimase 10 aasta jooksul on kasvanud nii piimatootjate tootlikkus kui konkurentsivõime. Seevastu piimatööstuste tootlikkus on mõne näitaja osas isegi vähenenud. Näiteks kui me võrdleme, kui palju töödeldakse piimatööstustes ühe töötunni kohta piima aastas, siis selles osas on olnud tagasiminek, see tähendab, et selline tehnoloogiline võimekus või tööjõu tootlikkus on pigem langenud ja see kindlasti on ka üks koht, mille osas on mahajäämus võrreldes teiste Euroopa riikidega ja seal on kindlasti vaja tehnoloogilist hüpet, sest et andmed näitavad, et kokkuostuhind on kõrgem nendes riikides, kus on ka tööstust, tootlikkus kõrgem. Arenguhüpe üheks eelduseks on uue meieri rajamine, kus saaks piima töödelda efektiivsemalt ja säästlikumalt. Jaanus Murakas. Praegused piimatööstused on kõik teinud väga palju investeeringuid, täitmaks erinevaid nõudeid, samas on tulnud uusi tehnoloogiaid kogu aeg juurde ja me ei saa pikalt nagu toota tootmisüksustega, mis tehnoloogiliselt hakkavad maha jääma, nii et selles mõttes tehnoloogia areng sunnib meid kogu aeg ajaga sammu pidama. Kuna see investeering on väga suur, siis olemasolevad ettevõtted praegu oma finantsvahenditest või oma võimalustest ei ole võimelised üksipäini nii suurt arenguhüpet tegema. Sektoril endal on vaja väga palju vahel läbi rääkida, leida oluline hulk partnereid, kes julgevad seda riski ette võtta, kes on valmis oma vahendeid sinna panustama, et selline suur investeering teha. Marii Kangur Tartu. Eesti ajaloomuuseumi maarjamäe lossi rekonstrueerimise ideekonkursi võitis projekt märgusõnaga simulaator. Võistluselt oodati lahendusi, mis seovad lossi siseruumid ja hoone vahetu ümbruse mugavamaks tervikuks. Võidutöö autorid on Raili Palling, Kärt Lood aru Kadri Kalda, Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov kogu arhitektuuribüroost. Võidutööd projekteerides lähtuti eelkõige tulevase külastaja mugavusest, lausus Raivo Kotov. Hästi oluliseks mõjuriks on ikkagi olemasolev hoone, see dikteegist, neid lahendusi ja oli nii-öelda olulisi asju, millega pidin arvestama, aga samas tuli jällegi tehase olemasolev hoone. Kui lasteaiasõbralik tahaks, et praegusel hetkel ei saa siin ilma treppidest käimata hoones liikuda, siis tuli siia kavandada esiteks lihtja, teiseks osalised, siis vahelagesid muuta, et saavutada kutsuv ja külastajasõbralik õhkkond. Ilmast räägib nüüd Eva-Maria Sula. Tere, Skandinaavia kohal tugevnes täna kõrgrõhkkond, mis hakkab sealt aeglaselt kagusse liikuma ning hoiab Eesti oma lõunaservas. Vaatamata tõusvale õhurõhule on õhk jätkuvalt niiske ning eeloleval ööl võib kohati vähest vihma sadada ja siin-seal tekib udu. Rõhkkonda survestab lõuna poolt madalrõhulohk, idatuul tugevneb viie kuni 12, hommikuks saartel ja rannikul iiliti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel üks kuni kuus kraadi plusspoolele. Homme päeval on pilvkattes selgimisi, kuid paiguti tuleb vähest vihma. Puhub idatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhusooja on neli kuni seitse kraadi. Reede, laupäev mööduvad kõrgrõhkkonna servaaladel. Päike jääb enamasti pilvede taha, kuid ilm on olulise sajuta ning mõõduka ida-kagutuulega. Õhutemperatuur langeb öösiti Sisemaal kohati kraadikese miinuspoolele. Päeva sooja tuleb reedel ja laupäeval kolm kuni kuus kraadi. Spordisõnumid võtab kokku Karl Mihkel Eller. Täna õhtul kell üheksa toimub Oslos Eesti Norra jalgpallikoondiste maavõistlusmäng. Kui eelnevalt tuli teadet kohtumises ei saa kaasa teha ründaja Henri Anier ja kahtlen, on ka Martin Vungi osalemine, siis nüüd on kindel, et tagareievigastuse tõttu jääb pingile ka Gert Kams. Kui Eesti peatreener Magnus Pehrssoni sõnul Norra ja laupäeval peetavas EM-valikturniiri kohtumisest San Marino. Vaat tähtis muuta ründefaasi, üleminekud kvaliteetsemad, aga kas siis Norra peatreener Peer Mattiase arvates on Persson juba üksjagu muudatusi teinud? Beer maitia söökmi tõlgib Joosep Susi sidet Launises hoolveedi ookeana eest. Et siin õige jutt. Ma näen, et Magnus paar sõnul suutnud Eesti koondise juba praeguseks panna väga organiseeritult mängima. Nagu näitavad tulemused, on kaitse hästi struktuur broneeritud. Ta on kindlasti üks andekamaid treenereid kogu Skandinaavias, nii et minu arvates on Eesti langetanud õige valiku. Joel lindpere mängis minu käe all väga hästi, oli üks paremaid mängijaid, kui olime väga lähedal Bilbao alistamisele Euroopa liiga play-off'is. Seejärel tegi ta kaks head hooaega New Yorgis. Hea meel on teda taas näha. Rünnakuid ehitab Eesti üles mõlema keskkaitse kaudu. On näha, et sellele on kulutatud palju aega. Seal on nad ohtlikud ka vasturünnakutega. Meie jaoks on tegemist hea meeskonnaga, kelle vastu mängida. Eesti jalgratturite liit tõmbas tänavusele hoo Pääle pidulikult joone alla. Üheks parimaks sõitjaks, kes terve aasta vältel suutis stabiilset vormi näidata, oli Astana meeskonnas sõitev Tanel Kangert. Tour de France'il 20. koha saanud Kangerti meeskonnaga liitub uuelt. Seal on veel teinegi eestlane, tänavu Cofidises pedaaliv Rein Taaramäe. Kangert usub, et mõlemad Vändrast pärit mehed suudavad ühes meeskonnas sõitmisega tulemuses realiseerida. Tanel Kangert. Et enda isiklikud tulemused jäid tegemata, aga meeskonnani suutsin kasulik olla ja tiim üldjoontes, ma arvan, jäi minuga rahule, et Tour de France'il suutsin siiski üht-teist teha, aga kindlasti on palju mõttekohti järgmisteks aastateks, et mis ikkagi valesti läks, et ma ei jõudnud kordagi hooajaks päris tippvormi ja enda lootusi tulemuste koha pealt ära ei täitnud, kapsast juba tegelikult Jaan Kirsipuu kõrval olnud, et päris oma meest pundis nagu võidusõitjana on kindlasti kasulik meile mõlemale, et mina tegin oma parima amatööri aasta Siskama, sõitsin Riinaga ühes meeskonnas ja ma loodan, et on mõlemale tulemuslik. Pärnus toimunud 10000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril oli teises ringis võidukas. Vladimir Ivanov alistas rootslase Christopher Solbergi kuus. Kaks, kuus. Kaks. Aitäh niisugune oli tänane Päevakaja, mille pani kokku Kai Vare kena õhtut ja kuulmiseni.