Vaata viiele elektri ja vee, R. Ja B nüüd lauli, kiida alamliik. Head inimesed vähemalt. Vähemalt. 5000 aastat on sellel maal kõlanud meie emakeel. Vähemalt 2000 aastat on sellel maal kõlanud regilaul. Ja nüüd laula Mägi koos meiega mõne vana mosse regilaulu, mis me oleme oma esivanematelt pärinud. Need on ikka peetud põhja maalikul rahulikuks ja vaikseks rahvaks, aga kui mõõt täis on ja mõõt on eesti rahval tõesti täis siis näevad kõik, et Eesti rahvas pole tuimade soost ega unistaja hulgast. Selle pärisorjuseaegse teo laulu Me tahtsime laulda täna meeldetuletuseks meie maajuhtidele ja valitsejatele. Ja ehkki üleeilne Vaino Väljase kõne näitas, et meie rahvamõtteid ja tahtmisi on tõsiselt kuulda võetud. Me laulame selle laulu laulu siiski tõestamaks, et meie tänase kindlameelsuse juured on meie maamehe, meie eesti talumehe mõtetes ja salasoovides olnud sajandeid. Laulge kõik kaasa. Läksin külmal künd. Mai. Ei, ta mööda ma ei saama. Mai sain mina mõisanurme Pääle salmina pääle mõisanurme k pääle mõisa k pääle haigu ja see fondi Pääle hoovia stopsas tee pääle hoidilt hõpsas kingi pääle keeld. Tee pääle Hoyoopansi tood saab pääle Aakmansi tood saab pääle Haivaalid ja varba pääle. Ja Pääle haigu ja sona kuradi poiga koobia kuraadee, paiga keeld, reageeriva Leetaaboiga keeld. Davai, ka Opmann, aara, paiga saaboiga, avalid ja varrega paiga. Ja varr ka Vaiga, oi mina siin memm poega, imemmebaiga nen poega, ta ebaega ka tee kui ka oi-oi loomi, kes nüüd laulab, siin laulab, kes nüüd laulab, seevastu, kes ei laula meie vastu, kes nüüd laula rahva vastu. Päevasto, oh teie härra. Seepeale tööd küll seepeale oi, saage üles. Seepeale ta lee peale tulge valda, emaid tolge teema ei oi kuidas valda vaataks, oigas, vaatavad kihelkonda geosaadakse. Kiusatakse pisikesi peenatod. Nataks hoi Ram Toomaid, rai saadakse, tahaks hoi meie saksa osad ja saada loodavad ja rada löödaadia. Ta, ta Toots uudi orja püüda. Kaariaadi ta katsuge uusi karri, vaat ta katsuge, teati aineid uusi le ivaalisi, oi kuhu see maalisi palgad, see päev oli see päevaali, see HJK saanud meie aasta tood saadanud jää aastate tood meie. Löö palka Ma jäävalt ka orjapalka vaeva ja vaeva, kui sai ka soo siin toores kovi saeda Su tares ahoi, kui ei maksa siin majas koi aga küsima ei mina, ta, ta, ta, ta, ta, ta Maksomaari. Hoolitsege koeriaadida leid Joosi lõivaalisi, oi see ivaali palga, geoci, palgalisi, palgalisi, kes teil söömata? Laada saab ma küll laadaarid. Maja folkloorikollektiiv leegajos ja tema juht Igor Tõnurist Rahvas tõuseb taas püsti. Tuntud laul ei ole üksi ükski maa. Meie reporterite Krumm on väljakul seal, kus on rahvas. Eestimaa laul on hoidnud eestlaste südameid ja mõistust kõrgpinge all varsti juba viis tundi. Mida me oleme selle tänase päevaga? Marju Lauristin. Kõigepealt ei ole siin olnud ju mitte ainult laul ja just see, et siin on olnud nii mõistlusele ei mõtlemiseks kui ka tundmiseks on olnud nii üleskutsumist kui hoiatamist. Mu meelest see kõik Paneb mingi niisuguse, mitte, ma ei tahaks seda punkti, kolm punkti sellele tähendusrikkale suvele, mida me oleme läbi elanud sellel aastal. Siin on nüüd kokku võetud tegelikult kõik, mis on sellel suvel olnud, mida me oleme võitnud. On räägitud sellest, et ees seisab veel nii palju, et kui ka isegi tundmatuid ohtusid, on räägitud sellest, et me läheme nendele vastu visalt, kindlalt ja suurte lootustega. Nii et ma arvangi, et see on lõppakord, tänavuse suve lõppakord. Mis te arvate, kas selline üritus on oma aja ära elanud selleks korraks? Ma arvan, et see on kordumatu. Ma arvan, et nii nagu ütles luuletaja seda suve ei tule enam. Tulevad uued suved, tulevad uued üritused. On kordumatu ja selle tõttu ka lõppematu jääb meiega. Ja emotsioonitasandil tuleb edasi minna. Ja ma arvan, et edasi minna tuleb just nimelt mitte emotsioonitasandil. Edasi tuleb minna üsna kaine analüüsi arvestuse tasandil, sellepärast et me oleme saavutanud praegu põhimõtteliselt ju kõikide oma nõudmiste esitamise, kõige kõrgema juhtkonna tasemel. Sellega on tegelikult alanud uus järk. Peame hakkama nüüd mitte enam niivõrd neid nõudmisi kordama, kuivõrd neid nõudmisi ellu viima. Sellest rääkis praegu Edgar Savisaar. Ta rääkis valimistest, mis seisavad ees, ees seisab väga palju. Ma ütleks, lausa positsioonisõda. Sest vähe on sellest, kui on öeldud, et jah, me oleme selle poolt, et tuleb riigikeeleks eesti keel, et kodakondsus tuleb sisse seada, et tuleb kehtestada isemajandav Eesti, et tuleb kehtestada liiduleping. On üldpõhimõtteliselt tasemel selge, aga isegi iga sõna eest iga formuleerib päringu eest, iga konkreetse otsuse eest tuleb ikkagi jälle meil kakelda, tuleb ikkagi jälle seista, tuleb seista kindlalt ja pärast ei ole üldse nõus sellega, mida siin näiteks ütles lõpuks Trivimi Velliste, et võit tuleb niikuinii, võite ei tule niikuinii. Kas meil on kedagi ka tõsiselt karka sellel teel? Ei, ma ei oska öelda kedagi noh, mingis niukses personifitseeritud mõttes, aga karta on veel paljutki karta on meil seda, mis on meis endas võib-olla tõepoolest seda noh, ühelt poolt liigselt niisugust nagu eufooriat mehe poolt võib-olla noh, niisugust noh, mingeid neid konflikte, mis võivad tekkida isegi meile praegu täpselt ette ütlemata päeval või tunnil. Me peame selle tõttu olema järgmisel arukad äärmiselt kindlameelsed ja see on tänase päeva märksõna äärmiselt kokku hoidma tänase, kogu selle, meie suure rahvakooslaulmise minu meelest põhiline tunne peaks jääma meiega. See, et meid on siin palju ühe peo jaoks, nagu juba öeldi, kuid meid on väga vähe tegelikult rahvana ja selle tõttu peame me väga kindlalt 11 toetama. Kuulete ju isegi, aga enne seda tormilist aplausi oli see rahvas käsikäes kolmandik eestlasi. Laulmisele tulevad. Aga enne seda tahan ma ette lugeda, 30 värsirida. Selle tõi täna rahvarinde liige Lembit vinn. Aeg on käes, on tema luule näituse pealkiri ja see kõlab nii. Seda enam ei talu. Et on täis Me metsad, salud meile võõrameelset juttu, oma rahva kaebeid, nuttu. Oleme kõik ära väsinud, sellest kestmeid kõrvalt käsi lausa kamandab ja keelab vaated hoopis alla neelab. Tahab reostada, õued tühjaks teha, mulla põued, tarida kõik järve taha, lausa parseldada maha. Meile jätta ainult sõrad ära kuivanud puude võrad, niigi pääsud lahkunud pesalt rukkilill on kadunud, Cesalt lahes pole enam lesta, nii see enam ei või kesta. Aeg on jõudnud meile kätte tuua välja rahva ette kõikled, vaenulik mõtted, salaselja tagant võtted. Aeg on käes, et lüüa lokku. Eesti vahest tulge kokku. Laulgem ärkamise ajas, nii et maailm vastu kajab. Ainult nii kaob sünge vina, nii saab selgeks taevasina, nii vaid musta mullapõues. Valgus kerkib meie õue. Tere, kallid sõbrad. Meil on hea meel, et ta ei olnud enneolematult palju kogunenud. Täna siia lauluväljakule esitame, saime vana viis laulu, mille me oleme püüdnud tänapäeva vormi seada ja neid laule esitavad ansambel. Liiga laulukoori. Ja meie kõigi eeslauljana loomulikult Ivo Linna. Esimene. Laul pealkirjaga kaunimad laulud. Kas sa oled suure platsi pealt, vaadake korra selja taha, seal on lasnamäe. Järgmine laul räägib sellest õnnetust linnast. Lasnamäel minge üles mägedele. Kollas Laun sellest viieloolises tsüklis on laul, mille pealkiri on sind surmani. Kuule, Taavi, sa, Meil on iva Ta viiva. Õitse. Ja vääris. Kannab pealkirja Isamaa ilu hoieldes laul juba täna korra tuli aga Alo Mattiiseni laul pisut täis vaadi. Ja seda laulu peaksime laulma kõik jällegi koos. Teeksime väikese kraavi. Mina usun enda asse Aukate Narva misse. Hiinaka õile ema olla. Ma olen Eluaseme. Ruut laste arva, mis? Jäävad orjadeks. Noorte meeste noobel Lupe. Kuule Laaja tuubi Kannupoiste kaeva. Aamen. Varres Einar roomla Kogu päevselge. Ma ei taastu. Linale. Ja viimane laulu eestlane olen eestlaseks. Oma Arra vus salata saama ränk on nagu orjaks. Ja. Ja nüüd on ta vaba isaooli. Müüsin ja. Millegi, mis elu ja Ja. Kuulsite vahepeal, kui rahvas puhtalt rahvas laulis, ma siit näen, paljud ei saanud laulda, sest nad nutsid. Ärge teiegi oli, seal oli. 1000 korda kas või alata? Tuur. Avaharra ostma ta saama Aren on ladu orjad. Siin lauluväljak. Küsimus saate toimetaja oli, mis siin praegu toimub ja küllap te ise kuulate, mis praegu toimub. 200000-st kõrist laul, eestlane olen ja eestlaseks jään. Nõnda siis lauluväljak, vaik, kus koha peal või mõtteis on täna usun seda julgesti öelda iga eestlane mõndagi jah, olete juba kuulnud meie raadio otseülekandes, kas stereoprogrammis või Noora pool teises tunnis. Aga praeguseks hetkeks on siis see pidu jõudnud oma kulminatsiooni lähedale. Aga võtkem natuke aega tagasi ja mingem ajas natuke tagasi. Minge vanalinna päevadesse öölaulupidudest ning seitsmeteistkümnenda juuni rahva kogunemisvõi koorifestivali simmanisse või kasvõi kaks nädalat tagasi Rock summerisse ikka siia. Tallinna lauluväljakule. Ikka seesama lauluväljak, kus me laulude ja ühtekuuluvustundega seni tavaliselt vaid iga viie aasta tagant ühislaulupidudel üldlaulupidudel oma sisemisi patareisid oleme laadinud. Nüüd aga tundub, et see lauluväljak saab rahvafoorumite paigaks igal aastal. Ikka seesama ülev tunne meid kõike ühendava eestlasena või õigem oleks öelda eesti maalisusena, sest on tänagi selle, mine tea, isegi paarisajatuhandelise inimese inimhulga sees palju mitte-eestlasi ja ma ütlen ausalt, seest läks süda soojaks, kui kuskil kella poole kahe paiku jõudis sinimustvalgete lippude vahele ka bordoopunaste ja valge triibuga lippe. Meie lõunanaabrite lätlastega vaimustunud emotsioon kinnitas, et me pole siia tulnud mitte endale rusikaga vastu rinda kuuma ega teistele ust näitama aga andma sõbrakäe kõigile, kes austavad ja tunnustavad meie püüdlusi oma rahvatunnetuse saavutamiseks. Nii oli see kell pool kaks, aga esimesed olla jõudnud täna lauluväljakule kohta sisse võtma juba kella 11 paiku siis neli tundi enne ürituse algust. Nüüd aga kahju on küll seda laulu katkestada, kuid meie aeg sunnib tagant helikillu vahendusel tahaks rääkida sellest, kuidas kell kolm siin kõik hakkas. Nendel. August Hermann kirjutas näiteks oma kumme, rahva. Ei teadnud ta ju ise ega arvanud mitte keegi siis, et see laul jääbki eestlastele. Praegune laul siin ei ole keeruline ennustada. See on ka meie tulevikulaul. Nii täna kella kolme ajal oli laululaval hõredalt inimesi, laval käisime siis seal olid ainult koorid ja esinejad, siis nüüdseks on ta lava juba rahvast. Ei ole sellega veel lõppenud. Me laulame veel. Praegu läheb pidu edasi. Meie jätkab nüüd segakoor noorus. Kuid enne paar teadet Lagle Päär, son ema ootab sind tuletorni juures siin minu suhtes vasakul, ole seal. Õpetaja Kivilo ootab oma Ja mul on üsna kahju, et meie võimsused ei ole nii suured, et oleks saanud panna mikrofonid igale poole laululavale ja lauluväljakule. Sest poolest oleme me rääkinud, et see mass laulab ju kogu aeg kaasa. Ma arvan, et kodudes te kuulete seda laulu võib-olla alguses kella kolme rajal oli laul hõredam, sest laulsid ainult vähesed kaasa lauljad ja vähesed koorid. Aga nüüd laulab juba laululavatäis rahvast kaasa, see kõlab läbi meie mikrofonide, aga see ülejäänud 200 või 300 või jumal teab, kui palju rahvast tegelikult on, see laulab ka ja kui meil oleks niisugune, kui oleks, see oleks palju võimsam, aga ma kujutan ette, et asi, mis meil on, teil kõigil on see tunne. Ja see ettekujutus, et me kõik oleme koos üheskoos Martin Peeter Kask oodatakse all staabis ja neetis segakoor. Noorus ja dirigent Merike Toro. Vaimustunud innovatsioonist võisite aru saada, et need Heinz valgu sõnad ei läinud kurtidele kõrvadele ja küllap võite kindlad olla, et igas järgnevas sõnavõtus oli taas ja taas tunda. Kuigi küsin kõigisse siia toodud plakatite hulgast kutsuti ka mitte uskuma perestroika vaid näiteks uskuma jumalatest olenegi valiku ees. Kas uskuda reaalset Vaino väljast või kedagi, kelle reaalsuses meist keegi sajaprotsendiliselt kindel ei või olla. Aga üks märk veenab mind rahvasse eesti rahvasse uskuma napp autosõit lauluväljakult raadiomajja võttis küll palju aega ja palju kannatust, kujutage ette paarsada 1000 inimest ja mõnikümmend 1000 autot. Ma ei näinud ma rusikaid, viivutavaid inimesi ega sõimlavaid inimesi, vaid tähelepanelikkust üksteise vastu austust. Ja lõpuks lahenesid ka need liiklussõlmed. Ja pole põhjust kahelda, et nii tasakaalukalt 11 mõistvalt lahenevad ka meie elud teisedki umbsõlmed. Võtkem siis see endale teadmiseks ja võtku see aega nii palju kui tahes. Ja nüüd on minu kõrval ka Ivar Trikkel. Tean, et sa oled siin väljakul viibinud palju kordi palju, kümneid kordi, võib-olla isegi palju sadu kordi. Mis tunne on täna olla, sest tavakohase nädalakommentaari? Me vistrikkeli käest täna välja ei pressi, sest siin on rääkida muustki. Kui kõigest sellest, mis nädala peale toimas. Tõepoolest, täna ei sobi kommentaari paberilt maha lugeda ja samas ma tunnen, et just nimelt täna on igal sõnal niisugune kaal, et kergelt emotsioonist kantuna ei tohiks midagi öelda, nii et tegelikult mul peaks olema paber, sest kõik need sütitavad sõnavõtud, mis on rahvas läinud südametesse. Need on siiski väga hoolsalt ette valmistatud. Seepärast ma võtan ainult üksikud pide pinti praegu, ja kui Heinz Valk ütles, et sinimustvalge lipp peaks saama lehvima Toompeal siis võin mina öelda. Ma olen näinud seda lippu seal lehvimas. Ja kui ma praegu vaatan otse minu silmade ees on neli pika varda otsas sinimustvalge rahvuslipu, neid viibutatakse koos laulurütmiga, siis järsku esmakordselt sain ma aru, et sinine on ilus üksinda kui taevasinine. Must on nagu maapinnas ja valge on puhtus. Aga kui need kolm on koos, siis on see Eesti ja eestlased sümbol. Ja kui mõeldagi, et mis siin praegu siis õieti nüüd toimub? Ei, see ei ole laulupidu. Ei see ole manifest, statsioon, see on ajaloos kordumatu, kuigi ärkamisajad korduvad, nagu me teame juba, et me oleme teises ärkamisajas. See on eestlaste. Kokkusaamine üksteise äratundmine, vastutuse mõistmine uues aja kontekstis. Seetõttu. Midagi niisugust, mis täna siin toimub, ei ole Eestimaal, kuna. Kui varem toimunud ja mis see siis õieti on? Kui me tulime? Kevade tulisusega seitsmeteistkümnendal juunil, siis me võiksime tõepoolest mõelda niiviisi, et noh, nüüd algavad ilusad, helged, kõrge päikese ja kõrge taevapäevad aga nüüd on möödas pleenumi päevad ja mida me ütleksime nüüd nüüd tuleks öelda seda, ma ei hakkaks kordama, mida on Vaino Väljase pleenumi kõne kohta öeldud seepärast, et seal oli kõik öeldud, mida rahvas mõelnud on. Kuid tuleb öelda midagi muud, seda pleenumi kõnet ei tohtinud ajalehest lugeda, seda oli vaja kuulata. Sest siis tuli Kuulajate praegu mulle ei sobigi, nagu rääkida siin peal lihtsalt see on nii hingetulev laul. Ja ometi ma üksikuid sõnu ütles. Me oleme kord juba laulnud täna siin seda laulu. See oli eestlase südamest kasvav mure, millest räägiti esmakordselt partei pleenumil. Rääkis inimene, kellel on eestlase veri, hiinlase veri on ka eestlase veri. Rääkis inimene, kes tunneb muret valu oma rahva saatuse pärast. Nii nagu need praegu, kes lauluga kaasa õõtsuvad, käed tõstetud, võetakse üksteise kohale. Ja praegu elatakse kokku. Kuid ikkagi mõelgem, et kõik on küll välja öeldud. Nad on nüüd välja öeldud ka nii kõrgel foorumil meie jaoks. Kuid see, mis toimub siin, ei ole moskva, ärgem hellitagem, kallid armsad kaaseestlased ennast sellega, et need päevad, mis tänasele pidupäevale järgnevad, et need on ilusad, helged niisugused päevad, kui siin palju on vaja võidelda. On vaja seista enda eest. Ja kui ma lähen selle meloodiaga kaasas, ma tahaksin mõelda praegu kes on suveräänne eestlane. Suveräänne eestlane on see, kes praegu seisab siin oma lippudega. Oma tõega. Oma usuga tulevikku. See on see mees, kes üksinda põldu raadanud ja midagi ei ole teha. Sarmaati ei ole meile lähedane Raoul kivisi koos oleme võime Siim praegu täiesti üheskoos niiviisi hõisata, et tunda, et ühte hoiame ja kokku mõtleme. Kuid siis läheme me igaüks oma töö juurde ja on ammustest aegadest tõde, et need inimesed, kes suudavad üksinda tegutseda, kellel on oma mõistus, tahe ja eesmärgid, need on tõelised suverääni taga, mitte. Kes ainult hulgi hulgi koos tahavad olla, aga nüüd on jõudnud toimet Ta ja kohale. Ja kallis Riina, nüüd. Üks hetk on siiski, mul ei ole sulle lille kinkida täna, kuid see kingitus, mis ma teen, Tansul mulle palju kallim ja sul ei ole seda seepärast. Kas kuulaja märkas, et täna läks eetrisse kümned tuhanded endas Päevakaja selle päevaga toimetajale, sest 10000 see on 30 aastat, mis varsti täis saab ja selles, et täna Eesti Raadio annab siin ülekanded programmile, on kasvanud uued noorte reporterite põlvkonnad. See on siiski tänu sellele. Kuuendal oktoobril 1958 läks eetrisse esimene päeval. Jõudu jätkajatele aitäh. Ja nüüd sain mina ka täna õhtul rinda rahvusvärvid ja kui alati on öeldud, et kõige kergem on ennast üksi tunda suures rahvahulgas sellises kõrvuti olemises. On veel üks tunne. On võimalus tunda, et me oleme üks. Aga ometi tahaksin ma öelda, et loodan ka, et sellel lauluväljakul siin sellest kõrvuti olemisest sünnib see tunne et kas me oskame hoida ühte ka siis, kui on vaja rohkem teha, kui laulda. Ja nõndaviisi siis juhtus kenasti, et laulutöölised ja pidumeeleolus saime ära tähistada ka oma 10000. Päevakaja. Ja kas need siia lõppu veel ilmateade lugeda, et saadet lõpetada. Sobivik, kas ilm huvitab igas olukorras igat inimest, siis olgu öeldud, et homseks lubatakse pilves selgimistega ilma jääd, kohati sajab hoovihma. Praegu hakkas natukene juba tibutama, eks ju. Puhub edela ja läänetuul kiirusega viis kuni 10 meetrit sekundis ja sooja tuleb öösel kaheksa kuni 13, homme päeval aga 15 kuni 19 kraadi. Ja nüüd jääb lauluväljak laulma ja meie peame saate lõpetama. Mul on Riina lõpetuseks ainult üks ettepanek, kui seekordne päevaga ei lõpeks mitte tavalise lõpukujundusega, lõpeks selle lauluga siit lauluväljakult, mida te kõik praegu eetrist kuulete. Ma loodan, et raadiomajas võetakse meid kuulda. Kogu selle loo ajal, mis te nüüd kuulsite. Jaaniussikesed, süttivad küünlad ja valguvad üle terve suure inimene kõrgele, Lasnamäe jälle välja. Kujutage seda pilti ette. Merilin Ader ja Kaja kuus ema ootab midagi teha, lapsed ootavad ema. 23. veebruaril. 1874 sündis Tahku külas endise Tahkuranna kroonumõisa kivisel neemel poisslaps, kellele nimeks pandi Konstantin. Sellele mehele oli saatus määranud olla ühe väikse rahva esimese omariikluse esimese rahvusriigi juht. Ja ka selle rahvusriigi viimane president. Vähestele inimestele vist määrab saatus sellise katsumuse tuhandete ohvrite ka oma saatuse hinnaga otsustada, kas rahvas jääb alles või ei. Eesti vabariigi presidendina suutis Konstantin Päts nii 1939. kui 1940. aastal langetada küll ränga kuid vist ka ainuvõimaliku otsuse säilitada siiski rahvas. Katkendeid. Katkendeid 1939. aasta augustis veel iseseisva suveräänse Eesti demokraatlikus vabariigis peetud kõnedest pakub nüüd Raivo Trass. Ma olen kaua aja järele üle elanud, neid silma vilkusid mis minu südant täidavad suure rõõmuga. Kas niisugusel korral ei peaks süda tõsist rõõmu tundma, et vaatamata neile rasketele aastatele, mis meie riigil on olnud? Meie rahvas siiski on õnnelikult arenenud ja kasvanud ning täis jõudu ja enesekindlust läheb vastu tulevikule? Nagu praegu kuulsime? Meie oleme oma riigi loonud loomulikele alustele. Meie pole püüdnud teistelt rahvastelt midagi ära võtta ega pole olnud teiste vastu ülekohtused. Ega neile seda tunda andnud mida meie ise võõra võimu surve all olles tunda saime vaid oleme endi juures neile elunõuetekohaselt võimaluse andnud rahulikult elada ja oma kultuuri arendada. Oma kindla tahtega tahame edasi töötada ja oma maapinda harida. Ja kui meie noorsugu, meie noor mets, keda siin ju nii palju ümber näha on, kord üles kasvab samas vaimus, siis pean, et meie kodumaa läheb vastu õnnelikule tulevikule. Teile noored, kes siin lipud vastu võtsite, lootusi andsite, vähendaksin, olge valmis võtma veel kord neid kohustusi ja õigusi, mis langevad teie õlgadele siis, kui vanad eest ära astuvad. Teie peate end ette valmistama tõsisele ja raskele tööle. Kui meie tahame oma riigis elada iseseisvate ja vabade kodanikudena siis ei pea teie oma töid ja talitusi täitma mitte mingi palja kombe pärast vaid peate oma kohuseid tõsiselt tundma õppima ja neid täie arusaamise ja tõsidusega täitma. Ma olen vana inimene ja võtan seepärast mõnes väikeses asjas rohkem kinni kui teised. Olen teie juures varem ja ka nüüd mõndagi ilusat tähele pannud kuid nüüd olen ma seda rõõmsam. Iseäranis sellepärast, et teil igal pool perekonnas näen oma nelja-viit tervet väikest, valgejuukselise ja punapõselist võsukest. Ja et vanemad ei karda, et laste kasvatamine neile raskeks võib minna. Kuid selle ees teile vanemad, südamlik tänu. Kasvatage üles edaspidi palju noorsugu sellega kasvatate häid jõudusid meie maale. Siis läheb vastu paremale tulevikule. Kogu Meie Eesti vabariik. Kallid eestlased, kes me kõik alles oleme. Ma palun teid, mälestame minutilise tõusmise ja vaikimisega neid oma rahvuskaaslasi, kellel Eestimaa vabaduse eest tuli elu anda. Selle laulu kohta tahan ma ainult niipalju öelda, et kui baasiassele kirjutas möödunud sajandi keskel hakkasid ka soomlased, kui maga, eestlased laulsid teda üks, kahe rohkem. Nii et ka selles mõttes on ta nagu meie laule Koidulas, nendest rääkimata. Ja. Asmeri jälle püsti, aga nii nagu Eestimaa kuuma suve järgi tuli vihmane suve lõpp. Nii on ka tänase kuuma ministeeriumi peale eesti rahvast kastma saanud hakata. Meil on jäänud laulmata veel üksainus laul. Aga öelgem enne seda tänu neile, kes täna seda väärivad. Eriline päev. On täna rahvakunstnik, Venno laulul juubel. Ometi on ta täna siin ja kus ta siis peakski olema? Jäägu teine optiline plaat. Meenutama Ivo linnale suve 88. Täna siin üles astunud ansamblitele meenutagu lilled meie tänast ühislaulmist. Loodame, et see jääb kõigile väga kauaks meelde. Täna kõnelesid ja saavad kingituseks soojad rahvamustris käpikud loomulikult Eesti loomulikult Eestimaal kandmiseks. Edgar Savisaar. Korra ees meie kõigi julgeoleku eest vastutasid täna Valter Raju ja Andrus Öövel, aitäh teile. Tänase päeva siin korraldasid Eestimaa rahvarinne karskusühing odanu ja Eesti raadio. Kõigile korraldajatele rahvusvärvidega lipud, Esson plaat kirjaga Eestimaa laul. 88 loodame väga, et sinna on võimalik kirjutada veel teisigi aasta numbreid. Lastekoor Ellerheina dirigent Heino Kaljuste RAMi poistekoor Venno Laul, Eesti raadio segakoor, dirigent Ants Üleoja, EKE inseneride mees. Koor, dirigent Ants Üleoja TPI akadeemiline naiskoor, ene Kangron, segakoor, noorus, dirigent Merike Toro ansambel leegayus rahvarinde algatuskeskus, kodamu karskusühing Eesti Raadio kõigile. Teile kuuluvad need libud, olge head. Ja nüüd jääb tänada veel tammepärgade, ka neid kes oma loominguga on andnud meile kindlustunne, tuge elada ja nii vajalikku ühtsust. Alo Mattiisen ja tema laulude sõnade autor Jüri Leesment. Ja meie kummardus maani meie laulutaadile Gustav Ernesaksale. Meie tänu ei kustu ka hauapõhja. Lydia Koidula vastu tema kalmule viivad täna pärast viimast hauda austuse pärja meie rahva poolt Edgar Savisaar, Heinz Valk ja Marju Lauristin. Aval. Ja see heli on kõigile ju tuttav heli, kõlab ausaluut. Ja kellele siis? Eks ta kõlab meie Eestimaal. Ja olemegi jõudnud tänase peo lõppakordina. Kallid inimesed, me oleme alles siin vihmase taeva all, kus sa ei ole enam päikest ja kuhu lendasid veel ainult raketid. Kui me loodame, et see päike tõuseb Eestimaa kohale homme me oleme alles, meil on alles lipud, meil on meeles laulud. Me oleme jällegi ühtsed ja me tahame väga selleks jääda. Mingem siis pärast meie laulupidude hümni ära laulmist kodudesse. Et hakata juba homme ehitama iseseisvat Eestit, kus rahvas ise otsustab oma saatuse üle. Muidugi juhatas süvene laulu jälle Gustav Ernesaks. Ja nüüd ainult üks isiklik, ütleme lõpetuseks. Ka mina olen õnnelik, väga õnnelik, et sattusin teiega ühte põlvkonda sellesse päeva. Me lapsed hakkavad kunagi pärima meie praeguse keele ja siis tuleb küllap korduvalt ja veel kaua ja pärast seda ikka jälle ajaõnne tänasele tulevastele põlvedele. Ja minu osaks on öelda ametlikumat lõppusi. See, et see teie kodudes täna jõudis, on tänu Andrese Eskole pärisoole Rein Palole, Vello kirjale, Aili Jõelehele, Mati Proverile, Maido maadikule, Teet keelmanile, Mart Siimanile, Enno Kiviloo-le Kaarne Vahurile, Silvia Carole hiidid Tammarile, Helme väljastele, Terje Sootsile, Neeme rauale, Ayman hapale, Krista Kilvetele, Paul Himmale Virve normetile, Ivalo rändalule ja Hannes Valdmale ja üks väike seletus veel. Kella kaheksa ja poole üheksa vahel. Eksitasime oma kuulajaid pisutiste mõistukõnedega. See kutt ühe selgituseks niipalju, et nii sai ka päevaga ja eetrisse kasutades ära stereo liini ja hetkeks kõik Eesti raadioprogrammid nagu rahvaskidena. Ühes kõike head teile ilusat.