Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Ker Görawara emana kör Vaarman tüür körvaarema Körba Remaan seansi voore manema keerilid, lendur kuus, see on ta säär Saariini ta, see herr tsaari. Tere, Joaš, Alexandra Idarov, tere päevast. Ja aitäh selle vahva laulu eest, mis oli nüüd siis mõistagi joashi keeles milles ta rääkis. Ta on rahvalaul ja see kuulub. Kuidas nimetaksid Tšašikkalisenud Gregi Jurri. Ehk selliseid lugusid lauldi enne peo alustamist sügisel Kersari ehk uue õlle auks, ütleme tähistamiseks nii nagu Saksa maalnes actoberfest, eks ole. Et ma olen juba tükk aega tagasi juba, olid need niisuguseid pidusid ja tähistati uue saagi võtmist või nagu korjamist. Ja kuna see lugu oli peo alguses, et enne seda ei tantsinud keegi ei laulnud eriti vaid rituaalne laul siis selles laulus võrdleks suguvõsa metsaga, et ta nagu elab ja metsas hästi palju lehti ja puid ja oksi ja siis ongi suguvõsa. Ja siis räägitakse sellest, et joome koos õlut ja siis niikaua kui me oleme koos, siis me oleme sugulased. Üks pere ja see oli siis see laul, mis alati peo käima tõmbas. Jah, ja pärast inimesed juba tantsisid, tundsid ennast natuke vabameelsemad, ütleme. No te olete üldse üks suur laulu ja pillimees, et tegutsete pärimusmuusikaansamblis balann olete, täpsemalt öeldes selle eestvedaja ja siis olete popfolkbändi taray liider ja muusika on teie eluigapäevane koostisosa. No ütleme jah, et see on päris põnev kogemus, sest kui me räägime meie pärimusmuusikaansamblis, balan see on mõeldud selleks, et vist laule laulda ja kaasaegsetest projektist rääkida, sest selle nimi nagu kõlanud juba taray ehk mina proovinud tegeles sellise folklarismiga, ma proovin kasutada natuke vanaviise panna neid kaasaegsemad konteksti ja siis kasutades Chossides luuletajat, lugusid, laule. Ma ise nagu ei mõtle välja neid sinna, vaid ma kasutan juba kellelegi kirjutatud teksti, see on nagu päris põnev ka hästi palju ilusaid sõnu. Ja selle alusel me kirjutame kaasaegsemaid sellist loomingut oma sõpradega. Et see huvi on tekkinud mitte lapsepõlve, vaid pigem kui ma olen juba täiskasvanu inimesena, mehena kas me vaatame ringi ja mõtlema, et et kes ma olen, kus ma olen. Ühest küljest nagu siin olen siin pärit Eestis, eks ole, ka vene kultuurist Kohtla-Järvelt pärit. Teisest küljest ma mäletan oma suguvõsa José keelt ja see nagu tekitab sellist nagu suuremat huvi. Teie vanemad tulid Eestisse eelmise riigikorra ajal. Kuidas see juhtus, et just siia? Nii nagu tol ajal oli levinud tutika töötama tulite ja ema tuli kohe kiiresti otsa ja isa lõpetas Krakale akadeemiat, teda suunati sinna õppima ja siis, kui ta lõpetas, juba sai oma magistrikraadi kätte, siis et nüüd Eestisse minek, siis ta tuli siia kaevandusse tööle. Ja teie ise olete siis Eestis sündinud, no kodus räägiti. Vene keelt ikkagi jah, et sul, ütleme nagu iseenesest mõistetav, kõik rääkisid vene keelt ja kõik rääkisid vene keelt. Käisime vene koolis ja elasime koos teiste rahvustega rääkides vene keelt. Aga see huvi on tekkinud tasa, tasapisi. Mälestused on ikka seotud suguvõsa räägib seal rootsi keelt ja mitte midagi aru ei saa. Ja siis kuskil võib-olla, noh, kui ma olin 25 aastat vana, mis tekkis huvi, hakkasin nagu küsima, et mida üks teenusena tähendab tipa-tapa, siis ma siis ma räägin juba ta piisavalt hästi ja käisime Jossima, käisin seal kohalikus joassi televisioonis intervjuud andmas, siis Joshi keeles, jaa. Tšuktši keelt räägite sama hästi nagu eesti keelt. Võib-olla natuke halvemini, kuna nii palju praktikat ei ole, siis ma ju tegelikult ma töötan eesti keeles ka mõtlen eesti keeles, kui ma räägin eestlastega, ehk igapäevane elu on seotud ikka eesti keelega, hästi palju, aga rootsi keelt ma räägin, ütleme internetis sõpradega tuttavatega kirjutan, loen raamatuid, räägin emaga ja siis niimoodi ka meie, selles kohalikus joasside kogukond, kas on võimalik ka rääkida, et kui saame kokku proovi ajal, siis saab ka rääkida Choosi keelt, aga võimalus on võrreldes eesti keelega loomulikult vähem, aga samas ikkagi praktikat leidub. No kui on soovi, siis ikka ka Ameerikas elada, saab eesti keelt õppida. Absoluutselt no eesti keelega lähem kokkupuude tuli siis, kui läksite Tartu Ülikooli õppima. Just et enne seda nagu kõik teisedki lapsed, käisin vene koolis ja oli tore eesti keele õpetaja, aga see tase ta ei olnud halb, vaid pigem kui me räägime sellest, et kui sa õpid keelt, siis kas sa suhtled ehtsate eestlastega vahet, millisest rahvusest me räägime. Ega ma sattusin jälle tänavale Tartu linna, siis ma sain aru, et, et see koolieesti keel ei ole see tänavaeesti keel või ei ole see akadeemiline eesti keel hoopis teine ja sisule võeti ainult õppida ja selleks ma tihedalt hakkasin suhtlema oma kursusekaaslastega, leidsin eestlase sõpru ja siis aitas Tartu Ülikoolis õppisite. Õppisin avaliku hallust ja sotsiaaltööd, lõpetasin mõlemad, siis läksin pärast magistratuuri õppima avalikku haldust ja siis praegu olen doktorant Tallinna tehnikaülikoolis Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis töötajatega Kultuuriministeeriumis töötanud kultuuriministeeriumis ametnikuna, need kaheksa aastat olen töötanud ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Ragnar Nurkse instituudis õppejõuna. Õpetasin avalikku haldust. Kuidas teist Kultuuriministeeriumi ametnik sai? Ma arvan, et see on seotud niimoodi, et esiteks on seotud minu haridusega, minu huvi on riik, kuidas riik toimib, oma avalik haldus on seadnud sellega ehk akadeemiliselt, ma olen see huvi. Ja kunagi ma töötasin rahvastikuministri büroos nõunikuna, et selle viimases koosseisus. Aga kuidas ma sattusin sinna. Nojah, haridus on see, et kui ma õpin õpetajana avaliku halduse, siis on ka oluline praktilist kogemust saada, et muidu, milleks igasugustest teooriatest rääkida? Loomulik asemel soov ennast teostada ja endast olenevat asja nagu parandada, paremaks teha. Kui rääkida teie doktoritööst, mida te praegu kirjutate, siis on pühendatud vähemusrahvuste kultuuride säilimisele Eestis. Kuidas nad siis säilinud on ja mida nende säilitamiseks tehakse? Noh, see doktoritöö koosneb kolmest artiklist ja esimene puudutab vene kultuuriautonoomiat küsimust Eestis, teine on seotud, mitte venelastega, nagu ma nimetan neid analüüsi eesmärgiks. Et just rääkida erinevatest väiksematest rahvustest, kes siin Eestis elavad, tatarlased, ukrainlased, valgevenelased, roosid ja asju pole neid, neid neid on kuskil neli protsenti rahvastikust ja kolmas artikkel on seotud Eesti vanausuliste ega ja turismiga mett. Kui me proovime kokku võtta neid artikleid, siis idee on vist analüüsida seda abi, mida pakutakse just keele ja kultuuri säilitamiseks, me jätame kõrvale venekeelset haridust ja kooli ja räägime mittetulundusühingutest mittetulundussektorist ja kuidas riik aitab ja kuidas kohalik kogukond rääkides erinevast rahvustest on võimeline vastu võtma, kas see abi on, ütleme, selline tõhus, kas lahendab, probleemi lahendab ütleme niimoodi, et detsembrikuus on paika pannud kaitsmise aeg, et ma arvan siis pärast, kui kõik on juba kirjutades, siis ma saan ka sellest avalikult rääkida, kui tahad, tegevus teeme eraldi, aga ütleme, et idee peamiselt seisneb selles, et ühest küljest assimilatsioon, kui me räägime ukrainlastest valgevenelastest, on olemas, et alanud juba nõuka ajal. Et inimesed, kes tulid Eestisse osaliselt juba nagu kas rääkinud keelt või noh või, või rääkisid seda, aga vene keel oli selline suhtluskeel ja siis tipa-tapa nagu mitmed kultuurid läksid nagu vene keele peale. Et küsimus ongi, et kas, kui eesmärk on säilitada neid kultuure ja keele, siis kuivõrd see on võimalik teha projektide abil see on eraldi teema välja chia tassi hästi, ma olen, praegu on viimase rahvaloenduse andmeil on 375 joashi. Kuigi ma usun, ma tean hästi paljud lihtsalt nagu noh, et neil on juba hoopis teine rahvuslik identiteet. Et noh, kas nad on venelased või eestlased, on ka neid inimesi. Et see on, ütleme nii, aga ütleme enne NSV Liidu lagunemist oli 2000 kokku kuivanud. Jah, tõepoolest see arv ja, ja elab neid nii Tallinnas kui igal pool mujal vä? No ma arvan, et tõenäosus võib-olla elab Tallinnas ja Narvas võib-olla kuskil Kohtla-Järve võib-olla kuskil Tartus, ma ei tea, aga noh, ma tunnen nüüd Narva kogukondade Tallinna kogukond, et noh, ma arvan enamasti siin kuskil suuremates linnades, kuigi üks elab ka ma tean ka Saaremaal, kui ta parasjagu praegu kuulab neid, siis nagu Salamzeri. Tervitus teile. Pärimusmuusikaansambel balanya pop-folkbänd Darray, kõik, kes seal teiega koos mängivad ja laulavad Joašid. Pärimusmuusikaansamblis on, ütleme pooleks, sest muusikuid ja muusikuid ei ole ja siis koos oma sõpradega, kes Jossidega nad imelisel kombel tunnevad huvi selle vastu, et ma ei tea, mis, mis pakub neile huvi, aga ma arvan, et ikka muusika on huvitava omapärana, seda ei ole Eestis ja ka Soomes ja nii edasi. Et nad isolatšovassid, aga teised on ja niimoodi läbisegi. Aga need, kes ise ei ole Tšašid, kes nad Noh, ütleme, et see rahvuse kohta on selline huvitav küsimus, et kui me proovime vaadata suguvõsa vanemaid, siis no eks seal niimoodi, et ühe vanemate on mal taolane venelane, teisel on jällegi valgevenelane ja siis ingerisoomlane ja kolmandal on veel ja nii edasi pudrukapsas. Mida, nagu ütleks niimoodi, et see on päris huvitav, et inimesed tulevad ja kuidas inimese identiteedi rahvuslik kuuluvus kujuneb juba tänu sellele, et ta on juba saatnud teatud konteksti, rääkisin ühe üliõpilasega, siis ta ütleb, et mu isand ukrainlane Ivan, soomlane, aga mina olen eestlane, need on ka selliseid Pilt on ääretult kirev. Aga kui nüüd jätta teie töö kõrvale ja teie muusiku töö kõrvale, et kas te lihtsalt niisama leiate aega oma rahvuskaaslastega kohtumiseks kasvõi sealsamas joashi kultuuriühingus või kultuuriseltsis? Nagu alati, et ikka kohtume ja kui ühiseid üritusi, siis ikka lähen ja osalen koos abikaasaga. Aga kui rääkida sellest, et kas mul on vaba aega millekski muuks, siis hästi vähe, peaaegu olematu, võib öelda, et ikka muusika ja tööpere. Aga need vähesed korrad, kui te seal käite, kas need on siis mingid rahvuslikud pühad ja tähtpäevad, et sellistel puhkudel ikka leiate aega. Seda tähistatakse, kui ma hakkasin saadet selle lauluga, et see son Kersari ehk ongi nagu sügise õllesaagi tähistamiseks. Üritused tähistatakse José keere päev on olemas igasugused need väiksemad peod ja siis on olemas. Aga ütleme, et nii hästi traditsioon ja siis ma saaks, rääkige, kuid lauludest. Aga teie praegune kodu, kas teil on seal mingid oma kindlad sellised rahvuslikud kombed, rituaalid, sest teie abikaasa on suvašitar, eks ole, ja no teie ise, et on midagi seal Eestimaal, küll elate ja kodu on siin, aga toimub seal midagi väga joashi pärast. Keeruline öelda, sest me mõlemad kasvasime suurtes linnades, on ka nagu linnas pärit ja maksa rinnast. Et kui hakata niimoodi analüüsima, siis toidust rääkides kindlasti, et Hurangu kli ja ka Tatari toitu teeme, sest sugulased elavad kostata laske lähedal, siis nagu laenatud nüüd. Toidukraami vormistatakse tatari retseptide järgi maantee ja Turov. Seda me teeme, siis see mulle meeldib väga, meenutab ka lapsepõlve, mis täidavad need. Rääkige lähemalt. Ukraina keeles on volinik, eks ole, aga nagu selle sisu on muna ja siis roheline sibul siis hästi ja siis nagu tehakse sellest ainest nagu siukseid taldrikukujulise jälle ringi ja siis pannakse kokku ja siis visatakse keevasse vette. Maantee on väga tuntud, ma arvan, ka eestlased tunnevad selles nagu lihast tehtud, et ka selline suur pelmeeni räägitakse, jaga mitte vees, ta vaid nagu auru sees valmib Turf. See on, ütleme, eesti keeles, seda tuntakse Rashenkam teistes kultuurides on olemas, tatarlaste on ka. Ma tean, ehk tuleb kuskil noh, paari-kolme tunni kestel keeta piima ja siis pärast jahtub ja siis ta võtab sellist nagu karamelli maitset ja siis läheb pruuniks. Siis tuleb pärast seda käärima panna natuke ja siis noh, kaheksa tunni pärast, ta on juba valmis pärast, mul on niisugune nagu, nagu hapupiima ja niimoodi, et rahva toidutasandile, et, et see on olemas mõningaid, selliseid nagu väiksemad nagu traditsioonid, mis praegu tulevad meelde, et kui lauale on näiteks, et ei panda niimoodi vastas istuva inimese poole, selle teraga peab niimoodi olema põhilised näiteks niikuinii. Nii et nuga on see suhtes põiki-ist. Niimoodi otse ei tohi panna näiteks, et nad ei pane seda. Ei huvita, et kui bakalaureuse võib-olla neid tuleb, praegu kohe ei tule meelde. Aga kas te ise olete ka selline kõva toidutegija või? Maisi vaaritan, küpsetan jah, see mulle meeldis ja abikaasa ka ehtne mõlemad ja see on oluline, tähtis, et kodus tuleb süüa teha oma käega hingega. Ja samas pole ka ainsatki lugu, mida te hingega ei laulaks ja olete täiesti valmis seda praegu tegema, millest laul räägib? See räägib sugulastest ehk kõige suurem võib olla žanr, joasfalfjorison, külalist, laulud ehk laulud, millega mindi külla, millega inimesed istusid külas ja nende lauludega saadeti inimesega koju. Ehk räägib sellest, et kuidas teie olete õunad, nii ilusad ja nii head. Ja mu hing püüdleb nagu teie poole. See on selline sõnum, sest Tšaši rahva laulda on faristiline ehk iga ütleme, salm on üks täiuslik lugu. Üks lugu lõppeb, teine algab. Kas üürad, ma, saar nees keerdu too see niiviisi. Siis ma ju saada juurat, ma söör. Toova anamisi Anu viisi Teie sugulased on tegelikult küll Paškiirjas ehk vask kortos tornis nagu nagu tänapäeval öeldakse, Parskeerija kõlab tõesti lihtsamalt, seal elab ju ka piisavalt Chuvasse nagu igal pool mujalgi. Veetsite seal oma lapsepõlve, et millised need lapsepõlveajad olid siis suved põhiliselt seal, suved, vanaema vanaisa juures, kuidas need välja nägid? Ah, see loodus on väga ilus, mulle meeldib, et see Eestis ta on, ütleme, kus sa sõidad autoga, siis ta on ikka niisugune tasane, eks ole, mets, mets, metsa järskonnaga meri ja siis mõtlesime, et metsas on nagu eriti nagu seda kauguste näe, avarust. Seal on läbisegi nii step kui ka näed, kui ka metsad ja kui erinevad järved, jõed, taimed, nii ütleme, et nii huvitavad ja kõik see lõhnab ja õitseb ja see on nagu väga rikas ja see tuleb meile kohe siis kui me käisime karjas, siis on ka kohe tuleb meelde igasugused külaeluga seotud tööd, tulevad meelde, et siuke no loomulikult ka nagu suguvõsad nendega suhtlussõbrad, tuttavad, siuksed, ütleme, soojad mälestused, mis ka annavad sellist. Ma arvan, sellist energiat, kui hakkad mõtlema, mis oli minevikus, siis innustab ja annab sellist sisemist jõudu kuidagi. Mida te oma vanaemast ja vanaisast mäletate? Te ütlesite, väga palju, olid väga töökad inimesed, vanaemal oli 11 last ja siis töötas hästi palju ja vanaisa oli ka väga töökas inimene. Mäletan, kuidas rääkisite José keeld, mäletan, kuidas need kodus seal toimetasid ja mina mäletan juba neid nii-öelda pensioni eas, et rohkem seda, sest noh, vanaema kui ta oli 75, siis ma mäletan, võib-olla kuskil tuleb 60 55 peaaegu nagu pensionieas nad. See oli natuke juba nagu vanematel, ei olnud nii põnev nendega seltsida, aga, aga praegu just mäletan, need soojad mälestused. Töötasid palju, see puudutas just kodust majapidamist või. Perel oli suur maatükk või kui olnud parasjagu nagu oma, siis nagu võitu nagu mujalt kuskilt kartuliistutamiseks kasvatamiseks maad ja oma aiamaa, äike ja lehmad ja sead ja kõik need igasugused linnud ja haned. Kanad. Kui te suviti, siis lapsena vanaema, vanaisa pool, olite seal pas kiires, siis vahel oli raske ka ära tulla, et oli selline tunne, et tahakski siia jääda, et siis tulite jälle koju Kohtla-Järvele ja et tundus, et siin on kuidagi see elu nisugune, kõledam ja oleks ikka tore, kui saaks vanaisa vanaema juures edasi olla. No niimoodi aasta ei mõelnud, et Kohtla-Järve elu on selline nukker ja mitte huvitav, aga võib-olla praegu ma mõtlen, et oleks, oleks rohkem olnud huvitatud keeleskulptuurist lauludes, siis ma saaks rohkem rääkida nendega küsida, küsida, küsida, et hästi palju küsimusi ja et noh, kui sa oled väike laps ja siis ei mõtle nii palju sellest, et vanavanemate käest ka vanemate käest võib hästi palju huvitavaid asju teada saada. Aga kui sul on otsas, siis lähed koju ja tuled tagasi, et ei olnud sellist nagu tragöödiat. Nojah, siis oli jälle põnev tagasi külla ja siin algas jälle uus elu pihta ja kõigi oma seikluste ja sündmustega, aga jah, mis puudutab seda, et oleks võinud ju rohkem küsida, ma arvan, et väga paljud inimesed on end tabanud sellelt mõttelt, kui vanavanemaid näiteks enam ei ole, et miks ma ei küsinud seda teist ja kolmandat ja need on juba hilja. Aga praegu käite siis abikaasa kodukohas, joashimaal külas ja aastas vähemalt korra, nagu te olete öelnud, et mida nendest käikudest võiks rääkida? Tema perekond tore olla, sest vanemad on eeskujulik perekond, armastavad teineteist väga mõnus nendega koos olla ja siis, kui ma olen seal, siis ma suhtlen oma tuttavatega kes on kultuuriga väga tihedalt seotud, et sellega annab sellist nagu lisainnustust tegeleda selle kultuuriga ja annab hästi palju informatsiooni. Et ehk siis veedame aega mu abikaasa perega ja siis lähme pärast suhtlema minu tuttavatega, sõpradega. Kuidas tõdevad ennast tänasel päeval elada Venemaal, Volga föderaalringkonnas sõnaga suure karu kaisus, eks ole? Joassidele on olemas oma vabariik nagu Venemaa Föderatsioonis joasse vabariik seda nimetatakse ja ma arvan, et ma olen suht ühest küljest skeptiline, kriitiline teisest küljest ma saan aru, et miks see toimub, et ühest küljest, et kui me räägime kultuuri säilitamisest, siis säilitamiseks eelkõige külades ja hästi palju tänapäeval külades ja just need lapsed, kes on üles kasvanud külas Nemad räägivadki Choose keelt, nemad oskavad seda. Kui laps sünnib juba mistahes põhjusel linna, siis linnas on seda vähem. Avalikes härra on venekeelne ja hästi palju stereotüüp, mida ma olen kõigepealt, kui ma käisin, suhtlesime Chossidega. Et näiteks levinud selline arusaam, et kui sa räägid lapsega, kui ta on juba sündinud mõlemat keelt, siis on lapsele kahjulik ja lausa ohtlik. Kui sa räägid joashi keelt kui ka vene keelt, näiteks et arvatakse, et see on kahjulik ja siis kasutatakse vene keelt siis pärast juba lapse räägin seda joase keelt või näiteks levinud ka arusaam, et José keel on mõttetu väljasurev keel milleks on seda vaja rääkida, kuna see ei ole majanduslikult kasulik. Et neid stereotüüpe, hoiakuid on olemas. Kahjuks, nad on koolides, on ka nagu ma arvan, et sellega on probleeme, et olemas pakultatiine José keel, praegu seda vähendati, on kaks tundi nädalas. Varem oli neli või viis, kui ma ei eksi. Need keele poolest, ma arvan, et jah, et kui sa oled külast pärit, siis räägid Choose keelt, kui sul ei ole veel Hälitsolutsevas, sa räägid seda linnas, kui sa oled linnas peret, siis juba ja sellega on keerulisemad lood, aga on aktivisti, kes proovivad seda arendada ja kasutavad kõiki võimalusi, mida annab leida, noh, loodame parimat. Et noh, selles mõttes, et no kindlasti on vaja vene keelt teada ja kui sa räägid seda, see on tore, aga teisest küljest, et. Ütleme, et mitte ainult vaadata seda majanduslikku, olgu ka, et loomulikult loomulikult sa lähed Moskvasse, siis noh, see ei kelleltki vaja. Aga teisest küljest, et kui, kui sa suhtled vanematega, kui sa suhtled teiste inimestega, Joašetit võib-olla oleks põnevam, kas seda teises keeles. Et Ma arvan, et see on nagu just nagu majandusliku elu ja kultuurielu selline vastuolu, et proovitakse niimoodi seda vastandada või kuidagi sellele käigus on tekkinud selline arvamuse hoiak, et keel ei ole oluline, keel ei ole vajalik ja milleks on seda vaja, niikuinii oleme väike rahvas ja nii-öelda kuigi on üle miljoni, miljon 500000 siis ei ole nagu isegi Venemaa jaoks on väike rahvas, et neljandal kohal Miljon 500000 ja siis see rahvaarv on kasvanud, aga joashima, pealinn Džiboxarn see on nagu iga tavaline suurlinn või. Nad on, ütleme, et meenutab mulle Tallinna, ta on selline, mitte suur, et rahvastik on ka kuskil võib-olla 500 natuke suurem, aga mitte mitte selline megapolis. Venemaa, Moskva, Peterburg kui näiteks UFO näiteks. Et väike, hubane linn, ma arvan, et väga puhas, üks puhtamaid, et Venemaal on ka saun tiitli kõige puhtam linn Venemaal Volga kaldal asub ja hästi mõnus. Ja see on ilus tiitel, aga tuleme nüüd tagasi Eestimaale, kus ongi ju teie kodu ja noh, on teil ütleme oma lemmikuid näiteks eesti kunstnike, muusikute, näitlejate, kirjanike hulgast Kunagi mulle meeldib käilid, mulle meeldisid tema novellid August Gailiti haugus, kallid, mulle meeldis ja kuigi ma pole lugenud juba kaasaegset kirjandust siis oli kas Alliksaar, Alliksaar, Artur, Alliksaar, poeet ja just Artur Alliksaar, et mulle meeldis ka tema luuletused? No nii palju, kui ma mäletan, praegu näitlejad, et ma mõtlen, et võiks nagu üldistada, kui ma vaatan vene diaatrit ja aatan eesti diaatrid, siis mulle meeldib rohkem eesti teatrikool. Tundub, ta on realistlikum, et mitte niivõrd niisugune nagu natuke üle pingutatud, et mitte niivõrd klassikaline, et ütles, et päris huvitav võrrelda neid omavahel loomulikult ka Vene teatris, hästi paljude etendusi ja nii edasi, mis, mis meile sobiksid lihtsalt võib-olla me, võib-olla ma räägin pigem nagu stiilist, võimudega, koolist oli nagu selle võtta. Aga Vene Draamateatris ikka aeg-ajalt käitaja eesti teatrites. Käisin kunagi sulle aasta-paar aastat tagasi käisin, seal oli Masteria Margaret etendust Meister ja Margarita astronoomide aga eesti teatritest praegu ei mäleta, mis oli juba, see oli nii ammu. Teile on kogu aeg kiire ja. Et kui ise oled kultuur või kui kogu aeg laulad ja pead kuskil üritustel esinemas, siis, Arusaadav, aga näiteks mõne eesti poeedi luuletusi, nagu siin kõlas näiteks Alliksaare nimi, et kui eesti luulet lugeda eesti keeles mõistagi, et noh, siis see on ju ka tegelikult nagu keeletajule ja keeleoskusele suur pluss, eks ole, et see arendab edasi. Olete tundnud? Jah, kindlasti see kui ma õppisin Tartus, siis oli teine bänd ja siis selle bändiga minu kirjutatud lugu, mis sul eesti keeles kirjutatud, et see oli tudengilaul, kas 2004 või viis, ma ei mäleta juba, et noh, saab ka niimoodi, et see aitab ka mõista keelt paremini seda tajuda. No võite öelda, mida on eestlastes ja Tšuwažides ühist ja mida erinevad. Tõesti huvitav, et, et ma pole niimoodi võrrelnud neid omavahel saab nii võrrelda. Kuidagi saab aga lihtsalt, et ma mõtlen, et mille alusel ma seda saaks? Püha, et äkki on midagi midagi, no mis on väga-väga erinevad ja millega te võib-olla noh, nii väga ei harjugi vaatamata sellele, et te olete Eestis sündinud, et et midagi on, võib-olla eestlastest sellist eile noh, natuke võõrastavalt, ehkki teil on eestlaste hulgas sõpru ja nõnda edasi, aga. Sellega ma arvan, et mul ei ole sellist nagu mitte midagi sellist, mida ma ei mõistaks. Ja noh, kindlasti, kui me räägime ajaloost, eks ole, see ajalooline mälu ja nii edasi, aga võib olla huvitav on see, et noored noored kasutavad seda, see kandub põlvkonnast põlvkonda, siis noorte hulgas võivad tekkida need lahkarvamused kui seda võtta, et ma arvan, et vaata inimeste hulgas pigem arendada, toetada teisi väärtusi, et kui me räägime ühest riigist ja ühest rahvast kes me oleme, et see on oluline mitte vist nagu seda valu võtta, kaasa tirida. Kogu aeg kaasa, et räägin ka venelastest näiteks, et vältida konflikte vanasti oluline. Ma ei tahaks teid rohkem kinni hoida, sest nagu öeldud, teie elu on väga kiire ja ühe osa sellest elust moodustab siis kindlasti eelmainitut. Pop-folkbänd taray, see nimi Traimuide tähendab midagi. Seda sõna ei kasutata tänapäevases keeles. Ta on vanasõna tähendab Siigi siit siit ja siit pursion kaasaegne sõna, mida kasutatakse, aga mina võtsin seda meelega, et taaskasutada seda, mida kunagi kasutati ja praegu ei kasutata. Selle mõttega seal Vanahhi keelne mõiste taray lauludes seda mainitakse, oli ka nimi, vana nimi, Jossinime, dalai. Ja nüüd me siis saate lõpetuseks kuulemegi, kuidas ta rai laulab. Lugu see on üks viimaseid, mida me lindistasime ja räägiti sellest, et ära tule välja mind saatma teele sest ma ise tean oma teed, mida ma tahan minna, ise tean, mida ma tahan, midagi sellist reisi isekas siis. Nojah, et ma, ma arvan, et on väga enesekindla inimese laul, kuigi Joshi keeles nagu eesti keeles ei ole sugu, nii et iga inimene võib samas tornis kas naine või mees. Igatahes suur tänu teile siia tulemas George Alexander raid Arrow stuudios olid veel Haldi Normet-Saarna ja maris Tombak ja nüüd siis lubatud lugu kuulmiseni.