Kellel on gaasipliit, kellel gaasiküte, kes tähendab autos gaasi, kes mäletab veel, kuidas koolis sõjalise tunnist pidi gaasi torbiku paari sekundiga pähe tõmbama. Nimetatud näidetes ei tähenda sõna kaasilmselt üht ja sama ainet kuid igal juhul mõeldakse. Nüüd meenutame kooli füüsikatundi aine agregaatolekut, mida traditsiooniliselt kolm tahke kehavedelik kaassõna leiutajaks peetakse. Slaavlast Johan paktistab on Helmandit eluaastad 1580 kuni 1644 kes oli renessansiaja vääriline teadlane. Tudeeris filosoofiat, teoloogiat ja meditsiini, tegutses arstina, loodusuurijana ja keemikuna. Oma eeskujuks pidas ta Šveitsi arst ja Al keemikud paratselsust. Eksperimentaalse keemiatee rajajana tegi Helmand hulga avastusi ning oma raamatus meditsiinialged nimetas ta söe ja puidu kuumutamisel leviv aine gaasiks. Kuna kõiki elulisi protsessi peeti tollal käärimiseks, siis võis ta sõna tuletada saksa verbist keesen, mida paratselsus kasutas käärimiseks. Või hoopis hollandikeelsest sõnast keest vaim või Kreekast ennast maos. Kaos. Täpset etümoloogiat ei olegi teada. Küll tõdes ilmunud, et on olemas õhulaarseid aineid, mille omadused siiski erinevad tavalisest atmosfääri õhust. See tema nimetatud gaas Silvestre metsagaas, mis tekkis puidu põlemisel pole loomulikult midagi muud kui süsihapet. Kaaskäärivast leinistaga eraldas ta vingugaasisõna kaasamist küll üks rahvusvahelise maid, kuigi enamasti kirjutada 201 hooga ja lõpus võib eesti asemel olla tset on see ikkagi kergelt äratuntav isegi sellistes meie jaoks eksootilistest keeltest, nagu näiteks piinidel kõneldavas taga loogi keeles Malai või retoromaani keeles. Meie naabritest on maid leedukatel gaasi jaoks hoopis teistsugune sõna Tuuios. Eesti keeles on sõnal kaas veel teinegi tähendus, see niuksed riidesort, teatud tehnikas kootud hästi õhuke ja kerge, pooleldi läbipaistev riie. Lapsepõlvest mäletan, kuidas emale toodi kord kuskilt välismaalt kaasrätik. Oi kuidas ma teda endale ihaldasin. Üks kord saingi ja seadsin selle siis looriks näo ette ja mängisin idamaist prints Eesti idamaa, täpsemalt Palestiina poole tuleb vaadata selle sõna algupära, otsides seal aset imeliselt õhukest siidi kududa. Juba ammusel ajal 13. sajandil hakati seda ka Euroopasse välja vedama. Nimetuse algupära võib leida nii araabia pärsia sõnas, kas mis tähistas toorsiidi ja viitas omakorda linna nimele kaasa. Kui algselt valmistati Austria, niiet nagu mainisin siidist ja seda kasutada rõivastuses, siis hiljem on gaasitehtud ka linasest ja puuvillast samuti sünteetilistest kiududest. Oluliselt on laienenud ka selle riidesordi kasutus. Seda kasutatakse näiteks siiditrükitegemisel parukate vaariumi filtrite valmistamisel. Puuviljast gaasi nimetatakse meil marliks ning siin on mõistagi kasutusel meditsiinis, eelkõige haavahoolduses. Aga ka näiteks raamatute köitmisel kleebitakse raamatu seljale, marliriba sele pidamiseks ja lehtede paremaks koospüsimiseks. Kaasriieton traditsiooniliselt kasutatud filmimisel, et muuta prožektorivalgust pehmemaks häguse maks, romantilise maks. Filmimaailmast meenub aga otsekohe legendaarne linateos gaasi valgusaastast 1944 peaosadest Ingrid Bergman ja šarbuajee. See põnevuslugu naisest, keda omaeneseabikaasa püüab hulluks ajada pannes muuhulgas gaasilampide valgustugevuse muutuma, et naine arvaks, et tal on hallutsinatsioonid. Film on tehtud petlik Hamiltoni näidendi järgi. Muide just seesama näidend koosi valgus esietendub meil paari nädala pärast Endla teatris.