Tere tulemast kuulama saadet korraks, vaid nagu te juba teate, siis see saade viib meid tagasi kuldsetesse, 60.-tesse ja luistakatesse seitsmekümnendatel aastatesse, mil televisioonis ja estraadil tegi ilma horoskoobi saade. Ja sealt ju kassas välja terve põlvkond uusi lauljaid. Nagu ma eelmises saates lubasin, siis nüüd ja ka edaspidi on meil alati külas keegi otse horoskoobis. Ja kes on meil täna stuudios, sellele annab vihje, kohe kõlab laul. Ja külaline ongi meil nüüd stuudios, pärast esimest saadet tuli meile kirju õige palju. Ja kuulajad palusid, et külla tuleks Helgi Sallo ja Helgi sallale ongi nüüd hea meel öelda, tere tulemast, aitäh kutsumast helgi horoskoobi algusest on möödas 46 aastat. Palju te mäletate, selles saates tuli üldse? Oi jumal, nüüd oli vaja välja öelda ja see tähendab seda, et ma pean ikka päris vana inimene olema juba. Te tõesti ma suurt midagi ei mäleta, ma mäletan ainult seda tunnet ja see oli hirm. Hirm selle ees, et ma ei saa laulusõnu pähe, hirm selle ees, et ma ei liiguta suud, õigesti hirme kuidas inimesed vastu võtavad mõnegi laulu mõttetuid sõnu. Ja ühesõnaga, kui ma seal duetke pidin laulma, siis oli hirm jälle selle eest, kuidas meil hääled sobivad ja kas partner ikka tunnustab mind kui partnerid. Sõnaga esimesena tuleb mul meelde see tunne, hirm. Seesama laul lõppenud on päevad, mis siin külas ikka aeg-ajalt siiamaani mängitakse teda. See laul on teil ilmselt siiamaani pähe kulunud. Kuna ma teda laulnud ei ole, kuna ma 99.-st aastast möödunud sajandil enam ei laula, kuna süda jäi lukku ja ja enam ei ole mõtet laulda, siis ma teda laulnud ei ole ja sellepärast ma kardan, et ka päris viis on küll meeles, aga sõnad võivad untsu minna mõne koha pealt. See laul oli horoskoobi alguses päris 1968. aastal, mäletate te kartsite, aga kuidas see laul vastu võeti? Vist ikka võeti hästi vastu, sest kui ma olen seda videot vaadanud videot, need olid salvestused, siis ma ei tea, kuidas seda õige nimetada. Siis mind hämmastab see, kui tõsiselt ma seda lauline olen võtnud, et see oleks nagu mingi lugu kohe ja noor naine, kes siis nagu kannatab selle alletele päevad on lõppenud ja mind tõesti üllatas see, et kuidas ma praegu ma ei saa aru, et ma oleks veel väga niisugune tõsine aga tollel ajal, et kuidas ma niuksed, kerged laule nii tõsiselt võtnud ja esitanud neid nagu mingeid, ma ei tea, maailmakuulsaid aariad vä? Sellesama laulu kohta on meil üks kiriga, olles sealsamas 1968.-st aastast ja kõlab nii, et kõige populaarsemaks vana aasta lauluks on kindlasti lõppenud on päevad, kuna seda laulavad isegi väikesed lapsed. Oli siis nii, et Helgi Sallo kõndis mööda tänavat ja lapsed laulsid. Ei, seda vist ei olnud, aga, aga ma tean jah, et mul tuttavad rääkisid, et lasteaias lapsed laulsid. Jah, lõppenud on päevad, et see oli päris naljakas. Laulelisele horoskoobis omajagu, teie olite algusest lõpuni horoskoobis, vähemalt meie kiled, nii väidavad. Väga võimalik, kes neid laule valis, teile? Ma uurinud seda, aga ma kahtlustan, et Kustas kikerpuu tema oli nagu selle muusikalise poole juht ja ma arvan küll, et tema temalegi enamasti sõnadega jah, just nimelt, ja see üllataski, et ta võis ühe ööga või ühe, ma ei tea, paari tunniga sõnad teha, et ja sellepärast seal võib olla, juhtuski nii et et no aga millest sa ikka laulad armastusest ja ega siis armastusest polegi sõnu nii palju rääkida, kui tundma. Üks kuulsaim laul, mis seal külas oli Sulle kõik, nüüd ütlen imeilus duett, seda me nüüd kuulame. Sama laul Kalju Terasmaaga koos lauldud jällegi videopilt on meil sellest Kaales aeg-ajalt näidatakse. Tekitas see kunagi selliseid kuulujutte? Ja tekitas küll paraku inimesed, no lihtsalt ei saa olla võimalik, et kaks inimest laulavad nii nagu üks ühtemoodi fraseerides ühtemoodi hinga ühesõnaga et see ei ole võimalik, et nende vahel midagi ei ole, seal peab olema. Ja inimestele meeldib uskuda. Ma olen tähele pannud ka seda, et kui mõni näitlejatest üldse arvatakse nagu lauljatest ära teen kerge elukommetega inimesed. Et kui on üks imelik paar ja hästi elavad, see ei ole huvitav, nagu nendele meeldib ikka rohkem see, kui on mingisugused väiksed skandaalikesed ja ja sellised lahkuminekuid ja ühesõnaga see on nii inimlik. Aga selle laulu kohta ma pean tõesti ütlema, et kui ma midagi sellest horoskoobiajast mäletan, siis Ta on küll vot seda laulu ja see, see on siiani. Võiks noh, tähendab ongi mu lemmik. Et mind üllatas tõesti see, et Kalju Terasmaa tali ju suur muusik juba siis ja ma olin niisugune algaja ja ilma mingi ühesõnaga see, mis mul on mul vanematest või jumalast ükstaskõik, kuidas öelda, et meil, ma tõesti pelgasin väga, et kuidas, kuidas me kokku, et suur Mussik nüüd ja, ja mina ka oma nokaga seal. Aga tõesti üllatas see, et esimesest hetkest meil oli nagu üks muusikaline taju, et me täpselt ühtemoodi fraseerisime ja tunnetasime nagu seda seda muusikat, kuidas jooksis ühtemoodi, et see, see oli mulle suur rõõmu nisugune hõissa südames ja ja siiamaani, kui ma seda lugu kuule, mul hakkab süda nagu natuke põksuma ja jääd kuidagi nii hea tunne on, et laul nii hästi õnnestus. Teil oli neid laule horoskoobi saates omajagu. Tuli ju kogu aeg värskeid laule peale, seal oli niimoodi, et viis laulu jäid vanas satest, kaks tuli alati juurde. Kui kähku laulud tuli selgeks. Nii palju kui ma mäletan, tõesti väga kähku, mõnikord oli ju nii, et sa said selle viisi noodisõnadega hommikul kätte. Õhtul pärast etendust ja öösel läksidki lindistama ja järgmisel hommikul olite les salvestamas, nii et see pidi tõesti väga kähku käima. Tõenäolisena alati see nii ei olnud, aga väga palju kordi oli küll nii, ja siis oligi vot see hirm, et kuigi muidugi, kui sa lindistasid, tavaliselt tehti mitu duublit, et oli mulle üldiselt jääb ruttu meelde tekst. Aga hommikul, kui läksid salvestama natuke unise peaga ja nii, et esiteks oli mured nagu väga paistes ei ole sul padjanägu peas ei ole. Ja, ja siis, et aga ma õppisin rutuslikerdama, nagu öeldakse, et tajusin ära, millal on no kuidas suud siis hoida või on-i siis on sedapidi lahtisem, et ega ma neid sõnu nüüd täpselt tõesti ei teadnud, aga ma hakkasin õigesti suud liigutama ja hingasin õige koha peal sama koha peal kuma lauldes olin hinganud, otseselt siis kaasa ei laulnud või ei, ei, ei, ei, seda kommet mul ei olnud. Ma liigutasin ainult suud, aga, aga hämmastavalt nimelt kui ma vaatan, siis jääb mulje, küljed laulab. Üks laul, mis teile veel horoskoopi tuli, piltide pealt on näha, et see oli edetabeli tipus ikka õige kauali, elagu laulud eurovisioonilt ja mis te selles laulus? Ei, ma ei oska midagi arvata, eks ta üks särtsakas lugu oli ja ja noh, ma ei tea, no Eurovisioon, mis sa tahad sealt? Eurovisiooni lautleja pole olnud kunagi? Ei paraku ei ole ja. Mõtteid, no kõlab see Jutt on aga käinud ei ole, ta on see. Praeguse. No raske pääseda, üldiselt ju olite juba täiesti laulja olemas, Te olite salvestanud nii neid videoid kui heli failed, olite teatris juba tööl olnud andisse, horoskoop teile üldse midagi juurde saada? Oi, jumal, ta andis selle kõige peamisem, ma olin igas Eestimaa nurgas tuntud, sest telekad olid ju kõigil siis juba ja ükskõik, kuhu me läksime operetiga, me käisime palju väljas kontsert sõitmas või, või olid reisilavastused meil kohe ja ükskõik, kuhu ma läksin, kohe teati ja taas on see lõppenud, on päevad, tüdruk, lähme vaatame, mis ta teeb laval. Ja, ja samamoodi kui tuldi. Ma usun ka, et Estoniasse tuldi ka vaatama selle isegi sellepärast, et mida ta siis teatrilaval teeb, kui ta on telekas olnud, see oli minule nagu, mis tänapäeval öeldakse, piir või, või niisugune väga hea reklaam. Nii et ma olen väga tänulik horoskoobile 1968. aastal, paraku kõigil kodudes televiisorilt ei olnudki, siis käidi perekonniti teise naabrite juures ja, ja koguneti nii, nagu nüüd kogunetakse õnne ajal, mõnedki perekonnad lähevad maal kokku, et vaadata laupäeva õhtul koos, nii oldi horoskoobi ajal käidi teineteisel külas ainult horoskoobi pärast. Kuidas te mäletate, palju teie oma pere tundis, uhkust elas kaasa, kui teie laulsite horoskoobis. Vaat ei ole kunagi rääkinud ja nüüd on mõlemad vanemad mul läinud teispoolsuses enam küsida ei saa, aga, aga me ei rääkinud kunagi sellest. Aga ma kahtlustan, et emal võis väga uhke tunne olla, sellepärast et noh, see on niisugune pikk lugu, aga mina oma isa pole ju näinud, et kui teine see ilmasõda algas, siis mu isa võeti Vene armeesse. Paraku ta 42. aastal suri haiglas nälga. Nii et mina ei ole teda näinud, tema ei ole mind näinud, aga ta, ma olen piltide pealt näinud, et ta oli väga sarmikas mees. Tal olevat väga ilus tenorihääl olnud, ta laulis Estonia abikooris isegi mõnedes etendustes. Nii et ma arvan, et emal oli väga-väga hea meel ja uhke tunne, et ma olen nagu isa mingil moel tema anda edasi viia. No see on ilmselge mõjusite horoskoobis inspireerivalt hunt on kirjutanud sellised pisikesed pala nagu Helgi Sallo lahkumine. Helgi Sallo seisis keset stuudiot, tema selja taga oli helevalge ring mustal foonil ja selle ees väike orkester. Stuudios jäi kõik vaikseks, ainult läbioperaatorite kõrvaklappide kostis vaikset, juttub Irinat. Üks kolmest kaamerast, punane tuli ees, põlemas liikus vaikselt Helgi Sallo ala peale. Tema nägu oli sel hetkel juba. Ta oli ekraanil. Režissöör hoidis käsinuppudel eetrisse, oli antud tiiter, saate pealkirjaga horoskoop ja režissöör oli valmis seda iga hetk Helgi Sallo näoga asendama. Sekundiosuti hüppas ühelt jaotuselt teisele, minutiosuti see siis juba seitsmel. Siis jõudis õige aeg käte režissöörlikas ühe nupu alla ja teise üles. Helgi Sallo nägu jõudis eetrisse, orkester alustas hoogsat valssi. Helgi Sallo avas esimeseks akordiks, suu pilgutas kelmikalt silma ja kallutas pea vasakule, kuid pöördus siis kõrvale ja läks ära otsestuudio väljapääsu poole. On selle nüüd tõepõhi all või kas te jalutasite stuudiost välja põgenesid teda tänavale või on see selline kunstiline väljamõeldis? Nudi väljamõeldis muidugi, aga küll mina tol ajal, kui see lugu ilmus külmina, vaevlesin külmina, vaevlesin ja mõtlesin, mida see Mati Unt tahab nüüd mulle öelda selle kirjutisega. Et kas ma olen nagu mingitesse, nagu kombeks, on öelda Stampidesse vajunud ja ma pean otsima mingit väljapääsuteed, ma pean mingi suunamuutuse tegema, ühesõnaga ta pani mind hirmsasti mõtlema ja vaevlema, aga vastust muidugi ei saanudki. Nii et see on tänapäevani selline saladus ja ongi jäänud, kui me kunagi sealpool kohta ma siiski esindajat. Kuidas üldiselt nendesse lauludesse suhtute, mida te laulsite horoskoobis on nad sellised laulud, mida te, kui te laulaksite suurel laval esiteksite praegu ka hea meelega? Praegu ma ei, ei oska ennast üldse selle laine peale mõelda, kuna kui ma lõpetasin laulmise, siis see asi on ära tõstetud ja jäetud sinna aega. Aga tol ajal, kui ma laulsin, siis ikka paluti horoskoobi laule ja siis ma laulsin. Küll mõtlesin, ma küsisin sellepärast, et meil on jällegi üks lugejakiri, kus teie pärast tuntakse natuke mure. See kõlab siis niimoodi. Mis puudutab horoskoobi järjekordseid võistluslaule, siis pean ütlema, et need viimased laulud Määri kümnendikku eelnevatest võistluslauludest nagu olid seda, oled teinud mind õnnelikuks korraks vaid Sulle kõik, nüüd ütlen mul meeles veel lõppenud on päevad meie kaks ja pühapäev. Et aga Helgi Sallolt ainuüksi tema olemasolu pärast esile tõsta, selleks peaksite kallid horoskoobi tegelased välja valima tema jaoks ka temale vastavad laulud. Muidugi härra kohti teie, kuid Helgi Sallo le minu arvates sellised tühised ja ilma viisita laulud ei sobi. Vastasel juhul ei peaks ta ennast esikoha pärast üldse pingutama. Enam rohkem mööda laul olla ei saa, kui on seda sõit pilvelaeval järelejäänud lauludest väärib esikohta vaid see väike neiu olete rahul või, või lükkate ümber? Sõit pilvelaeval selles sugugi kehv laul, see Valter Ojakäär ju nüüd mul tuleb meelde, et oli periood, kus ta kirjutas mulle päris mitu laulu, olematu laul oli sõit pilvelaeval maskeraad, kollase liblika suvi, ühesõnaga Valter Ojakääru lauludest nime ma ei tea ühtegi, mis oleks kes laul. Ja, aga, aga see, et mulle on vaja sisukaid laule, see on tõsi. Ja seda ma isegi tundsin ja miks ma nagu paljud on küsinud, et miks sa estraadilaul nagu laulmisse jätsid? See oligi põhjus, et ma ei leidnud, ma, ma kujutasin ette, et nagu shansoonid on, et ma olen, olen selliste laulude lugudega laulude laulja, aga selliseid ei olnud. Et kontserdikava kokku saada nii palju. Ja sellepärast ma loobusin estraadilaulmises, nii et see on tal küll õige tähelepanek. Kui koolis? Juhan. Ma kohtan kord Arktikas ja pingviinid on kaasa Arktikas. Aafrikat tulgu või lina, nina tarvikul, tee itaanina ja või Ale Nevatoomisema ennasteneegrifääritakse luurima. Kui palju ta üldse omal ajal, kui te neid estraadilaule esitasite, kas siis horoskoobis või siis kontsertidel närveerisite? Ma olen, kes mind tunneb, see teab, et ma olen, ma olen super närveerija. Ma olen enne etendust enne lavale minekut olen oksendanud. Olen ikka täiesti nutnud paaniliselt, ma lähen ära, meil oli ooperi esietendus müüdud mõrsja, kus ma tormasin lavalt minema, tema, et tooge see teine laul ja mina ei laula, sest ma ei tea ühtegi sõna, aega, viisiotsa. Ta on olnud inimesi, kes on suutnud mind rahustada ja eks aastad on oma töö teinud, et viimased aastad, kui ma laulsin, siis ma ikka suutsin juba hingamise ja oma mõttesuunamisega ennast rahustada, aga ma olen kohutav närveeri olnud. Muidugi ütleme kontsert aastavahetuse kontserdid olid võistluskontserdid lauludel, seal juhtus ka vahel nii, et Estonias oli samal ajal operetietendus. Ja siis oli nii, et ma tegin ühe vaatus ära, siis minu laulmine kontserdilaval oli vaheajale planeeritud. Siis olid uksed Estonias kõik vahelt lahti, siis ma jooksin lavalt otse kontsertlavale, laulsin laulu ära. Aeg lõppes, et jooksin jälle tagasi, Estoniasse, tegin etendust edasi, siis ei olnud aega närveerida, sest et siis oli nagu mõte mujal. Aga jah, ma olen suht närveeri eluaeg olnud. Nagu sai mainitud horoskoobi ajaks, te olite juba ju täht 64. aastal, võistlus saigi lugu, suur pauk, alguseks 55.-st aastast Estonias tööl juba. No ei tähte nüüd, mis te nüüd nalja teete, mis tähte meil olid, tähed olid ikka Georg Ots ja Tiit Kuusik ja Urve Tauts luts ja kõike, nemad olid tähed, aga ma olin niisugune. Esiteks ei ole tegelikult üldse sellist, et täheks saada või, ja, ja see pidev enesepiitsutamine enesega, mitte rahulolu see, see, see sul, noh nagu hakata arvama, et sa midagi noh, mingi tähe ja üldsegi Vene ajal, no mis täht, et kes see täht oli üldse lauljaid oli toona ikkagi üsna vähe. No ei olnud väga palju heli, läheb seal estraadile oma vao sisse kündnud ja oli väga-väga uhke laulja. Aga Ma ei tea, ma ei, ma ei, ma ei osanud mõeldagi nendesse noh, mastaapides, mina tegin oma tööd ja tahtsin seda hästi teha ja mulle meeldis laval olla. Ma tahtsin laval olla ja ma tahtsin, et inimesed, kes saalis istuvad, et nad mind kuulaksid, vaataksid, aru saaksid ja mingi tähevärki nihukest asja küll ei olnud ja üldse noh, mis. Ma ütleksin, et kuskil pärast oma lapse sündi seitsmekümnendatel siis ma hakkasin nagu, nagu päris täpselt aru saama kestma olen ja miks ma üldse laval olen ja mis on minu koht Estonia teatris. Et aga tähte või niisugust asja ei, seda ei ole. Te olete tagasihoidlik? Ei ole, täht on üksinda, särab niimoodi, aga mina olen niisugune, ma olen teiste inimestega koostööta ja ma ütlen, et ma olen hirmus närveerija ja Maal olles on õudne. Aga kui sul on partnerit, kui seal on kaaslased kõrval, kelle kellele silma vaadates sa saad aru, et me vaatame ühes suunas? Et mu meelest see, see on, noh see mulle meeldib ja siis ma tunnen ennast hästi. Mäletan täitsa, kuidas teatris suhtute, sellesse estraadil k olite vahepeal estraadi, vaadatakse kui sellist teatriga võrreldes pisut kergemat žanr ikkagi. Ja ma ei mäleta, et mul oleks ju siis juhtkond oli nii mõistev ja sai aru, et ma ei ole mitte mingi niisugune raha raha pärast lavale mineja või et nad said aru, et mul on vaja seda. Mul on vaja laulda, laulda, laulda, et mu sees pakitseb nii palju muusikat, mul on vaja seda kuskil väljendada. Ja, ja see seal natuke estraadil laulmine natuke teine nüüd kui jälle rolli teha. Ja võib-olla nad lihtsalt olid nii mõistvad inimesed, et ei, ma ei mäleta küll, et mul oleks sellest pahandusi olnud, kui avati Tallinna baarvarietee, ma käisin isegi vist kuu aega seal laulmas aga siis ma sain aru, et peale nagu eriti hästi ei vaadatud ja mitte sellepärast, et et see žanr oleks olnud kehva, vaid et kui ma lähen pärast etendust veel laulma ja et äkki ma väsitan ennastki, et ma ei jaksa järgmisel hommikul proovi tulla täie jõuga tööd teha, et siis ma lõpetasin seal loomise. Väike osa nendest kirjadest saadeti nii horoskoopi kui ma kujutan ette teile koju või teatrisse, on meil alles etega loetud suuremas osas juba, mis konkreetsed teid pudistavad. Paljude saite neid austajate kirju kunagi. No ikka siit telemajast saineid suure võrguga ära tassitud ja mina neid, tunnistan nüüd oma patu, mina neid kõiki ei jõudnudki lugeda, sest nad kuidagi et mõned olid väga pealiskaudsed. Ma mäletan, et üks kiri oli Te olete minu suur lemmik, ma olen kõikide etendusi vaadanud, eriti meeldis mulle Elaisa minu veetlevat leedit ja kiri oli saadetud Eesti draamateatrisse. No sa ei saa ju seda tõsiselt võtta? No mul oli elukaaslane, kes siis neid luges ja sorteeris ja siis kui olid mõned niisugused asjalikumad, siis, siis jah ja isegi ma olen vastanud ja ma olen isegi pilte saatnud ja nii et ma päris niisugune ülbik pole olnud. Pilte vist küsiti omal ajal päris palju, meil on siin üks laua peal ka alles aastast 68 69. Ja pärast oleks, küsiti küll ja kui mul oli võimalik, siis ma saatsin, aga, aga üldiselt ma ei tea, see, kui tuleb keegi juurde ja küsibki, et palun kirjutage mulle autogramme oma käevarre peale. No see tundub mulle nii tobe, et ma meelsamini kirjutaks. Ühe kirja loeme veel ette, mis puudutab Helgi Sallolt kalis horoskoop. Nii väga, tahaksin tulla tädi helgile ja onu unale lilli tooma. Kas on see võimalik? Olen 11 aastane ja julge tüdruk, oskan ka kõiki laule natuke, palun saatke mulle kirjalikult vastus, siis hakkan ootama Annely. Kui armas väga armas, mul oli auste Jahke oli ka selline, kes isegi Tartus sõitis Tallinnasse kohale ja teades, et ma armastan beseekooke, siis tõi mulle terve karbitäie esseesid ja kuigi nad olid bussisõiduga lössi läinud või niimoodi kokku vajunud. Kuidagi oli nii armas, et inimene on nii põhjalikult uurinud, et ta isegi teab mu lemmikmaiust. Kas kunagi see tähelepanu muutus koormavaks ka teile, siiamaani vaadatakse bussi sellele kõndite tänaval vaadatakse Helgi Sallo läheb või sellega harjub. Ma arvan, et inimene, kes astub teistest inimestest esinema kõrgemale, ta läheb lavale, ta peab ju arvestama sellega, teda hakatakse tundma nägupidi ja hakatakse vaatama ja teda tema samme jälgima, nii et sa pead nagu selleks valmis olema. Muidugi vahel, kui oled ise närviline ja väsinud ja siis, kui keegi bussis või trollis astub selle ligi ja Kukopsuga rääkima, nii nagu see oleks tema lähisugulane. See võib vahel nagu ärritada, aga no nii palju inimene, tark olen ma küll, et ma ei lase ennast sellest häirida, mäe vastan talle viisakalt ja eriti et need purjus austajad, et need on nii armsad tulevad kohe juurde ja, ja räägivad pikalt-laialt ja pakuvad istet, kui tõusevad trollis püsti, kuigi tal on endal püsti seismisega raskusi, aga ta tõuseb ja ta pakub solistideks tõlkest, kes Salme Reek ei tunne. Et lisaks armsa balti samas on mulle juurde tuldud ja siis ma lähen autogrammi andnud ka Ita Ever ja nad on nii õnnelikud. Nii et sihuksed, purjus niuksed austajad, niinimetatud need on väga armsad. Öeldakse ju, ja mitte asjatult, et alkohol on aeg-ajalt ka selline keelekaste, mis soojendab häälepaelu, on teile teie enda laule kunagi hakatud ka laulma? Jaa, on küll, kui vanasti sai käidud, kolhoosides olid niisugused klubiõhtud ja ja ma ei tea, mis õhtus nad kõik olid, seal juhtus teda tihti, et ja saal laulis. Muidugi nad olid kained, aga, aga ei, on küll bussis või trollis, seal vanasti siin ma sõitsin bussiga ja et on küll, istub keegi kõrvale ja hakkab laulma, lõppenud on päevad ja nii päris armas. Ma tean, et suudel estraadile te ilmselt enam ei astu, te olete selle enda jaoks nii läbi mõelnud, lihtsalt teie kolleegid teatrist Õnne 13-st on ka meenutanud, et kui on selline bussiga sõit koos, nemad võib-olla laulavad seal helgi, ei laula. Kas te kodus laulate? Eile olla ei, ei, tähendab ei, ma ei oska seletada, kõik on imestunud ja küsinud, et miks, miks see juhtus, et nii äkki kõigele tundus, et see juhtus äkki, et ma enam ei laula, aga mani sellele väga pikalt mõelnud, väga kaua mõelnud ja ja seal ma ütleksin isegi nii intiimne ja isiklik asi, kui sa tunned, et sa ei taha, sa ei saa enam laulda, see kõik on olnud ja, ja see, mida sa teed, et see ei tule mul siit seest, ma ei tea, võib-olla minu sees see muusika otsa sai või ma ei tea, mis asi see oli, ma ei oska seda seletada, aga ma tean, et ma mitte kunagi enam laulma ei hakka. Mõnede armun arvanud, et mul hääl kadus ära või ei ole. Ma olen garderoobis. Vahel, kui ma näen proovi tegema oma noorte kolleegidega, siis ma, ma laulan oma hääle, nagu ma proovin ja mul häält tuleb nagu taevas. Aga, aga lihtsalt vot see näitab seda. Ja ma olen aru saanud, et kuna laulsin, laulsin südamega, see kõlab võib-olla tobedalt, aga tõesti ja kui süda jäi lukku, siis nagu ütleb Marie Under, et nii kurb, nii kurb, et pärib surm selle südame ja kõik tema laulmata laulus, nii et nii see on. Aga meenutame seda päris algust natukene enne horoskoopi, te olite juba laulnud? Kestis üldse muusikasse, avastas Norma juures laulsite. Et koolis ma mäletan, et kui õpetaja ele noore tamme mind panis solistina laulma, siis sellest ei tulnud midagi välja, sest ma närveerisin, ma ei tahtnud. Ma kartsin, ma nutsin. Ühesõnaga, sealt ei tulnud midagi välja, aga millegipärast kui ma õppisin kokaks, kust see norma mind, kes leidis, ma ei suuda seda meenutada. Aga see oli Kustas kikerpuu Jane ja, ja seal seal või see. Tõnu, Sal, ei, mitte Tõnu solvata seal saarel, täpselt, need, kust nemad mind mind kuulsid, ma ei tea, aga Horetsei keri estraadiorkestris ma lähen lauludes oli selle kutsehariduse liinis koma kokaks õppisin tõenäoliselt. Nii, et ma olin, jah, ma olin, olin sellega sealt tõenäoliselt siis Kustas kikerpuu kutsus juba. Kapi mäletate seda horoskoobi saate ajal elasite te ise nendele teistele lauljatele kaasa ka või? Logindlas süstile meeldis sellesse opest mõni laul issand jumal, kes mulle või ei, ma ma praegu niimoodi prauhti ei oska öelda. Me võime natukesest pelutada, mul siin pilt ei, eks, eks mulle Ma üldiselt olen kõigesööja ja ma olen muidugi ka niisugune oma ettehoidja või ma ei ole, ma võib-olla jätan mulje, kuna ma näen Lõvi tähtkujus sündinud, et ma olen selline hästi seltskonna inimene tegelikult ei ole, ma pelgan teiste seltsi, ma rohkem isegi omakeskis tähendab omakeskis ole oma väga lähedaste sõpradega või siis omaette olla, aga, aga no Heidy Tamme muidugi oli, oli siis Marju Kuut, ma mäletan, et Els Himma, oh issand, nad olid, kõik olid ju. Te olite, mis, oli tore, et nad olid, me olime kõik need lauljad. Me olime kõike oma näolised, meil oli oma tämber, meil oma muusikat ka noh, väljutamise viis või, või kuidas seda öelda, et hääled olid äratuntavad. Et vahel on nii, et mõned lauljad nad on väga sarnaste ämbritega või ühtemoodi sirgelt laulavad. Sa ei eristege, kes on kes, aga neid lauljaid eristas kõiki, igaühel oli oma tämber krõbise vahele kuulama. No ma, ma tõesti kuulaksin, Els Himmat. Meeste moel või? Nii sinus tee. Nüüd ta niiskila. Jäävad. Meil siin ma nüüd meile laulisel silma, kusjuures ise seda laulu õieti ei mäletanudki, tuletasin talle hiljaaegu selle meelde paljude lauljad omavahel, toona üldse väljaspool saadet väljaspool salvestusi kokku puutusid, läbi käisite. Mina ei käinud küll kellegagi, ma ütlen, et ma olen niisugune, oma ettehoidja ja teatris olid mul ikka tööd piisavalt, et mul lihtsalt. Ei, ma ei tundnud vajadust nagu. Horoskoobi saatest konkreetselt rääkides siis ei olnud otsesaade salvestati ette tal oli võimalus seda kodus vaadata, kui teil oli sel ajal juba televiisorit kodus olemas või naabrite juures vaatasite ka ennast vahel. Oli küll, aga, aga tavaliselt mul olid etendused, nii et ja siis ei olnud seda salvestamise võimalust, et järelvaatamist et kui mul aeglane Maua elasin, issakene, kui ma hakkan praegu mõtlema 60 mis aastal neto kaheksa tuli, horoskoop no vot, kuni 71. aastani ma elasin vanemate juures, et siis nemad kindlasti vaatasid ja siis ma pidin vaatama, aga siis ka oma omaette läksin elama juba siis jah, telekas mul tuli küll päris ruttu, aga, aga jah, mul oli palju neid etendusi, et ma lihtsalt. Mis te arvate, mis tegi selle horoskoobi nii eriliseks, et siiamaani mäletatakse siiamaani, need laulud elavad kõik ju edasi. Samas kui mõni teine laul tuleb, mõni aastasel püsib, enam ei mängita, neid laule, lõppenud on päevad Sulle kõik, nüüd ütlen kasvõi meie vikerraadiot kuulata, kogu aeg mängitakse. No see on väike liialdus, nüüd minu meelest need vanus lasteks väga harva. Aga mis tegi nakateist sellist saadet ei olnud ja ta oli vist nädalavahetusel laupäeval nädalal. Nonii, et laupäeva õhtul ei olnud ka siis neid muid võimalusi nii palju kuskil käia või olla, et ma arvan, et see lihtsalt oli omas ajas ka õigel ajal või väga õige asi, et selle sellepärast ja muidugi need lauljad olid ju kõik tollel ajal. Noh, kes olid nii-öelda lauljad, kõik nad seal esinesid, igaüks võis valida oma lemmiku ja võis oma lemmiku esinemist oodata. Jaa jaa, tõenäoliselt ka see väike võistlusmoment ja inimene või sise seletada nagu see osasaamine, et ma, mina ka nagu midagi otsustan valimisi meil tol ajal ei olnud mingisuguseid, ikka alati oli 101 protsenti, kõik võtsid osa ja kõik olid alati ühe poolt. Nii et ma ei tea, ma ei olegi analüüsinud seda ja ega kõik ei saagi vist alati analüüsida. Ma mäletan seda, et mis pakkus teilegi lauljatele seal saates sellist pinget, mis paneks võistlema televaatajad, kes saatsid kirju nagu kirjutatud ei võtnud vaevaks kirjutada, võisid võite seal tolmuimeja raadiomootorratas, eks sealt ka loositi välja. Televiisoreid sai ka. Kas teie lauljad, kes seal esikoha saite? Ma ei tea, kui näiteks lõppenud, vaat püsis seal kolm nädalat järjest esikohal saite ka midagi? Kas sa said kuulajate tunnustused, Nad tahtsid sind ikka ja jälle kuulata ja näha. Palju ta praegu omavahel lauljad, toonased lauljad, suhtlete läbi, käite. Ei ole mingit, minul ei ole küll mingit läbikäimist, minul on mul teatri kolleegidegagi probleeme, läbikäimisega ei käi külas kuskile ka, aga kui oleks võimalus, Voldemar Kuslap iga olen ma nüüd küll päris mitu korda koos olnud. Meil on ühiseid tuttavaid ja nii väljamaalt kui nii, et oleme kokku sattunud seltskonnas hästi lõbus ja tore on. Ja ma ei tea, niisugune soe tunne, et ikka nagu lähisugulased või rohkem on mul nagu teatri kolleegidega läbikäimist. Horoskoobiaegsete lauljatega tänaval näed, muidugi teretame ja vahetame paar sõna, küsime, kuidas läheb ja nii edasi, aga. Nagu te ütlesite, te ei laula enam, ei hakka kunagi laulma. Kas te muusikat ise kuulate? Muusikat, jah, ma kuulan küll, kui mul vahel trollis viskab üle, kui need mobiiliga pläri sead seal niust kõva häälega sa pead kuulma seda jura, mida ta räägib, siis mul on jah, ma panen ruttu kohe need pisikesed kõrva ja ja siis mul on, kuulan kodus, mulle on oma teatud plaadid, mida ma kuulan niisugust rahustavat muusikat ja Mozartit. Aga siis kas näiteks mulle suur lemmiksaade on teiste hooaega juba laula mu laulu, Ma jumaldan seda saadet. Ma olen täiesti pahve, et lauljat, kellest ma ei ole osanud midagi arvata, kes ei ole nagu minu jaoks, noh nagu üks veregruppe, nii nad avanevad täiesti uuest küljest, sest ma avastan nende juures issand jumal, kui palju tal on sees muusikat, kui, kui palju on, mõnes on seda noh, niisugust energiat ürgjõudu täiesti ma olen, ma olen täiesti keeletu maa ja ma vaatan vanast arvutist veel järelvaatamist veel mitu-mitu korda. Ma noh, ma ei tea, kellele kummardus teha, selline saade on tehtud. Järjekordne näide, et kui keegi on ühe laulu laulnud, siis ei pruugi alati 10-sse veel minna. Ja teised inimesed avastavad selles laulus midagi sellist, mida see esmaesitaja ei ole leidnudki. No see on lihtsalt, see on, see on lihtsalt uskumatu, kui hea saadeson. Kui nüüd natuke provokatiivset küsida, kumb tema hinges ütleme siis seitsmekümnendatel rohkem olite kas laulja või näitleja? Ikka näitleja olen olnud näitleja ja jään ja tõenäoliselt suren näitlejana. Olen laulev näitleja ja tähendab ma, mul on niisugune tunne, et mulle on antud kaasa, kui ma siia ilma sündisin, siia oma nii palju muusikat kaasa antud ja see, see vajas välja väljasaamist ja sellepärast ma hakkasin laulma, mul ei olegi mitte mingisugust muusikalist haridust, ainult kaks aastat laulu ettevalmistusklassi tolleaegsest konservatooriumis. See ei ole mingi muusikaline haridus, aga see, mis on tulnud, see on tulnud kõik nii-öelda. Ta on siin sees olnud, loojan mind õnnistanud ja, ja ta õnneks leidis väljumisvõimalusi. Niisuguseid õnneks on need laulud meil ka arhiivis, suuremas osas kõik alles neid saab kuulata, aitäh teile, Helgi Sallo tulemast aitäh kutsumast. Korraks vaid on selleks korraks läbi, saatke meile ikka oma mälestusi, aegumatust, horoskoobis, diakohtume, õige pea.