Tere ja toredat rahvusvahelist muusikapäeva kõigile, kes pole just praegu mõnele muusikapäeva erikontserdile läinud ja saavad reporteritundi kuulata. Muusikakool on maja täis muusikat isegi muusikakooli sisse astumata. Akendelt tänavat pidi majast mööda käies kostab ühe klassi akna tagant viiulimängu. Teisest klassist kostab flööt, kolmandas on kitarritund ja ikka nii edasi. Muusikakoolide Liitu on ühinenud 84 muusika ja kunstide kooli, sealt üle Eesti. Meie läheme täna külla Nõmme muusikakooli nii seest kui väljast ilusti korda tehtud koolimajja. Räägime õpetajate ja õpilastega ja muusikapäeva puhul kuulame alanud saates ka muusikat. Salvestatud Nõmme muusikakooli kuuekümnendat tegevusaastat tähistava kontserdil Estonia kontserdisaalis novembris 2012. Mängis Nõmme muusikakooli tango orkester õpetaja Olivia kalluste juhatusel. Alustame ringkäiku direktori kabinetist, kus koolist, erialadest, õppijatest, õpetajatest ja muusikaõpingute rahastamisest räägivad direktor Indrek Viiardja, õppealajuhataja Anne kruup. Pärast nii ilusat suve, kui meil oli hästi õnnestunud ja kõikidele meeldinud laulupidu ja rahvamuusikapidu. Kas tug, Nõmme muusikakooli direktor Indrek Viard on pärast niisugust laulupidu ka suurem kui muidu sügisetel. No laulupidu kui selline minu mõistes ei ole veel lõppenud, et selle laulupeo mälestuste ja emotsioonide pinnal ja ma arvan, et mitte ainult mina, vaid ka väga paljud lapsevanemad ja tõenäoliselt ka lapsed Lainatavad veel tükk aega ja kui teha lihtsalt statistilist ülevaadet, siis võib-olla tõesti, et kooli sisseastumis eksamile, mis tegelikult ju on laulupeo protsessi ajal vahetult enne, ütleme siis mingil moel sellest nihukesest meelsusest ja sellest perioodist, kuhu see laulupidu satub, on kindlasti kantud, aga meie, meie koolil ei ole küll kunagi olnud vähemalt viimasel 20-l aastal niisugust märkimisväärset tagasilööki. Et jätkuks õpilased, tulevad nad siia endiselt hea meelega. Õppealajuhataja õpetaja Anne grupp, kas järjekord on Nõmme muusikakooli ukse taga, et õpilastest, kes siin tegelikult tahaksid õppida, aga ei mahu ja me muidugi ei taha seda situatsiooni luua, et me saadame lapsed, kes tegelikult võiksid õppida oma eelduste poolest, aga kes lihtsalt ei mahu meie nagu lubatud piirnormi sisse, et me ei taha neid ära saata. Ja sellepärast me võtsime niisuguse maavaraklassi nagu eelpool kahe kes siis võiksid kohe rühmatundidega olla esimese klassiga koos ja kui siis keegi nendest, kes juba koolis õpivad ja aasta jooksul nagu arvavad, et teevad midagi muud, meelsamini loobuvad, siis me saame sealt kohe lülitada lapsi kooli, et nad ei läheks ära ja ei arvaks, et nad ei kõlba siia. Kui palju õpilasi on ja mis on kõige populaarsemad erialad. Ja põhikoolis on õpilasi 466 ja lisaks siis veel ettevalmistus eelpool kaks, need kokku on neid 508. Ja kõige populaarsemad erialad on loomulikult kitarri ja löökpillid, keda me kõik ei jõuagi nii palju sisse võtta, noh lihtsalt õpetajaid ei jätku. Aga väga populaarsed on ka keelpillid, viiul lihtsalt ollakse väga hea meelega ja oma populaarsust kaotamas nakko natukene klaverimäng. Kuidas puhkpillidega on õpetajagrupp? Puhkpillidega on niimoodi, et need lapsed, kes kõik tulevad kitarri ja löökpilli, siis me suudame neid ära rääkida puhkpillidest, eriti just nimelt vaskpillidest. Me tutvustame neile neid, mängime neid natuke, räägime kui Tarana orkestris mängida ja niimoodi me saame omale toredaid puhkpilli mängijaid ja meil on päris suur orkester. Millal õpetaja saab aru, et sellest lapsest tuleb solistid ja sellest teisest lapsest tuleb ansamblimängija ja orkestreid. Tegelikult kes on ikka väga andekas, paistab ikka üsna kohe esimeses teises klassis kohe välja. Aga eks siin Eestis neid solisti elusid on ikka vähe hästi üldse aga, aga loomulikult andekas laps Meka suuname muusikakeskkooli ja aga mõned tegelikult avanevad seal lõpus kuuendas-seitsmendas klassis, leiavad, et see on tema ala, seda ainult ta tahab teha ja hästi palju jätkatakse gümnaasiumi kõrvalt Georg Otsa koolis üldõppes jagavel muidu kuni gümnaasiumi lõpuni ja tehakse otsused alles siis Ingridi Viard teiega, me alustasime laulupeo juttu puhtalt sellepärast et teie olete laulupeol ka üldjuht ja sugugi mitte esimest korda, kui mitme kollektiiviga Nõmme muusikakool laulupeol käis. Hea küsimus kahe kollektiiviga. Täpselt nii see oli muusikakooli sümfooniaorkester, keda meil viimased 10 aastat juhendas ka laulupeo sümfooniaorkestrite liigijuht Jüri-Ruut Kangur. Tänasest aastast alates on meil sümfooniaorkestri ees uus orkestri dirigent, noorema põlve mees Riivo Jõgi ja puhkpilliorkester. Traditsioonilised kooli kollektiivid on meil laulupidudel ikkagi juba aastaid käinud ja ja tõenäoliselt saanud sealt samasuguse elamusega nagu kurilauljad. Ja ei ühtegi koori Nõmme muusikakoolist. Hea küsimus jah, nõme muusikakoolil oli kammerkoor minu enda käe all tegutsemas aastast 2001 kuni 2011 aga paraku on nii, et, et see süsteeme, millises Nõmme muusikakool tänasel haridusmaastikul asub annab seaduse järgi taotluse õppida siin süsteemis lastel neljandast kuni 19. eluaastani, et, et siis nad peavad jätkama järgmises astmes. Seega sellele koorile saab ennustada võib-olla tulevikus ka toredat. Kui aga siis juba vilistlas koorina, nii et kooli sees täna tõesti meil hetkel ei ole tegutsemas igapäevaselt koori, aga ma arvan, et see võimalus tuleb jälle tagasi. Kas laulu saab õppida? See on laiem küsimus, kas laulu saab õppida jah, et, et ma arvan, et väga palju on ikkagi tingitud eesti vokaalmuusikas ja laulmises sellest, kus Eesti geograafiliselt asub, ehk et neid üksikuid andeid, kes silma paistavad, need, eks, eks nad tulevad ka vara juba pildile. Aga see, mis puudutab nüüd laulu õpetamist muusikakoolis siis seda tehakse ikkagi suurel Talle tingituna, vaid lähtuvalt õppekavast, millised on meil siis solfedžo ja ja muusikaajaõppekavad, et, et seal sees eraldi lauluõpetust meil tõesti ei ole? Õpetaja kruubi ühest vastusest käis läbi, et õpetajaid ei jätku hästi. Kas muusikakoolides üldine häda? Mina seda vastust küll ei kuulnud, aga, aga jah, eks see ole Eesti haridusmaastikul täna aktuaalne teema ju. Laiemas mõistes mitte ainult muusikakoolide õpetajad, vanem põlvkond, noorem generatsioon ei leia alati endale võib-olla motivatsiooni tulla kooli õpetajaks, aga mina ei näe seda nii mustades värvides. Seda olukorda täna, et kui vaadata konkreetset ja õpetajate meeskonda, siis siin on meil väga erinevatest põlvkondadest just oma ala, oma ala professionaale, nii et ma leian, et, et see tsükkel või see järjepidevus pedagoogilises töös ikkagi toimida. Õpetajagrupp, kus siis saavad muusikakoolid endale häid eriala õpetajaid, pigem ma kõigepealt natuke parandaksin, et meil tegelikult on kolm kitarriõpetajat ja kolm lööki lõpetajaid rohkem siia kooli ei mahukski, lihtsalt neid soovijaid sellele pillile on rohkem kui mahuks. Kust me saame ja meile tulevad ikkagi Muusikaakadeemia natukene ka tudengid ja Muusikaakadeemia lõpetanud, nii et meil on enamus viimasel ajal tulnud, on kõik magistrikraadiga ja kõrgesti haritud ja väga tublid noored pedagoogid, kes tulevad, pigem on vastupidi õpetajaks tulla soovijate järjekord on meil ukse taga, eriti klaveri ja keelpilli ja. Me ei saa nii palju tööle võtta, kui, kui sooviksite olla muusikakooli lõpetaja. Edasine tee muusikas on siis otsa kooli, nagu te ütlesite või siis siis, kui on aeg astuda juba kõrgkoolis, muusikateatriakadeemiat, see on niisugune tavaline edasimineku tee. Kui noor inimene tahab oma elu muusikaga siduda ja muusikakeskkooli ka minnakse ka vahepealsetest klassidest kolmandast ja viiendast ja igalt poolt ja ka pärast lõpetamist seitsmendate, siis ollakse kindel, et see on tema valik, sest muusikakeskkooli läheb ikkagi juba see laps, kes kindlasti tõenäoliselt tahab minna professionaalse muusikuteele otsa. Koolis minnakse ka väga palju, et ennast veel harida, nii kaua kui võimalik tegeleda muusikaga oma ülikooli kõrvalt gümnaasiumi kõrvalt vä? Väga harva on tulnud ette, kus siis otse laste muusikakoolist on võimalik muusikaakadeemiasse minna, see võib-olla kõige rohkem ehk puhkpillierialal, kus nagunii hakatakse hiljem õppima ja siis, kui suudetakse teoreetiliste ainetega järele teha, siis on võimalik minna, otsekui on gümnaasiumiharidus. Kui Nõmme muusikakooli kõrvalt tänaval mööda minna, siis ikka kuuleb. Mõnest aknast kostab heliredelit harjutamist. Õpetaja grupp, mis on see erialaõpetaja? Et innustada last sellest heliredelit staadiumist edasi minema. Ta ei jääks kurvalt sinna sellesse perioodi kinni, et, et ta saaks aru, et kui need ükskord on selged, et ta ei ole tehnikas nii väga kinni, et siis tuleb see loomingulises, et sellest tühjast kohast edasi aidata, anda mõista, et, et seal taga hol suur looming ja tohutult suur eneseväljendus. Eks ikka vist kohe algusest peale nende helile tellite kõrvale kohe hästi tähtis on ikkagi repertuaari valik. Ta valib, et kas ta leiab sütitavad muusikat ja lugusid ka siis, kui see tehniline tase ei ole nii väga kõrge veel, et see peab kogu aeg ikkagi käsikäes käima, et lapsel peab ikkagi sirm särama selle loo peale, mis ta saab. Ja muidugi vist hästi tähtis ka ikkagi õhkkond erialatunnis, et see oleks elav ja loominguline ja ja et seal võib-olla natuke improviseeritakse ja tehakse oma loomingut niipalju kui osatakse ja see on see, mis, mis hoiab ära väsimaste ära tüdimust. Mida õpetaja Richard siis Nõmme muusikakoolis veel tehakse, et see raske solfedžo hoian rasket heliredelid ei põrgataks last muusikast eemale. Kas kontserte on või missuguseid eneseväljendusvõimalusi peale erialatundide kool õppijale veel pakub? No ma olen ise juba küllaltki varakult siin majas tööle hakates mõelnud selle peale, et, et mismoodi kool ennast tutvustada saab, et koolil kujuneks välja mingi traditsioon, et temast räägitakse ja siis ma algselt arvanud just nii, et tegelikkuses kõik, mis koolis sünnib. Näiteks selline praktiline moment siin juures, et, et kui meil Ta kooli kunagisest ehitamisest remondist, et igasugused sellised kokkulepped ei sünni mitte siinsamas kabineti tooli taga istudes, vaid tegelikult inimestega suheldes väljaspool ja ma leian ka, et täna lapsed, kes siin koolis õpivad, ei ei jääks suletuks ja nelja seina vahel, et neil oleks võimalikult rohkem võimalusi ennast näidata majast väljaspool, et soolosuundadega muusikainstrumendid nagu klaver, et võib-olla neil on seda tegevust väljaspool maja veidikene vähem, aga, aga kõik kollektiivid ja lapsed, kes on kaasatud kollektiivide töös, on meil vägagi aktiivsed interpreedid eraldi. Ma pean kollektiive silmas, et, et neil on väga tihe kontserttegevus olnud. Meil on läbi aegade olnud väga toredaid partnereid nii Eesti sees kui ka väljaspool Eestit, kellega me nüüd jälle loodetavasti oma suhteid taastama hakkama. Siin vahepealne periood on olnud tagasihoidlikum, aga meil partnereid nii Põhjamaades kui ka Lääne-Euroopas, et selline aktiivne tegevus väljaspool maja kontsertide korraldamine ja, ja kõlamapanemine just muusikakoolina tõenäoliselt ikkagi sünnib, sünnib siit ruumidest väljaspool, et, et siin laotakse see põhi aga, aga kõik see niisugune sellele järgnev loominguline tegevus väljaspool maja laseb, see ei välista seda, et meil majas ei toimu aktiivselt muusikalisi üritusi nii lapsevanematele kui ka osakonna kontsert, aga, aga hea meelega minnakse ikkagi traditsioonilise lõpuaktusele esinema Estonia kontserdisaali lavale ja, ja veel ja veel traditsioonilised kontserdid eesti mõisades traditsioonilised väljasõidud aasta sees veel erinevatesse esinemispaikadesse Eestis, nii et seal kooli tegevuses väga määrav. Kas te saate selle hooaja mõnda kontserti nimetada, kus Nõmme muusikakooli lapsed esinevad? No eeldatavasti kohe. Me tuleme ringiga tagasi, Palmse mõisa. Õpetajate päeva raames on toimunud selline mõisakontsert meil, mis on olnud laste seas väga-väga populaarne. Ja kuigi on sügisperiood, et teatavasti ei saa eeldada, et kõik lapsed suvel kolm kuud pilli harjunud, vot siis ikkagi selle lühikese aja jooksul, mis on mitte rohkem kui kuu aega aktiivselt kooli tegevust suudetakse õpilastesse taastada, see kevadel laotud põhi ja hea meelega esinetakse sellisel kontserdil, aga see on ainult üks näide. Kui püüda üldse iseloomustada muusikakoolide olukorda üle Eesti, Indrek Viard, kuidas seda iseloomustada väljaspool Tallinna väljaspool Tartut? Ma olen selle peale mõelnud ja piirkonniti on need koolide tegevused väga erinevalt, et, et see on ju väga tavatähtsusega, millises geograafilises asukohas see kool asub, et üks muusikakool väikeses alevis väikeses linnas omab hoopis teist tähendust kui Nõmme muusikakool, kes on vabariigi mõistes oma õpilaste arvult kõige suurem. Tema ei ole siin Tallinnas, mis on eksole kultuuri ja muusikasündmuste poolest väga rikas, kesksel kohal, aga väike muusikaga vaikses piirkonnas tegelikult loob hariduse ja selle selle põhja laiemas mõistes selle piirkonna jaoks, et sealt kasvavad välja niuksed tegevused, mis Väikse Olavi jaoks on olulised igasugused kultuurilised ülesastumised ja seetõttu on selliste väikeste piirkondade koolide suunad ja tegevussuunad just tingitud sellest, milliseks kujuneb see kooli tähtsust maapiirkonnas, aga näiteks kui rääkida siis nõmmekoolist, siis. Ma olen sellele küsimusele ka varem mõelnud, et ma ei ole kõige objektiivsem vastaja, see tähendab seda, et, et meil on küll vabariigis 81 muusikakooli, aga aga need Tallinna koolid oma arengusuundade ja tegevuste osas on, on väga erinevad nendest ülejäänud, et ülejäänud süsteemis olevast 80-st koolist, et hästi töötab see süsteem, mis täna omavalitsuse näol ehk Tallinna näol kooli üleval veab ja, ja lapsevanematega koostöös küll, eks ole, aga, aga seni on see struktuur väga hästi pidanud ja ka raskematel aegadel siin majanduskriis seal ei ole toimunud selliseid tagasilööke finantseerimise osas, mis peaksid kooli Niukest loominguliste sisulist tegevust väga pärssima. Sama selle omavalitsustel, kellel selliseid võimalusi ei ole. Nii laialt muusikakoolide ülevalpidamisel on tekkinud alati diskussioonid, teades, kuivõrd keeruline on see finantseerimine individuaalõppe puhul. Et siis leida neid võimalusi ka nende väikeste piirkondade koolide ülalpidamiseks ja niukseks elujõuliselt tegevuse jätkamiseks on olnud üsna terav probleem ja nüüd sellest aastast valitud Eesti muusikakoolide liidu uus juhatus on endiselt väga tihedalt rääkimas riigiga, et ikkagi kõik need 81 muusikakooli eesti muusikalise alushariduse mõistes oleksid regulaarselt pildil. Nii uhkelt mängib Nõmme muusikakooli brassansambel tärkamine õpetaja Aigar Kostabi juhatusel. Aga jätkame juttu Nõmme muusikakoolis õpetavate Indrek Viiardi ja Anne kruubiga. Aga räägime siis õpetaja Viiard rahast natuke lähemalt ka, et kui palju lapsevanemad peavad maksma selle eest, et, et laps saab käia Nõmme muusikakoolis õppimas, kas klaverit, kitarri või mis muud pilli. Jah, need on määrusega, Need õppetasud tänaseks hetkeks on alates esimesest septembrist nõmme muusikakooli põhikoolis 50 eurot kuus ühe õpilase jaoks ja seal on veel eraldi diferentseeritud ettevalmistusrühmatasu, milline on 20 eurot kuus ja individuaalõpe ettevalmistusest, kui ollakse huvitatud õppimast juba ka selles eelkoolis, siis paralleelselt mingit muusikainstrumenti. Iseenesest on minu arust see küllaltki noh, arvestades jällegi piirkonda, kus Nõmme muusikakool asub vähemalt viimase kümmekonna aasta ei olnud aasta jooksul olnud jõukohane ikkagi väga suurele kontingendile siia tulevatest lapsevanematest, et kindlasti tekivad ka teatud niuksed maksja tõrked ja probleemid, aga aga kool on saanud väga hea läbisaamise lasterikaste perede käteliiduga, kes toetab siis õpilasi, kust on kolm-neli ja neli last perekonnas. Ja see selline kokkulepe, koostöölepe on meil kehtinud päris päris mitu aastat juba ja siiamaani päris hästi töötanud, võimaldades siis paljulapselistele peredel ka õppida muusikakoolis, meil on siin olnud läbi aegade toredaid perekondi, kus kõik pere lapsed on koolis ära käinud mamma võist kõige eredam näide peaks olema Sundjad, jah, perekond, sundi, et ma mäletan perekond Sundjate pereisa, kes minu arust oma tere autoga siin maja ees ainult seisiski kogu aeg, et üks laps läks ära ja teine toodi asemele, need küll mitte kõik ühel aastal, aga hästi tore on vaadata jah, selliseid, selliseid perekondi, kes, kes peavad nii lugu muusikaõpetusest, et kogu pere on siis nagu siit majast läbi käinud, seal niuke eredam näide. Aga rääkige, sest veel siis see suhe, mis on linna poolt eraldatud raha kooli eelarve sees ja lapsevanema suhe, see on täna neli viiendikku linnaosa ja üks viiendik lapsevanem, osa selline proportsioon aasta lõikes tekib, mille pealt siis see õpetussõna muusikakoolis võimalik hakkan. Nüüd külma ei räägiks rahast võib-olla sellises valguses ma räägiks hoopis paari sõnaga sellest, mis Tallinna muusikakoolide puhul tänases hetkes on. Kõige aktuaalsem teema on see, et noh, teatavasti neid on kolm mad juriidilist üksust, mis on siis Tallinna muusikakool, Nõmme muusikakooli, Lasnamäe muusikakool ja siis Tallinna hariduskolleegiumi juures olev muusikaosakond või mingil hetkel ka juriidiliselt eraldi seisnud hariduskolleegiumi muusikakool Peaksime vaatama seda me vaatamegi seda muusikalist alushariduse süsteemi Tallinna linna kui tervikut, et noh, et me, me liigume põhimõtteliselt ühe metoodika ja ühe õpetuse järgi nendes koolides me kasutame enam-vähem sarnaseid õppega lubasid see tähendab, et sellel süsteemil saab olla perspektiiv ainult siis, kui, kui see süsteem on jätkusuutlik, aga täna on siin hoopis niuksed praktilisemat probleemid. Nimelt Tallinna muusikakooli hoone kui selline on omaniku hoone, milline omaniku leping tegelikult lõpeb ja juba 2015 aastat maadel, mis on Tallinna linna jaoks väga tõsine, tõsine probleem, see, mis on vaja lahendada samamoodi need lapsed, kes õpivad täna vanalinna hariduskolleegiumis, muusikaosakonnas, vanalinna erinevates hoonetes, ei, ei ole oma konkreetses kindlas õppeasutuses millest üks on olnud kaalumise all, uuel tänaval olev okasroosikese loss. Ja siis Lasnamäe muusikakool, mis on viimased 15 aastat töötanud ühes endises Lasnamäe koolihoones, millest üks tiibur haritud ja väga heas korras, eks selline regionaalne, mine sellesse piirkonda väga hästi sobituv kool, kus siis käivad selle regiooni lapsed. Nii et et kuigi ma olen lugenud siin nõmme kohalikest uudistest viimasel ajal tihti, et krahh, fon kleeni, perekond kaugelt Brasiiliast käib tihti külastamas nõmme piirkonda, nimelt ehk siis sellesama koolihoone üks osa sealt vanast majast kuulub ka Nõmme linnaosa rajaja krahv von Glehni valdustesse või õigemini tema tema rajatuna. Ma pean silmas seda, et loodetavasti ei ole omanikele huvi seda kooli, et endale tagasi saada, seda kindlasti ei ole lihtsalt trikki neuroniseerinaga. Aga Nõmme muusikakool on täna selles mõttes heas seisus, et, et nagu te ise ütlesite, ta on sellises hästi hingamas looduslikus keskkonnas ja ja see tõenäoliselt on väga oluline selliste loominguliste tegevuste jätkamiseks siin majas ja rääkides rahast veel niipalju siis täpselt kümmekond, ei täna nüüd juba tegelikult 15 aastat tagasi oli siin võimalik siis eelnevalt, et kultuuriväärtuste ameti all olles alustada koolideni veerimiste, lõpetada sellega aastaks 2002, kui koolil täitus 50 aastat. Kui kool tegelikult läks ühe üksuse alt, mis olid kultuuriväärtuste amet haridusameti alla ja, ja seetõttu on, on maja täna sellises enam-vähem korras seisus, et kui me kuuleme, kui aktiivselt Tallinna hariduses võeti ette investeeringuteks taastada kõik Tallinna koolid, siis tegelikult peaaegu kõigil ongi juba ring peale saadud, nii et et eks me püüame ka ennast sinna järjekorda sättida, kui, kui tegelikult tahaks investeeringute näol koolile anda veel niukse uuema näo, aga ma räägin, et selles järjekorras me oleme üsna taga, kui rääkida sellest, et Tallinna muusikakooli hoone küsimus vajab lahendust ja, ja niuksed praktilised probleemid linna jaoks, mis on tõsised küsimused, nii et et meil on siin üks prioriteet soetada Nõmme muusikakoolile uus kontsertklaver, aga noh, see on niisugune fantaasia valdkonda kuuluv ülesanne praegu, kuigi ega me ennem ei loobume selle klaveri, saavad olema, et, et ega rahasse raha silmast kadunud ei ole. Õpetaja grupp, kas me võime rääkida mõne sõnaga ka niisugusel teemal nagu muusikaõpetajate palgad, kas see on väga delikaatne teema? Jah, ma Tallinna linna muusikakooli õpetajate palgad ei ole nüüd tõusnud viimase töötajate palgatõusuga, kas me nimetame numbreid ja meie õpetaja koormustasu või ühe koha, õpetaja tasu on 715 eurot miinus maksud ja kontsertmeistritasu väga väga niisugused silmapaistvad kontsertmeistrist siis 677, aga on ka 567 ja 630 miinus maksud. Et need palgad on tõesti väikesed, siis selle valguses siis paljud õpetajad teevad palju lisatööd. Ja ka meie paljud õpetajad töötavad igal pool mujal veel orkestrites ja veel mõnes teises koolis ja on ennast selles mõttes nagu killustanud või ega see nii väga kerge ei ole ühest kohast teise aasta selleks, et, et elatada oma pere ja, ja elavdanud maalsel tasemel tuleb hästi palju tööd teha. Aga sellest hoolimata Nõmme muusikakoolis on säilinud siiski mitmed erialad, mis väljastpoolt Tallinna Tartu muusikakoole on pidanud lõpetama. Ja me oleme nii uhked. Meil on harfi eriala melofagot, melanoom, poe, meil on kontrabass. Siis meil on vioola, hea meel on tõesti, meil on peaaegu tegelikult kogu palett on meil olemas pillidest küll neid eksootilisemaid pille on vähe, aga siiski meil tasa pisikesi sealt järelkasvu tuleb, on metsasarve trombooni kõik see, keda väga professionaalne muusikamaastik ootab, et tuleks sealt järelkasvu, nii et see on hästi tore. Ja siis on meil ja tänu tänu meie rahastamisele on meie õppekava, võimaldab lastele orkestripillidele lisa pillina, võimaldab siis anda 25 minutit klaveritundi, mis on ikkagi niisuguse harmoonilise mõtlemise põhi. Ja kui mõni klaverilaps ka väga väga tahab natukene trummiklarnetit õppida, siis on ka lisapillivõimalus on säilinud veel ka klaveriansamblid neljandas, viiendas klassis, need lapsed saavad mängida neljal käel ja siis kuuendas ja seitsmendas klassis asendub siis ansambli tund nagu saateklassi tunniga, kus siis klaveriõpilased saavad mängida koos viiuliga või siis lauljaga koostise instrumendiga. Et nad saaksid siis saatepraktikat. Õpetaja veerg, mis te ütlete koolimuusikaõpetajatele, millal nende palgad tõusevad? Täpselt sellel hetkel, kui volikogu sellise otsuse teeb, ma olen, jah, ma võib-olla ei ole nii optimistlik, kui ma olen olnud varasematel aastatel, aga ma pean olla ka võimalikult realistlik, et ma tean, et, et selline arutelu on täna Tallinna linnas ka toimunud. Mis puudutab Tallinna huvialakoolide õpetajate palgatõusu sarnaselt põhikooli õpetajate ja lasteaia õpetajatega, et ma eeldan, et, et maailma majandus suudab hoida enam-vähem stabiilset joont ja ja, ja tulevad ka need muusikakoolide õpetajate palgad, need Tallinna teiste õpetajate palkadele järele. Et see saab olema linna otsus ja kui need vahendid olemas on, siis eeldatavasti ikkagi ka veel tagasiulatuvalt. Nüüd sügisel peaks juhtuma. Täna on rahvusvaheline muusikapäev õpetaja Indrek Viiard, mis on teie elus üks paljudest, üks muusikapala, mis on teie jaoks olnud tähenduslik või mis on teid kujundanud või, või Teil aastat ikka kalliks peate. Ühte nimetada on keeruline aga see, kuidas muusikaline mõtlemine kujuneb, see ikka oleneb sellest, milline on sinu muusikaline lastetuba. Ja kuna ma olen ise õppinud ka siin nõmmel kõrvalhoones nii-öelda muusikakeskkoolis klaverit 11 aastat, siis kindlasti suurelt jaolt minu muusikaline mõtlemine sealt pärit on, aga samas nii kui ma hakkasin õppima klaverit, hakkasime laulma ka poistekooris, nii et seda koorimuusikat. Ta on minu elus olnud tõenäoliselt ka kõige rohkem. Aga kui nimetada kahte, siis ei ole ma ära unustanud ühte Suumanit, mida ma aeg-ajalt ikkagi mänginud, mis on vist üks osa Schumanni lastestseenidest. Ja, ja teine, mida ma olen püüdnud enese jaoks aina aina rohkem ja rohkem lahti mõelda, on see, kui omal ajal sai ette kantud ühe kooriga Arnold Schönbergi üks komplitseeritumaid koorides teoseid, kohati 12 ajaline Frieda, ohverdan siis ma vahest, kes teda kuulates püüan oma tenori partiid meenutada ja vaadata ikkagi või kuulata endiselt kui geniaalne, võib-olla üks kompositsioon. Õpetaja Anne grupp, mis on teie elus olnud üks tähenduslik muusikapala, mida te tänasel päeval paljude hulgast tahaksite meenutada? Ma väga armastan Beethoveni sonaate. Ja võib-olla väga-väga meeldib mulle Bethany 32 variatsiooni. C mallis, kus on nii palju sügavust ja tõsidust ja värve ja kus on kogu elu niisugune traagika ja rõõm ja, ja emotsioonid olemas. Olete saanud seda ise korduvalt esitada? Ma mängisin seda õpingute ajal. Mängis Nõmme muusikakooli puhkpilliorkester, juhatas Mart Kivi. Vaatame nüüd mõne klassiuksest sisse ka mäe sisse piilunud Nõmme muusikakooli silla klassi, kus meid võttis vastu õpetaja Lembi Mets. Kuidas teie muusikutee kujunes? Kas te lapsena meelsamini oleksite kujutanud end ette solisti või orkestandina ja, ja kuidas see juhtus, et valisite muusikaõpetaja tee? No see juhtus ikka hiljem, see õpetaja tee valik, see, et ma üldse sattusin tšello juurde, oli puhtalt mu õpetaja Laine lehteri süüdi öelda. Kes ütles mu emale, tooma tütar siia ja vaatame, mis saab ja siis hakkaski saama. Aga õpetajaks saamise soov tekkis tõesti kuskil konservatooriumi ajal. Ja mind on alati huvitanud see, kuidas ma saan oma mõtteid teistele edasi anda ja ja vaadata, mis sellest siis välja tuleb, kui nad edasi andnud. Nii see, nii see tuli. Nüüd te olete ise selles rollis, et lapsevanemad toovad oma lapse teie juurde ja, ja teie ütlete, et vaatame, mis sellest lapsest saab. Kui ruttu saab aru, et selle lapse elutee on muusikutee või, või et ei. See muusika võib jääda talle hobiks, aga ta valib mingi teise kutse. Millal sellest õpetaja aru saab? No päris kindlat reeglit siin muidugi ei ole, lapsed on hästi erinevad ja nad avanevad väga erinevalt ja nende soov töötada tekib väga erineval ajal. Ja üldiselt murdepunktiks ongi see, kui tekib soov tööd teha, kui tekib iseenda isiklik motivatsioon selle pilli taha istuda ja sellega tegeleda kuni suunajaks on vanemad või lihtsalt kohusetunne või või, või lihtsalt et on tore tunnis käia. Seni ei muutu midagi olulist, aga kui tekib mingi oma himu, on mõni kogemus. Sageli tulevad need kogemused orkestrites suvelaagritest kohtadest, kus lapsi on rohkem koos Nad innustavad 11. Ja sealt tekib see soov, et, et see on nagu määrav. Ja õpetajal on väga raske öelda, kellest midagi tuleb isegi päris hilises taas veel seal kuskil jälle pean tsiteerima laine lihterit, kes ütles, et no kuskil 11.-st kaheteistkümnendas klassis hakkad sa neid vilju maitsma ja nägema, mis kellestki saada võib. Et selle potentsiaali äratundmine on, on, on väga erinev iga lapse puhul. Kas teil õpetaja, mets on mingi eriline nõks, kuidas aidata laps üle sellest staadiumist, et heliredelid ja heliredelid ja heliredelid, jäithüüdid, etüüdi Detüüdid, et ta loobuks sellest raskest tööst, enne kui tahab, hakkab rõõmu tundma muusikast? No see heliredeli puhul on oluline seda näidata, kuidas heliredel on tõesti lihtsalt üks, üks muusikarida üks meloodia ja kindlasti ei ole vaja rõhutada seda, et see on töö, vaid see, et ka heliredelit on võimalik mängida ilusti. Ma pean tunnistama, et ega nad ikka nii väga ju ei igatse neid redeleid mängida ka suurt vastumeelsust ma nüüd ka ei näe, viimasel ajal. Ja heliredel on selles mõttes tore, et heliredeli peal on hea lihtne kontrollida asju, mida me peame kogu aeg kontrollima. Kui meil on keerukas muusikapala, kus on palju erinevaid ülesandeid, siis seal on tähelepanu nii palju hajutatud, et nii mõnigi asi jääb tahaplaanile, aga heli redelis on selles mõttes parem jälgida oma tegevust. Mis on see see argument, millega ta innustate last jätkama siis kui ta tahab pooleli? Kui keegi ikka tõsiselt tahab pooleli, jättes ta jätabki pooleli. Paljud lapsed on ikka tulnud sellepärast siia, eriti meie kooli, et vanemad on tahtnud, et laps õpiks. Ja ükski inimene ei jaksa eluaeg teise tahtmist täita, kui tal seda oma soovi pole tekkinud, siis ta läheb ja mängib jalgpalli või midagi muud, mis teda köidab ja ta teeb seda hästi. Mina leian, et sunnimeetod ei toimi, aga ma olen siiski pikkade aastate jooksul avastanud ühe asja. Ja kahjuks pean ütlema, et oma õpetajatöö esimestel aastatel ma selles osas rängalt patustasinet mu kõnepruugis tihti kordus sõna, ei, et sa pead tegema hoopis teisiti ja seal on alustada iga lauset sõnaga jaa. No eks see, kes istub pilli taga, näeb igal juhul ränka vaeva ka siis, kui tema enda soov ei olegi nii suur. Ja ta on tubli, ta näeb vaeva ja ta peab tundma, et ma tunnustan seda, et ta seda vaeva näeb hoolimata sellest, mis see tulemus hetkel võib-olla. Ja see kahtlemata on andnud positiivseid tulemusi meie suhtlemises lastega ja nende soovis ennast arendada ka. Kui palju kuuleme kuulsatelt muusikutelt, et lapsepõlves ei tahtnud neid heliredeleid harjutada ja ei tahtnud üldse pilli mängida, aga aga vanemate surve oli siiski üsna suur ja, ja alles aastakümneid hiljem on, on see muusikuks saanud inimene oma vanematele ja õpetajatele tänulik. See on kahtlemata nii, aga siin peab rõhutama seda, et vanemad ei pea mitte ainult survestama last, vaid nad peavad olema tõesti tema kõrval. On väga raske tee, eriti alguses, kui sul ei ole endal päriselt aimu, mida tahetakse, mis on see, mis on õige vigu teha on niivõrd lihtne. Ja vigade eest riielda saada on kahjuks ka väga lihtne. Ja pärast ma usun, et kui keegi on sellest välja murdnud oma vanemate abiga, siis loomulikult on see suur võit. Aga välja murtakse ikka üldiselt siis, kui vanem on kogu oma olemusega sellel teekonnal kaasas isegi ole muusikaga, et ta kogu aeg jälgib ja ta tunneb huvi ja ta tõesti ka tunnustab, mitte ainult ei nõua. Siis on lapsel palju kergem. Teie olete kaua olnud muusikaõpetaja nii kaua muusika sees. Kas te meenutaksite meie kuulajal, tänasel rahvusvahelisel muusikapäeval ka mõnda, kas muusikapala või mõnda muusikas sündmust mida te ise mitte kunagi? Mul on mõned kontserdid, mida ma mäletan, ja ometi väga varasest noorusest. See oli võib-olla umbes kolmandas klassis, kui olin mina olin kolmandas klassis, kui ma kuulsin esimest korda Rostropovitsit elusast peast. Ja kas umbes samal aastal või ka aasta hiljem või sealkandis käis Tallinnas Khan Reeno Varro. Ja neid kahte tšellistima mäletan tõesti, ma ei mäleta ju midagi konkreetset, ma olin ikka väga laps. Aga, ja ma mäletan mingisugust üldist muljet, mis on kuskil rakutasandil talletunud. Midagi, mis oli ere, midagi, mis jäi meelde. Ja siis juba palju konkreetsem ana mäletama veel mõni aasta hiljem Oscar Petersoni kontserti Estonia kontserdisaalis. Nojah, et on ka naljakaid detaile, kuidas püksisääre ja soki vahelt nurgus higinire ja kuna ma istusin üsna ees, siis oli hästi näha. Ja ma sain ühel hetkel aru, kuidas inimene panustab sellesse, mida ta teeb. See oli vapustav kontsert, see oli tõeliselt vapustav, seal oli üks väga hea Taani kontrabassimängija veel. Ja midagi oli seal veel, aga kõike ma ei mäleta. Oma muusikuteelt. Muusikuteelt ma peaks võib-olla meenutama sellist perioodi, kui me valmistusime. Ma olin kümnendas klassis vabariiklikus konkursiks ja ma sain endale tol hetkel klaveri taha partneriks Ivari Ilja kes on nüüdseks jõudnud väga kaugele. Ja Me mängisime temaga koos seal mitmeid lugusid seal konkursil, aga üks neist oli Edward kriigi tšellosonaat. Ja see töö kandis tol hetkel sellist vilja, et selle esitamine oli tõeline elamus ja kuuldavasti oli see tol hetkel ka publikule hästi meeldinud, nii et jäi mulle meelde. Erutus esinemise eel oli tohutu ja pärast veel rohkem, nii et neid hetki on olnud veel, aga see oli tõesti eriline. Järgmiseks läheme õpetaja Maarika Oleski flöödiklassi tundi segama. Väga tore, see oli tõesti ilus, aga nüüd saame tuttavaks ka, palun Elizabethi mind, mitte selle seitse, see tähendab, et sa oled seitse aastat õppinud nõmmel muusikakoolis flööti just. Ja kas sinu klassid on sinu kõrval klassiõde, aga noh, me oleme muusikakooli seisudes klassiaed, et me, et ma õpin ka tegelikult seitsmendas klassis. Eeva mõjusar. Kuidas see juhtus, et müüdi valisitama, pilliks? Ma mäletan, et see oli nii, et mulle kõik õed, mõlemad ajad olid ees õppinud muusikat ja siis vanemad mõtlesid, et ma võiks ka õppida siis mingit pilli lugesid mulle ette, mis pill on olemas ja mina ütlesin, flööt teadsid, et niisugune pill on olemas. Vanemad ütlesid, et seda saab õppida siin ja issina. Minul on ema flöödiõpetaja siin ja otsustasin ka seda rada tulla. Kuidas sa oma elu edaspidi näed? Muusikuna ma mõtlen, ma näen, kaalunud seda ja ma arvan, et kindlasti mingil määral ma seda kindlasti jätkan muusikaga tegelemist. Kas sa tahad saada orkestri flöödimängijat, kas, kas sa tahad saada solistiks, kas sinust saab flöödiõpetaja nagu sinu emast on saanud? Vot seda saame näha. Ma loodan, ma loodan, et miski must saab. Ja sina. Aga kas ma jätkan oma elu muusika suuna peal, kuna nii on raske tööd leida, aga muusika on üks suur kirg mul, nii et ma arvan, et ma õpin edasi võib-olla otsa koolis ja võimalik, et noh, me oleme ise ka mängida mingis bändis siis mingi popjazz, flööti, võib-olla saaks õppida kuskilt. Ma olen kõikide tänases saates esinejate käest küsinud või palunud, et nad meenutaksid oma ilust kas mõnda muusikapala või mõnda esitust või ühte muusikalugu, mis on nende elus olnud tähendusrikas, mis on meid kas muusika juurde toonud või kuidagiviisi kas määranud elu või, või lihtsalt jätnud niisuguse mulje, mida on elus väga raske unustada, et küsin teie käest ka mina arvan, et minul on selleks palaks Anderseni legend, mis noh, ma ei tea, mul on ise kuidagi see väga. Mulle väga meeldis see lugu ja käisin sellega konkursil ja mul tuli see enda arust väga hästi välja ja sellise käeraske ülesanne, millega ma siis lõpuks hakkama sain. Väga tubli. Ma mäletan ühte sümfooniaorkestri lugu, mis oli Lento osa vabanenud Williamsit sellest Londoni sümfooniast, Su valeta mulle, läks väga hinge, sest selline hästi aeglane, sünge mõnes mõttes? Jah, see mulle lihtsalt väga meeldib ja ma kuulen seda pidevalt. Ja küsime siis õpetaja Oleski käest ka, et mis on teie elus olnud üks tähendusrikas, kas muusika elab või esitus või või niisugune mulje, mis on raske ununema. Oh, music on kõik nii ilus, siin ei oskagi kohe midagi otse välja tuua. Sest lood on nii ilusad ja igaüks tuletab midagi meelde. Looduse pilt tuleb silme ette, ütleme, kui mängida Elleri kolme pala, kus on ju võrratu. Ja muidugi siis, kui on lapsed mänginud või õpilased tähendab kõik oma lood väga hästi, nii nagu mina olen tahtnud. Et no see on ka siis ühesõnaga, ja neile kaasa see jätab ikka uskumatu sooja mulje. Mis on õpetajal, muusikakooli õpetaja, kõike see rosin, mis paneb õpetajal silma särama. Andekad õpilased. Tegelikult paneb silma särama see, kui sa näed, et see õpilane ei saa kohe kuidagi sellest pillist häält välja. Ja siis läheb kaks, kolm aastat ja ta mängib ja ta on ise nii vaimustatud ja ta teeb niivõrd hästi. Vaat see on see alati ei ole see, et sa pead olema kondekas. Aga see, kui see õpilane on ikka super tegija, lõpuks see on ikka suurem tasu, ütleme kõige selle eest, mis sa teed. Õpetaja Oleski tundis heameelt, et tema flöödiõpilased tahavad rõõmsal meelel tundi tulla ja küsivad mõnikord isegi lisatunde. Ja veel jäi sealsete õpetajate jutust mulje, et Tallinna oleks lisaks olemasolevale neljale muusikakoolile vaja veel vähemalt ühte juurde. Näiteks ligikaudu 600000 elanikuga Helsingis on 17, muusikakooli ja Riiaski on rahvaarvu arvesse võtta. Kuidas muusikakoole? Rohkem kui siin. Rahvusvahelise muusikapäeva õhtused kontserdid on täna veel ees. Kes aga kontserdile ei lähe, see võib lõppenud saate vaimus meelde tuletada, mis on olnud elus tähtsad, jääb tähenduslikud, muusikapalad või muusikast pärit elamused, mis ka aastakümnete möödumisest hoolimata meelest ära ei lähe. Tänase saate panid kokku Kaja Kärner ja helioperaator Anna-Maria Currel. Elagu muusika.