Tere, ilusat pühapäeva, kallis raadiokuulaja, on esimene pühapäev sellel uuel aastal ja seepärast on mulgi hea meel soovida kõigile kuulajaile ilusat uut aastat. Et see oleks kaunis ja teguderohke. Sageli soovitakse rõõmsat uut aastat, aga tunnistan, et see aasta algus on natukene teistmoodi kui mõni teine. Ehk suuresti just nende nukratta teadete pärast, mis on nii eesti muusikutele saanud jõulukuul teatavaks. Aga ka selle teate pärast, mis meid jõulude ja uue aasta vahel kõiki kurvalt üllatas, nimelt Jaan Krossi lahkumise teada. Ja sellepärast saab tänases saates kindlasti mängida sellist muusikat, mis tähistab jõuluaja lõppu ja ka tänast kolmekuningapäeva kindlasti ka vene Õigeusu jõuludele mõeldes. Aga alustada tahaks sellise muusikaga, mis kuigi palju, aitab Jaan Krossi meenutada. Jõulumuusika kontserdilt aastal 2000 on pärit Eesti filharmoonia kammerkoori ja Tõnu Kaljuste esituses üks Cyrillus Kreegi vaimulik rahvaviis nimega. Ma tean ühte kurjamaad. Selle rahvaviisi üks salm kõlab nii. Ma tean ühte kurje maad, kus raske ikke all kõik vaesed vaimud õhkavad rõõmsast kuningal. Ega kuningatest eesti rahvalauludes väga palju juttu isenesest ju ei olegi. Aga seal laulus see on ja on sellises kontekstis, et nõukogude ajal, kui seda laulu kitsama asjaomaste ring teadis ja sellest rääkis, siis oli üsna selge, millisest kurjast maast ja millisest raskest ikkest on. On juttu ja Jaan Kross oli kahtlemata üks selline mees kes aitas eesti rahval alles hoida ja alal hoida seda mälu mis lõpuks sellest ikkest jagu sai ja mis aitab nüüd meil väärikana ennast tunda. Kuulame seda laulu ja kõlaguse Jaan Krossi mälestuseks. Põhjus, miks rääkida Jaan Krossist ühes muusikasaates on väga lihtne ja väga tundliku loovisiksusena, muuhulgas oli ka muusika suhtes hea kuulaja. Ja kindlasti võib tema kohta öelda, et Ta on Eesti muusikaajaloo seni küll väärikaim ooperi Libretist. Tema sulest on pärit mõlema Eduard Tubina Barbara von Tiesenhausen, nii kui ka riigiõpetaja libreto aga ka näiteks Alo Põldmäe Rae ooperi libreto. Ja vist küll kõige tihedamat koostööd tegi Jaan Kross, Eino Tambergi, ka. Nende koostöös valmisid päris ilusad fantaadid, muud muusikapalad ja, ja eelkõige vapustavalt ilus ooper Syranode perserakk. Mille lõpust mängiski praegu teile ettekirjast Tseeni millele järgneb siis siranaa surnd. Ja selle kirjastseeni esitavad meile Sauli diilik ainen ja Miia Huhta Roxanne Syrano rollis. Estonia teatris saab seda ooperit aeg-ajalt kuulata ka meie enda solistidega siis on peaosades näiteks Rauno Ilp ja Angeelika Mikk. Ja see ooperi lõpustseen lõppeb ka kuidagi väga iseloomulikult Jaan Krossile ja sellisele maailmale tunnetusele, mis ilmselt teda selle temaatikaga sidus. Kui Sironoom viimased sõnad on, need mu loorbereid kõik rebiti mult ära, kuid miski, mille sära on puutumatu miski ja mis mulle jääb, on mulgi ja küsib. Mis asja mõtlete siis yranov, viimased sõnad selles ooperis on oma kaabu, sulgi. Ehk see on see tunnetus, et et kõige tõsisemad asjad siin maailmas on nii tõsised, et neist sageli ei saa tõsiselt rääkida. Peabki nalja heitma. Aga kirjast, seen Syranode perse rakist tuleb siis teile Rahvusooper Estonia koori orkestri ning Paul Mägi poolt ja solistid ansambli diilid kainena Miia kohta. Kord ütlesid, ei paneks pahaks, seda loeksin. Ja? Na? Aadi mal. Madun enni ära. Ema. No. Saatega edasi minnes muidugi oluline öelda, et just nimelt täna on see päev, kui meie õigeusklikud kaasmaalased ja ka õigeusklikud mujal maailmas tähistavad oma kalendri järgi seda Kristuse sündimise päeva, mis peaks ju tegelikult olema rõõmusõnum kõigile. Ja seepärast ausalt öelda teeb mõnes mõttes valvsaks ja tundub kummalisena see, kui jõulude ajal on mängitud kannatusaja muusikat. Ja minu meelest, eriti siis, kui näiteks koolilapsed peavad jõulude eel õppima laule, mis räägivad suurest ja sügavast patust ja sellest, kui raske taak neil kõigil kanda on. Jõuludest tuleb ikka rõõmu tunda ja katsugem seda jõulutunnet siis, mis õigeusklikel just täna on veel meenutada selle muusikaga, mille on kirjutanud Dmitri Bortnjanski, mees, kes elas aastatel 1751 kuni 1825. Kuidagi kummaliselt on niimoodi läinud see vene muusikaajalugu, et kõik mehed, kes seal alguse poole suurte heli loojatena on seda muusikat edasi viinud olid sealt ukraina kandi päritolu oli Maksim Berezovski, oli tema järel tulnud Dmitri Bortnanski. Oli ka ju tegelikult Mihhail Glinka ning selle rea lõpetab tegelikult ju ka Pjotr Tšaikovski kelle esiisad kandsid perekonnanimed Tšaika ehk kajakas. Partnanski esimesest vaimulikust koori kontserdist kuulaks esimest osa. Laulgem issandale. Uus laul esitab Vene riiklik koorikapell Valeri Polanski juhatusel. Kui rääkida kolmekuningapäevast, mis kristlikus kalendris kuuenda jaanuariga seostub siis tegelikult ei ole ju piiblis Matteuse evangeeliumis, kust see kolmekuningalugu pärit on, teisest peatükist kuningatest juttu ja ei ole kirjas sedagi, et neid nimelt kolm on. Seda oletatakse puhtalt selle põhjal, et neid kinke, mida Maarjale ja tema pojale toodi, oli kolm kuld, viiruk ja mürri. Ja nende kolmekuninganimed on pärimuse järgi ka olnud väga erinevad. No läänepoolsemas risti kirikus alates kaheksandast sajandist. Üldiselt on nendeks Caspar Melchior ja Balthazar. Ja esimese aastatuhande teisest poolest on pärit sellel teemal õige mitut teksti, mis räägivad ka näiteks nende süüria pärast riietest. Aga idapoolses risti kirikus on nimevariante kohe õige palju. Etioopias Ühed Armeenias hoopis teised Süürias hoopis kolmandad. Ja näiteks Hiina kristlased arvavad, et üks nendest kuningatest oli kindlasti Hiinast ning räägivad, et Jeesuse sünni ajal Hani dünastia Ta õukonnas tegutsenud Hiina astronoom Ljušang leidis uue tahe. Ta nimetas selle kuningatäheks ning kadus seejärel õukonnast. Ja arvatakse siis, et ju ta siis sinna Betlema läks. 13. sajandi rännumees Marco Polo. Tase Talle näidati Teherani lähedal kolme tähetarga uhket hauda. Mängiks teile ühe sellise jõuluajale sobiva loo veel mille esitab meile moskva vaimuliku akadeemia koor ja igumeen Nikki for on kirjutanud pühapäevase troopari ning selle nüüd ära kuulamegi. Kolmest kuningast rääkides Saksamaal Kölni katedraalis olevat pärimuse kohaselt hoiul kolme targa mehe kondid, mis Püha Helena tõi pühalt maalt haagija Sofiasse Konstantinoopolis ning mis seejärel olevat jõudnud Milano kaudu Kölni just Milanos hakatigi kolme kuningaga seoses korraldama keskajal kiriku püha epifaaniat ja kostüümikarnevale nimelt kuuendal jaanuaril. Iirlased kutsuvad seda päeva väikesed jõulud või ka naiste jõulud. Miks, seda mina küll ei oska öelda. Lätlased nimetavad kuuendat jaanuarit tähepäevaks või paganat pühaks päevaks, söövad siis õunakooke ja usuvad, et kui keegi kuuleb kuskilt poolt sel päeval koera haukumist, siis samast suunast võib saabuda vastava isiku tulevane abikaasa. Kudumine ja puu. Mine aga toovad sellel päeval paraku halba õnne. Ja piisavalt päikseline päev tähendab seda, et järgnev aasta läheb mööda ilma sõjata. On palju teooriaid, mis annavad kolmele kingitusele, mis Jeesuslapsele tehti, ridamisi tähendusi. Mõned loevad sealt välja igasuguseid kujundlike ja prohvetlike sümboleid, näiteks vooruslikus, palve ja kannatus. Mõned ütlevad. Tollal olidki just kuld, viiruk ja mürr kuningatele kohased. Tavalised kingitused. Aga nagu öeldud, Matteuse evangeeliumis pole kuskil kirjas, et kolm külalist olid kuningad. Pigem on alati olnud tegu kujundliku väitega, et rohkem esile tõsta Jeesuse missiooni ja ehk ka Taavetliku päritolu. Järgmise muusikapalana kuulame Pjotr Tšaikovski sellisest jõuluainelistest balletist nagu pähklipureja lõppu. Valsi. New Yorgi Filharmoonikute dirigeerib kurtma suur. Kui teil ei ole aastavahetuse tegemiste hulgas olnud mahti piibleid kätte võtta, siis võib-olla ma loeks teile selle kirjakoha ette ka tähetargad hommikumaalt on selle nimi. Kui nüüd Jeesus oli sündinud kuningas Heroodes ajal Juudamaal Betlema linnas, siis vaata hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma ja küsisid, kus on see juutide vastsündinud kuningas. Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama. Seda kuuldes kohkus kuningas Heroodes ja kogu Jeruusalemm koos temaga. Ja ta kutsus kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad ning päris nende käest, kus messias pidi sündima. Need ütlesid talle Petlemmas juudamaal, sest nõnda on kirjutatud prohveti käe läbi. Ja sina, Petlemm, juudamaal ei ole juuda vürst kondadest hoopiski kõige pisem, sest sinust lähtuv valitseja, kes hoiab mu Iisraeli rahvast kui karjane. Seepeale laskis Heroodes tähetargad salaja enda juurde kutsuda päris nendelt täpset aega, millal täht oli paistma hakanud ja saatis nad Petlemma, öeldes. Minge ja uurige täpselt välja, kes see laps on. Ja kui te olete ta leidnud, teatage mulle, et ka mina saaksin minna teda kummardama. Tähetargad kuulasid kuninga jutu ära ning asusid teele ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eelkuni, jäi seisma selle paiga kohale, kus oli lapstähte nähes rõõmustasid nad üliväga ja majja sisse astudes nägid nad last koos maarjatema emaga ja kummardasid teda tema maha heites avasid oma aarded ning andsid talle kinke, kulda, viirukit ja mürri. Ja kui neid unenäos hoiatati, et nad ei läheks enam Heroodes juurest läbi, läksid nad teisti tagasi oma maale. Vaat selline oli Matteuse evangeeliumi teise peatüki kirja kohta. Ja nüüd, muusikapalana esitab Maarjo Landsa meile sellise loo, mis on ameerikamaal vist küll kõige tuntum kolmekuningapäevaga seotud pala nimelt vaimulik John Henry Hopkins kirjutas 1857 laulu Iisri Of orientaar, mis siis tähendab seda, et vaat meie olemegi need kolm kuningat või noh, ütleme siis Eestimaa mõistes kolm idamaa tarka. Vaat see oli siis Ameerikama laul kolmest kuningast ja nagu kuulsite, siis kõik kolm. Nii Caspar Melchior kui Balthasar said selles jõululaulus oma väikese repliigi ära öelda. Eestimaal on aga kolmest kuningast jutt, näiteks Villem Grünthal-Ridala regi värsilises poeemist, püha rist. Ja see kõlab nii. Kolm oli tarka teada jada, kuningad, hommikumaa alla. Need kuningad, kulda, kulmud nägid tuike taevasse, hiilgepilvede Perilla valu lõunasse valuvad sõnusid sõnumi, selle tähti tuikab päela Ella tulevada, tunnisteleb ö, kirjad, kuningad, suusta? No kindel on, et kuningad ise, need päris kuningad kellel on tõesti ikka kroon peas olnud ja nii edasi, on ka maailma ajaloos kuigi palju muusika kirjutamisega tegelenud. Üks kõige visam legend. Väga tuntud pala pealkirjaga krintslivs on pärit kurikuulsa Henry kaheksanda sulest ja tema olevat siis selle loo oma hilisemale abikaasale Anboleniale kirjutanud, kui see kuidagimoodi tahtnud kuninga võlude rüppe langeda. Targemad inimesed on öelnud, et nii see paraku võimalik ei ole sest lihtsalt just nimelt sellises stiilis muusikat tol ajal Inglismaal ei kirjutatud üldse mitte seadmata Ta kahtluse alla Henry kaheksanda võimeid peale oma abikaasade surma saatmisega näiteks mingite kaunite kunstidega tegeleda, sest sellised vastuolulised oskused ja midagi ei ole teha. Tollel kaugel ajal kuulusid kõrgest soost isikute juurde. Aga kuulaks seda prints lugu ja selle esitab meile Tšanree öö ja tema on kahtlemata üks tänase prantsuskeelse maailma kõige tuntumaid interprete. Kindlasti teate hästi seda kalevipoja lõpusõnumit, et küll siis Kalev jõuab koju oma lastel õnne tooma. Eesti põlve uueks looma, Kalevipoja lugusid uurinud Felix Oinas on kirjutanud et meie rahvatraditsioonis leidub Kalevipoja tagasituleku kohta ainult üks teade. Selle järgi magavat Kalevipoeg ühe kiriku all Liivimaal ja tõusvat üles siis, kui kolm kuningat tema haua peal klema lähevad. Kui keegi kolm kukk seal taplema pannud, tõstnud Kalevipoeg pea hauast üles heitnud, aga kohe hauda tagasi. No mida sa tühipaljaste kukkede pärast ikka hakkab tagasi tulema, ikka kuningaid on vaja, sest on ju tegelikult Kalevipoegagi meie rahvapärimustes kuningaks nimetada. Kuigi eks see oli taas üks selline ülekantud tähendus, nii nagu on ka idamaa tarkade puhul, kes kolmeks kuningaks nimetatud kuningate muusikat edasigi mängida. No ilmselt küll, kõige tuntum monarh, kelle helilooja võimetes ja, ja ka selle tulemuses ei ole mingit kahtlust, on ajaloos olnud Friedrich teine ülimalt võidukas väejuht oli ta ja tema kohta ütles Napoleon, et kui Napoleoni oleks tulnud seista vastakuti just selle suure preisi kuningaga, ei oleks ta kindlasti nii kaugele Ta suutnud tungida. Aga samamoodi oli Friedrich teine ka võimekas kunstide soosija metseen ja ise kunstidega tegeleja olevat olnud väga hea flöödimängija ja võikski kuulata Friedrich teise ehk ka suureks nimetatud preisi kuninga sulest. Ühe pala nimelt sonaadist e-moll teise osa allegro sai selle esitab meile partalquicken fleedil ning teda saadab. Kaasaegses populaarkultuuris on kolmekuninga või kolme idamaa targa tulek Maarja ja tema lapse juurde leidnud käsitlemist näiteks Monty Pythoni filmis Briani elu, kus siis need kolm tarka lähevad hoopis valesse majja ja kogu see jama, mis peale seda juhtub. Omajagu segadust on olnud ka sellega, et millal see ajalooline isik nimega Jeesus siis üldse seal Petlemmas sündis? Kepleri ajast saadik on väga palju astronoomid arvutanud, et milline tähtsa siis võis tollel ajal heledalt kangesti paista. Ja kui üldiselt arvatakse, et Kristus sündis enne Kristust ehk mõni aasta enne seda null aastat siis ei ole siiamaani üheselt selgeks vaieldud, et kui mitu aastat enne see juhtus kas neli aastat või kuus või seitse sest neid igasuguseid erinevaid variante, kus taevasse üks selline hele täht võis tõusta, oli tol ajal päris mitu. Ja segane on seegi kustpoolt, sa siis paistis, et kui idamaade targad hakkasid tulema sinna Petlemma, siis nad loogiliselt võttes oleks pidanud ju lääne poole ehk tähe järgi minema, aga samas räägitakse just, et see Ta oli ida poolt paistnud, nii et mine võta sa kinni. Igal juhul jätkame kuningate kirjutatud muusikaga. Samasugune metseen nagu Prantsusmaal oli Loui 14. või nagu preisi õukonnas oli Friedrich Suur oli Portugalis kuuldavasti ka nende suur kuningas Su au neljas ja selle kuninga sulest on pärit, et eks selline kooriteos nagu Crux videelis, mille järgnevalt esitab meile Oxford kaameraata mida dirigeerib Jeremy Sammerali. Kuigi kolme idamaa targa lugu on pärit Matteuse evangeeliumist, siis nendes suurtes muusikateostes, mis tõuse evangeeliumi põhjal loodud on, seda lugu enamasti ei ole, lihtsal põhjusel, et näiteks kõik need passioonid, no kasvõi näiteks Bachi Matteuse passioon on ju kokku seatud ikkagi eelkõige selle süzee käigu alusel mis seondub juba Kristuse ristisurmaminekuga mitte tema sünniga. Nii et sellepärast võibki kolmekuningateema sellega lõpetada. Ja selleks, et uus aasta ikkagi mõnusalt ja hea tujuga meil kõigil käivituks, võiks mängida ühe Johann Straussi kauneima valsi, mis on kindlasti ka Eestimaa inimestele hästi tuntud. Ja mõelda tagasi selle uue aasta kontserdi peale, mis sellelgi aastal meie aasta käima lükkas televisiooni vahendusel. No sel aastal oli esimest korda Viini uusaasta kontserdi dirigent Prantsusmaalt ja auväärne 83 aastane Sors preetre, kes muuhulgas on Viini muusikaühingu auliige on alati silma paistnud sellega, et ta peab silmast silma kontakti orkestrantidega sedavõrd tähtsaks, et ka nüüd auväärses eas olles eelistab juhatada ilma partituurita. Seega eeldab loomulikult suurepärast mälu ja suurt pühendumust. Igal juhul preetre ütleb, et lehe keeramine rikuks oluliselt tema kommunikeerumist pillimeestega ja sellepärast katseta ilma hakkama saada. Alanud aastal teen oma saadet, et teie abiga ilma stuudio külalisteta lihtsalt selleks, et rohkem saaks teile muusikat mängida ja sellepärast palun, et olge nii kenad, kasutage seda meiliaadressi imelihtne R C. Et oma muusikasoovidest ja soovitustest teada anda, siis on saada võimalikult palju kuulaja nägu. Ning lõpetuseks jääb siis kõlama salvestus 10 aasta tagusest Viini uusaasta kontserdist, kus Subin needa Viini Filharmoonikute ka kandis ette Johann Straussi suurepärase valsi, roosid lõunast. Ilusat jätkuvat aastat teile.