10 aastat tagasi, kui Jaan Tootsen, mina, Urmas Vadi õppisime Pedagoogikaülikoolis raadiorežiid kandsime ümmargusi, prille ja pikki juukseid ja uskusime, et mõnest tõrsgejaispaawein jääb igavesti poelettidele. Ja siis täpselt 10 aastat tagasi saime tatart Tartus kassitoomel kokku noor lootustandev poeet Contra Jaan, tema Mac ja mina, et teha saade. Hiljem oleme seda saadet otsinud kõikjalt, kuid vahepeal on jaanijuuksed kasvanud veelgi pikemaks, sahtlid läinud veelgi rohkem sassi ja me arvasime selle saate sootuks kadunud olevat. Kuid nüüd, kui mul tekkis soov teha uus saade, kontrast ja nimetada see pealkirjaga kontra, 10 aastat hiljem ütles kontra, et see 10 aasta tagune saade on tal kassetile lindistatud ja seda kassetti nähes ütles Tartu stuudios helitehnik Urmas Tooming omakorda, et ta teeb selle saate veel kuulatavaks. Olgu ta tänatud, head kuulamist. Pilemise sisu. Saade sisukatest inimestest. Sootu nimi on inimese sisu. Tegijad on Urmas Vadi ja Jaan Tootsen. Sarja esimese saate peategelaseks on Urvaste poeet Contra. Inimesi leidub ilma peal mitu miljardit. Mina sammun nende keskel seal, kandes loosungit. Ma armastan teid kõiki. Ma armastan teid. Köiki Ma armastan teid kõiki. Köitult. Nonii kontro. Me oleme nüüd siin kassitoomel, toomeorus, tunned sa ennast siin hästi? Tähendab jah, mulle looduses väga meeldib. Nathan, eriti ma tunnen seda, kui ma olen miskis, kuradi paaris olen ja ja siis ma kohe tunnen, et ma tahan siit ära, ma tahan, ma tahan kuhugi tee peale või midagi taolist, nii et loodus on jah, minule parim. Nüüd oled sa nagu suureks tähtsaks kirjanikuks saanud, nii tähtsaks, et oled juba kirjanikke leitud, võetud sulle rõõmu? Noh, mis seal salata, ma ikka jumalast võises kuigi mine tea, mis aastate pärast võib-olla, sest kunagi olin ma samamoodi jumalast pöördes sellest, et mind võeti Eesti luuleliidu liikmeks. Tagantjärgi tuleb välja, et see ei ole mingi näitaja. Aga noh, ma arvan, et kirjanike liit on siiski juba tunduvalt valikum seltskond. Nüüd valiti uus juhatus Kirjanike liidul, oled sa sellega rahul? Solid isegi valimas? Jah, ja vähe sellest, et ma valimas, ma olin ka üks tuttavatest. Ja ma sain isegi jah, isegi 28 häält sain. Tähendab nii palju, et üks, üks moment kutsuti mind sinna üles, ma seal all Jelut ja siis kutsuti mind üles ja öeldi, et ei saa kandideerida juhatusse. Et sa pärast neid tulema üles ütlema. Jah, kui sa nimi kaks ja muidu kütsin jah, sest mul ei ole selle vastu midagi. Kui oleks esimeheks võlitud, oleksid vastu võtnud. Kuule, loomulikult ma mõtlesin küll, aga vajaka siukseid, veksleid välja, advusest esimeheks, mind ikka ei valita. Sest esimees on praegu liiga hea juhatusse miks mitte? Juhatusse oleks hea meelega? Väiksed poisid ütleme mingi kuue, seitsme aastased, tule tulevad nagu väiksed tangid alla selle papirulli sees proovida. See on see selle suve trend tuleb selle papirulliga mäest allasõit konto firmamärgi all. Sõida edasi, proovisin, kas nad on sinna sisse. Las ta proovib korra. Las ta proovib, seda ei tee ka, loodan, et ma ei lõhu ära. Nii, nüüd algab esimene kontrasõit mäest alla. Kontra. Kuidas te ennast tunnete? Ma tunnen ennast nagu tankis. Asi jäi terveks, asi jäi terveks. Paar meetrit. Jah, siiski sahid nõuab lihtsalt pisut harjuda. Tamist, kas sul on mõni sõjateemaline luuletus ka on, et see sobiks väga ilmastakse olla, sõita siin? Jah, mul on muidugi väga hea, luuletesse on tankitund Tallinnas. Ma aastaid säästsin raha, ostsin tanki nüüd linna mööda, sellel kihutan ja ise vahin luugil nagu Mancy reklaamitulpi paigas, kihutan nüüd loata, sõidan vanalinna sisse, kust seni olin ainult jalatuld. Ma lähen kõigepealt McDonald sisse kiirtoidupihta, põrutan kiirtuld. E ringi, liigun tekitades krahh. Mürsk lendab täpselt kuigi Loperda. Kui 100 rauas kima Müürivahe Se Müürivahe laius Topeldab ei jää siiski kauaks huvitama, et linnapilt saaks segi paisatud. Ma sõidan pärnu randa suvitama ja seegi aeg ei ole raisatud. Kuidas sul sõjaväes luuleolud olid? Küll oli hea seal ulatuda? Tähendab jah, kindlasti seda, sest ma kirjutanud tegelikult seal ainult sõjaväeteemalisi luuletusi mida on iseenesest juba üsna palju. Kirjutasin ka teisi luuletusi. Alguses mingi paar nädalat oli see keskkond niisugune hästi-hästi niisugune võõrasse oli ja nagu ei osanud kuidagi olla. Näiteks, kui ma lõpuks esimese luuletuse kirjutasin, mis on ka seal kontramutriluulega, kus esimene naasis, siis läks lahti. Sõjaväes oli veel niisugune huvitav asi, et kuna ja kui saadi teada, et ma olen luuletaja siis panti kehtima sihuke asi nagu õhtune luuletus, mis, mis käis õhtuse loenduse juurde, täpselt nagu prahuge spordiuudiste juurde, kontrarünnak oli enam-vähem täpselt niimoodi, see käis siis nii, et Noor-Konnula maisi üsna noor ja muidu nimetatult noor sõjaväe siis need on enne kui ma sain nimetuse piirikaitsja. Jah, noor Kollula rivi ette, kolm sammu vist oli, kui ma täpselt mäletan ess ümber pöördmuidugi peale seda. Ja siis oli järg ilu, käsitlesin kompanii, valvel. Kuula õhtust luuletust. Lugenud aitäh ja luges ette luuletuse ja siis ütlesin, et kompanii kompanii veel trühvli käsutuses. Noh. Üks luuletus, mis sa seal lugesid seal rivistusel? Tähendab, kõige, kõige parem, kõige skandaalsem võiks öelda. Luuletus oli, mis ma kirjutasin, staabiülem Harri terasest. Tähendab, see Harry teras oli meil seal hirmus sihuke relvade sall, kes niimodi puhketunnil käis seal enda mingit kuulipildujat katsetamas, mis pani seal märklaua põlema ja pärast puhketundis käidi seda kustutamas ja ühesõnaga, relvata oli tema elu. Ja siis ma püüan, kas, kas mul on see meeles? Käsi nupu peale vajus, kuni isikkoosseis tajus, et on keegi saanud surma väljas keset tule turma. Viimaks võisin näpu hellalt ära võtta Ta häirekella alt ja siis läksin ise välja, et ehk selgitada välja, kes just nimelt maha võeti. Pikka aega eemalt põeti tunti laiba vastu pelgust, kuid kui viimaks saadi selgust, kes siis on see mahalastu, kadus huvi tema vastu. Kuuli saanud lebas keras staabiülem Harri teras. Räägib Võru poetess Kauksi Ülla Vääga palju kõgepealt kõneldi ja mina staatest Pineb rohkelt midagi kuulda, nimelt Kivisildnik ütel, et luuletaja un, kellel oma väega hirmsa raamatu, aga seal seen oma väega, luuletuse ja sõstart oksast, seks raamatupoodi, mulle kahmantija ütel, et ka ja eelmine aegses jasviisi ja Kai, et eestikeelne värk ei istu mulle puutust, lõppude lõpus aga sisse Mu tutvaiutlive turvast, neljas seitse tõeline võru poeetia toom nagu Konnula margustun postiljon ja ütles, et tamm kontrajevotses mul saivannu mikroosakese niiviisi kokku ja sõsma võtsin järgmine kord tolle raamatu vastu, mida mulle nagu pakuti. Ja siis mina toda Loi ja sest ma Ökvaga Tartule kamandi legendi õdahku taimi ja seal legendil Miinselt esimest kõrt näivikina. Ka tagasiside on jumala kaif asi sest tõesti niisama lugeda niisama võin peegli eskaa lugeda ja ja vaatan, et kuidas ma loen ja kui publikupoolne tagasiside siis mina mõtlen, et võib-olla, kui mu luuletused oleks alguses halvasti vastu võetud, võib-olla majox jätkandena. Täitsa kardan seda. Aga noh, samas kui suurt ma juba alguses kirjutasin niisugune sihukesi inimsõbralikke luuletusi, siis nad läksid kohe peale ja tagantjärgi olid nad üsna kehvalt luuletused. Need, mida ma esmakordselt ette kandsin. Kas oli koos sõpradega pargis kogemata lobisesin välja, et kirjutan luuletusi. Kuskil pool aastat oli, kui ma kirjutasin nii-öelda sahtlisse, mitte keegi ei teadnud. Mis sa arvad, mis inimesi köidab sinu luuletustes, inimsõbralikud luuletused ta, mul mis nii-öelda ei pane ajusid sest murdma otseselt ja aga samas samas võiks sealt ka leida enamat kui lihtsalt lora, sest kalora, kirjanik, see on kindlasti väga palju ja, ja eriti palju on veel lora lauljaid ja nimelt nendest päris parasjagu üleolevat. Kuigi samas samas ma mulle endale ka meeldib lorada. Kuidas, nagu kriitikud on vastu võtnud sinu teoseid? Ausalt öeldes nagu niisugust kriitikat, mis oleks mind haavanud, niisugust kriitikat ei olegi, ei mäleta, ausalt öeldes vist ei ole olnud. No mis nad on kirjutanud Luulest leidnud on leidnud ka mõnda sügavat mõtet ja metatasandit või? Vot vot selles asi ongi, et seda seda ei olevatki mõtet sealt otsida. Ma ei tea, mina isiklikult seda sinna sisse pannud ei ole, võib-olla on kuskilt pudenenud kogemata, nii möödaminnes ma kardan. Mu luule ei ole sellest päris puhas. Aga samas ma konkreetselt, see on nii, ühesõnaga kuidas seda nimetatakse, looduslik foon, seda metafüüsika, metatasandeid, ühesõnaga see on täiesti looduslik foon, nii et mina ei ole enda poolt otseselt sinna midagi lisanud. Niipalju kui konkreetselt loomulikul teel mul siit tatiga välja pritsib nii-öelda või pastakast või nii paljude. Teil seal maal eriti nagu tööd ei ole või noh, see on nagu üldine probleem. Kas seal ka nagu palju viinuski lisatakse, visatakse, et kas sulle külge Hakkab või? Ei no ikka, kui oma küla inimene pakub, siis tuleb ikka tiba võtta, onju. Aga üldiselt sisuliselt. Eriti neelud viina järgi ei käi. Mulle meeldib juua õlut. Aga samas, samas ma väga kahtlen, et maal juuakse rohkem, kui linnas maal lihtsalt juuakse avalikumalt. Hakkas õlle joomine kuidagi ka sinu laulude loomist kas siis toetab või, või vastupidi, ei toeta õlut, maja on jah, pigem joon sihukestel lõõgastushetkedel Sisva lõõgastu. Tavaliselt joon, siis ma üldiselt ei kirjuta luuletusi ja kirjutangi, nad ei tule nii hästi välja, sest ma olen nii-öelda puhkeasendis sel momendil. Tegelikult tahab ühe pisikese luuletuse, kirjutan seda tohutut keskendumist. Enne enne maad on võib-olla tund aega keskenduma ja siis ma võib-olla kirjutan kümnematiga 10 luuletust valmis. Võib-olla tiba liialdatud, aga põhimõte jääb samaks. Kui rääkida nagu sinust sinu raamatutest ja sinu kirjastustest kirjastusest mina ise siis räägi, kuidas see toimib seal. Mina ise ikka toimin. Aga jah, tähendab, esimene esimene luulekogu kannab mul nii-öelda seda tiitlit eesti luule lihtnagu eesti luule idioot, aga tegelikult eesti luuleliidust ei saaks. Et neist mulle midagi väga abi oleks saanud. Nii et see on kah põhiosa, mis ma seal tegin, tegin ikkagi mina ise. Ja siis noh, vaatasin ka, et järgmine luulekogu, mis ma ise välja andsin, et tuleks sinna midagi kirjutada ja siis kirjutasingi, nii nagu värk käis, et mina ise andsin selle välja. Aga kuidas on lugu müügiga läheb või kuidas müüdo, palju seal sodi, roos tiraaž viimase luulekogu tiraaž on suurem kui eelmiste luulekogude tiras. Ja viimane on mul suisa edetabeliraamat. Nüüd praeguse seisuga on ta tõusnud Postimehe raamatuäri edetabelis neljandaks, vahetult Marie Underi ees. Ja ta on tunduvalt parem raamat lugu Marie Underilt, sest vanad inimesed ei kirjutanud häid luuletusi nagu noored näiteks niisugune vana mees nagu Runnel kirjutas nooruses fantastilisi luuletusi aga nüüd ta lihtsalt ei suuda enam ja noh, ühesõnaga saagist jõuab meil kõigil kätte. Ma isiklikult. Noh, kui ma noorelt ei sure, siis ma ilmselt ja minema mingi lihtsalt teise tegevusala peale, et ütelda, reputatsiooni ära rikkuda. On, mida sa teeksid näiteks 20 aasta pärast, luuletaksid edasi või? Karta on see sellest ringist vist enam välja ei pääse. Seal täpselt nagu see on täpselt nagu mulle meeldib õlut juua. Eile võtsin õlut, üleeile võtsin hotena. Täna joon jälle õlut, seal üldse mingi noh, see on nii normaalseks elutegevuseks vajalik. Et enda raamatuid ise müünud üks naljakas juhtum, oli sul selle ühe raamatumüügiga? Raamatute müümisel niisama on igasuguseid juhtumeid kindlasti olnud, aga praegu nagu ma aru saan, on oli jutt sellest, kui ma jah sihukesele mehele nagu okei, ma alustan sellest, et olid ionis ja Tartus ja Emajõe ääres ootasime valget laeva või ma ei tea, see jäigi selgusetuks, mis värvi see laev oli, aga ta nimi pidi olema ioneesiavist, ei midagi taolist, mingi mingi raha, ühesõnaga pidi tulema mööda Emajõge. Esiootasime teda koos Aarne ka, kes on praegu muideks Eesti Päevalehe toimetaja. Ja see oli mulist kah väga värskelt oli ilmunud see luuleraamat ja vaatasin, mingi kaks tüüpi seisab veel seal neljakesi kokku, otsime seda laeva. Ja siis läksin nagu ajaviiteks läksin ühele vennale, seal tähendab põhjuselt mõlemale, et kas luulekogu ei taha osta? Noh, siis isse lühem, ütles ei et ei, ma ei huvitu eriti kultuurist. Ja siis võttis luulekogu lahti, nägi minu odaviske luuletust. Ja, ja see meeldis talle niivõrd talusele, Odovski õudselt ostis, sellepärast ma sain teada sinnamaani veel ei teadnud seda, et et selle kesta taha varjuv veel niisugune veestliku, Linnar Priimägi. Tramm kina blond võru poiss, noh ja väga andekas luuletaja ja time tänapäeva luuletaja. Ta ei ole nii minevikku tagasi tagasi tükk, aga sama laol ei, olete minevikku mitte unetanud ja too, mis ta kirutas tuumutva, nii nagu noh kus see laul kirjutada ja kõige huvitavam pungi tuuete kuulmata tollesteta jääsalati esihindas ja ilmus kirjanike majja niimoodi püksiime Lillilise kitli vööga kinni mähitud. Ja rändas Tartut, hidden paljajalu. Umm ta ometigi saavutanud, näitas kirjanikest suurel koosolekul esimese hinda nältamise ja paari õllega juba mitukümmend helli juhatuste valimises, nii et kontramis üldse päikeselazz. Turvastes postid ei, olete luuletaja? Survastes luuletaja, kurvastas luuletaja. Pigem oled, oled sa luuletaja siis postiljon või, või ei ole, et noh, niimoodi läbisegamini. Tähendab kui küsida, kumba rohkem olen, siis ma olen kindlasti rohkem luuletaja sest luuletamine on sihuke asi, mida ma lihtsalt pean tegema nii-öelda sisemise sunni mõjul. Aga postiljoni amet on siiski nagu ta nagu vahend vahend, nagu ütelda raha teenimiseks või sest tegelikult siukest asja üldse ei viitsiks teha niisama, oma lõbuks luuletajate luuletaks ma igal juhul. Aga kui sa ei oleks postiljon või noh, ütleme noh, keegi teine on seal Urvastest postid rohkem postiljon ei saa olla, et mida, mis tööd sa siis teeksid ja kas oleks sul mingit tööd seal Urvastest? Taluteed võib-olla aga siis siis mingist suust, mida kõrvastes kinni ei hoiaks, pragu hoiabki põhimõtteliselt töökoht. Siis ma siis ma hakkaks ilmselt midagi taolist nagu hulkur Rasmus isagi taolist sest noh, eriti palju neid asju ei ole ka vist, mida ma oskan teha peale selle, mis seostub luuletamisega. Vot, jah, ma ei kujuta ennast otseselt mingis teises ametis, tegi ja ma ei mõtle praegu selle peale. Võiks olla näiteks, võiks olla president, sellest tähendab Lennart lubas, et kui ma õpin põhiseaduse selgeks, et siis ma saan presidendiks külvist. Millal sa Lennartiga kohtusime? See oli kuskil möödunud aasta jaanipäeva paiku. Ta käis meil. Käis meil Urvastes, tähendab, alustasin ta Võrumaa turneed just nimelt Urvastest, seal oli igasugustest Daffy, nagu on väga ilus sõna ja moodne sõna ja siis igasugust staffi oli seal laua peal kodukootud ja just kootud rätt oli kusjuures ja ja siis leiba ja piima kohaliku. Ma sain ka sealt seda mett ja, sest noh, nagu lubati ikka ja ja ütlesin, Lennartil näed nüüd ma siin presidendiga ühest kausist met. Nüüd saab kindlasti minustki president. Ja Lennart ütles, et et selleks peab ikka põhiseaduse selgeks õppi vaja. Pärast jätkasime vestlust ja mõtlesin siis, et ma teen selle põhiseaduse ka niimoodi, et põhiseaduse paroodia, ideoloog, aparaadist paroodia siis saab ilmselt kõige parem nartmates natuke. Ütles, et jah põhiseadus on ikka sihuke asi, mille üle vist nii püha asi, et selle üle ikka ei või vist nalja heita. Ma siis mõtlesin ka natuke, ütlesin, et ega nii püha asja vist ei ole, mille üle võiks nalja heita? Ja siis Lennart mõtles jälle. Ja lõpuks nõustus minuga äärmiselt diplomaatilisel teel, kuivõrd ta on niisugune hästi diplomaatiline inimeste muidugi loomulikult iseenesestmõistetavalt nõustus minuga. Et jah, et küllap nad lähevad sellest veel pühamaks. Ja pärast me olime siis suured sõbrad, kõndisime käsikäes pool Urvastest läbi. Ja kui ei usu, vaadake pilti Võrumaa teatajast. Istub ilma peol mitu miljardi linasammul nende keskel seal kandes loosungi. Ma armastan teid, köiki ma. Nad ei köiki. Ma armastan teid kõiki. Tõmbd oled saamiinister või poed või suutöökoht, mets, elu põle Ta ja, või askees, politsei või rets. Ma armastan teid köik, ehkki ma armastan teid. Köiki Ma armastan teid kõiki. Armastan ma üsna troll akat liialt pikk kaagi olla võite, purulollakad, aga ikkagi ma armastan teid kõiki. Ma armastan teid kõiki. Ma armastan teid kõiki. Tamp, munka, mõttes võllas, viltu, privaatinimvihkajad siiski oma hingesopis nad kuulda ihkavad. Ma armastan teid kõhi. D Ma armastan teid. Õigi Ma armastan teid kõiki, kõmm, kõmm, kõmm, rahvas asja, nõnda lahendab uus perverssus ristliini. Arvastaja tähendab miskit erilist. Ma armastan teid, köiki, ma Farmuga teid ka riiki, ma armastan teid köiki Lai, Lai, Lai, Lai, Lai, Laila, Ütle, kas sa oled mõnikord ka vihale või kuidagi noh, mõnikord kuriga oleda. Nii. Tegelikult. Ma olen, ma olen väga tihti kuri vist kõige rohkem enda peale. Aga samas ma ei ole, ma ei ole veel päris kindel, et ma tegelikult nii hea inimene olen, nagu ma välja paistan. Eks, eks see selgub võib-olla hiljem, kui, kui hea süda mul. Sisimas sisimas ma tunnen ennast suhteliselt halva inimesena. Kes, kes üldse ei ole tegelikult teistele inimestele hea. Aga vähemalt vähemalt kuivõrd ma olen endale hea ja ja mulle meeldib, kui ma olen endale hea. Tähendab nii palju olen ma hea, kui ma teen teistele inimestele seda, mis ma tahan, et nad mulle teeksid. Sest muidu ei teeks mul vaid seks hoopis seda, teist. Ma püüan paremaks saada. Hea küll on veel, kui mul ei vealaagi nii reeglites ei pea pehme jooksingi, kuid leide. Ma ei tea ju mitte miski vaion ainul satiiviski Vajolai lool. Taani ültse viidava tean ma üleüldse mida tean, ma pole teada, olen peota ära pead. Miin. Nüüd ma jälle no rattamaa peal kui geensul, mis vaadeal gaasiluu lilla Raatus, kuid huuled on küll ei tea, kus. See idee ja ei ja ei tee ja ei tea ei tea ja ei ja ei tea, ei tea. Veidi ja ei tea. Ja ma ei tea ju mitte miski. Ma ei ole ainult sotiiviskiit, ma ei ole ainult taani see ei kao, tean ma üleüldse, mida tean, ma pole teada, olen peata, ära peata, ära teadaoleva ja ta ikka on ja oma käikon ja haava lõikan ja kõik. Kõik. Ausalt ütelda, meil Võru kirjanikel on nagu katseomadus tütsuma, et me alati laulma, kas nad mõistva ei mõista ja tõdema, et näe, trükk, esikraamatut müüvad noid, et kontra, mõtlesin rõivaste, tabeline, Võru kirjanik ja mis rahvalaulu kutustesse, rahvalaulu ülesehitus ja viis on hoopis midagi muud kui Euroopa muusikakultuur, nii et kes summa nagu muusikakoolihariduse saanud noilum muusikast hoopis ütles ettekujutus, aga aga sääne maarahva ja, ja Võrumaa ja soome-ugri Sane vana kultuur tähendab toda, et ega üts laulda ja pisi pidada tegema, et seal inimene, kes laula ja tantsi tole Santa nagu saad tütart naases ja säänest ahel nagu ka naist võtta vaid sõnaga seal too asi, et pidi tööd tegema, aga pidiga laulma ja tantsima. Poisiks kuule tähendas ma Belgiat, et, et, et tuvast, kes veidikese eeldas, et võib-olla, sest sa kolmandas või neljandas faasis, aga. Ausalt ütelda, ega ma neid ei käse, aga ega me neid keelde. Kuulsite esimest saadet sarjast Inemise sisu. Saatekülaliseks oli Võrumaa laulik Contra. Saate tegid Urmas Vadi ja Jaan Tootsen.