Tere õhtust, kell on kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 16.-st novembrist stuudios toimetaja Kristi Sobak. G20 tippkohtumisel kritiseerisid mitme riigi liidrid Venemaad Ukraina sündmuste pärast. Venemaa president lahkus enne tippkohtumise lõppu, kuigi ütles, et kohtumine oli asjalik. Hollandi sekundaar. Avastatud linnugripp osutus ohtliku H viis N kaheksa tüvega gripiks, mis on väga nakkav. Keskerakond tahaks lisaks astmelise tulumaksu kehtestamisele taastada klassikalise ettevõtete tulumaksureformierakonna esimehe, peaminister Taavi Rõivase hinnangul pärsiks inimeste edasipürgimist ja ettevõtlikkust. Narvas toimunud ajaloofestivalil mängiti läbi põhjasõja avalahing. Mängu lahingus võistlesid 150 sõjaajaloo klubide liiget viiest riigist. Eesti rahvusmeeskoor tähistab oma seitsmekümnendat sünnipäeva. Dirigent Mikk Üleoja on mures koori kestmise pärast, sest praeguse rahastusega on väga raske lauljaid motiveerida ning ilm on sajuta. Öösel on õhutemperatuur miinus neli kuni pluss neli kraadi, päeval miinus üks kuni pluss neli kraadi. Algaval nädalal läheb ilm külmemaks. Ja kõigest lähemalt erakonnad avalikustavad enne valimisi järjest oma seisukohti maksude asjus. Keskerakond on aastaid rääkinud vajadusest kehtestada astmeline tulumaks, jätkab Kai Vare. Keskerakond peab endiselt vajalikuks astmelist tulumaksu ja on esitanud ka mitu selleteemalist eelnõu. Viimati seati tulumaksu suurenemise piiriks 1500 eurot. Nüüd on elu edasi läinud ja see piir on veidi kõrgem, rääkis partei aseesimees Kadri Simson. Praegusel hetkel me näeme, et see tulu, mis igal kuul ületuks kahte tuhandet eurot võiks minna kõrgema täiendav astma, mis siis oleks 33 protsenti. Keskerakond peab vajalikuks ka klassikalise ettevõtte tulumaksu taastamist ja sotsiaalmaksu vähendamist. Kuigi esmapilgul tundub, et ühe maksutulu asendamine teisega jääma ettevõtjad on midagi, siis tegelikult annab sotsiaalmaksu alandamine leevendust neile ettevõtjatele, kes töökohti loovad. Ja klassikalise ettevõtte tulumaksu taastamine annab võimaluse meil koguda ka neid makse, mis praegu emafirmadele Eestist välja viiakse. Ettevõtte tulumaks ei saaks olla kindlasti nii kõrge, nagu ta on üksikisikul. Me pakume välja 12 protsenti. Kadri Simson lisas, et ühe protsendise tulumaksu vähenduse asemel vaataksid nemad üle käibemaksu ja aktsiisid. Me teeme ettepaneku, et näiteks sellistel kaupadel, mille hinnakujundus on riikliku regulaatori kontrolli all näiteks toasoojal peaks olema kehtestatud madalam käibemaks, sest oma kodu kütmine Eestis ei ole luksuskaup, seda ei pea karistama suuremate maksudega toasoe põhitoiduained, kultuuriüritused, Need võiksid olla madalama käibemaksu all. Ühel või teisel kujul astmelise tulumaksu poolt on nüüd kolm parlamendierakonda neljast. Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas ei pea ega astmelist tulumaksu ega ka ettevõtte tulumaksu mõistlikuks. Kui me maksustame kõrgemapalgalisi inimesi kõrgema maksumääraga, siis tähendab see seda, et ka näiteks arstid väga mitmed väga olulisi ameteid tegevad inimesed, kes on käinud väga pikalt koolis selleks, et saada endale kõrgem palgatase, nemad saavad tee motiveeritud väga oluliselt ja see tegelikult ühiskonnas tervikuna tähendab seda, et tekib surve pigem selleks, et loodaks madalama sissetulekuga töökohti. Sellist tulevikku mina Eestile ei taha. Ettevõtjatele täiendava ettevõtte tulumaksu loomine ei ole tegelikult Eesti majanduse jaoks kindlasti mitte kasulik, vastupidi, rahvusvahelised uuringud on näidanud, et ettevõtte tulumaks on majanduskasvu kan pärssiv maks, nii et need ei ole ettepanekut, mis minu hinnangul Eesti majandusel hästi mõjuksid, pigem vastupidi. Jätkame välisuudistega juhtivate tööstusriikide ja tõusva majandusega maade G20 kohtumisel Austraalias lepiti kokku, et riigid kiirendavad 2008. 18.-ks aastaks majanduskasvu vähemalt 2,1 protsendi võrra, lisades oma majandustest kokku kaks triljonit dollarit, vahendab BBC. Austraalia peaminister Tony Abbott teatas, et G20 riigid lubasid investeeringuid taristusse ja kavatsevad edendada kaubavahetust. Ühiselt lubati võidelda maksupettuste ja korruptsiooniga ning tugevdada finantsinstitutsioone, et vältida 2008. aasta kriisi kordumist tippkohtumiseni. Võõrustaja austraalia püüdis küll arutelude keskmes hoida majandust, aga suur osa kohtumisest kulus siiski Venemaa ja Ukraina kriisi arutamisele. Maailma liidrid kritiseerisid teravalt Venemaa tegevust Ukrainas. President Vladimir Putin nimetas kohtumist küll asjalikuks konstruktiivseks, kuid lahkus enne lõppu, põhjendades seda pikka koduteed ja unevajadusega. Briti peaministri David Cameroni sõnul edastasid Euroopa Liit ja USA Putinile selge sõnumi, et Venemaa isoleeritakse rahvusvahelisest kogukonnast, kui Ukraina kriis ei lahene. Ukrainas alustati alla tulistatud Malaisia reisilennukirusude kokkukorjamist. Hollandi uurijate sõnul palusid nad seda teha Raina päästeteenistusel, sest piirkonnas jätkub relvakonflikt ja seal ei ole turvaline. Koha peal viibib kümmekond Hollandi esindajat, kes ukrainlasi juhendavad. Kokku ei korjata kõike, vaid otsitakse ainult teatud osi. Lennuki jäänused toimetatakse Hollandisse, kus neid põhjalikult uuritakse. Lennuohutusametnikke. Tal on kavas lennuk osaliselt taastada, et välja selgitada juhtunu põhjus. Malaisia reisilennuk tulistati alla juulis, lennuki pardal oli 298 inimest. Hollandis Eikendorpi külas avastatud linnugripp osutus ohtlikku H viis N kaheksa tüvega gripiks, mis on väga nakkav, kirjutab Reuters. Novembri alguses leiti sama tüvega linnugripp ega Saksamaal. Ehkki seda tüüpi linnugrippi kunagi inimestel tuvastatud, on see Hollandi valitsuse esindaja kinnitusel lindude jaoks surma ja võib üle kanduda ka inimestele, kes nakatunud lindudega lähedalt kokku puutusid. Ecendorpi nakatunud linnufarmis hävitati 150000 lindu ja keelati lindude, munade ja kasutatud õlgede transportimine piirkonnas. Ametivõimude teatel ei olnud linnud kõnealuses farmis vabapidamisel. Praegu kontrollitakse samas piirkonnas veel kahte farmi. Tanja endine peaminister John Metcher hoiatas sel nädalal Berliinis peetud kõnes, et võimalus Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumiseks on juba peaaegu 50 protsenti. Ta lisas, et kui britid rahvaliidust juba kord lahkunud, siis tagasiteed sinna ei ole. Mis juhtuks siis, kui ühendkuningriik tõepoolest Euroopa liidust lahkuks, kommenteerib diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski. Juhul, kui Ühendkuningriik tõepoolest lahkuks Euroopa liidust juhtuks lisaks paljule muule kaks asja, millest Eestis pole ehk palju räägitud. Täitsa kindlasti juhtuks see, et Euroopa Liidu institutsioonidest peaksid lahkuma briti krooni alamad. Seega väheneks väga palju inglise keelt emakeelena kõnelevate inimeste hulka. Väheneks ka inglise keele tähtsus Euroopa liidus. Praegu on Euroopa liidus peamised keeled inglise, prantsuse ja mõningate mööndustega ka saksa keel. Neid keeli kasutatakse ka peamiselt pressikonverentsidel ja nõupidamistel. Ametliku keelena jääks inglise keel Euroopa liidus alles sest inglise keel on riigikeeleks nii Iirimaal kui ka Maltal. Need riigid kokku jäävad aga suurusjärgus kuskile Leedu ja Taani vahele. Ülima tõenäosusega hakkaksid domineerima prantsuse ja saksa keel. See aga oleks halb uudis meie euroametnikele ja ametnikukandidaatidele. Eestlased oskavad üldjuhul inglise keelt paremini kui prantsuse ja saksa keelt. Brüsselis aetakse küll asju prantsuse keeles, kuid inglise keele kui suure keele oskamine annab eestlastele oma võimalused. Kui Euroopa Liit kasutaks senisest suhtluskeelena Läheme inglise keelt pärsis ka see ühenduse võimalusi sõnumit edastada laias maailmas. Teiseks muutuks drastiliselt muidugi ühendkuningriigi enda geopoliitiline olukord. Oma 500 aastase välispoliitika jooksul on London muretsenud pidevalt selle eest, et Mandri-Euroo räpase tekiks domineerivat jõudu. Alati on Ühendkuningriik olnud ise tasakaalustajaks või heitnud liitlassuhetesse nõrgema poolega Mandri-Euroopas. Nii toetasid britid Euroopa liidu laienemist, et Euroopa liit ei oleks nii lõimunud. Nii oleks välditud ka Saksa-Prantsuse telje liigset tugevnemist. Praegu aga ütleks ühendkuningriik selgelt säärasest poliitikast lahti. Mandri-Euroopast domineeriks Saksamaa, sest Prantsusmaa pole suutnud oma ummikseisu lahendada ega ole enam Berliinile võrdväärne partner. Hiilgav isolatsioon on olnud brittide poliitika 19. ja 20. sajandivahetusel. Praegu räägiksime, kui lihtsalt isolatsioonist. Tagasi Eestisse Narvas toimunud ajaloofestivalil mängiti läbi Põhjasõja avalahing. Jüri Nikolajev käis kohal. Nõnda marssisid lahinguplatsile venelaste priobrošenski polgu sõdurid. Lahingu saatus on aga ette otsustatud. Täpselt nii, nagu 1700. aastal tuleb venelastel Narva lahing rootslastele kaotada. Põhjasõja avalahingut mängitakse Narva linnuse hoovil juba viiendat korda. Narva muuseumi direktor Andres Toode. Meil siin õue peal see lahing toimub, siis ajaloolise sündmuse puhul kasutatakse samasugust rõivastust, relvastust ehk ta on selles mõttes ajaloolise lahingu taastamine, aga ei taastata jah siis seda lahingu käiku. Lahing meelitab Narva linnusesse sadu pealtvaatajaid, nende seas ka Peterburi turismikorraldajaid Marja Martõnova Peterburi turismiettevõttest intuurist tegeleb Eesti-suunalise turismiga juba viiendat aastat. See on vaieldamatult väga huvitav ettevõtmine. Vene turist tahab ju peale spaapuhkust külastada näiteks kuremäe kloostrit või Narva linnust. Loodan, et kui euro kurss soodsamaks muutub, tuleb turiste siia rohkem. Inimesed hakkavad niikuinii reisima. Samas nagu kinnitab Narva muuseumi direktor Andres Toode, pole majanduskriisidega rubla kursi kõikumised muuseumi külastatavuse eriti suurt mõju avaldanud. Meil on huvitav kuidagi niimoodi alati olnud, et kui üks mingi turismisihtgrupp väheneb, siis teine selle arvelt jälle kasvab. Majanduskriisi ajal vähenes meil kõvasti Lääne turistide osakaal ja kasvas siseturism. Sellel aastal on meile ütleme võib-olla mitte märgatavalt vene turistide osakaal on langenud. Samas on kasvanud taas jälle siseturism ja läänesuunalt turismi, et ei ole meilt suurt külastajate kasvu, aga ei ole ka mingit langust. Põhjasõja Narva mängu lahingust võttis osa umbes 150 sõjaajaloo klubide liiget Eestist, Lätist, Venemaalt, Soomest ja Rootsist Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Eesti rahvusmeeskoor tähistab oma seitsmekümnendat sünnipäeva, sel puhul toimub just praegu Estonia kontserdisaalis suur sünnipäeva kontsert. Suure kutselise meeskoori loomise idee sündis Gustav Ernesaksal 1942. aastal Jaroslavlis. Maestro sai teoks 1944. aasta 16. novembril, kui loodi ENSV riikliku filharmoonia meeskoor. Koor on oma ajaloo jooksul andnud umbes 6500 kontserti. Kõikjal Eestis ja mujal maailmas. Ramon esimese Eestisse tulnud Me ei saa ja 2004. aastal teenis koorimuusika kategoorias hinnalise auhinna Sibeliuse kantaatide plaat, kus Paavo Järvi juhatusel musitseerivad tramm, ellerhein ja Eesti riiklik sümfooniaorkester. Koori peadirigent Mikk Üleoja ütles klassikale raadiole, et on oluline teadvustada, et tramm on meie kõigi rahvuslik rikkus. Üleoja sõnul on aga koori majanduslik seis keeruline ning ta ei ole kindel, et koor tegutseb ka oma 100. sünnipäeval. Kindlasti kusagil on on see punane joon, millest väiksema summaga see asi enam ei tööta. Ja mina täna julgen küll öelda, et ega me sellest punasest joonest väga kaugel ei ole. Minu arvates riik mängib üsna ohtlikku mängu balansseerida väga ohtliku piiri peal. Mul on aeg-ajalt tunne, et viiakse läbi mingit inimkatsete, et nad vaatama, kui vähesega te veel toime saate, ikka veel kokku tulete. Kui see on eesmärgiks, et paneme siis need kraanid nagu korraga kinni, et mis me, mis me lollitame siinsamas, kui eesmärgiks on see, et meil on Eestis olemas, nimetame seda siis institutsionaalses kultuuriks, ehk siis et me hoiame teatud institutsioone. Me ei tõmba ERSO eelarvet järsku näiteks poole võrra koomale või mis iganes, sest sest me leiame, et sümfooniaorkester on vajalik riigile. Et siin on sama küsimus, et kas meil on vaja kutselist meeskoori, millel on nüüd 70 aastat turjal korralikus toonuses, praegusel hetkel kui meil on seda vaja ja siis me võiksime tekitada olukorra, kus asi hingitse rahalises mõttes tähendab materiaalses mõttes. Sest ta on keeruline leida noori võimekaid lauljaid, kes oleks valmis nii suure hulga oma elust just nimelt sellise summa eest sellele tegevusele pühendama. Ja ongi aeg ilmateate käes. Sünoptik Helve Meitern, palun. Järgmise nädala teeb meil ilma kõrgrõhuala, ilm on sajuta ning iga päevaga läheb järjest külmemaks. Esmaspäeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub kagu ja idatuul neli kuni 10, saarte piirkonnas puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel null kuni miinus viis, saartel, rannikul kuni pluss null kraadi ja päeval null kuni pluss neli kraadi. Ka ülejäänud nädalaks jääb meil ilma tegema kõrgrõhuala esialgu selle loodeserv, mis ulatub lausa üle Skandinaavia põhjamerele. Nädala teisel poolel areneb aga Skandinaavia lõunaosa kohal uus kõrgrõhkkonna kese. Algava nädala ilm on enamasti sajuta, vaid saartel ja läänerannikul ulatub vahel madalrõhulohk võib mõnel päeval veidi sadada. Õhutemperatuur langeb öösiti miinus kahe kuni miinus seitsme saartel miinus ühe kuni pluss kolme kraadini. Kõige krõbedam on neljapäeva ja reede, kui Kirde-Eestis on oodata kümmet külmakraadi. Päevane termomeetri näit miinus kahe ja pluss kolme kraadi piiresse. Ja, ja piirkondadest on siis kõige külmem Kirde-Eestis ja soojem Hiiu- ning Saaremaal. Aitäh Helve Meitern, meile selline sai tänane Päevakaja, ilusat õhtut ja kuulmiseni.