Rändajad rändajad. Kuula rändajat. Tere kõigile alanud on uue hooaja esimene saade stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Hendrik on vahepeal palju rännanud ja me oleme väga valmis teda kuulama ning mis seejuures on eriti rõõmustav. Läheme jälle laia maailma. Täpsemalt selle kolmele kontinendile ning kõigepealt Aafrikasse ja. Öelge ausalt, Hendrik, kas seesugune otsus sündis nüüd tänu kuulajad, toimetaja survele, igatsesite ikka ise ka juba natuke oma raadiolendudega Eestimaalt välja saada? No eks eelmine hooaeg oli natuke selline jäärapäine tõestus, et on võimalik maailma avastada lõputult ka iseenda koduõues ja seal me siis niimoodi väga kindlalt viibisime. Ja et loomulikult on maailm ilmatu põnev ja ja lihtsalt on niimoodi, et selle aja sees, kui koduõuessasin juttudega viibitud, sai käidud tegelikult laias maailmas ja neid ka ikka nii paljud tekkinud, et lihtsalt värskemad käigud laias maailmas aitäh. Ja tegelikult isegi veel niimoodi, et Euroopa ei oleks nagu lai maailm minu jaoks kah ausalt öeldes mulle nagu koduõu. Võib-olla me kunagi ükskord rändamegi Euroopas ringi miks mitte, aga nüüd sellel hooajal läheks ikka palju kaugemale. Ja käigud tegelikult siis õieti kahe viimase aastakäigud ja need on siis niimoodi, et Aafrikas sai selle aja sees käidud kaks korda siis ühe korra sai käidud Tiibetis ja tegelikult seisab praegu veel hetkel alles ees üks reis Lõuna-Ameerikasse Peruusse ja need ongi need kolm kontinenti koosis põhjalikult rändame ja natukene võib-olla see reeglistik ka, et, et mõnikord teeb nalja, et on inimesi, kes ütlevad, et jube vahva saade ja hulk aega kiidades lõpuks küsinud, et aga et kas te olete ikka päriselt käinud nendes maades ka? Mis neid nii uskumatu, kas te vaat see on võib-olla see raadio või see eeter, mis mõjub noh, niimoodi, et sa võid rännata Ta jutuga kas või kuu peale. Aga noh, meie nagu reegel on ju algusest peale olnud see, et me räägime ainult neist asjadest, laulame ainult sellest, mida me ise näeme. Et, et selles mõttes on need kindlasti isiklikud kogemused ja ja selles mõttes sain mõeldud, et võib-olla võtame sellel hooajal sellise reegli, et me räägimegi nendest rändudest väga otse, et võtamegi kohe teeotsa üles ja rändame läbi noh, mõttes sellesama marsruudi, mis päriselt see rännatud samas järjekorras, nagu ta sai rännatud Se kohal olemine muutub siis võib-olla ka tajutavamaks. Nendel reisidel. Nii et lähme rändama. Just. See laul on pärit loomarahvalt Naama rahvas on üks paljudest Namiibia rahvastest ja nad elavad Lõuna-Namiibias. Laul oli Naama keelased panna Huubateeri. Ja see tähendab, et see tüdruk kuulub mulle, jätke ta rahule ja otsustab siis, aga kindel ja konkreetne, aga samas aga väga ilus ja hoogne laul. Ja, ja Naama rahvas on, on siis üks paljudest Namiibia rahvastest ja siis kui sai hakatud üldse seda Namiibiasse minekut mõtlema, siis tuli paratamatult enda käest küsida, et mis maa see Namiibia on ja oli vaja võite valmistada reisiks. Ja mul oli üks kujutlusilma lasuguse eelneva lugemiseta ja silmad ette, kui öeldi, Namiibia kerkis kõrb, mingisugused tohutu võimsad düünid. Et see on vist üks niisugune Namiibia sümbolmaastikke tegelikult. Aga rohkem ma sellest eriti midagi ei teadnud. Ja noh, me siis otsustasime minna kahe pojaga, eks on 18, teine natuke üle 30 niuke meeste kamp kolmekesi. Siis kui juba trump, siis, siis ta peab olema ikka on niisugune noh, karmivõitu või, või niimoodi, et, et me siis mõtlesime, et, et me kindlasti võtame kaasa telgid ja magamiskotid ja et katsume ikka täitsa omapead hakkama saada. Ja tegelikult Kaarel ja Pärtel ei olnud ka kunagi Aafrikas käinud, minul oli see kuues kord nüüd minna, nii et mõneti oli ka siis nagu see tore tunne saab noh, poistele siis näidata aafrika elukaid ja Aafrika loodust ja aafrika rahvast ja ja seda omapärast tuuri. Aga noh, ega mina Namiibias ka ei olnud käinud ja selles mõttes oli see minu jaoks ka tükk uut Aafrikat. Ja noh, üks asi oli küll selge algusest peale, et et no me käisime natuke üle poole aasta tagasi, see oli siis veebruar, märts ja et üks asi oli algusest peale selge, et, et Namiibia üüratult suur maa. Kui sa vaatad seda kaarti, noh siis on sean suuremaidki tegelikult ikka kaardi pealt, kui me siin vaatame, Aafrika loomulikult. Aga kui sa paneksid selle samba piisavalt kogukas ja et nende teiste naabermaade kõrval lõuna pool on Lõuna-Aafrika vabariik, see on isegi suurem, Angola on isegi suurem. Botswana on umbes sama suur. Noh, üks paljudest, vaatad, tõsta seesama Namiibia, nüüd ütleme siia kuskile meie kanti ümber põhimõtteliselt siis ta kataks kõik Baltimaad ja praktiliselt kogu Poola. Ehk siis teistpidi kahekordne Baltimaade pindala. Et, et tegelikult see on üüratu maa ja et nüüd seal natukene üldse sellest maast pilti saada, noh siis oli esimene asi, oli selge, et me otsustasime, et me peame ikkagi rentima auto, et muidu lihtsalt ei jõua jõua mingit pilti saada sellest asjast. Ja aga siis loomulikult telgid, magamiskotid ja muu niuke ekspeditsiooni varustus. Ja no üks põhjus muidugi mingi, miks niisugune hea varustus peab ka olema see, et see, see üüratu maa, kahekordne Baltimaade pindala, sellel elab umbes sama palju inimesi kui Eestis. Et noh, natuke rohkem 1,8 miljonit on neid seal aga mõelda, et, et kui hajali peavad olema, järelikult siin peab olema tohutuid alasid, kus ei ole ühtegi inimest, inimesed kaovad ära selle suure pindala peale ja üks ei jõua teist hõigatagi ja sellepärast peab sinna arvestama sellega, et sa pead ise toime tulema. Kui tuleb tahtmine naabrilt soola laenata, siis. Siis jah, seekord tuleb soolast suu puhtaks. Ja teine asi, mis oli ka selge, et, et ta on väga kuiv seal äärmiselt kuiv piirkond ja, ja sellepärast sai mõeldud, et see veebruar märts on väga hea aeg, sest see on vihmaperiood. No mõnes Aafrika maas on vihmaperiood, tähendab seda, et ära tõsta jalgagi sinna. Aga sinna oli umbes niimoodi, et, et kui läheks vihmad tippajal, siis ehk saaks ka piisa vihmakest, et natukene niiskust juurde. Et see on hoopis hea asi, et see oli nagu meelega valitud tegelikult siis kõige vihmasem aeg, mis tähendab seda, et noh, vot see on jälle keeruline asi, et kohapeal see tähendab seda, et enamik päevi 100 lugesime raamatutest, aga mõnikord ikka tuleks nagu maailmalõpuuputus ühel päeval niimoodi, et kui ta nüüd tuleb, et siis on jama. Aga nagu, ehkki ei tule. Ja see oli siis niisugused otsused ja niisugune aeg. Meie mõistes talv, nende mõistes suvi, aga Namiibia on ikkagi ekvaatorist nüüd nii palju juba lõuna pool. Et siin see suvi ei ole enam see ekvatoriaal ikka kuumus, vaid siin ta võib-olla paljudes kohtades palju jahedam. Aga teistpidi on ka see väljaspool hooaega, kui me käisime, et Namiibiasse tõeline hooaeg, kus valge inimene sinna läheb, on tavaliselt see, mis on meie mõistes suvi. Namiibia mõistes talv, ehk siis kõige jahedam aeg ja sel ajal on Namiibias niukene mõnusalt soe ja isegi kõrbes võib minna seal kusagil peaaegu et nulli ligi ja see on siis, see on just noh, ütleme juuli, juuni, juuli sellised kuud, August ka veel otsa sinna. Et, aga, aga me läksime meelega väljaspool hooaega, et see on kuidagi niisugune tore niuke, natuke niukene. Noh, kuidas öelda, nostalgiline tunne, kui sa lähed väljaspool hooaega, eks ole, et, et vaatad, kuidas päris elu käib ja natuke tagamõte oli ka see, et Namiibia on tegelikult ikkagi tuntud turismimaa ja hooajal on seal ikka need kuulsad rahvuspargid on tõtt-öelda ikka valgetest inimestest pungil täis inimesi on rohkem kui loomi. No rohkem ei ole, aga igal juhul nad on seal kuidagi üksteise kukil autodega ja nüüd on niisugune noh, ühesõnaga küünarnukitunne inimestega, et ja see on omamoodi tore, aga tegelikult tundus just, et endale on vahva eest, siis kui liiga palju loodusesõpru ei ole, et kui need on nagu parasjagu ja Namiibia kohta öeldakse üldse niimoodi. See on ilus, ütles, et Namiibia, Aafrika algajale. No see tähendab lihtsalt seda, et ta on niisugune rahumeelne maa. Seal on võimalik liikuda ja seal rahvuspargid toimivad hästi. Ja tegelikult gramminna Namiibiasse niimoodi, et näiteks lähed pealinna ja mängid seal pealinna lähistel golfiväljakutel golfi ja tuled tagasi, elad viie tarnilistes hotellides ja kogu Aafrika kogu Aafrika jah, ja igalühel oma see Namiibia. Et see on selles mõttes nagu hea maa, kes võib seal käia, aga tegelikult üks põhjus muidugi veel, et, et sinna minna on suhteliselt kerge. Eestist saab niimoodi, et Tallinnast muudkui ostadki pileti ja vahepeal tuleb Euroopas üks vahemaandumine, aga põhimõttelt tavaliselt see on jäär Namiibia Eesti lennukeskus on olemas niisugune, kus saab eesti keeles asju ajada ja kõik asjad saab korda ajada, need on sinna hõlbus sattuda. Et, et selles mõttes ta niuke külalislahkema. Aga jah, meie minek oli siis veebruaris. Ja lend võtab ikka muidugi meeletult aega see, kui palju 10 tundi siis Frankfurdist, et noh, kuskilt Euroopast pas mingisse linna Londonisse, Frankfurti, eks see võtab nii, nagu ta ikka võtab, aga sealt edasi see on, noh, ma olen seda nii palju kogenud, ma tean, täpselt see esimesed kolm tundi on jube vahva. Järgmised neli tundi pole ka viga. Aga siis hakkab nagu natukene ajataju sassi minema ja öösel lendab, eks ole seal nagu ikka ikka. Ühesõnaga see, see on viimased kolm tundi neist ei tahaks rääkida just nimelt nad kaovad kuskile hämmusse. Aga kellaajaliselt on huvitav, et lähed nii kohutavalt kaugele teiselt polekvaatorit, aga ajavahe kellaajaliselt on ainult tund aega hästi. Aga noh, siis kui me seal hommikul niimoodi lennuväljal siis esimese sõõmu Namiibia õhku hingasime ja ja taeva poole vaatasime, siis, siis oli tänu Eestis oli olnud parajasti niisugune hästi lumine ja tuisune aeg, kui me läksime ja paras krõps, külm, et noh siis seal oli selline tore eesti suvehommik. Et päike sirab taevas ja väga palav ka ei olnud, aga, aga noh, ikka parajalt palav niisugune. Rendiauto hankimine, noh see sai siis hangitud parajalt kogukas pojad on mul pikemat palju kui ma ise ja nad võtavad palju ruumi, aga veel rohkem ruumi pidi võtma see kogu ekspeditsiooni varustus. Ja siis me läksime linud hoki, Lyndoc on sess, Namiibia pealinn, mõnikümmend kilomeetrit oli lihtne üles leida. Suhteliselt jah, see ütleme lennujaama ja, ja pealinna vahel on, on viidata kahistega üks klaasi on küll, millega pead kohanema uimase peaga ja enam-vähem magamata ööga vasakpoolne liiklus. Aga noh, seda ma olen ka nii palju harjutanud erinevates maades, et ma olen enda jaoks loonud niukse kuldse reegli, et kuidas ikka ellu jääda, sellel esimestel tundidel võib sassi minna, et siis enda jaoks ma olen niisuguse reegli, et olgu liiklus, parem-vasak või ükskõik mis poolne, alati tuleb rooliga tüürida sinna enam-vähem telgjoone ligidale. Noh, nii et nagu ellu enam kindlasti sa hakkad mõtlema, kus on see vasakul parem õlised niimoodi intuitiivsed, trügid sinna kuskile keskele ja siis asi enam-vähem toimib. Noh, ja nüüd siis pealinn, mis on siis ühe suure niisuguse tühja maa pealinn. Esimene mulje on umbes niimoodi, et ilus Euroopa linn väga puhtad tänavad, laiad tänavad, suured majad seal kesklinnas ja kõige selle üle kõrgemas seal künka otsas niukene uhke niuke, luterlik kirik. Et noh, tõesti kas see on Aafrikas niukene, esimene tunne, et, et nii nii puhas, nii tsiviliseeritud jätab ära ja aga muidugi, kui sa siis vaatad inimesi seal tänaval siis on noh, tähendab valget nägu. Noh, võib-olla üks ajast on siis nagu valge ja ülejäänud siis on ikkagi mustanahalised kõik. Et see on muidugi siis nagu nagu selge vahe. Ja, ja noh, alguses muidugi meie mõte oli siis nagu see, et, et me ikkagi peame endale selle varustuse hankima ja ega me selle linnaga ei tahtnudki põhjalikult tutvuda, et see oli ainult nii-öelda ekspeditsiooni ettevalmistamise baas meie jaoks. Nii et siis me uurisime seal põhjalikult neid marsruute, kuhu me kolm nädalat ikkagi ette mõelda asju. Ja Namiibias on see põhimõte ka, et seal on väga hea rahvusparkide süsteem, aga rahvust parkidesse tuleb ette registreerida ennast. Ja siis Otsalwindokis sai seda nagu teha nagu erinevatesse suundadesse. Ja siis lähed näiteks siis omale kõike neid konserve ja piirid Dust, mitte joomiseks vaid priimuse jaoks hankima ja moskiitovõrke ja kõike muud siis tegelikult kõike saab midagi, pole siin vahet, et meie Euroopa omadega ja hinnad on ta suhteliselt samad. Aga noh, muidugi üks asi nagu hakkab silma küll, et näiteks kui sa lähed toitu ostma nii kui sa jõuad sinna kassa juurde esimese hooga tundub, et nüüd mind röövitakse, sest keegi kassa kõrval haarab su asjad enda kätte. Ja topib kilekotid. Aga tegelikult tahab sind abistada Stockmanni hullud päevad. Just, ja siis ta tahab selle kangesti sellega veel autosse kanda, kõik on väga turvaline, tahab jootraha seal nimelt väga lihtne. Ja teine asi, mis kaasa saad aru, et tegelikult seal ainult niukene väline võõp, et ma olen ikkagi Aafrikas, on see turvamehi, on ikka hirmus palju seal kaubamaja juures igal pool. Et nad ikkagi mingil kombel hoiavad nagu seal korda ja et sa tõesti seal sees tunned ennast nendest aga hästi. Aga ikkagi Windoc ise on ju noh, mis ta ikka on, nii nagu Aafrikas tihti saanud alguse sellepärast, et ta on väga soodsa koha peal olnud looduslikult ta natukene kõrgemal kui muu Namiibia, sellepärast on seal natuke jahedam ja teiseks on seal väga palju olnud allikaid ehk siis puhast vett ja sellepärast need hõimud on ammu sellest kohast lugu pidanud. Aga alguse sai ta ikkagi 19. sajandil, kui siia loodi, siis mis on hea. Ja, ja eks ta siis arenes tasapisi siis niisuguseks keskuseks ja ennast wind, hokiajalugu ei ole mitte midagi muud, kui ütleme, Namiibia ajalugu. Et igasugused noh, kõigepealt koloniaalmaa siis kuskil sakslastele kuulunud siis pärast esimest maailmasõda, täpsemini 1925 said inglased siin võimustamuts inglise koloniaalmaaks ja õige pea ka Lõuna-Aafrika vabariigi osaks. Ja tegelikult oli ta Lõuna-Aafrika vabariigi osaga pärast teist maailmasõda, aga siis hakkas juba kohalik rahvas nagu tõsiselt vabaduse eest võitlema. Siis tulid niuksed, väga segased ajad. Ja siis lõpus 2990 loodi Namiibia vabariik. Nii et see on uskumatult noor, ta on umbes peaaegu sama noor nagu meie nüüd see nii-öelda teine vabariik, nii et on noh, mõnes mõttes verinoor riik. Eesti vabariigivanune praktiliselt taasiseseisvunud Eesti vabariigi, nii et jah, varasematest entsüklopeediates näiteks ei tasu riiki nimega Namiibia otsida. Ja, ja ei ole ka ajaloos varem sellist riiki olnud. Et see on üllatav ja teistpidi on, on ikkagi neil nagu õnne olnud, ma olen mõelnud, kui paljudes Aafrika riikides on, on ka praegu käimas mingisugune Venno tapp või või mingisugused mässud ja majanduslik allakäik. Namiibia on, on pärast iseseisvaks saamist seal on väga palju rahvaid. Aga neist keegi pole omavahel niimoodi tõsiselt kokku põrganud ja, ja nad on tasapisi niimoodi sammhaaval arenenud päris kenasti. Ja, ja tegelikult ikkagi kõik, kõik elu on läinud kenasti ülesmäge. 90.-te algul oli neil väike väike langus pärast iseseisvuse saavutamist, aga, aga praegu on läinud kõik aina paremaks ja, ja selles mõttes on, on ta noh, niukene, hea näide sellest, kuidas paljurahvuseline aafrika riik iseseisvaks saades võib areneda ilusti, sujuvalt ja harmooniliselt. Et, et seda oli nagu nagu tore vaadata. Aga tänavatel näiteks inimesed on, kesklinnast me räägime kesklinnast ainult on ikkagi täitsa kenasti riides ja no ka euroopalikult, aga siis järsku näed, tuleb üks niisugune neegrimammi, kes on fantastiliselt riides, tal on maani ulatuv niuke, erkkollane või sinine kleit, üks suur revolangidega valgete pitsidega. Uhke niukene õlarätik siin peal veel punane näiteks. Ja peas on tohutu uhke müts, no ma ei oska öelda, võiks nimetada võib-olla tanu, aga tegelikult on rohkem nagu turba niimoodi mingi kujuteldamatult suur ja vägev niukene peakate. Nagu hõljuv, nagu emal seal tänavad ja, ja need on siis hereerod, see on üks nendest hõimudest, kes on elanud varemest wind hoki ümbruses ja just naised kannavad uhkusega oma rahvariideid. Nii et need on pesuehtsad, rahvariided, mitte mingisugune ütleme, stilisatsioon sellel teemal ei milleks sellist vaeva näha, rahvariided, mis rahvariided. Et noh, nii nagu eesti rahva riidedki, neil on tegelikult ka oma algus näiteks ega Eesti praegune rahvariega ei ausalt öeldes viit sadat aastat vana pole, eks ole, ja nende hereerodera, need rahvariided on pärit 19.-st sajandist, ma arvan, umbes sama aeg, mis meie praegused eesti rahvariided. Ja, ja natukene nad meenutavad muidugi mingisugust niisugune tunne, et siin on midagi euro valikus, aga mõtlen, mis asi see on ja, ja et, et selles niisugusi jooni, mis meenutavad tegelikult natukene ütleme mingisugust noh, saksa emandat nihukest, tontlik, Kuzukest tõrjel emandat, et võib-olla kuskil Viktoriaanlikust ajastust ja, ja noh, mingil kombel tegelikult on, on see see aeg, kus juba saksa mõjud seal olid ja ja natukene on siin ka seda, seda mõju sees. Aga igal juhul näeb see väga-väga pilkupüüdev välja. Mis me veel tegime, me hakkasime kaarte, kui sa lähed rändama Namiibiasse, siis peavad olema korralikud kaardid. Ja tõesti Windokis on üks riiklik kaardikeskus ja me mõtlesime just, et, et kui sul on pikad jalgsimatkad, sa ei tohi ära eksida ja nihukest kaarti sa siit kuskilt ei saa. Ja seal oli tõesti kogu maad kattev väga hea Kaardimaterjal. See sai ka hoobilt näiteks selgeks, et meil on seal neli-viis paika, kus kavatsesin mitu päeva matkata, et kas sa ostad siis selle vägeva nihukese uhke kaardi, mille järgi saaks tõesti matkata peale vaata, seal on ainult mustad täpid. Sest seal ei ole, tähendab, seal ei ole midagi, kõrb. Seal ei ole ühtegi teed seal ühtegi, küllap seal ei olnud mitte midagi, ainult mustad täpid tähendab liiva või kiltmaad või siis noh, tõesti ütleme kuskil 10 kilomeetriste vahedega, heal juhul on siis mingisugune noh, mingi talu niisugune üksik elamine või midagi. Ja noh, need näiteks jõed on ka ju seal sellised, et enamik jõgedest on kogu aasta kuivad. Et ta on siis nagu niukse punktiirjoonega ainult märgitud. Aga siis mingil ajal kused tohutu pahmaks vet tuleksid, täituvad nädalaks-kaheks veega ja et noh, sellest palju palju nagu kasu polnud, aga ikkagi oli niuke kindel tunne, et meil on nende varustus olemas ja võime minna. Ja siis me läksime ööbima. Tegelikult noortehostel siis back päkkas, niisugune rahvusvaheline ütleme, seljakott, rahva hosteltsite süsteem, see on väga vahva, sellepärast et ta on tõeliselt odav. Sa võid Indoki sööbida sama kallilt kui Euroopa kõige luksuslike mõttes hotellides, aga see on täiesti selge jah, aga igal pool võib nii, just. Aga kui sa lähed sinna pätakad site hostel, siis, siis seal on mingi paarisaja krooni eest, sa saad endale toreda voodi ja hommikusöögi. Ja mis kõige tähtsam, see seltskond on nagu omad, nad on kõik siuksed, seljakoti, matkajad ja see on väga tähtis. Ma olen juba varemgi seda kogenud, et et sa nendega saad lihtsalt vahetada teavet ja tähtsaid teadmisi. Sa saad lihtsalt targemaks seal, et kuhu sa nüüd hakkad sattuma või mis reeglid siin maal üldse valitsevad. Ja kohti on võimalik alati saada, seda tüüpi peatuspaika tegelikult ikka ei ole küll ausalt öeldes sai, see sai ikkagi Te broneeritud, aga need inimesed olid küll valged seal, kes seal nüüd olid, ainult paarimees oli millegipärast niux rastapatsidega kuskilt Kariibi mere saartelt pärit tüüp, niisugune niukene, noh maailmarändurid olid seal siis kõik koos. Ja see oli siis kogu Windoc meie jaoks sellepärast et seal on palju muuseume ja kunstigaleriisid ja kultuurielu kindlasti võiks seal veeta ka nädala. Aga noh, meie huvi oli siis noh, nagu loodus ja, ja ma ise. Ja siis see oligi meie esimene ja viimane päev linnas esid. Ja kuulame siis jälle siia lõppu ühe Namiibia rahva Naama rahvalaulu. Anna hubateeri, see tüdruk kuulub mulle, jätke ta rahule. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna, see oli siis avasaade uuele maailma rändudes sarjale alustasime siis aafrika täpsemalt öeldes Namiibia kaja millest tuleb, et nädala pärast. Nüüd ründame mööda nomiibiat põhja poole Kuulmiseni nädala pärast. Kuula.