Sagadi mõisakompleks eemalt tulles võimas, lähemalt võimas ja ilus, astud sisse Mitmekesise sisuga aga säärane rikkus on käes, ju siis ilmselt peab temaga ka selles mõttes targalt ümber käima. Tõesti oleks siinsetest näitustest maalidest ja õppeklassidest ja ümbruse loodusest paljudele paljudele kasu heas mõttes kasu. Nüüd on kuu algusest ametis siin juhipostil uus mees. Pilk eemalt nimepidi Jaanus tuusti tulnud haljalast keskkonnanõuniku koha pealt. Kes aga rohkem teab, suur vähiasjatundja ja fanaatik. Aga nüüd tõsine amet. Ja teine mees on Hendrik Relve. Tema on ikka seal, kus midagi planeeritakse ja midagi ajakohastatakse ja kus ikka lastele mõeldaks. Aga alustame siis Jaanus tuustiga. Kuidas teie näete edaspidi Sagadit õpe, kes? Kusena. Sagadi õppekeskus minu nägemust mööda peaks eelkõige olema ikkagi suunatud meie metsaharidus täiendusena ja metsameeste õppekeskusena. Selge on see, et, Metsameeste õpetamine on, nagu järelkursuste raames toimub, toimuvad siin üritused ja see programm on muidugi aasta peale paika pandud ja küllaltki intensiivne. Aga nagu. Ma lugesin hiljuti alles ühest uurimusest, mis oli suunatud koolilaste huvile. Siis selgus see, et tegelikult metsaharidus ja metsamehe amet oli keskkooliõpilaste hulgas. Ma pean silmas nüüd Lääne-Virumaa kongress, Lääne-Virumaa uurimust väga, üks viimaseid. Nii et ta ei olnud populaarne konkreetselt metsaharidus. Põhiliselt eelistati juurat, majandust, keeli, selliseid ameteid. Nii et see tekitab teatud mõtteid. On loomulik, et metsaharidus lai mõiste ja ta ei ole ainult metsamajandusharidusega või, või siis puhtalt metsakasvatusmetsaselektsioon, mida iganes metsandus endas kätkeb vaid see on väga lai teemadering ja, ja on ju metsamajandus seotud teiste majandusharudega. Looduskaitse on seotud metsandusega keskkonnakaitse ja need piirid on väga sellised nihkuvad hajuvad ja, ja seetõttu ma näen siiski, et see haridus tuleks edaspidi suunata ehk üldhariduskoolide õpilastele ja väga laial põhjal alustama üldiselt. Looduse tundmaõppimist maast madalast ja edasi viia see nagu metsanduse suunitlused. Et need õpilased saaksid algul väga laiapõhjalise loodusteadusliku hariduse siin, olgu siis iganes, mida, kas looduskaitsega seoses keskkonnakaitsega või. Või seda, seda see, selline mõte on mul nii, ega me räägime edasi, aga teie relva ei jääks siin nii-öelda üksinda ja kurvaks siis siin on paras koht ilmselt, kus ta, kus ta kohe sekkub või lisab. Koolituskeskus on ju ka oma pika ajalooga ja metsamuuseum on siin pikki aastaid tegutsenud. Praegu võib öelda, et, et ta sünnib nagu teist korda ja ta nagu ampluaa laieneb võrreldes varasemaga. Et ta peaks püüdma olema siis põhiline metsakeskus metsahariduskeskus kogu Eesti jaoks ja ka nendele, kes Eestit ja Eesti metsandust kaugemalt vaatama tulevad. Ja see oleks nagu omamoodi visiitkaart metsameeste tegevuse kohta Eestis niimoodi, et üks rõhuasetus, mis varasemaga võrreldes kindlasti muutub, et metsamuuseum oli varem ainult rääkis nagu minevikuvormis metsandusest ja metsaga seotud asjadest, aga nüüd on põhirõhk võib-olla olevikul, sest Eestis ei ole teist paika, kus lai üldsus ja metsast eemal olevad huvigrupid saaksid metsa oma metsahuvi rahuldada nii põhjalikult kui Sagadis. Ja kui rääkida veel konkreetsetest võimalustest siin Sagadis siis neid on siis üsna mitmeid, tähendab see üks niisugune või pudru silmas on muidugi metsamuuseum, ehk see on tegelikult võib ka öelda niisugune metsa teabekeskus, kus on mitte ainult minevik, vaid tänapäev. Aga sellele lisaks on siis avatakse ka kõigi õpilaste huviliste jaoks metsa kaitselabor, kus näiteks üks ütleme, klass, kes tuleb ekskursioonile Nad saavad astuda sinna metsa kaitselaborisse sisse vaadata näiteks mikroskoobi alt neid satikaid ja putukaid ja seeni, mis, mis metsas on siis üks võimalus on veel, et me loome siia Arboreetumi teisele poole mõisa seal on siis kõigile muude puuliikide huvilistele võimalust seal liikide kaupa nende puudega tutvuda. Nimed juures ja veel lisaks nisugune selgitav brošüür iga puuliigi pärit talu ja kõrguse ja muude asjade kohta. Ja siis meil lähiplaanis on veel kavas ümber tiigi teha, niisugune väikene looduse õpperada, kus peateemaks on, on jälle puuliigid ja linnud ja lindude pesakastid alates näiteks kust ja, ja lõpetades ka näiteks nahkhiirepesakastiga, nahkhiirele ja nahkhiirele tehakse ka pesakasti, see on natukene teistmoodi, ta näeb natuke välja nagu kuldnoka pesakast, aga see avavus on hoopis all seal põranda juures ja, ja seal pesakasti keskel vahesein. Niimoodi, et nahkhiir teatavasti armastab olla pea alaspidi, kui ta seal kasti sees on, siis tal on tunne. Ta on pugenud eriti turvalisse prakku või, või koopasse. Ja see on kõik kena alged selleks, millest nüüd juttu oli, on olemas ja vundamendikivid on olemas, aga kõike annab sättida ja kasvõi seal poreetum. Mina olen ju biolooginaga õppinud. Taimi tundma ja puid, aga ikkagi kui on okaspuid palju kõrvuti, siis leian jälle, et ei tea või ei mäleta. Ja kui veel on kaugemalt toodud liigid, no siis on hoopis asi kehvasti, Jaan, kui seal on silt juures või keegi selle raja läbi käibe tuletab meelde nii, et seda põldu annab mitut moodi harida ja künda ja jäädvustada huvid huvitavamaks teha. Ju Jaanus trustil on muide selle dendropargiga oma kogemusi, ta on oma käe peal juba enne siia ametisse asumist. Dendroparki teinud ahne nojah, see ma isegi sobida ja see on, nüüd. Ulatub tagasi hind 83.-sse aastasse, kui alustasime dendropargi jaanist Ida-Virumaale Illuka valda kõnnu külla, täpsemalt öeldes. Ja seal oli võimalus saada maad väikese suvekodu juures kuus hektarit ja kunagi proovi kalurikolhoos aitas järje peale ja toetas rahaliselt sai sellele territooriumile võrkaia ümber, mis on muidugi pargi puhul äärmiselt tähtis, eriti metsa metsa keskel, nagu see küla asub. Sest eks metsa palju ja, ja algul nad tegid muidugi palju pahandust, kui aeda ei olnud. Ja sinna hakkasime siis kokku otsima võrguliike üle Eesti. Põhilise istutusmaterjali. Sain esialgu Eesti metsainstituudi puukoolist, kus introdutseeriti võõrpuuliike. Sellega tegeles tolleaegne instituudi direktor. Ja, ja nii see algus alguses nagu sai tehtud, nüüd on juba suuremat puud viie meetri kõrgused. Ja kokku on tänase päeva seisuga koos meie maa puuliikidega eestiliikidega ligi 300 ja Jaan tunnistatud Ida-Virumaa liigirikkamaks dendroaiaks. Praegu. Nii on võetud ka kohaliku looduskaitse all. Jaa. Ja muidugi lugu on selles, et et see kant on üldse ka väga külm, ütleme kui öeldakse, et kuusikul on, on väga madal temperatuur üks madalamaid Eestis, siis tavaliselt meie ilmajaam näitas alati kolm, neli kraadi veelgi madalama selle temperatuuri, et see asub Narva jõgevajoonel ja, ja kuidagi metsalagendikud või, või nüüd kuidagi seda külma seal kaunis kaunis hoiavad. Niiet puud, mis nüüd sealt eluga välja tulevad, oleksid tulevikus väga head seemnepuud ja nendest saaks alguse siis. Uued põlvkonnad, mida võiks siis igal pool Eestis vabalt ilmselt kasvatada. Ja. Nii et on muidugi muresid see talgi. Käisin alles paar nädalat tagasi ära olid külma poolt võetud hiigelnulud pärit Põhja-Ameerikast siis oli Sahhalini nulud külma saanud. Need on nüüd Kaug-Idast ka soojemalt alalt ilmselt. Ja seda peab muidugi märkima, et põhja Ameerika puud lähevad vastu paremini kui Kaug-Ida puud. Nii et et see selline tähelepanek on ka tehtud, meil töötas ka ilma jaan seal varem kui kolhoos kolhoosi aegu ja seal oli ka palgaline inimene, kes ilmajaama hooldas ja näitusi võttis, nii et seal on esimesed neli viisa vastata on igav päev võetud temperatuuri andmed, sademete andmed. Ja, ja see on küllaltki põhjalik. Hiljem olukord muutus ja need andmed on rohkem lünklikumad, aga siiski, vaatlusi on ka tehtud. Hiljem teie jääte nüüd omaaegsest lapsest kaugemale, aga kas seal keegi ikka nii-öelda pidevalt silma peal hoiab? Jah, nüüd on selline võimalus avanenud, et seal kõrval elab ka üks inimene, kes pidevalt sellel kompleksi silma peal hoiab. Muidugi suvel käib seal üsna tihe elu ja ja, ja juba on ka käinud esimesed ekskursioonid ja, ja lasteekskursioonid ja seda see dendropark, sellist eesmärki teenik teda inimestele näidata, keerida metsandust, propageerida sellist tegevust. Nii et teil on siis, nagu öeldakse, eelkatsumused pargi rajamisel? Auga täidetud. Platsdarmi poolest on siin rohkem ruumi. Ma ei oska nüüd öelda, kas rohkem just siin on, ikkagi saad juba välja välja jagatud ja ega seda nüüd nii palju vist võtta ei ole. Või muidugi seda jah juurde, kui vajadus tekib, ma nii palju olen nüüd selle pargiga tahab, et ma tean, et siin on pargis puud, puud istutatud, sellise põhimõtte järgi nagu perekonniti. Et kuused, tammed, nulud, kõik on sellised eraldi gruppidena. Aga no minu üks mõte oli selline, et oleks olnud ka huvitav näiteks puude päritolu ka järgi panna puude rühmad näiteks Põhja-Ameerika puud koosluses väikenegi nurk, siis Kaug-Ida puud põhiliselt kust meile on interredutseeritud ja Euroopa puud, ütleme selliseid põhi kolm põhipiirkonda võis ka olla selline variant, näiteks kusagil. Veemehel nii suuri valdusi juhatades on nii avarad mõtted, see tähendab, et ideedest puudu ei tule.