Kuula. Rändajat. Tere kuulajatele rändaja stuudios Hendrik Relve, Haldi Normet-Saarna jätkates oma teekonda Lõuna-Ameerikas Peruus lähemadena paika, mille kohta sealt üle lennanud inimesed on öelnud, et nii kaugele, kui silm seletas, laius lennuki tiibade all roheline lõpmatus. Aga sammas sellest nõndanimetatud lõpmatusest saanud ikka päris paljude planeedil maa asuvate taime- ja loomaliikide kodu. Ehk siis teisisõnu, tere tulemast Amazonase džunglisse, millest üks suur tükk kuulub Kaberuul. Hoogne andide ketšuade muusika meenutab kuidagi mägioja ja neid mägi ojasid. Selle andide Amazonase poolsel küljel me nägime küll päris palju ja tegelikult kusagilt, siit saab alguse ka Amazonase jõgi ja kui me liikusime just seal andides ringi, siis üks ühel päeval teejuht näitas eemal niisugusele lumemütsi ka vulkaani koonusele. See on mismi, vulkaan viis ja pool kilomeetrit kõrge üks sadadest Peruus olevatest vulkaanidest. Aga tema ütles, et sellest vulkaanist saab alguse Amazonase jõgi. Ja see on muidugi niisugune ütlus, et selle üle võib kõvasti vaielda. Sest tegelikult ütleme niimoodi, et kahtlemata Amazonas saab alguse andide idanõlvadelt tuhandetest, kui mitte sadadest tuhandetest lätetest, mis omavahel siis nagu ühinevad ja siis lõpuks seal kusagil kirde Peruus tõesti moodustavadki jõe, mida juba kutsutaksegi Amazonas, eks. Aga see, et, et need Amazonase jõgi algab kindlasti mismi vulkaani juurest, seda tegelikult on siis tõestanud üks niisugune inimene NAGU Chain, Michel, kus too. Ja see oli väga suurejooneline ettevõtmine, kuidas seda üldse tehti. See oli siis niimoodi, et see oli aastal 1982 Jean-Michel, kus too oli selleks ajaks juba hästi kuulus filmitegija, okeanograaf ja bioloog ja looduskaitsja. Ja tal õnnestus saada siis national sõbrafiksus tilt väga korralikud tugirahad niisuguse väga võimsa ekspeditsiooni tegemiseks. Ta ütles, et me kavatseme sõita läbi Amazonase, tema lähte test kuni suudmeni ja siis enne seda ekspeditsiooni juba käisid mitmed ekspeditsioonid, kes uurisid välja, et tõsti sele mismi vulkaani jalamilt algab üks niisugune väikene jões gene kus saab juba paadiga sõita Ta ja et et võiks siis jätkates jõuda sinna päris Amazonases välja ja niisuguste teatavate loodusteaduslike põhjendustega võiks tõesti öelda, et just sellest jõest, selle, mis me vulkaani jalamil ongi Amazonase algus ja nad tegidki selle ekspeditsiooni läbi. Nasa oli pöörane see sellest vähendatud 11 tunnine seriaal. Ja see on väga hästi põnevalt filmitud. Selle ekspeditsiooni kestus oli pikki-pikki, kuid selle jooksul selle Gusto meeskonna ümber, kes seal tegutses, tegutses hiigelhulk, igasuguseid teadlasi, filmimehi. Selle ekspeditsiooni hind läks kokku 11 miljonit USA dollarit. Aga see ei olnud kindlasti mahavisatud raha, sest see lisaks sellele populariseeriti väga võimsalt oma Soonast ka saad isegi teaduslikke andmeid selle ekspeditsiooni käigus, Amazonase pikkuse kohta saadi kausiandmeid ja see ongi huvitav, et noh, me teame, et Amazonase jõgi on üle 6000 kilomeetri pikk seal muidugi röögatu. Aga kui palju üle 6000, siis enamikus teabeallikates on niimoodi, et see on 6400 kilomeetrit pikk. Vaieldamatult on ta maailma kõige veerohkeim jõgi. Vaieldamatult on ta maailma kõige suurema jõhikonnaga jõgi aga pikkuselt on siis enamasti teatmeallikates öeldud, jääb ta napilt alla Niiluse jõele. Aga vot sellesama Kustova ekspeditsiooni järel asus National Geographic sessossaeti finantseerima siis ülitäpselt Amazonase lätete alguskohta ja 2001 sai siis lõplikult selgeks, et tegelikult see ongi just sellesama mismi vulkaani juurest on see hammas vaalase algus ja kui nüüd sealt hakata lugema Amazonase pikkust, siis selgub, et ta Niilusest 100 kilomeetrit pikem. Ja praegu teadlaste hulgas geograafide hulgas on käimas just kooskõlastamine üldiselt eriti vastu ei vaielda. Ja väga tõenäoliselt lähiaastail del teataksegi kõigist teabeallikatest. Amazonas on maailma kõige pikem jõgi, aga see pikkus, mis nüüd kõneks on, kas see on koos lisajõgede, aga no see on see, et lättest ehk siis algallikatest kuni suudmeni, aga varem arvutati seda Amazonase pikkust hoopiski altpoolt kaugemalt nendest kõige esimestest lätted, sest keegi ei julenud täpselt öelda, kus on see, millest Amazonas alguse saab. Ja noh, mina nägin sedasama jõge, noh, sadu kilomeetreid hiljem ka siis oli, oli see ikka noh, meie Eesti tubli keskmine jõgi ehk siis selles mõistes sealses mõistes pisikene jõekene, aga ta voolab siis tuhandeid kilomeetreid, enne kui ta muutub siis selliseks, mida inimene kujutleb oma soomlasena. Ja ma olen päris kindel, et näiteks kusagil ühed Ecuadori teadlased praegu väga hoolikalt püüavad tõestada, et hoopis nende juurest saab Amazonase alguse, sest tegelikult saab ta andide idanõlvadelt alguse andide idanõlvad, jäävad Ecuadori põhja poolt lõuna poole, siis Peruu ja Boliivia aladele tegelikult ja sealt kokku korjab siis koguse Amazonase jõgi. Ja tegelikult siis meie läksime sinna Amazonases lennukiga. Aga me ei läinud mitte päris Amazonase jõe äärde, vaid läksime ühe tema suure lisajõe äärde ja selle lisa ja nimi on madre Dios ehk siis jumalaemajõgi See, kui me lennukiga juba lendasime, vot siis oli noh, täpselt seesama pilt tegelikult, mida te kirjeldasite, oli meil silma ees, eks need lõpud, too roheline ookean, mille kohal niuksed, aurupilved siin ja seal ja kitsad niisugused jõe lindid seda läbi lõikamas. Tegelikult olid need hiigellaiad jõed, aga sealt ülevalt vaadates olid nad väga pisikesed nihukesed, pruunikat värvi, vesi voolas seal sees. Ja see on tõesti Selva ehk siis Lõuna-Ameerika vihmamets. Ja just selle Amazonases ta moodustab maailma kõige suurema, terviklikku metsamassiivi, ütleme troopilistel aladel, et Aafrikas, Aasias on ka neid vihmametsi pilsi või ekvatoriaalsetes vihmametsi, aga, aga siin on see üks tervik, kõige suurem ja kogu see alaütlemise Amazonase jõgikond, mis ongi tegelikult selle hiigelsuures Elva ala. Selle pindala on seitse miljonit ruutkilomeetrit ehk siis enam-vähem sama suur kui nüüd jällegi Euroopasse panna, siis kogu Mandri-Euroopa kujutleda ühe metsa ja ainus liikumisvahend. Tänase päevani on seal ikkagi jõed, sest Brasiilia on ehitanud küll oma poolelt, enamik Amazonasest jääb Brasiiliale, aga nad on ehitanud sinna väga pikki teid ja raiunud seda džunglit väga võimsalt. Aga ikkagi ei ole tänaseni ühtegi teed, mis läheks näiteks andidest kuni läbi terve selle džungli, kuni siis teisele poole Brasiiliasse juba sinna, Atlandi ookeani äärde välja. Kas see on siis nüüd teadlik, et ei ole ühtegi ideed, et sellega ju hävineb vihmamets ei, või on see Mina lihtsalt ei ole jaksanud. Nad kindlasti on seda tahtnud, aga see on niivõrd võimas looduslik kompleks seal, et nad pole jaksanud seda teha, kujutleda vaid see on siis tuhandeid kilomeetreid, eks ole, rajada täiesti uhiuus uude kohta. Teid, kus on, noh, vahepeal on sood, eks ole, vahepeal on jõed see on ikka meeletu projektse, no seda kujuta, elanike, teid on ikka vaja ja mis leida, inimlik. Püüa tegelikult igal juhul seda teed teha ja pingutatakse tänapäeva tehnikaga nagu jaksab, ikka pole jaksanud. Aga see tegelikult on juba üsna silmapiiril, sest just see koht, kus me maandusime igasuguse Puerto Maldonado selle koha pealt läheb nüüd juba Peruu poolelt see uue tee trass nagu Brasiilia poolele ja Brasiilia poolelt on läbi enamiku Brasiilia juba teiselt poolt seedee vastavaid on öeldud. Et, et see on nüüd noh, kui mitte lähemate aastate, siis lähemate aastakümnete teema, aga päris kindlasti nad ehitavad selle tee läbi sealt. Aga nad lihtsalt ei jaksa isegi tänapäeva tehnoloogia puhul, et see on nii võimsad mastaabid, lihtsalt on ju seal maavarasid ja seal on kõik loomulikult, ja kaubanduslihtsalt see on võib-olla see üks põhiline, et praegusel ajal ütleme kaubandus kõigi nende läänepoolsete, Lõuna-Ameerika riikide ja siis nende idapoolsete vahel kulgeb mööda jõge. Ja et see on võrreldes maanteega nagu öö ja päev tegelikult, et, et noh, et see majanduslik, niisugune ratsionaalne huvi, eks ole, nagu nagu kaupu liikuma saada, et see on võib-olla kõige tähtsam tegur selle selle tee ehitamiseks. Nojah, ja et näiteks maavaradele üldse ligi pääseda jälle on vaja teed no maavaradele ja metsadele ja kõikidele loodusvaradele, mis seal Amazonases on. Ja noh, kindlasti ütleme metsa sõpru ja rohelise mõttelaadiga inimesi see sugugi ei rõõmusta. Aga noh, praegu selles suunas asi kisub küll päris kindlasti Maldonado juures oli noh selle jõe kaldal see jumalaemajõgi ka sadade meetrite laiune, ta on tegelikult üks Amazonase lisajõgi lihtsalt ja seal siis olid juba mõlemal pool servas. Kallastel olid need silla võimsad betoonsambad olid juba üleval, Need, sealt hakatakse Sildamile tegema. Et nii ta selles suunas asi liigub, aga meie sealt liikusime küll ikka edasi paadiga, nii nagu seal on igiaegadest kombeks olla ja ja siis niisuguse paadireisija seal, sa näed seda, seda Lõuna-Ameerika džunglit siis juba lähemalt. No ma olen näinud küll neid juba ka Aasias, Austraalias ja Aafrikas ja selles mõttes, nagu see esmavärskus oli nagu juba kadunud. Et sa hakkad ikka nagu võrdlema, mis ei ole sugugi õige asi ei tohiks võrrelda. Aga ikkagi võrdled natukene ja välimus on ikka nagu, nagu troopilise vihmametsa ikka, et et niisugune tohutu tihe puude kardin mõlemal pool jõge, mõned puud on kummargil jõe kohal lookas sa ei näe muud mitte midagi, kui niukesed rohelist seina lihtsalt kahel pool taga metsa sisse me saime siis selle koha peal, kus meil ööbimist, mis paik oli ja seal oli siis nagu ehitatud niisugusi ööbimismaju ja esimene kas, kes meid seal tervitas, tema tervitas meid koleda kisaga, see oli niisugune hirmus niukene, läbilõikav kriiskav, tegelikult kostis puu otsast ja see oli üsna kõrge puu ja seal üleval puuladvas olid siis kaks noh, niisugust ligi meetri pikkust puna-kollasinikirju, papagoid oli küll. Noh, need olid väga ilusad, olid lausa liiga ilusad, ma ütleksin suured ja peamiselt põhivärv oli nagu punane. See on siis punahaara ehk Macao üks suurimaid papagoiliike üldse ja miks nad seal niimoodi kädistasid, käratsesid omavahel niimoodi, vahepeal tegid igast imelikke liigutusi, tundus, et nad kaklevad, aga tegelikult oli tegemist siis Liltimisega parajasti ema isa papagoi püüdsid üksteisele väga meeldida. Ja siis oli näha ka nende võimsad nokad, see ta on ise suur linde, temal sihuke tume jäme, nokk kõver ja ta ju sööb neid luuvilju niimoodi, et pigistab keele ja ülemise noka vahele, keel on ka hästi kõvadal kivikõva pigistab selle luuvilja ja siis lihtsalt kahe noka poolega pressib ka kõige kõvema luu viljalised puruks. Meeletu jõuga see tema nokk ja, ja noh, ta niuke taimetoitlane ja seemned on talle tähtis, toit seal džunglis. Ja, ja nüüd sealt me siis läksime ka juba metsaretkedele ja nägime nii-öelda seda metsa seestpoolt. Ja kui näiteks natukenegi püüda kirjeldada neid elamusi ja see on, see džungel on alati niimoodi taandanud pööraselt, lõputult täis erinevate elu erinevad puid, erinevaid loomi ja linde. Ja nüüd selle nende puude hulgas oli noh, minu jaoks olid suurimad äratundmisrõõmud, et et näiteks see, et ma nägin tõesti esimest korda loodusliku kakaopuud. Et ma olen näinud neid istandustes näiteks Aasias, kakaopuuistandustes, aga nüüd oli seesama puu lihtsalt kasvavas metsikult ja jälle tuleb muidugi meelde, et siit on ta ju pärit terve maailm on saanud kingituse just siit selle kakao näol, kui me kakaod joome, siis on see kusagilt Amazonasest tegelikult. Kunagi meil mingis saates oli kindlasti ka jutuga kaobustaga, kirjeldaks teda nii-öelda mälu värskendamiseks uuesti mõne sõnaga. Ahjaa, no nüüd oligi need istanduse puud olid, mis ma olin näinud kusagil seal Malaisias need olid niisugused noh, kus 10 12 meetri kõrgused, aga siin olid nad ikka ikka ligi 20 meetri kõrgused ja põhiline, mille järgi seda väga lihtsalt ära tunned, on see, et kakaopuu tüve küljes on umbes niisugused nagu 20 sentimeetri pikkused pruunid värtmad. Ja need on tegelikult kakaopuuviljad. Ja nad kasvavad nii nagu just džunglipuudel tihti on otse tüve peal. Ja sealt seest siis saadakse, seal on niisugune valge niukene vattias materjal ja selle sees on siis need kaka oad, millest meie saame siis kakaod. Ja teine tähtis puu jälle, mida nägin, maailma tuuri jaoks oli siis kautšuki puu jälle seesama, siit on ta pärit jälle tegi teejuht meile noaga sinna koore sisse väikse lõikeselt lehekest piimjad kleepuvat vedelikku välja ja see oli siis see, mis muutis kogu maailma sel teel, et leiutati nagu kummi ja kõik see, mis sellega seostub. Ja see Heevia, ehk kautsuke puus on ka nüüd maailmas, ma olen näinud neid kaudselt istandusi väga paljudes maailma maades, aga nad on toodud tegelikult sellest paigast, see on see lähes on see algus. Aga noh, nende maailma kultuuri jaoks tähtsate puude kõrval oli niukene huvitav, üllatav leid oli ühel ööl hetkel seal oli siis ütles mehedee juhted, nuusutage tõmbad ninaga, tunned kerget küüslaugu lõhna ja siis me lõhna järgi otsisime selle üles, oli mitmekümne meetri kaugusel oli üks puu ja see ongi küüslaugupuu. Ja kui sa seda lähedalt nuusutad, siis on juba peaaegu et nagu lämmatav tavalõhnaga ja kui seda koort veel natukene seal niimoodi rebida, siis selle värske koore, sest sellest tuleb täiesti vapustav niisuguguse küüslaugu lõhn välja. Ja mismoodi selle puusaadusi siis kasutatud tahaks midagi ei teagi, kas nad seda kasutavad, võib-olla võib-olla panevad seda koort natuke nagu lõhnaks või maitseks natukene kuskile hulka, aga aga põhiliselt oli see niisugune tunnetuslik elevus, et, et sa võid ka lõhna järgi puid määrata seal ja et üks puu, sa suudad selle selle järgi määrata, et tal on vägev küüslaugu lõhn, et see oli, see oli see elamus tegelikult. Muidu noh, liiga palju käidud, eks ole, et kõik ikka need emmergent puud, nisukesed nelja viiemeetrise ümbermõõduga tohutute nihukeste tugijuurtega, mis meenutavad nagu suuri kilp igas suunas, nad hoiavad seda hiigelsuurt puud püsti ja siis alla rippumas, need liaane, peenemad ja jämedamad. Ja siis iga puu ise liigist ja puude okstel need rohelised taimed, kes ei vaja kasvamiseks mulda, ehk siis epifüüdid Nad elavad seal niimoodi, et saavad kogu oma toidu ainult vihmaveest. Et see on nagu üks hiigelsuur kasvuhoone igal korrusel erinevaid taimeliike. Noh, see põhimõtteliselt on loodus ehitanud samasugusesse kliimavöötmes ka teisi samasuguseid metsaga, aga need puuliigid ja ka siis muu elustiku liigid on siin täiesti teistsugused. Ja nüüd, kui minna elukate juurde, siis nendest pisikestest putukatest mutukatest oli, muidugi jättis sügava mulje üks tegelane, et eemalt vaatad, et mööda oksa läheb üks suur puuleht lihtsalt puuleht kõnnib. Siis sa näed selle puulehe alla, pisikene sipelgas. Ja ta lõiganud selle puulehe niukseid purjekujuliseks ja läheb sellega kuskile. Ja need on, noh, me oleme filmidest näinud, Nad lähevad vahel nagu armaadadenanist, pikkade rivida, niuksed, purjetavad sipelgad. No need on need kuulsad aedniksipelgad ja see on ju fantastiline, miks ta seda lehte siis niimoodi puu otsast lõikab ja oma pessa viib? Ta ei, 500, ei söögiks ega pesaehituseks, vaid ta pesa sees on niisugused erilised hoidlad, seal ta närib selle lehe putiks, laseb sellel käärima minna ja ainus eesmärk on see siis sellel kääritatud lehe pudil hakkab kasvama seen seeneniidistik, seeneniidistik on tal seal pesas juba palju ja siis need seeneniidistiku saad uut toitu, nad hakkavad kasvatama viljakehasid ja nende viljakehade, mitte neid viljakehasid, ei söönud aedniksipelgad, vaid viljakehade eoseid, Nad söövad ja see on nende põhitoit, niuksed, seenekasvatajad, need isegi aednik sipelgaema. Kui ta läheb nüüd pesast ära uut kodu rajama, siis ta alati võtab seda seeneniiti natukene kaasa, et saaks uuesti jälle pihta hakata oma seene kasvandusega. Ja noh, üks nendest väikestest, sest elukatest ei olnudki nii väike seal puujuure niukses väikses orvas oli ulatus välja nagu kaks niisugust. Karvast oksa Raago ja teejuht siis võttis ühe pisikese oksakese ja siis hakkas seal natuke sellega liigutama ja sealt tuli nüüd välja niisugune kämbla suurune tumeämblik. See on maailma suurim ämblik, linnu tappik. Ja ta, ta on tõesti nii suur, et ta nime on saanud, sellepärast et ta tegelikult erandjuhul küll, aga ta võib jagu saada ka linnupojast, et teda, noh, see on tema toit, et kuidas tal inimesega suhtled inimestega niisugused suhted, et ta praktiliselt on inimesele täiesti ohutu seal seal kummaline, tema välimus on küll nagu õudusfilmis, aga ta sisuliselt ta ei ole inimesele mingil kombel ohtlikelt. Ja see on huvitav, et, et kui ta see teejuht seda oksa raagusel liigutas siis see oma see ämblik sättinud appika oma karvadega seal jalgade küljes, ta tajub, et keegi liigub, sellepärast tuli välja vudinal. Et seal on mingi saak. Ja ta jahib öösiti pimedas seal tema jahiaeg ja siis, kui läheb valgeks, siis ta poeb kuskile sügavusse urgu või puuõõnsustesse ja päevasse teda ei näe üldse. No kui nüüd minna nagu, nagu suuremate elukate juurde, siis juba roomajatest oli kõige suurem elamus meie öine retk mööda jumalaemajõge paadiga ja siis me otsisime kaimani, jah, ja need on, no Ta on tegelikult krokodillide sugulane, ütleme siis niimoodi, nad elavad vees seal jões. Ja algul me ei näinud minagi, sest see oli kottpime Se kaimanipüük siis pildistamise jaoks käis niimoodi, et paadipäras oli suur prožektor ja sellega siis valgustati kaldaid, kaldav, madalat vett ja siis ühtäkki see paadininas see teejuht jälle hõikab niimoodi, et nägin ja, ja ta nägi tegelikult kahte vastu peegeldavat silma paari sealt ja siis läheb juba lähemale, paadiga tasa, aeglaselt ja taskulambiga, valgustatakse seda vett ja siis jõutakse lähemale ja ja siis näed, et noh, alatihti oli niimoodi. Cayman oli seal kalda peal, näiteks siis ta Vulpsas ette tali umbes niukene, umbes niuke pooleteist tripikkune. Ausalt öeldes nagu väike krokodill väga-väga krokodilli moodi. Ja nad ei saagi palju suuremaks paarimeetriseks, võib-olla need on need krokodill kaimani ja just Lõuna-Ameerika Su krokodille üldse ei olegi võetu, et siinkandis Peruu kandis ongi just kaimanid. Need on erinevaid liike. Ja ühele me saime siis õige lähedale. Nii et teleobjektist paistis juba päris hästi, see kuidas ta seal vees on, et noh, kaks suurt punnsilmavee kohal ja siis niisugune hästi pikk nina, mis natukene otsast tõuseb nagu ülespoole ja silmad olid niuksed pruunikad-kollakad ja see silma pupilli hästi meelde, et see ei olnud ümar, vaid seal niukene, vertikaalne niukene, piklik niukene pilu suured silmad ja nendega ta siis nüüd vaatasid, mis nüüd juhtuma hakkab ja millest siis ka toitatakse, tema elab ikka põhiliselt kaladest. Või üldse tegelikult kõigist, kellest siis siukse pooleteistmeetrise tegelase jõud üle käib. Ja inimesele Nad ei ole ohtlikud, nad ei ründa inimest, sest inimene on tema jaoks liiga suur. Ja pigem on vastupidi, et inimesed hoopis jahivad kaima neid, et neid pintslisse panna, sest see on põlistest aegadest teada, et kaimani liha on pärsi hea. Ja sellepärast neid isegi praegu kaitstakse inimese eest. Et neid lihtsalt lahkaipistetaks. Ja siis nendest imetajatest seal jookseb konvent küll igasuguseid ringi, aga enamasti sa ei näe neid sellepärast et see on tõesti väga tihe džungel. Aga üks, kes metsa all ringi lipp, kas see oli umbes noh, niukene põrsa suurune või või väga priske küülikusuurune ja teistpidi meenutasite natukene nagu hiiglasliku merisiga. Ja see on nüüd niuke elukas, kelle nimi on kuutia ja on äriline, sellepärast ta meenutab natukene jäneste merisiga, sest need on ka närilised. Ja tema lihtsalt Ta otsib igasugust taimset toitu ja kui ta nüüd näiteks seal mingi pruuni värvi kuldpruuni värvi hästi pika niisuguse koonuga kolm pikka varvast oli tal näha, ülejäänud olid väiksemad, ei paistnud välja üsna kiiresti vudis seal metsa all ringi ja ja kui te nüüd leidis sealt mingisuguse niisuguse söödava pala võttis ta niisuguse asendit, võttis kahe esimese käpa vahele selle vilja Eestis niimoodi maha ja siis sõi seda niimoodi nagu, nagu orav umbes meie jaoks. Ja võib-olla kõige põnevam loom, keda me seal nägime, oli retkel teejuht näitas taskulambiga puu otsa ja noh, seal istusid niukene peletis, et noh, et esimese pilguga võiks mõelda, et see on mingi pisikene kurat. Seal olid niuksed, suured silmad, hästi suured kõrvad nagu lokaatorid kärss, nisugune, roosa kärss ja niuksed karvad, mis pigem meenutasid harjaseid. Ja siis tema varbad olid hästi pikad, pikemad kui inimese sõrmed, noh, tema kehaga võrreldes nendega hoidis hoolega kõige nelja jalaga siis nendest okstest seal kinni vaatas, meie poolt ninal oli siis oli opossum. Bossomon. Ma ei tea, meelelist tuttav kuidagi hoopis onu Remuse juttudest. Opossum onu, seal jääb kogu aeg hätta, teda tühistatakse onu Remuse juttudes igatpidi. Natukene uimane ja niukene lihtsameelne tüüp, aga tegelikult on tegelikult kuulub kukkurloomade hulka ja selles mõttes õige haruldane, sest peaaegu kõik kukkurloomad elavad ju ikkagi Austraalias. Aga tema elab Lõuna-Ameerikas. Ja noh, ta ongi kukkurloom, see on üks kõige algsemaid imet, et kes üldse on olemas, kasvatab oma pisikesi poegi esimesed kuud seal kukrus kõik nii nagu känguru või teised kukkurloomad. Ja, ja see on huvitav, et, et see kummaline olend on ju mälestis nendest aegadest, kui Austraalia ja Lõuna-Ameerika olid ühtne manner, see oli see kuulus Kondvana manner miljoneid aastaid tagasi. Ja nende järglased jäid siis nagu, kui need mandrid lahutusid kummalegi mandrile ja sealt siis arenesid erinevad loomad. Ja nüüd Lõuna-Ameerikas on annetest opossumit. Neid on seal mitukümmend liiki, tegelikult see oli minu meelest ta oli, eelkõige oli ta ikkagi naljakas, hästi naljakas, seal puu otsas niisugune väga meeldejääv iseloomulik nägu ja, ja välimus. Tegelikult sellel samal Amazonase päevade jooksul me läksime ka vaatama ühte džunglis elavat indiaaniperet, kes elab siis nii, nagu siin on elatud aastatuhandet. Nii kas indiaani vere oli näitamiseks välja pandud või ta elaski seal? See oli niimoodi, et ta tegelikult elas seal, see oli hõim esse ja hõim kuhu ta kuulus, aga noh, natukene oli seal. Ta on vist sellepärast, et see oli kuidagi niimoodi, et esse Hei ja hõim, nii nagu need teisedki indiaani põlised džunglirahvad neid praegu tahetakse, tsiviliseeritud ja enamik tema hõimukaaslasi oli pandud elama niukseid külasse, kus oli siis koolja, tekk ja vallavalitsus ja kõik muud tsivilisatsioon. Ja tema pani sealt putku oma perega lihtsalt põgenes ära, läks nagu noh siis öelda metsavennaks ja hakkas elama nii nagu nad on alati elanud. Ja ka teistpidi tema elamine tõesti suhteliselt lähedal sellele meie ööbimiskohale ja aeg-ajalt tuli sinna ikkagi neid uudistajaid, eks ole, vaatama et kuidas siis indiaanlane ikka elab seal džunglis, et selles mõttes see oli kohe näha, kui me sinna jõudsime. Et me ei olnud kaugeltki esimesed, keda ta seal kohtas ja kuidas nad siis elasid seal, see ongi lihtsalt, see on niisugune, noh ühesõnaga keset džunglit on maha raiutud hulga puid, muist nendest on söestunud tüvedega on näha, et noh, et see metsa algul raiutud stan põletatud ja siis selle lageda ala peal. Mul on istutatud siis näiteks maisi uba, banaani, Manjoki erinevaid vilju, need kasvavad üsna meie mõistes väga metsikult ja kaootiliselt selle lageda platsi peal ja siis on seal niisugusi way ehitanud. Ühesõnaga et vaiade peal on katus, et nagu seinu ei olegi üldse nihukesi ehitisi, oli seal kohe päris palju seal üks, võib-olla kuus, seitse sellist ehitada, sest need niisugused ehitised olid neil põhiselt nagu, nagu mingisugused panid oma oma varusid ja niuksed nagu aida eest või niuksed kõrvalhoonet, eks, aga see põhiline, kus nad elasid, sellel olid ikka seinad ka jaoks. Ja muidugi sellele mehel oli siis seljas tal võib-olla üks viiekümneaastane mees, niisugune pikk hele, niisugune vammus ja see oli tehtud puidu niitest. Aga see, et ta nüüd meid nagu tervitama teadlikult tuli, seda küll minu meelest reetis see, et tal oli peas, olid niuksed väga liiga uhked, indiaani suled olid ringiratast minnagi, pildi peal vaeva näinud. Indiaanlased peavad olema suured värvilised suled, need olid papagoid ja suled ja neid oli tal väga uhkelt siin ümber peamiseks ringina. Niiet võis arvata, et natuke oli, demonstratsiooniga oli, oli ja ta oli õppinud muidugi ka tutvustama oma elamist aga teisest küljest ta kahtlemata elasin ja kahtlemata sai ta oma toidu see tõesti siit kätte. Et kahe otsaga lugu. Rääkides indiaanlastest ma natuke tutvusin Adrian Kõueli raamatuga džungli südames ja tegelikult selle kohta on siis öeldud nii et see on raamat tsivilisatsiooni pealetungist Lõuna-Ameerika ürgmetsadele ja ühtlasi peaaegu lootusetust võitlusest väljasurevate indiaani hõimude säilitamisega. Kusjuures autorit on kirjutama ajendanud pigem mure selle inimtõupärast kui eksootiliselt kirevate muljete küllus, et mida siis selle kommentaariks tänase seisuga öelda, et ongi väljasurev ja üksikud on jäänud. Jah, võib niimoodi öelda, et vist, et enamiku selle näiliselt lõputu Selva indiaani hõimudest on ühel või teisel viisil praegu ikkagi tsivilisatsiooniga kokku puutunud ja ja neid lausa sunnitakse elama teisel viisil ja, ja nad ei saa ka teistpidi jätkata oma endised elu ise. Sest enam pole toitu, pole luba ka elada, nii nagu nad varem on elanud. Ka kusagil kindlasti seal kaugetes ava soolaseid soppides on ka alles neid hõime, kelleni lihtsalt ei ole veel jõutud. Aga see, see noh, see kutse üldse tsivilisatsiooni teerull muidugi see kulgeb täiesti ühesuunaliselt. Ja kindel on ka see, et vot siin tekib niisugune lugu, et kui varem aastatuhandeid elas selles ka hõredalt asustatud Amazonase basseinis väga hõredalt inimesi siin ja seal, siis nad võisid ju ka tõesti seda metsa põletada, toda ja aletada ja teha sellega, mis iganes taastas ennast ja looduse inimese vahel valitseb tasakaal. Aga kui nüüd hakkaksid miljonid inimesed samal viisil elama, nagu need indiaanlased seal elanud siis oleks Selva häving ja selles mõttes, kui neid inimesi on palju, siis ei saagi tegelikult niimoodi edasi elada, et kõik oleks söönud ja Selva terve võimatu, võimatu ülesanne. Nii et, et selles mõttes on seal nagu kadusele määratud kultuur igal juhul, aga Peruuga seostub see asi sedamoodi ka inkade ajal ja varemgi oli nende Selva indiaanirahvastega andide hõimudel pidev kaubavahetusandidest viidi neile teatud toite ütleme, vääriskive, mida ei olnud seal džunglis džunglist anti jälle vastu teatud asju, mida seal mägedes ei olnud, see oli väga-väga põline kaubavahetuse viis ja selles mõttes on see ikkagi kui mõeldud Peruu kui terviku peale siis Andid moodustavad selle Peruu riigi põhiliselt ala ja selgroo ja siis seal ida pool sellest on küll tubli kolmandik Peruust, väga hõre asustus ikkagi tänaseni välja kuid kus elasid siis teistsugused hõimud, aga nad olid ometi seotud nende põhiliste tsivilisatsioone moodustanud hõimudega seal üleval andides, nii et ka see Amazonase džungliosa on olnud kindlasti üks osa muistse Peruu terviklikust. Inimühiskonnast. Ja selle mõttega võiks võib-olla siis lõpetada ja. Kuulata siia lõppu, siis veelkordse tasuma fondide keetšuade üpris hoogsat. Seesugune oli siis saade vihmametsast ehk džunglist ja tema sellest osast, mis on Peruus ja kõigist nendest, kes seal elavad ja pesitsevad. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna kuulmiseni. Kuula. Rändajat. Ranka.