Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Inimväärika elunormide juurde kuulub elupaiga varustamine voolava vee ja elektriga. Vesi ja elekter peavad pääsema inimese juurde ning viimase soovi korral vastavas vormingus ka lahkuma. Siin ei tehta inimeste seas vahet ja nii president kui treial või poepidaja saavad vett sama survega ning kanalisatsioon ei vali, mida vastu võtab. Samuti saavad kõik sama elektrit. Aga kui läheme liiklusesse, hakkavad ilmnema selged ebavõrdsuse märgid. Mõnedele lubatakse sõita näiteks kiiremini ja reegleid eirates. Esineb ka neid, kellel pole selline teguviis lubatud. Ka see neid eriti ei peata ja nad võtavad endale taolise poli. Nad ütlevad nagu ühes filmis, et on linnast ja maksavad. Samal ajal aga ootab ülejäänud rahvast, kuni on nendel võimalus omi pakikesi motoriseeritud käruga punktist punkti toimetada. Seegoleme oluliste voolude suhtes kahe äärmuse vahel. Täielike Kalitaarsus kuni valivalt diskrimineerib. Elitism kaasaegsele elukorraldusele oluliste bittide voolamise osas on tegevuse nähtamatu loomus pakkunud võimaluse teha inimeste ja asutuste seas vahet. Fenomeni tuntakse kui netiliikluse, mitte neutraalsust. See tähendab volivat eesõigust info poole, kui keegi näiteks maksab rohkem või on kätte võidelnud teatud privileege Interneti puhul on suhteliselt keerukas luua vabamaid territooriume küll aga lihtne sünnitada ebavõrdsust, eriti kui seda soovib mõni suurriik. Seetõttu otsustas lõppeva aasta kevadel Euroopa liited. Meie territooriumil ei tohi telekomiettevõtted netiliiklust volivalt rahastades kolmandatele osapooltele pakkuda nagu näiteks eelis liiklust kodudesse filmiteenusepakkujatele. Sisuliselt tohivad sideteenuse pakkujad küll oma kliendi netiliiklust aeglustada, aga seda vaid tehnilistel põhjustel. Kui con mingil põhjusel üle koormatud või siis kohtumäärusega. Kõigil on võrdne võimalus tulla näiteks turule oma videokanaliga, ilma, et keegi suurem saaksid oma huvides kogu kogu ribalaiuse endale osta. Samas ei ole keelatud kellelegi müüa suuremat andmetoru juhul, kui see ei toimu teiste arvelt. USA-s aga on olukord metsikum ja aastaid toimunud andmeneutraalsuse teemalise poliitilise vaidluse kiuste ei keela ükski seadus seal sideteenusepakkujatele oma klientide seas kedagi eelistamast. Peamiseks erisuseks Euroopaga on suurte meediafirmade oluline lobitöö või siis poliitikute rahaline toetus, mille tulemusel ei saa paljud sealsed internetikasutajad ilmaside teenusepakkujalt täiendavaid õigusi ostmata panna püsti näiteks. Meili või veebiserverit sisuliselt on olukord vastuolus vabaturu reeglitega aga ei ole vastuolus siis tugevama. Õiguse reeglitega 600. mis on sellel sajandil kongressis peetud viiel korral läbi suruda netineutraalsus, vaat seadust, aga seni ilma tulemuseta. Ja seda üllatavam oli president Obama eelne Valges Majas filmitud video kaudu tehtud pöördumine netiliikluse neutraalsuse kaitseks. Ta ütles, et nii jätkates asetatakse internet ohtu ning see lakkab olemast sellisena, nagu me seda täna teame. President kutsus üles sealset sideregulaatorit looma seaduseid, mis ei luba ühelgi internetiteenuse pakkuja. Kui andmevoogu blokeerida või valikuliselt aeglustada. Lihtsas inglise keeles, palun neil aru saada, et enamusele ameeriklastest on Internetist saanud igapäevase side ja elu osa, täpsustas Barack Obama. Sisuliselt annab USA liider mõisted näeb internetiühendust analoogselt. Vee ja elektritarnimisele, kus ilma tõelise põhjuseta Ei tohi kellelegi teenuse kvaliteedi harvendada. Paistab, et seekord usutakse ka muutuse sündisest. Mitme börsil kaubeldav kaabelfirma aktsiad nõksatasid allapoole umbes nagu oleks keegi löönud käeservaga nende arteri pihta. Samas aga võib oodata mängu huvitavat faasi, sest suured ja rikkad firmad ei jäta kindlasti jonni ning püüavad presidendi pead pöörama hakata. Küsimus pole siiski vaid ameeriklastest sest presidendil on õigus, kui räägib interneti tulevikust ja tema kaotus oleks siis ka meie kaotus.