Twitteris on portaal tehnoloogia, kommentaari esitab Kristjan Port. Keskmine kokaiinisõltuvus kestab umbes neli aastat. Marjuhana sõltuvus läheb üle umbes kuue aastaga. Alkoholiga sõltuvusele kulub kauem, hakkama peaks saama umbes 15 aastaga. Ja sama palju kuulub heroiinist sõltuva indiviidil probleemi hülgamisele. Väidetud toetuvad 42000 ameeriklasest sõltuvus juhtumi ning üldise populatsiooni epidemioloogiliste uuringute andmetele. Seejuures on oluline teada neljandik kirjeldatud probleemide omanikest pöördusid abi saamiseks kolmanda osapoole poole enamusel inimestest lähedasega sõltuvus üle ja nad kasvavad sellest lihtsalt välja. Üleüldse paistabki sõltuvus olevat kõige suurema paranemistõenäosusega psüühiline häire. Vanuse põhjal hakkavad sõltuvusnähud lõppema kuskil 20.-te aastate esimesel poolel. Tõenäoliselt on siin osaliselt põhjuseks haju talitlusliku küpsemise lõpp ning otsustusprotsessides vajalike ennast piiravate ning oma rolli ja tegevust modestavate ajuosade. Lõplik väljaarenemine aju küpsemise rollile viitab seegi, et kui näiteks enne kaheksateistkümnendat eluaastat alkoholi tarbida on umbes 25 protsendiline risk muutudagi alkoholisõltlaseks tee seda ka hiljem, langeb risk kiiresti umbes nelja protsendi juurde. Pikema mõjuga sõltuvuste nagu alkoholismi puhul võib kahekümnendatel poiste olukord küllaltki lootusetu aga 30 viieselt leegivalu enamuse puhul üle. Individuaalsed juhtumid võivad siin küll jätta maailmas teistsuguse mulje, sest sellega kokku puutuvatel puudub võimalus võrdlusteks. Ja samuti võivad mõned sõltuvused jääda krooniliseks ning lõpetagi traagiliselt. Kirjeldatut reeglistikule pööras tähelepanu ise 23. eluaastani regulaarselt kokaiini ja heroiini tarbinud maias Salawitz sõltuvusteemalises portaalis. Maia tunnistab, et talle endalegi üllatavalt õnnetus, kurnav sõltuvus ilma välisabita 23.-lt maha jätta ja teda kas nähtus huvitama. Sellest siis sündiski põhjalik ajakirjanduslik teemakäsitlus. Aga pakun siiski välja, et meie võiksime arutleda muul teemal. Sest umbes aasta tagasi oli siin jutuks tähelepanek, et Facebooki lembus reedab inimestes peituvat ängistust ning alkoholi ja marihuaana tarbimist. Toonase väite taga olid teadusajakirjas arvutid, inimkäitumine eelmise aasta mainumbris avaldatud Ameerika üliõpilastega läbi viidud uurimus. Lisaks seostasid teadlased ka indiviidi üksildust ja ängi tehnilises võrgus seotud kontaktide hulgaga ning tõdesid. Ta on uuringu abil lisanud uut infot teadusliku otsingu mõttes viljakas ja jõudsalt kasvavasse teadmuskogumisse küsimuses, miks põhjustavad. Sotsiaalvõrgustikud ning sellest leitavad kontaktid inimestes tugevaid emotsionaalseid sidemeid. Aga enne, kui õige küsimusepüstituse juurde jõuame? Tasub lugeda veel artiklit ajakirjas The Atlantic, kus kirjeldatakse numbrite maagiat, inimeste käitumisele. Täpsemalt on artiklis juttu Facebooki kasutajatele tuttavatest numbritest millega antakse teada, kui palju sul või kellelgi teisel on likijaid või kui palju ja mida jagatakse ja nii edasi. Loik on seega nagu magus, mida hingekeel tükk aega Lutsutab ja siis ootab lisa. Mõnede inimeste puhul pole mitte ükski muu tegur isegi mitte sõnumite sisu nii oluline, kui need sotsiaalvõrgustikes. Vate vaimuvõlurite poolt välja kujundatud meelehea arvulised kübemed pen krosser tabas ise ühel päeval, et emagi jälgib aina rohkem neid maagilisi numbreid. Ning ta tegi siis ühe programmi, mille abil õnnestub kõik arvud välja filtreerida ning asendada näiteks fraasiga, et inimestele See pilt meeldib. Pen tabas, et nii talguid, tõenäoliselt paljudel teistel oli süvenenud. Pukki sõltuvus just tänu nendele arvulistele eneserõõmu doosidele ja niipea näitlejad ära kadusid, muutus Facebook oluliselt vähem atraktiivseks. Pen riputas programmi viitteist punkti metrokeitori välja kõigile soovijatelekasutamiseks ning hakkas saama peagi kahesuguseid tagasiside sõnumeid. Ühed tänasid ning tõdesid, et uus vaade muutis nende, käid. Tumist teised seevastu olid pahased ning pettunud ning kinnitasid, et just need numbrid teevadki selle keskkonna neile oluliseks. Sisuliselt oli seegi kinnituseks, mida need arvnäitajad inimestega teevad. Ben otsustas oma kogemuse süstematiseerida ning kirjutas artikli teadusajakirja kombiteetsenal Kaldža. Ja nüüd siis see põhiline küsimus. Huvitav, kas Facebook on pigem nagu kokaiin kanep või alkohol? Ehk kui kaua kulub aega Facebooki sõltuvusest oma jõududega üle saamisele?