No. Me jälle valgeks mu teesma. Tantsutuli ka saada, ent sööma keerlema. Teevad kesa numeeseks liblikaks muutuma. Keerlen, rändlen teevad kesa numiseks liblikaks, muutun ma. Sa ja saaja Raju luulu. Tantsuks Keeaa koosa rõngas. Ülal on taevas ja all on ma keerleniale teevad kesa numiseks liblikaks moodundma. Gerleniale len teevad kesa lumiseks liblikaks muutunud. Tere, hea keskööprogrammi kuulaja. Laidla nume valss auli küti esituses juhatas sisse meie hilisõhtuse saate Eesti Rahva muuseumi jõulujutuvõistlusest. Neid aastate jooksul saadetud jutte ja laule käis kuulamas kogumas saatejuht Madli Reikop ning neid esitavad tänases saates inimesed, kes nii või teisiti seotud, kas jõulujuttude võistluse või muuseumi juures tegutseva pärimusteatriga. Minu jõulujutt ei ole traditsioonilises mõttes, kas võistlus, sest imelisi auhindu seal ei jagata. Ta üliranged koha arvestust ei peeta ning korraldajatele tammepärgi kaela ei riputata. Ometi on minu jõulujutul ainult sellele üritusele omane hing, meeleolu ja traditsioonid ning järjest suurenev tööde hulk, kinnitab Etka populaarsus. Juba mitmendat aastat saadetakse novembris detsembris Eesti Rahva muuseumi poole teele jutte ja luuletusi, näidendeid ja laule. Pilt ja viimasel ajal isegi haikusid saatjateks nii lapsed kui täiskasvanud, nii emad-isad kui vanaemad-vanaisad. No näiteks kas või hõbe Helmekese jõulud, mis on pärit aastast 1998 ning mille autor on toona 11 aastane tartu tüdruk Katrin Laidla juttu loeb. Hedvig läheb. Lumehelbed elavad pehmete pilvede kuningriigis, seal nad sünnivad, kasvavad ja õpivad kaunist hõljuma. Lumehelbed on väga kerged ja õrnad, inimesed imetlevad nende tantsu, eriti jõulude ajal. Kord sündis lumehelbe emal aga helbe laps, kes ei olnud üldse õrn ja kerge hoopis pontsakas ja matsakas nimeksaida hõbe Helmeke, kuid mõned nipsakad, lumehelbed hüüdsid teda liha pallikeseks. Soovlike leidus siiski väga vähe, sest hõbe, Helmekari sõbralik kaaslane. Kõik helbe lapsed käisid tantsutunnis, seal jäi hõbe Helmeke hätta. Kuidagi ei tahtnud õhulised hüpped reageerlemine õnnestuda. Aga ta harjutas Pole ka, sest tulekul olid ju jõulupühad. Õpetajad vangutasid teda vaadates pead, neil oli temast kahju. Vaeseke proovis isegi valu jälgijaks hakata, kuid lumehelbekesed ju ei söö. Nad lihtsalt on haprad ja hõbe. Helmeke sarnanes RIHA pallikesele. Kui jõulud kätte jõudsid, asusid miljonid lumehelbekesed teele maa poole. Pehmete pilvede kuningriigi väravad olid valla. Inimesed ütlesid, et küll sajab ilusat jõululund. Lapsed püüdsid helmeid oma kinnastele. Mõned vallatud helbed laskusid lastele nina otsa, kus nad kiiresti sulasid. HõbeHelmeke oli väga nukker, sest helbe tants polnud tal ikka veel selge. Vaatas, kuidas teised väravatest väljale jõuglasid ja otsustas ise proovida, tulgu mis tuleb. Ta oli ju ikkagi lumehelbeke, mis sellest, et eriline. Juba ta oligi, õhus tuli tuulehoog, loogia kandis hõbe Helmekese kaugele põhjanabale. Seal elasid jääkarud. HõbeHelmeke vuhises tuulest aetuna otse jääkarupoja käpale. Jääkarupoeg vaatas suurt sätendavat lumehelbekeste üllatunult. Ta oli küll palju lund näinud, kuid sellist suurt Hellest mitte. Küll see on ilus, suur lume Helmeke mõtlas jääkarupoeg külla narmas pehme karupoeg. Mõtles hõbe Helmeke. Nad said sõpradeks ja hõbe Helmeke ei sulanud kunagi ära. Nii laulis Tartu Karlova Gümnaasiumi lastekoor Maarja-Lill Ave Maria Silla dirigeerimisel ja nemad laulavad tänases saates pärast pole veelgi jätkama ka Eesti Rahva Muuseumi jõulujuttude teemal. Allalašmanova ja Terje puista ja on juttude hindamiskomisjoni kuulunud algusest saati. Allalas Smanova on ise ka muuseumis töötanud Terje puistaja kui muuseumi ürituste korraldaja ja lavastaja on ka minu jõulujutu idee autor. See sai alguse aastal 1996, nii et nüüd sellel aastal kirjutavad inimesed meile viiendat aastat juba järjest. Kuidas algus oli, kas te mäletate, kui mäletan küll, esimesel aastal tuli 58 juttu? Vaatasime, et issand, kui armas, nii palju kirjutajaid, nii vahvaid jutud, järgmine aasta mõtlesime, et juba nii palju jutte siis oli 218 minu meelest. Ja vaatasime, et mõtle, kes oleks võinud arvata, et nii palju jutte tuleb ja siis tuli järgmine vaata ja jutte 318. Ja siis me hakkasime mõtlema, et üten nagu liiga palju, et kui need klassid ainult niimoodi ühiskondlikus korras koos ei saadaks õpetaja käseb ja siis kõik kirjutavad, vaatamata sellele, kas lapsel on tegelikult tahtmist kirjutada või ei ole. Aga eelmisel aastal oli jälle selline huvitav tendents, et olgugi, et töid oli sama palju praktiliselt 320, et tegelikult need jutud olid kuidagi selliseid hästi sisutihedad ja enam ei jäänud seda muljet, et mõni klass või kool osales nüüd sellepärast, et lihtsalt kõik lapsed peavad kirjutama Eesti Rahva muuseumile jõulujuttu. Et teie olite alguse juures, kas te mäletate ja millisena teie mäletate minu jõulujutu algust? Eks need täiesti nii välja nägigi, et alguses tuli neid seal 50 ringi, siis hakkas rohkem tulema, aga. Mulle meeldis see, kuigi mina siin muuseumis töötasin väga palju venerühmadega venelastega. Et hakkasid vist eelmisest aastast tulema ka venekeelseid jutte päris palju. Ja sai vaadata ja võrrelda siis mis, mis vahel on nendel juttudel ja ikka seda rahvusliku sisu oli ka seal natukene teistmoodi, kui eestijuttudel. Mis, mis te arvate, mis oleneb inimese kirjutama jõulujuttu? Ka erinevad asjad, üks on kindlasti selline loominguline soov ennast väljendada ja just kas need luuletuse või näidendi või jutu kaudu tähendab puhtalt selline võib-olla kunstiline. See on see, mis kõige rohkem muidugi nende juttude juures alati kurvastab, et inimesel on mure, tal on nii sügav, isiklik või sisene mure. Et ta paneb selle paberile, ta jagab seda teiste täiesti võõraste inimestega ja ma arvan, et tal saab ka sellest kergem, aga meil saab raske olema, sest tegelikult tahaks seda inimest päris aidata. On väga toredad on need kombestikku jutud, kus siis lapsed üksipulgi kirjeldavad, mida nad jõuluõhtul teevad, kuidas nad teevad, mis mänge mängivad, mis kingitusi saavad. See on juba tänapäeva folkloor, et aastate pärast on see väga väärtuslik materjal. Neljas liik jutte on inimestelt, kes tahavad kirjutada mälestusi ja meenutusi ja neid tuleb aasta-aastalt järjest rohkem ja need on reeglina ikka inimestelt, kes on nüüd üle 30 ja ja palju kirjutavad kuue seitsmekümneaastased inimesed ja eelmisel aastal oli meil üks vaht vanahärra Voldemar raidaru, kes siis kirjutas sellised lood, et nii kohe selles vanemas klassis esimese koha hoobilt kinni ja pärast tuli välja, et mees ise juba mitu raamatut täheldanud, et selline väikest viisi rahvakirjanik ja puha. Mis paneb teie arvates inimese jõulujuttu kirjutama? Minu jaoks oli väga huvitav vaadata neid jutte just laste poolt kirjutatud jutte, eriti neid, kus olid siis need unistused, mida lapsed tahavad kingituseks saada. Ja meil vahepeal tekkis ka selline mõte, teekski, sellise kokkuvõtte laste unistused, kaasaegsed sest lapsed, kes kirjutavad juttu, nad ei unista ainult kingitusi kingitustest, mis nad saavad enda jaoks või ka vanemate jaoks. Ja see võib isegi aastate järgi vaadata, et mis tol ajal moes oli. Vist üle-eelmine aasta oligi kuidagi päris palju lapsi, unistas emadele kortsuvastast kreemi ja lisadele mobiiltelefone ja nii edasi. Järgmine aasta eelmine aasta, tähendab juba olid mingid muud soovid. No vaatame, mis siis sellel aastal tuleb, aga ma arvan, et see on see materjal, mida mida võib ka kuidagi kasutada. Ja eks eks lapsed ikka need soovid panevad kirja, niisamuti nagu jõuluvana televi kirjutavad, võib-olla usuvad seda, et lähevad täita ka. Et tänavune jõulujutuvõistlus alles kestab, siis ongi kõik need lood ja luuletused tänasesse saatesse valitud varasematest aastatest ja olgu siis siinkohal üks eelmise aasta võistlust hilinenud jõulukink, mille autor õppis vähemalt aasta tagasi, milliste algkooli kuuendas klassis tema nimi on Grete silm, juttu loeb ette Anne Maasik. Kunagi ammu elas üks lohe, kes oli väga kurb sest tal ei olnud ühtegi sõpra. Kõik inimesed kartsid teda. Möödus jälle aasta ja saabusid jõulud. See oli väga kurb. Mul ei olnud kellelegi kingitust teha, kellegagi koobast testida ja kellegagi piparkooke küpsetada. Lohe kirjutas jõuluvanale kirja ja soovis endale sõpra, kes teda ei kardaks ja kellega koos oleks tal hea olla. Vana teadis, et lohe oli terve aasta ja ja hoolas olnud. Jõuluvana otsustas lohe soovi täita. Kahjuks oli jõuluvanal nii palju tegemist, et ta unustas lohe soovi hoopis. Lohe ootas väga oma kingitust. Ta ei saanud enam magadagi. Sist muutis, et äkki tuleb päkapikk ja toob talle tema kingituse. Ja siis saab lohe päkapiku tänada. Ta ootas kaua. Kuid seda ei juhtunud. Lohe ootas ja ootas. Möödusid jõulud. Uusaasta koputas uksele, kuid lohe ootas ikka veel jõule ja nääre. Lohe ainult kurvastas ja nuttis. Samal ajal turniti jõulumaal kirju läbi ja vaadati, kas kõik on oma pakid kätte saanud. Peabekakale sattus kätte lohekiri. Ta jooksis kiiresti jõuluvana juurde ja tahtis seda jõuluvanale näidata. Jõuluvana oli just lõunauinakut asunud tegema. Päkakas raputas jõuluvana, kuid see ei aidanud. Ta kutsus teised appi, sellestki polnud kasu. Päkapikule tulime, hea mõte. Toodi kohale jõulumaa suurim Kell. Jõuluvana ärkas juba esimese Kilina peale. Peabekakas ütles. Jumal tänatud, pidasin teid vaeva riikiminejaks. Leidsin lohe kirja. Ta on kingitusest ilma jäänud. Loe. Jõuluvana silmad läksid ehmatusest pärani. Vana hädine peake. Oh mind küll, otsige kähku mõni lohetüdruk ja viime selle talle. Olid jõuluvana käsud. Varsti leitigi üks väga üksildane lohetüdruk. Lohe plikale seoti pähe lehv ja mindi lohekoopa juurde. Jõuluvana koputas uksele. Lohe kuivatas pisarad ja läks vaatama sama, kes talle külla tuli. Lohe sai suure üllatuse. Ta sai kingiks just selle, mida või keda ta tahtis. Jõuluvana vabandas lohe ees ja läks oma päkapikkudega jõulumaale tagasi. Järgmiste jõulude ajal saabus jõuluvanale lohe perelt juba kolm kirja. Seekord täitis jõuluvana nende soovi esimesena. Ja taas räägivad võistlusest minu jõulujutt, hindamiskomisjoni liikmed Allalasmanova ja Terje puist ja kirjutavad lasteaialapsed ja päris pisikesed põnnid ka, nii et kõige noorem ongi, meil on neljaaastane ja kõige vanem, 80 üheksa-aastane kirjutaja. Ja kirjutavad ka tudengid, et teps mitte ei ole nii, et kuni gümnaasiumini võtan, pliiatsi kirjutan ja edasi enam mitte aitäh. Ja ma arvangi, et see peaks olema ikkagi selline kirjutamine, mis tuleb nagu hingest, ükskõik, kas ta on sul siis mingi mõte, mis uitab tehas või on mingi nähtud asi tuntud endale. Või siis on tõesti täiesti selline unistuste valda kalduv ja meil on siin hästi palju vahvaid muinasjutt, aga saadetud. Ja nüüd, mis eriti tore oli, eelmisel aastal. Tahaks jälle, et oleks meil kuule, sest meil on olemas inimesed, kes suudavad nootide järgi laulda ja need laulud ka pärast ette kanda ja samas kui on laulukirjutajaid, kes on valmis teemal minu jõulujutt sulgudes laul laulu saatma, siis need on teretulnud. Teile kõige rohkem võib-olla sellest aastatepikkusest minu jõulujutu lugemisest ja selles hindamiskomisjonis olemisest meelde jäänud, kas mõni pöörane idee või mõni väga ilus jutt või hoopis mõni mõni muu situatsioon just selle, minu jõulujutuga seoses. No alguses oli nii, et kui jutte oli suhteliselt vähe, see oli lihtsalt vaja, et iga uue jutu võtad ette ja ei tea, mis seal ees on ja loed nagu raamatute asemel meie jaoks oli ka see detsembrikuu selline, et mingisugust muud kirjandust meie lugenudki, eriti et olidki ainult need jõulujutud. Ja loomulikult me siin töö juures ei jõudnud seda asja läbi lugeda, siis võtsime koju ja kodus siis liitusid ka oma lapsed seda lugema ja, ja tänu sellele nad siis otsustasid hakata kirjutama jõulujutte. No meile kui, kui inimestele, kes loeb siin, neid peab hindama neid, seal on muidugi väga raske. Sest et. Osa osa jutte on selliseid, mida nagu tahaks küll hinnata, sest nad on tulnud siia konkursile aga midagi nagu siukest väga-väga-väga põnevat ei olegi. Et on see tüüpiline päkadiapikud ja, ja nii edasi, seda on kuidagi väga raske hinnata. Aga need sellised loomingulised asjad, mis siis on tulnud tõesti fantaasiast või mida unistustest vot vot neid on muuseas veel raskem hinnata. Sest kes seda fantaasiate unistust hinnata saab. Ja meil siin tekkisid tõesti komisjonis endaga suured sest rähk arvamused, et üks arvab ühte ja teine arvab teist ja ja siis käis vaidlusi, nii ka, et miks just nii ja naa, sest igalühel on omad, mingid maitsed ja siis sellele kogule peale jõudmisele ja oli päris päris raske tulla. Terje poiste ja mis teile on meelde jäänud, võib-olla rohkem kõigist nendest aastatest. Tähendab. Minule meelde ühe ema lugu. See oli minu meelest kui eelmisel aastal ja nende peres oli juhtunud selline õnnetus, et isa oli surma saanud, et autoõnnetuses ja siis poeg oli kogu aeg tahtnud endale jõuludeks autod saada. Ja tema selline suur suur jõulusoov oli olnud ja ta oli selle soovises kirjutanud ilusti sinna sussikese sisse akna peale ja ja, ja kui siis vahepeal, et traagilised sündmused aset leidsid siis muidugi, päkapikud olid selle soovi kätte saanud ja õigel ajal oli see auto ka seal kuuse all kingitusega kingitusena. Aga sisse lapse reaktsioon, tähendab, ta ei suutnud ja ta ei tahtnud enam selle autoga nagu mängida. Ja, ja vot see oli jälle, tähendab müstilisest küljest ei olnud tegemist erilise jutuga, aga see oli ühe, ühe pere mure, nad olid vastu jõulusellise kohutava murega ja ja, ja selle koha pealt küll tundub, et, et köisad tõesti paned selle paberile, äkki jääb see mure väiksemaks, et äkki meie saame ka siin heade mõtetega mõelda selle pere peale. Ja teine asi, mis mulle on nagu läbi aastate meelde jäänud, olid meil siin algaastatel üks lõbus jutt tulnud sellest 70 kolmeaastasest jõuluvanast Filipp pist. Ja Filipil oli siis hästi ilus naine Salme, mis sellest, et tema oli 77 aastane ja Philipile Salmel oli siis omakorda selline kodu, tundub nagu jääkaru, kes siis kandis tegelikult nime v karu ja see v karusis elatus sellest, et nädala jooksul sai tema tassitäie ainult külma vett süüa ja nad olid nii õnnelikud ja elasid nii suurepärasest läbi siis. Kas teie ise olete jõulujutu kirjutanud? Ei ole jõulujuttu kirjutanud küll jõululaulu või luuletust, aga mitte ei hullu juttu ja viie Ui meie hindamistoimkonnale ei ole mitte midagi kirjutanud, meil on ikka päris aus mäng alla, kuidas teiega on, kas teie olete jutte kirjutanud? Jõulu tema kirjutanud tõesti ei ole, kuigi kui loed neid jutte, siis tekib küll selline soov, et võtaks ja kirjutaks. Aga ma arvan, et mida edasi, mida rohkem jutte tuleb sesse, seda raskem on seda teemat leida, sest et nii palju võimalusi on juba ära kasutatud. Et nagu ei oskagi midagi muud juba juurde. Hästi-hästi nutikad ja andekad igasuguseid ideid välja pakkuma ja üks oli hästi kihvt oli üheksanda klassi poiss kirjutab, et miks käivad need emad ja isad siis meil jõuluvanasid mängima, selge see, jõuluvana jäi vanaks, ei saanud enam käia siis päkapikud suurest murest, et vot selline õnnetus juhtunud, võtsid siis kontakti, vanem vaata, palun olge head, asendage jõuluvana, aga jõuluvana ikka päris haige koha, mitu aastat haige ja nüüd muudkui käivadki lihtsalt sellepärast, et jõuluvana lahike, selline huvitav ja teine asi oli see, kuidas siis need olite, piiririkkujad, päkapikud kui turvamehed, kui meil olid siin hästi populaarsed kõik need turvafirmade väljakuulutamisel otsiti turvamehi, siis üks poiss kirjutas, kuidas turvamehed siis ajasid piiri peal päkapikke taga püüdsidki ja siis mõõtsid jälgi ja noh. Nii et meid ümbritsev igapäevane tegelikkus ja elu kajastub ka nendes jõulujuttudes päris kindlasti ja seda seda kohe kindlasti täpselt nii nagu meil elu on miljon. Kui eelnevast intervjuust tuli välja, et just laste jõulujuttudes kajastub kenasti meie igapäevaelu siis olgu selle tõestuseks eelmisel aastal esimese koha pälvinud Põlva ühisgümnaasiumi õpilase Harry Haraku jutt teile, Eestimaa lapsed, loeb ja parmupilli mängib Tambet Tõnissoo. Jõulukuu esimene päev õhtutunnid koolis ja õppimine kodus väsitasid, tuli natuke puhata. Vaevalt sain diivanile kvanti uksekella. Omas ei ole meil kõigil vutti. Mõni kaubareisija. Ah, mingu minema. Uksekell. Kutsest nõudlikumalt pidin omama. Üllatus oli su ukse taga oli lumivalguke ja päkapikk. Nad ütlesid, et Eestimaa lastedelegatsioon on kutsutud jõuluvana vastuvõtule. Mind on arvatud kuuenda klassi esindajaks. Sõiduk on ukse ees, teised lapsed on juba kohal. Tehku kähku. On rõõm teie kaudu tervitada kõiki Eestimaa lapsi. Tulite vabalt maalt, sõjad ja kannatused on teie jaoks minevik. Eestimaal on ilus loodus, viljakas muld. Kas rahvas ei ole kohutavaid loodusõnnetusi nagu maavärinaid, üleujutusi, huule? Turvaline on elada sellisel maal ju. Eesti on loodussõbralik president, olemas, oma rahva heaolu eest hoolitsev valitsus. Heal järjel majandus, luuakse juurde tuhandeid uusi töökohti. Keskmine kuupalk ja pension on Euroopa tasemel. Tahate jõuda Euroopa Liitu? Hea meelega, kuulan, missugused on Eestimaa laste soovide mõtted. Aastatuhande vahetuse eel. Käin esimeses klassis, koolis läheb hästi, õpetaja on hea klass, sõbralik, ainult iso töötab taksojuhina. Kui ta kojutulekuga hilineb, siis oleme hirmul. Äkki juhtus nii nagu onu reni? Bay jõuluvana, tooge kõikidele Eestimaa taksodele kuulikindlast klaasist kabiinid. Jõuluvana oli üllatunud. Missugune soov on teise klassi Tanelil. Tema kodu on Virumaal. Tanel tõusis ja ütles mehelikult. Soovin, et, et võidaksime loteriipiletiga nii palju raha, et jõuaksime maksta kõik maksud. Meil on suur pere, elame keskküttega majas. Kui korteri eest maksta ei suuda siis tõstetakse tänavale. Meil ei jäägi kodu. Ruumis kaduse lendas, nagu oleks päike looja läinud. Ja mida soovib kolmanda klassi aris Saaremaalt? Maristatas nutma. Eile oli kõik hästi, evoli õnnelikult, iso käis töö ja head palka, aga nüüd koondati. Süda ei pidanud sellele vastu ja isa on haiglas. Meie pere ainukeseks sooviks on, et ta saaks terveks ja leiaks tööd. Jõuluvanad trumendas sõrmedega vastu tugitooli käetuge. Oleme Tallinnasse jõudnud. Missa maini sooviks. Pealinna buss ajas ennast püsti, väiksemad olid tal eeskuju näidanud. Õpin teist aastat neljandas õppija. Elangus juhtub, olen tänavapoiss. Vanemad ja kodu on seal, juuakse ja kakeldakse vohh. Sellepärast ära põgenesingi, nii jah, oma väikese õela jõuan ka ise kingitusi osta. Inimesed annavad raha kui valu. Aga mul on siiski üks soov. Kui saaksime õega. SOS Keila lastekülla. Jõuluvana noogutas. Kui soov teisi püsti tõusnud mida võikski minusugune ühelt hätilt soovida? Meil on pealinnas luksuskortermaja, Tartus ja Pärnus. Olen korduvalt vanematega välismaal käinud, minu soov neile seaduseks raha pole meile probleemiks. Ma arvan, et lumivalgeke koostas delegatsiooni valesti. Milline pilt jäätmeid Eestis, milleks oli tarvis virisejad, hädaldajaid, tänavalapsi oli vaja valida ainult rikaste lapsed. Jõuluvana pilk muutus teravaks. Lumivalgeke koostas delegatsiooni õieti. Eestimaal ei ela kõik lapsed, nii nagu teisi. Kuulame ära ka kuuenda klassi poisi mõtted. Hakkasin nagu tundi vastama, et Eestimaal viletsast valet, jõhkrust, vihkamist, et tugevam läheb nõrgema kallale nagu džunglis. Mõisteks keeles. Tahtsin rääkida, et armastus peaks olema rohkem, et igaüks tunneks ennast inimesena, teades, et tema kõrval on ka inimene. Ja siis ma ütlesin, soovin, et laupäeval, esimesel jaanuaril 2000 oleks ilus päev. Päike paistaks, lumi sätendaks, puud oleksid härmaehtes. Oleks nii ilusat aastatuhande vahetust mäletataks kaua-kaua. Just selle ilu pärast. Tundsin, et suu oli kuiv, et midagi väga tähtsat ütlemata armsad lapsed, söömis kuulsin, rõõmustas mind kui ka kurvastas. Kartsin, et hakata endale soovima igasuguseid kalleid asju, aga õnneks eksisin soovitama perele, vendadele, õdedele, Eestimaale. Sedamaid ei andnud, et Eestimaal on elu selline, et nii palju vaesust, hirmu, valet ja kurjust. Olen teiega ühel nõul, headust, inimlikkust, armastust peaks olema, on palju rohkem. Teile, Eestimaa lapsed, mis ma näen, õpikud, vihikud, koolikoti panemata, Une-Mati juba külas. Niimoodi koju jõudnud. Ei saanudki teada, mis toob jõuluvana eestimaalastele. Diana Ostrat jutu viimane näärivana esitavat eri ja puista ja, ja Anu Ander mööda sisse tuisanud teed sammub pikas punases mantlis mees. Lumi helgib ja ragiseb ta viltide all. Ta on väsinud ja loid ega vaevama külmavõetud sõrmi taskusse toppima sulguvaid uksi, pilget ja naeru, sulguvaid, uksi, pilget ja naeru. Olgu vaid uksi, pilgetja, naeru, sulguvaid mis teeb lumehange, ei jõua püsti ajada ning istub sinnasamasse välja kihutatud, välja naerdud. Näärivanasid ei ole enam. Näärivanasid ei ole enam. Aga mina ju olen, Ma ju olen. Ma istun lumes ja mul on külm ja kurb. Maju, olen sulguvaid, uksi on selles õhtus liialt palju olnud. Alulde luges neid hiljem enam mitte. Ta oli alati liiga palju, kui palju, kui palju? Liiga palju. Kui sina veel istuda, siis polegi enamat vaja. Hommikuks lakkab viimane näärivana olemast. Kuid langeb ta pilk enese kõrvale ja seal lumel lebavat koerajunnid. Ei, mitte siin. Puhtal valgel lumel. Puutumatul. Ta tõuseb püsti. Seal näed vaid paarikümne sammu kaugusel selget ja valget lumelagendiku ilma ainsagi deta. Taastub ja astub, kuni põrkab vastu killustikuga kaetud seina. Kivid kraabivad ta näoverele. Ja veel üks maja. Kui prooviks sulgu võiduksipilgetja naeru. Sealt leiavad jalad treppi. Vaevaliselt hiivub ta ennast üles. Kobamata leiab ta käsikellanuppu, kuid ta kõhkleb. Mälus kordab ta kulunud repliiki toda neetud õnnetut repliiki. Tere, mina olen näärivana. Kas siin majas häid lapsi ka on? Ta laseb endast kogu õhuvalge pilvekesena välja ja vajutab nupule. Tere, mina olen näärivana Kassin majas, häid lapsi ka on. Tule sisse. Ta ei ususignaale, mida kõrvata ajju võimendavad. Tule sisse. Sa ei aja mind ära. Tüdruk kehitab õlgu, võib-olla ei saada küsimusest aru? Ma olen näärivana. Jah, seda sa juba ennist ütlesid. See ei häiri sind. Ma ei hooli jõuludest, see on üks lollus. Tule juba edasi, mulle hakkab külm. Tüdruk avab elutoa ukse ja sulgeb selle korralikult. Istu, kui tahad. Kas siia sobib? Kuhu iganes, võta piparkooki, kui tahad. Sa ise ei taha? Tead, mul on sellest jamast kõrini kogu sellest jõulukultusest. MINA, OLEN, näärivana, sama lollus, kõik jõulud, näärid, mis seal vahet on? Ma mõtlen, et mida. Kui ma oleksin jõuluvana, oleks mind kõikjale sisse lastud. Nad ootavad jõuluvana, mind ei vaja keegi. Milleks sulle see näärivana värk, et sa just pead näärivana olema? Ma olen kogu elu näärivana olnud, ma olen nii kaua näärivana olnud. Aga mis neil vahet on? Näärivana ja jõuluvanal? Mai tea, kõikjal on jõulud, jõululetid, jõuluhinnad, jõuluehted, jõuluvanad, jõuluinimesed, näärid, aga näärid, mis nende nääridega siis on? Neid ei ole. Neid ei ole mitte kusagil. Asi on tõsine. Kuule. Sa ei saa asja kauaks jääda, mu vanemad tulevad varsti surnuaiast tagasi. Näärivana tõuseb püsti, asutab end sõnatult minekule. Tüdruk saab, saadab ta ukseni. Oota, sina sotsi edasi, need näärid, need peavad kusagil olemas olema, lihtsalt peavad. Surnuaiast koju tulnud, märkab ema trepil keset värsket lund suuri jälgi. Näärivana vildid on maha jätnud. Kas keegi käis siin? Küsib ta kahtlustavalt. Viimane näärivana. Kuid enne kui ema jõuab üllatunult reageerida, põhketa teiseltult naerma ja hüüab. Ma tegin nalja, naabrimees käis soovis häid jõule. Andsin talle veel paar piparkooki. Ometi ei suuda ta hoiduda üle ema õla vaatamast. Võiks kusagil kauguses näha veel toda, kes otsib. Ja ehk ühel hetkel ka leiad Eesti Rahva Muuseumi jõulujutuvõistluse žürii aastaid tegutsenud ja jutte lugenud omaenesevabast tahtest. Seda tööd ei tasustata ega tehta palga eest. Mis on aga lastekirjanik Tiia Toometit, Tartu õppekeskuse nõustajad, Allalašmaanuvat Eesti Rahva Muuseumi giid, metoodikud Virve tuubelit, pea arhivaarid, Tiina Taela giid muuseumipedagoogi Marge värva ja näitejuht Terje puistajat aastaid selle võistluse juures kinni hoidnud Allalašmanovaja Terje puistaja. Asi, mis, mis et tuleb kindlasti midagi nii huvitavat, no kuidas ma, Eda seda niimoodi lugemata, et see on nii omapärane looming, et mina seda mitte kuskilt mujalt lugeda rohkem ju ei saa kui ainult siin, kuhu saadetakse need jõulujutte. Ja mulle üldse väga meeldib lugeda igasuguseid asju, eriti muinasjutte ja need jutud, enamused, selliseid muinasjutuslikud ja kuidas ma, ma ei saa endale lubada selliseid asju, lihtsalt jää mingist jutust ilma. Terje, mis sunnib teid iga aasta seda võistlust uuesti uuesti korraldama, võiks olla nii-öelda ühel hetkel, et aitab küll, enam ei jaksa. Nüüd natuke ütlesime sellepärast, et tähtaeg on 31. detsembrini. Tegelikult on niimoodi, et mina näiteks olen kohutavalt huvitatud just nendest juttudest, mis kajastavad praegust elule konkreetselt seda dokumentaalset materjali. Ma hindan väga kõrgelt, mis meile saadetakse sellest, mis toimub siin või sealpool Eestit ja miks ma ikka jälle seda teen, just sellepärast, et ma tahaks, et kõik need erinevatest, ilma nurkadest tulevad jutud, oleksid inimeste ehedad, tunded, arvamused, mõtted, arusaamised, et mitte keegi ei ütle neile, missugune peab see mõte olema, missugune peab see sõna olema, mida ta kirjutab, kui pikk see peab olema, et see tuleb täpselt sellisena, nagu see tuleb selle inimese kas väikese või suure seest. Ja just see väärtus selliste jutt lugemisel on minu arust hindamatu, eks sellepärast me teeme seda ikka ja jälle. Ja ma võin kinnitada ja siin ja praegu, et mitte üks töö, mis kunagi siia on saadetud, ei ole läinud kuskile kaotsi, need kõik on alles, need on korralikult kaustades ja ootavad, et need jutud saaksid kunagi raamatuks. Ja seda mõtet mina muudkui heietan algusest peale ja mida aasta edasi, seda rohkem me ikka räägime, et kui me saaks ikkagi selliselt asutuselt organisatsioonilt kapitalis, ma ei tea millelt iganes toetust, siis me tahaksime avaldada jõulujutukogumikku, mis peegeldaks võimalikult palju seda mõtet Reali, kus ei oleks mingite eriliste tingimuste järgi välja valitud, vaid just oleks jutuhing sees. Ja siis illustratsioonid oleksid ka lastelt endilt. Ja ma arvan, et kui meil viies aasta järgmisel aastal on siis jõulujuttude esitlusel, siin on selline õnnelik hetked, saame parimaile anda kätte selle esimese jõulujutukogumikku. MINA OLEN Auli Kütt. Ja ma laulan, Annika leviti luuletust sakiline lumehelves, millele ma ise viisi tegin. See Juuneeseks kukkus potsti taevast alla ja sai täitsa lumiseks. Kukkus potsti taevast alla ja sai täitsa loomiseks. Ruumiseksaidzee kitsakid küljele üleval ja all. Eelambol helvest oli hoopis lumepall. Enam polnud luule, helvest oli hoopis lumepall. Lumepall sai silmata hästi laialt naevasu ümmargusest pallist lumememm sai hästi suur ümmargusest lumepallist lumememm sai hästi. Aga mis sai lumememme Starr? Saada võisin sõbra. Lumepalliks pallilist lumehange, eks hangestunud näememmeks. Stava Remmeks, kes toob välja suurest lumest päästal näest Ja tänase keskööprogrammi, mis rääkis Eesti Rahva Muuseumi võistlusest, minu jõulujutt lõpetabki otse loomulikult jõulujutt unes või päriselt on pärit aastast 1997. Selle autor on Paide gümnaasiumi õpilane Pavel Ivanov ja teksti loeb Aivar Kallaste. Eesti Rahva muuseumi jõulujutuvõistlusest tegid aga täna saate Madli lõikopia Maristamba. Tulin õhtul koju, päev oli minu jaoks väsitav ja ma heitsin varakult magama. Magades kuulsin mingit kolinat, arvasin, et kas on lillepoti ümber ajanud. Vaatama ei viitsinud minna. Kuulsin uuesti kolinat, nüüd tõusin üles ja jäin kuulatama, et teada saada, kust see kolin tuleb. Aga rohkem kolinat ei tulnudki. Arvasin, et see oli minu unenäos ning heitsin uuesti magama. Jälle krabises midagi, tõusin uuesti üles. Algul läksin kööki ja vaatasin ringi. Polnud midagi, läksin edasi tube uurima, aga sealgi polnud midagi. Mul oli aknalaua peal suss ja sussi sisse oli kommi back tekkinud. Seejärel tegin vannitoa ukse lahti vanni alt algust. Piilusin vanni alla, usu või ära usu. Kaabikud pidutsesid vanni all, päkapikud jõid õlut ja limonaadi, raadi. Kuid igati siis jooksid kõik laiali. Pärast aga tulid ükshaaval tagasi, pakkusid mulle komme küpsiseid ja limonaadi. Aga maiustused olid nii väikesed, et ma ei saanud neid süüa. Pealegi hakkasid jalad külmetama ning ma läksin tagasi magama. Hommikul tõusin üles, jooksin vannituppa, vaatasin vanni külla, seal aga polnud enam kedagi. Sellel küsisin endalt, et kas see oli unes või päriselt.