Vikerraadiotüüblid. Kaunist keskhommikut rahva teenrid alustab, nagu meil ikka, laupäeviti on kombeks. Ajakirjanike trio Neeme Korv Postimehe arvamustoimetuse pealik Peeter Kaldre. Kes on aga päeva toimetamise pealik ja mina olen siis saatejuht, lihtne saatejuht Aarne Rannamäe, täna siin stuudios. Tere hommikust, head kolleegid. Tere hommikust kõikidele meie kuulajatele. Tere hommikust. Saatepealik. Ka nii võib öelda. Nii, meie elu käib juba mõnda aega valimiste rütmis. Kõik uudised, mis tulevad läbi ajakirjanduse, paiskuvad otse ühiskonda, on kindlasti kantud ajakirjanik või vabandust, valimiste tähest ja märgist ja ega me ilma ilma selle teevad ta loomulikult ei saa täna ka oma juttu alustada, meie armastatud ja kaua aega võimul olnud ja praegu valitsuse juhtpartei, kui nii võib öelda. Kujutan ette, et sotsiaaldemokraadid tõusevad küll saba püsti, aga aga meie armastatud juhtpartei Reformierakond tähistas siis äsja oma kahekümnendat sünnipäeva. Ja see on muidugi täiesti märkimisväärne juubel. Sest et selle aja jooksul 20 pluss aasta jooksul on nii mõnigi erakond läinud meil loojakarja ja teda õieti enam ei ei mäletagi, aga Reformierakond on kenasti olnud pildi peal ja läbi teinud ka teatavad transformeerumised. Ja nüüd see Reformierakonda keda me praegu näeme ja kes praegu meid siis suunab kindlal kursil, see ei ole muidugi enam kindlasti päris see, mille omal omal ajal siis Siim Kallas ja tema kaasvõitlejad asutasid. See ei ole enam see muidugi oleks ka päris imelik, kui mingisuguseid arenguid ei toimuks ja erakonnad jääksid sellisteks, nagu nad nagu oleksid üldse. Ega iga organisatsiooni elus toimuvad muutused, ümbritsev keskkond, muutub, kõik maailm muutub ja sellega kes on tark, et plaane teha, siis see ei saa hukka nagu lasteaia multifilm, mis on see kuulus-kuulus lause, mida tsiteeritakse, aga, aga tõepoolest, et kui ma siia saatesse täna tulin, siis hommikul võtsin riiulist Kalle Muuli suurepärase raamatu vabariigi sünnimärgid. Soovitan kõigil lugeda, kes ei ole lugenud kuulajate seas. Et seal on minu meelest erakordselt äge ja värvikas kirjeldus selle kohta, kuidas siis 93. aasta vabandust 94. aasta septembris. Hotellis France miinis kohtusid Siim Kallas ja Heiki Kranich ja siis kraanist kui toonane liberite liider ja Kallas kui, kui inimene, keda, keda, keda taheti ja siis maksumaksjate Klubi niisugune vedaja ja võitis lõpuks käed ja ja Reformierakond sai novembris sündida. Nojah, kui siin oli juttu sellest, kuidas erakonnaga on muutunud või ei ole muutunud, et siis me võime ju eristada mitmeid tendentse selles, et Reformierakond sellest ajast peale seda moodustati, on kindlasti muutunud. Reformierakonnast liberaalse majanduse lipukandjast on saanud tegelikult ju Keskerakond. Kui me vaatame nende programmilisi seisukohti, et seal jagatakse lubadusi absoluutselt kõigile ka nendele vaestele osatutele kellele 90.-te aastate alguses, kui nad, kui nad nagu Oma partei lõid, me mäletame kõik, et noh, see oli ainult rikaste partei, eks ole, legend levis, levis väga-väga pikalt. Et aga kui rääkida veel erakondade muutumisest, siis mis, milline erakond veel on muutunud totaalselt vapet lausa samm-sammult, et aga Reformierakonna kõrval on ju IRL. Seejärel mis oli alguses üheksandate aastate alguses hajumisest Isamaaliit, eks ole, ja seejärel, mis on praegu, see on nagu kaks erinevat erakonda, aga üks erakond, mis tegelikult ju muutunud väga palju ei ole Keskerakond. Et tema on seda liini, mida ta on ajanud algusest saati, ajanud ka ka praegu tänu sellele, et seal on lihtsalt liider, endine ehk siis Edgar Savisaar teistele erakondadele liidrid, kõiki vahetunud, isegi sotsidel No jumal, jumal tänatud, et meie elus ka midagi stabiilsed on. Kuigi see, kuigi see jumal tänatud, tähendab seda, et et Reformierakond on saanud siis no peaaegu katkematult väikese pausiga küll küll valitseda meie üle, sest et eks ole ikka õigus nendel analüütikutel, kes ütlevad, et et Reformierakond on tüüri juures, siis just eeskätt tänu sellele jätame kõik need maailmavaatelised ja liberaalsed ja ja ettevõtlust toetavad ja muud asjad kõrvale, siis siis just tänu sellele, et, et nad on pidevalt vastandunud Savisaare juhitud keskerakonnale ja, ja kui siin Kalle Muuli oma värskes raamatus kolle on teinud muidugi äärmiselt tänuväärset tööd kõigi oma oma raamatutega, mis ta siin üllitanud viimaste aastate jooksul väidab, et, et selline vastandumine oli algselt kohe lausa kokkulepe. Et kui mitte esimeeste tasandil, et selle kohta vist nagu faktid puuduvad aga aga vähemalt peasekretärile tasemele. Et vastandumegi ja selle kaudu püsime võimul ja püsime nii-öelda kogu aeg. Ma ei ole sellega nõus, et Reformierakonna edu pant on ainult vastandumine Keskerakonnaga, siis tuletan meelde, et ta on Keskerakonnaga koos valitsuses olnud nii episoodilised, ma arvan, et tema edu põhjus on ikkagi see. Ta on tabanud ära selle nišši, et kellele tuleb, millistele ühiskonnakihtidele tuleb õigel ajal vastu tulla. Ja nii nagu ma ennem rääkisin, lubadused vasakule, paremale ette ja taha on just need, mis on hoidnud Reformierakonna võimul, sest ta on. Ta on sisuliselt tsentripartei, tan keskpartei, praegu ta lubab kõigile kõike ja sellepärast teda valitakse. No ma käin oponeerima ei ole tsentripartei, tähendab, nad on vastavalt sellele, kuidas vaja, nad on kohati punasemad, kui ei, vabandust tänapäeval roosad öelda, roosa roosamad, kui, kui sotsid kohati teatud küsimustes ja kohati konservatiivsemad kui IRL parteid, aeg kokku mingi Absaa, mingi aritmeetiline keskmine, mõnele selle üle, Peeter jäämegi vaidlema. Mõned poliitvaatlejad ütlevad, et üldse ei peaks tänapäeval enam nii väga neid neid vahesid tegema, aga tõepoolest oli, sest väga parempoolsest liberaalsest klubi klubi erakonnast on siis saanud selline Rahvapartei ja nende mõistete üle on siin sel nädalal päris palju räägitud seoses selle sünnipäevaga, kui ma ei eksi, siis Siim Kallas ise rääkis mingisugusest hierarhia parteistel. Ühesõnaga see, see kõik on kaunikesti keeruline, alles politoloogid ja siis lähiajaloolased panevad selle paika. Puhas puhas semantika. Seda nimetada. Tõepoolest, mina ütleks nagu tooks välja veel selle aspekti, et ikkagi see on olnud selline poliittehnoloogiliselt väga edukas projekte, et, et ta on. Ja kummalisel kombel mulle meenus Siim Kallase ülesastumine mitte nüüd sellesuvisel, vaid vaid eelmise suvisel arvamusfestivalil, kus ta rääkis, et temalase poliittehnoloogiline värk nagu väga ikkagi ei istu või talle nagu väga ei meeldi. Tegelikult tõepoolest, et kui vaadata seda Siim Kallase enda sellist poliitilist karjääri, siis tal on olnud et ega ta ei ole olnud selline selline, selles mõttes selline. Nüüd nüüd hirmus mängur, aga teda ennast kui sellist nii-öelda noh, ideede kandjat ja vapilooma sellist on olnud tegelikult reformierakonnal väga-väga vaja ja leia läbi aegade on teda ka nagu noh, selles mõttes nagu kasutatud ja ja eks noh, eks ta ise olnud ka tänu sellele poliitikast tegelikult teda kui edukas. Aga just see poliittehnoloogiline pool on, on olnud on olnud ikka ikka märkimisväärselt ja seda me näeme ka praegu nüüd selles situatsioonis, kus me oleme, kui me võib-olla natukese aja pärast räägime sellest lähemalt, et enne enne valimisi siis taas on Reformierakond on põhimõtteliselt ikkagi nagu igas pulmas pruut ja matusel kadunud. Aitäh see on arusaadav, miks Siim Kallasele poliittehnoloogia ei meeldi. Sa rääkisid sellest, et Siim Kallas Reformierakonnale kogu aeg vaja olnud, siis viimasel viimastel aegadel ta ei ole enam vaja olnud. Ja sellesama poliittehnoloogia ohvriks langes ka siin viimase kui ta tegi Kambeki sel ajal, eks ole. Tegelikult olid need ju minu meelest ikkagi Reformierakonna enda sellised niiditõmbed, mis ta, mis ta juba juba kindlaks määratud partei esimehe ja peaministritooliga. Viisid hõbekuuli tõenäoliselt ikkagi laadis meie tuntud julgeolekuanalüütik, kes hiljaaegu erakonda vahetas, no mis, mis sellest erakonnavahetusest saab, seda me ju tegelikult praegu veel ei tea. Sest kui me vaatasime viimast kolme raudselt siis Valdo Randpere vähemalt saates ja suure suuga lubas küll, et tema võtab selle, selle küsimuse nii-öelda täie tõsiduse ja teravusega üles, aga, aga noh, eks me vaatame, see on lõppude lõpuks ju Reformierakonna asi. Et meie ja, ja avalikkuse asi on, on hinnata selliseid üle hüppamisi üleüldiselt, et millise, millise info Eerik-Niiles Kross võiks kaasa võtta ja ja, ja mis selliste inimestega nagu üldiselt ei armastata üle hüppaid ka ka ka nendes kohtades riikides, armeedes ja erakondades, kus, kus need üleb alguses vastu võetakse? Et tõenäoliselt, ega Cross ei ole enam reformierakonnas seesama pross, kes ta oli IRL-is vähemalt selles staatuses ja, ja sellise sellise mõjuga, aga no see on veel kord, see on nagu selle selle erakonna siseasi, et esimesel märtsil selgub tõde, et palju, palju siis Eerik-Niiles nagu hääli hääli korjab, kui ta, kui ta üleüldse seal kandideerima pääseb. Aga ma jään ikkagi enda juurde vaatamata sellele, et Peeter mulle vastu vaidles, et meil on küll valimised ees, aga, aga järgmine nii-öelda valimistevaheline periood ehk neli aastat ma ennustan küll, et selle, see on otsustav periood Eesti poliitikamaastikul kus, kus väga mitmed jõujooned võivad muutuda. Sellepärast et see ei saa esiteks lõpmatuseni kesta, et meil on neli nii-öelda peavoolu või ükskõik, kuidas me seda nimetame parteid Parlamendis kellest siis üks on tõrjutud, no praktiliselt kõige kõigi ülejäänud kolme poolt ja tõrjutud ainult ja ainult ühel põhjusel, sellepärast et tal on selline esimees. Ja, ja kui me räägime nüüd ikkagi veel Reformierakonnast, siis kui see esimees sealt ära kaob siis ka isegi siis, kui, kui järgmisse parlamenti pääseb ainult taas neli erakonda, siis siis ka Reformierakonna istumise all läheb tunduvalt tulisemaks, kui, kui, kui praegu. No vaataks seda Reformierakonna positsiooni korra praeguses situatsioonis, et mina võrdleks seda sellise, sellise tegelikult sellise eduka jalgpallimeeskonna, et et ta nüüd rääkima, see on ohtlik tee. Et, et on tulnud olnud väga võimas Eesti Eesti poliitilises pildis võitnud valimisi, olnud olnud olnud edukas poliitilises kombinatsioonidest, nüüd on nii, et on toimunud see põlvkonnavahetus stiilis noored kasvandikud on hakanud kaela kandma uusi nimesid, on, on ka sisse tulnud, on ostetud nii-öelda nagu noh, jalgpalliklubides me peame välismängijaid, eks ju, kes tulevad ja on, on jäänud ka vanu tegijaid, kes nii-öelda oma väärtusliku kogemusega siis seda masinavärki nii-öelda edasi viivad, aga tegelikult ühel hetkel saabub ka kõige täiuslikumal süsteemil mingisugune paratamatu lõpp, kas siis nagu välis väliskeskkonna mõjul või nad ise mängivad ennast üle, et nii nagu nagu siin jalgpalli maailma valitseja Hispaaniaga juhtus näiteks koondisega? Ta ju ei arvatud, et nii ränk kukkumine tuleb, aga ühel hetkel ühel hetkel paratamatult tulevad, see on täiesti loogiline ja ma olen selles suhtes sinuga nõus. Ma ei tea, mis, mis, mis saab nagu selleks selleks muutuste käivitajaks, aga ma arvan, et järgmise selle valimistsükli jooksul kindlasti neid jõujooni ümber mängitakse selles suhtes ma olen täitsa nõus. No see on ülimalt tõenäoline, sellepärast et kaua-kaua selline olukord ei saa kesta, mis muidugi nagu, nagu me siin enne rääkisime, ka Reformierakond on muutunud ja kui me vaatame ikkagi nüüd seda kes seal nagu niite tõmbavad, et selline mis minu jaoks on nagu kõige kahetsusväärsem, on see, et et see nii-öelda põlvkondade järjepidevus on, on ära haihtunud ja kui nüüd siin veel seda perioodi lõppevat perioodi tugevalt imestunud ministrid ja Reformierakonna niuksed põhitalad nagu loomulikult Rein Lang ja, ja siis nüüd korraga veel siis Urmas Paet ja Jürgen Ligi on, on nendest nendest postidest ilma, kus nad olid ja, ja mitte ainult postidest, vaid, vaid ka noh, ma, ma ei oska öelda, ma ei tunne niivõrd hästi Reformierakonna siseelu. Aga mulle mulle tundub, et, et toimunud on täielik selline põlvkondade vahetus ka nii-öelda tagatoas ja otsustajate hulgas. Ja, ja see, see iseenesest ei ole hea, sest et selline massipartei ja, ja noh, reformierakondlased on oma oma mingisuguse paljud liikmed on 13000 umbes. Et, et selline niisugune niisugune partei, noh ühel ühel, vaid või teisel hetkel ta hakkab muidugi lekkima. No see on tegelikult sa seletasid nüüd natuke teiste sõnadega ümber sedasama mõtet, mida ma tegelikult edasi andsin, ehk siis ehk siis see see masinavärk töötab, aga hetkel me avastame, et see masinavärk töötab, aga tegelikult käib tühjalt, et nagu õmblusmasinaga võrreldes niit on nagu otsa saanud, et mingi klõps käib edasi, eks ju, aga aga see, see, see ei toimi enam midagi ei õmble. Et see, see võib täiesti vabalt niimoodi olla, et et, et see niimoodi läheb. Jaa, jaa. Ja kui me vaatame neid kas või neid samu ministrivahetusi siis tundub, et see, see pink on ikkagi ikkagi väga-väga ahtake, tähendab üks ükskõik mida, mida, mida ta ei ei räägita, eks ole, vaatame kas või rahandusministri vahetust, mitte seda, et mul maris Lauri vastu Miskit oleksite kindlam, kindlasti väga tugev majanduse inimene ja rahanduse inimene. Aga, aga endal ei olnud võtta, tähendab, tähendab tuli võtta tuli võtta kõrvalt ja, ja loomulikult kahetsusväärne on see, et, et inimene ma ei tea, kas sunniti või, või kasutatud mingisugust leebemat sõna, aga aga oli, oli, oli ikkagi sunnitud minema jällegi parteisse, et polnud endale võtta. No muidugi, välisministrist ma ei hakka rääkimagi või õigemini, me võime rääkida küll, aga, aga noh, selle ametiga saab igaüks hakkama. No see on selline, ausalt öeldes kahepalgeline jutt nüüd, et polnud endalt võtta, et noh, võeti maris Lauri, samal ajal me teame kõik, et siis kui otsiti välisministrit siis olid ajakirjanikud, vaatad nagu üks mees selle poolt, et tuleks võtta Marina kaljurand panna välisministrid, kes ei ole Reformierakonna liige, kes on välisministeeriumi asekantsler ja siis, kui Marina kaljuranda, kes on kvalifitseeritud, ei pandud selle koha peale. Ja pandi Keit Pentus-Rosimannus, eks ole. Kes ei ole veel väliskes, saab esmaspäeval, kui ma ei eksi, kui saab ja et siis oli nagu kisa taevani, eks ole, et miks, miks nagu selline inimene pandi. Ta oleks Marina Kaljurand sinna pandud, siis oleks nagu kõik korras olnud, aga distähendab pink on, pink on lühike. Ei, no mis tähendab, oleks korras olnud, seda ma just silmas peangi, et enda nii-öelda siseringist ei olnud piisavalt häid ministrikandidaat, aga miks peab võtma ainult sisering ja tegelikult Marina kaljuranna puhul? See on puhas spekulatsioon. Meil ei ole mitte mingit alust arvata ega teada, et ta et tal üldse seda kohta pakuti. Või et, et tema peale mõeldi Reformierakonna loodustajate seas. Et see on, see on niisugune ajakirjanduslik spekulatsioon. Me võime nimetada välisministeeriumist või siis üldse välisametkonnast, kaasa arvatud suursaadikute hulgast. No lõdvalt neli-viis nime, kes sobiks kohe välisministriks, kes tunnevad välispoliitikat, kes on väga kogenud, välistatud, tead, ja kes oleksid ka head administraatorid. Aga neid ei võetud või neid ei taheta. No mina ütleks küll niimoodi, et ma ei julgeks seda lühikese mingi jutu nagu eriti tõe pähe võtta, et mina arvan seda, et siin oli ikkagi nende vahetuste ja kogu sellel nende protsesside juures on, on näha, et tegelikult tehakse selliseid kaalutletud poliittehnoloogilisi käiku ja, ja nagu me enne rääkisime need ühel hetkel võib-olla ei too enam seda edu, mida, mida loodeti või tõmmata, mängitakse iseennast üle. Aga põhimõtteliselt on nii, et, et no ma ei tea, ma ei ole suurem asi vandenõuteooriate inimene, aga mulle tundub näiteks praeguses situatsioonis, et see, kas kohatise ministeeriumide lahutamine kahe ministri haldusalasse andmine selle uue valitsuse sees on tegelikult, et selline noh, omamoodi omamoodi kaval mäng, kus, kus sotsid siis part, Mer nagu tasalülitatakse, Reformierakond on väga osav olnud nende partnerite tasalülitamisel. Näiliselt nagu antimine, portfell aga. Ja, ja siis on see, et, et, et selline nii-öelda nagu see see avalikkuse silmis, mis jääb sinna raske töö ja negatiivsem osa jääb nagu kuidagi kanda mentaalselt sellele teisele poolele ja teised ja see endale võetakse siis nii-öelda siis see edukam pool nii-öelda valimiste valimiste, mul on selline tunne, et praegu nendes valdkondades niimoodi läheb ja ka ja ka sellesama julgeoleku teemal, et need kindralite tule sinna nii-öelda sellisesse avalikku pilti. On teada, et mehed on sõnakad võtta nii-öelda tõmbavad, tõmbavad tähelepanu. See on olnud väga, see on olnud minu meelest väga edukas käik. No kuulge, kaitseminister on meil, Sven Mikser, praegu julgeoleku teemad on suuresti päevakorral, aga seal on nagu täitsa vaikus sealtpoolt suhteliselt. Ja Ants Laaneotsa avaldused muidugi rebivad jällegi ühte nišši sellest ühiskondlikust arvamusest Reformierakonna kasuks. Et Reformierakond selles mõttes on väga osavalt võtnud neid uusi nägusid, uusi uusi nimesid. Temal ei ole eriti palju selliseid trummilööjad nagu viimasel ajal käibele läinud terminid trummil. Et kes on küll avalikkuses väga tuntud nägu, aga ei ole eriline mingi ala spetsialist, kellel ei ole. Reformierakond, on võtnud reeglina selliseid, kes, kes on mingi ala kindlasti autoriteedid rahva silmis. Kas Ants Laaneots, nüüd, Eerik-Niiles Kross, mis iganes tema motiivid siis ka oli, aga kindlasti ta osa seltskonna jaoks on endiselt julgeolekuanalüütik ja väga pädev, eks ole. Ma arvan, et maris Lauri on ka. Maris Lauri majandus, eks ole, selles mõttes seal ei ole selliseid telenägusid estraadi, inimesi, eks ole, ajakirjanike, mis iganes, kes iganes, kelle peale peaks, peaks nagu panuse tegema, selles mõttes. Tehnoloogiliselt jälle, aga. Jah, ja ma pean ikka vastu vaidlema, Neeme, ma ei saa teisiti, eks ole. Et ka ei saa mõistus koju ja sa ei, ei ei saa, et see poliittehnoloogiate värk loomulikult tähendab poliittehnoloogiad mängivad väga tähtsat rolli ja ma arvan, et et poliittehnoloogiate osas on Reformierakond, meil suurmeister, seal ei ole kahtlust, teistel erakondadel ei ole lihtsalt niisugust niisugust oskust või niisuguste sihukeste võimetu. Ei okei. Aga aga poliittehnoloogiatega võib ka ju mängida selles mõttes, et et kui sul on vaja teha vangerdusi, siis võib ka poliittehnoloogiliselt kaalumisel olla kaks või kolm kandidaati ikkagi ma jään enda juurde, et, et see pink on lühike ja, ja nii-öelda spetsialiste ei usaldata. Ja võib-olla on neil õigus, et mitte usaldada sellepärast et jumal teab, kuhu nad tüürivad ja, ja kus kus kala mädanema hakkab, eks ole, kui tuleb mingisugune väike pisik sisse ja nii edasi ja ongi ja ongi kõik. Aga, aga Pindi levidest näitab, näitab just seesama ministritega vangerdamine. Ütle mulle üks erakond, kusten. Tegelikult ütle mulle üks valdkond, kus on Eestis pikk pink, et tegelikult on seal nüüd Demagoogia valdkonda see on, kas on täitsa tõsine demagoogia valdkonnas on pikk pink ja see seda, seda, seda päris kindel, aga vabandust, aga praegune julgeolekusituatsioon, keegi teist nüüd ma ei tea, kumb mainis seda ja no kes meil praegu on siis välisminister? Kolm nädalat. Hiljuti oli välisminister Anne Sulling, kes käis Põhjamaade nõukogu tippkohtumisel. No see oli küll peaministrite tasemel kohtumine, seda küll, ja Rootsi peaministrile ei tulnud meie ministri nimi isegi meelde, jah, aga ta nagu tema välis Ja see tiitel, et, et see on nagu natukene keskküla lugu küll, et kui toimub selline kohtumine, kus esmakordselt vaata et läbi aastakümnete Põhjamaad arutavad julgeolekuolukorda Läänemere piirkonnas, mis puudutab kõige otsesemalt ka meid, siis peaminister ei leia võimalust sinna sõita, sest on vaja tegeleda. Jürgen Ligi Facebooki skandaali, eks ole. Et ei ole. No peaminister on muidugi olnud väga kõvasti pildis siin majandusteemadel ma pean silmas LNG asju, LNG terminali paigutust ja läbirääkimisi sooja olnud võtnud selles osas nagu täitsa nii-öelda juhtima loobunud, sellega rääkinud. Ja aga, aga hea, et ma tahaks korraks selle suurmeistri asja öelda, et suurmeistrid on meil ju tegelikult suurmeistrid, neil on teisigi suurmeistritele, on tegelikult lihtsalt erinevad stiilid, et mina pean ikkagi jätkuvalt Edgar Savisaar ka suurmeistriks. Et see kuidagi jutt läheb nende Tallinna asjade peale, aga noh, ma näen siin ka seda. See on küll tegelikult võib-olla selles mõttes natuke läbinähtav kombinatsioon, aga oma hääleta toob koju. Et see on, see on nüüd päris hilja. No nüüd on ju jälle siin Tallinnas. Me võime märgata sellist K-kohukese kordumise kampaaniat, kes on märganud selliseid busse, mis sõidavad ringi Tallinnas Keskerakonna värvides ja kus tutvustatakse, nagu ma aru saan, noori keskerakondlasi, kuigi seda välja ei öelda. Nadja Ljudmilla Ida-Virumaal ja näopilt on juures. Juriidiliselt on kõik korrektne, sest seal ei ole kuskil valimisreklaami kui sellist. Aga kõik saavad aru, mida reklaamitakse. Nägin eile ka sellist bussi, nägin eile ka sellist bussi ja kohe tõmbas pilku ka, kui päris. See on aga tulles tagasi eelmise jutu juurde, siis see, need, need käigud ei ole väga suurmeisterlikult need on lihtsalt pätitembud ja kui Eesti riigil ei ole jõudu, et selliseid pättidele, et ära lõpetada nagu tal ei ole ka jõudu, et ühte vargaplikat tuua Londonist tagasi, enne kui see asi nagu aegub, kuigi noh, siin on asjatundjad, juristid väitnud, et, et see asi ei aegu ja aega selleks on, aga, aga noh, olgu sellega, kuidas on, ta on juba tükk aega ära, eks ole. Ja samuti nende JOKK skeemide vastu, kui, kui riigil ei ole piisavalt õiget seadusandlust ja, ja ei ole ka piisavalt tahtmist, siis need asjad jätkuvadki ja ma ma sellise selliste aukude kasutajat nüüd küll ei nimetaks suurmeistriks, suurmeister on ikka see, kes nagu reformierakonnas on, seal, tagatoas on, on suurmeistrid see, mis mismoodi niite tõmmatakse, see ei paista eriti välja. Me vaid aimame, seda, me ei saa isegi eriti kellelegi nagu näpuga näidata. JOKK skeeme. Üks õnnetu suurem asi, eks ole, kus rahastamisega vahele jääda ja ja, ja kui toimus Silver Meikari näidispoomine. Ja kõik see oli, jah, see oli suur suur ämber aga, aga üldiselt tehakse seda asja väga-väga peen. Kas see, kas see meile meeldib või ei meeldi, aga seda tehakse peenelt, aga kui, kui sellised trikid on, on täiesti aasti? Noh, kas või sinnasamasse ritta. Nimetasite busse, ma nimetan Kiltsi rahvamaja, eks ole? See ei ole. See ei ole väga-väga-väga peen värk ja suur meisterlik värk. Mul on nagu süda, nagu tõrgub, nagu Aarnega ühel nõul olemast, aga see oli see, aga see raske seekord tuleb. Tuleb olla sinu väitesse. Et Edgar Savisaar on suurmeister, siis ta võib olla suurmeister kunagisele järgu saanud ja ta võib võita. Ma ei tea küla turniire kohalikke valimisi aga temast ei saa kunagi. Vaadake, ma selgitan teile natukene seda veel. Lihtsalt lugu on nimelt järgmine vaadata. Kõrvadele täiesti üle. Üleüldist üleüldist sellist poliitilist pilti praegu siis sedasama Reformierakonna edu taustal, mille me oleme siin lahti rääkinud, siis minu meelest see pilt on praegu umbes selline, et IRL on minu meelest ilmselgelt paanikas. Täiesti nad nendel on küll päris kindlad asjad, mille, mille peale nad rõhuvad, aga, aga tundub, et sellist nagu väga kandvat teemat nad nagu ei, ei ole siiamaani kuidagi kuidagi saanud, nad räägivad tõtt tõsistest asjadest, riigireformist räägivad, maksureformist, räägivad, nendel on, on siin suuri avaldusi tehtud ja oma oma üritusi ja ka sellist ikkagi ikkagi tundub, et kuidagi kuidagi nagu paaniline on see värk, sotsidest tulid, neid kontrollitakse, väidan, et neid kontrollitakse ja Keskerakond tulles nüüd selle juurde, mängib oma tavapärasele kaardile ehk siis ehk siis oma valijate häälte äratoomisele. Et kui oleks tekkinud nüüd näiteks seesama situatsioon, et et sealt oleks kerkinud esile peaministrikandidaat Kadri Simson näiteks. Ma arvan, et see pilt võinuks olla hoopis hoopis segasem, aga praegu minnakse oma neid hääli ära tooma. Jah, see, see ei too neile peaministri tooli, ma olen, ma olen selles üsna veendunud, aga nad võtavad ära oma tugeva tulemuse, oma hääled ja üks sellest nendest võtetest, mida nad kasutavad, on, on täpselt seesama seesama, seesama poliittehnoloogiline võte, millega on minu meelest seotud niisama, niisamuti see Kiltsi lahkuma küsimusel Väike-Maarja vallas, kuhu siis need raha antakse linna linna raha, kui ka siis näiteks seesama näiteks alko alkopoe teema ehk siis linna rahaga tehakse mingisugune asi, mingisugune ettevõtmine. Kuna Tallinn on niivõrd suur ja võimas siis skeem paratamatult meedia võimendab selle selle üles ja, ja oma valijatele on see on see väga tugevaks signaaliks, et nende huvide ja väärtuste nimel võideldakse. Et, et seesama, seesama alko teema keelamine tuleb täpselt samamoodi üles, et Tallinnas piisab sellest, et mõnel keldripoel siin tegevus ära lõpetada ja ja võimendust tuleb teha täpselt nii, nagu nagu tegelikult see munitsipaalpood, mis tehti, et pärast seda hakati ju rääkima suurelt toidupoodide kettidest ja millest iganes ja tohutuid võrdlusi asju tegema. Aga mis see tähendab, toob oma hääled ära, ta on kogu aeg oma hääled, radoon, teda tooks oma hääled ära, aga siis, kui ta üldse mingit kampaaniat ei teeks, aga mis tolku sest on. Ega nende oma häältega ta ei saa, nagu sa ütlesid, mitte kunagi ka ju peaministriks ja võib-olla ei saa kunagi valitsusse, et noh, veel neli aastat opositsioonis istunud Mis on tolku, tolku on see, et kindlustatakse tegelikult positsioon Tallinnas. Eino tallinn, Tallinn Tallinna, eks. Aga ma arvan, et Edgar Savisaar ei unista Tallinna linnapeast olemisest elu lõpuni ta tema unistused ikkagi peale. Ja mina ei tea ja mind üldse ei huvita, millest Edgar Savisaar unistab, aga. Aga see huvitav, millest rõivas unistab? Aga jah. Küsimus on, no ütleme, see Kiltsi juhtum on natuke nagu, nagu teistsugune. Ja kui ma loen nüüd lehtedest sotside ja IRLi selliseid abituid Kraksatusi, et nad tõstavad selle küsimuse üles ja, ja Savisaar peaks omast taskust selle 20000, et kinni maksma, siis noh, see on naeruväärne. Tähendab, võiks jätta sellised vabadused tegemata, et nemad kusagil seal Tallinna volikogus tõstavad sellised asjad üles. Ma ei tea, mu meelest on see täiesti kohtu case, tähendab, linna raha pannakse kuhugi mujale teise omavalitsuse mingisuguse objekti peale. Liigas, linnas on vaeseid või hädalisi või või, või, või katkisi, tänavaid või lasteaedu või seda nimekiri, ma võiks pikendada enne kui niikaua, kuni päike läheb looja. Ja kas seda on vähe või et see on puhas kohtukeisse. Summas ei ole üldse ju küsimus, olgu ta olgu ta 2000 20000 või kaks miljonit. Et küsimus on, on põhimõttes, miks järsku? Ja siis minna seda seda suure aplombiga veel avama. See on, see on ikka niisugune arrogantselt, et seda annab otsida ja, ja niikaua kuni meil ei ole nii-öelda kas seadusandlikku baasi või tahet selliseid asju ära lõpetada, nii kaua need asjad toimuvadki ja, ja, ja, ja hääled tulevad. Samas ei ole mitte mingisugust tähtsust, tähtis on see, et sa selle raha eest saad osta sõnumi, et riik ei tee. See on tähtis. No see sinu sinu motoorne, tore, et asja peaks viima kohtusse, aga kes seda kohtusse siis viivad siis tuleb, siis tuleb kõigepealt tuleb politseisse ja politsei ei ole ressursse selliste asjade menetlemiseks. Kohtul ei ole võib-olla ressursse samamoodi nende edasi. Ei, no kui me nii edasi mõtleme, siis me võime riigi laiali saata, ma tean küll ilma viitad sellele eeskätt sellele Pealtnägija loole, kuigi tegelikult ega, ega Pealtnägija ei avastanud ja mitte midagi uut. Kui need asjad, panin need asjad kokku ja, ja, ja kuna tegu on väga vaadatava saatega ja väga-väga heal ajal ja, ja see kõlas lihtsalt tähendab mitmekordses vastu. Aga need asjad on ju ammu teada, et seal ühel uurijal on kuni kuni 200 asja kaelas ja, ja on ju selge, et et ega inimene ei saa ennast lõhki tõmmata, et lihtsalt asjad jäetakse uurimata ja, ja ongi kõike seda tehti nuhvel meie tubli vana K-komando rajaja nii-öelda ahastava kajastuse saatel. Ja tal oli jumala õigus. Aga ega ega sellest asjad ei muutu, politseis on nii palju inimesi ära ära koondatud ja raha on niivõrd palju vähemaks võetud, et ega, ega see läheb samasse pärli keesse kui kus, kus teised juhtumid, et meie sisejulgeoleku arvelt on, on nii õudselt koonerdatud. Et see noh, piir kaasa arvatud, et et see on, see on lausa lausa kuritegelik muidugi jah. Aga see, et ta jälle järjekordselt välja tuli ja Elmar Vaher siis PPA juht, et noh, nii kurbade silmadega seda siis eetris ja suures plaanis ütles, et tema, tema vahendid on kõik ammendanud ja tema ei saagi enam midagi teha, siis vaatame kaua-kaua Vaher siis selle asja eest ka ametis, on ta ta julges sedagi nii kõlavalt tunnistada, aga ka väga tubli No ega järgmisel päeval aga otse-eetris olnud sise, siseminister Andres Anvelt ka mingisugust lahendust välja pakkunud, selles mõttes, mis oleks nagu justiitsminister, vabandust, jah, justiitsminister, et mis oleks nagu niisuguse talupojaloogikale arusaadav, tema loogika oli hoopis see, et tegelikult tuleks vähendada Nende kuritegude nimistut, millega üldse politsei peaks tegelema selle asemel, et arvata, et tegelikult peaks politsei nagu raha juurde saama, et ta saaks nagu palgata rohkem uurijaid, maksta neile rohkem palka, et nad saaksid oma tööd professionaalselt ta selle asemel hakkame mõtlema selle peale, et missugune on see kuritegu, mida võiks nagu kustutada nüüd sellest kuriteoregistris, et jumala eest ei peaks keegi sellega tegelema. Et las inimesed ise, no mai tea, markavad turvafirma, eks ole asjaga tegelema, see, see minu arust. Tema äraspidine, oma idee ja tegelikult see on levinud juba ammu oli see, et kriminaalasjad, mõned kriminaalasjad või kriminaalkaaslased võiksid olla tegelikult väärteod ja ja siis ei peaks neid ka selliselt selliselt menetlema. Nagu raskeid kuritegusid iseenesest on, on seal mõttel ju muidugi ka jumet, ainult et uurima peab ikka. Ja, ja ressurssi on sellele vaatamata, kas üks paragrahv asendada teisega ja uurivad, peab igal juhul neid, aga, aga seda seda ei ole. Andres Anvelt, et natuke tahaks ka kaitsta, et ma lugesin seda Postimehe arvamusportaalis eile vist ilmus üks artikkel nemasulast, eks ta natuke selline valimismaiguline ole ka sammud siseturvalisuse päästmiseks, kus ta siiski toob välja selliseid erinevaid erinevaid lahendusi selle, selle selle selle küsimusega tegelemiseks, et, et noh, et riik siiski saab nagu, nagu nagu midagi ära teha ja ma ütlen, et seal on selline üsna üsnagi, üsnagi põhjalikult. Tegelikult ta seda asja kirjeldab siin, et ma ei hakka seda siin ümber jutustama, igaüks saab selle selle nagu ise üles otsida, aga selge on see, et iga süsteemiga on ju nii, et et mõnes mõttes on väga tore, et kui me vaatame seda, et teeme efektiivsemaks, efektiivsemaks, efektiivsemaks ja ühel hetkel on see, et see naljakal kombel tekib selle selles süsteemis nagu mingisugune süsteem läheb ise nagu, nagu puruks selle selles ja minu meelest seda, see on natukene juhtunud meil kahjuks sellises väga karmis valdkonnas ka nagu. Nojah, üks asi on see, et rahasid on ära võetud ja muudkui toimub, üks lõpmatu saneerimine ja kokkuhoid see on, see on selge, raha on vähe ja, ja kuskilt kuskilt peab seda kokku hoidma. Aga isegi sellised asjad nagu niisugused põhimõttelised otsused, seesama, kui me võtame selle piiri küsimus, eks ole, nüüd RMK on üles kaevanud, palju sellest skandaalist möödas on, kui Eston Kohver, eks ole, ta istub juba juba tükk aega refortavus. Kui need asjad tulid, tulid avalikkuse ette ja, ja avalikkus teadvustas endale nii-öelda täie tõsidusega, et, et piiril on asjad mädad. Nüüd oleme jõudnud siis siia, siis teatati, et jah, RMK hakkab tegelema piiri puhastamisega ja no meil on seal ju igavene hulk piiri. Eesti mastaabis ikka ikka väga palju nüüd alles äsja oli uudis, et RMK on suutnud ära puhastada umbes kaks kilomeetrit. No mis sellise tempoga me jõuame veel 30 neljad valimised ära ära pidada, enne kui kogu see piir saaks ära puhastatud. Milles, milles on peamine probleem on see, et et piiriäärsed alad on antud erakätesse kaasa arvatud ka ka siis mitte väga sõbralikes kätesse. Ja, ja nende nii-öelda tagasisaamine või võõrandamine, see võtab palju, palju aega ja RMK ei saagi midagi teha, muidu võiks ju buldooserid töötada öösel ja päeval. Aga lihtsalt ei, ei saa, sellepärast et õiguslik sein on ees. Tähendab, kunagi on tehtud vale otsus, mis siis nüüd uute juhtumite valguses on alles välja tulnud ja, ja ongi kogu tarkus tähendab keegi kuskil kunagi, kas valitsus, minister, ministeerium, kes iganes on teinud kunagi põhimõtteliselt vale otsuse? Nojah, ma lugesin seda, Hanno Pevkur intervjuud ka ja ta muidugi muidugi räägib seal nagu nagu õigeid asju, aga ma ei näe, ma ei näe nagu seda, et, et see süsteem oleks kuidagi olnud selline tegelikult tegelikult nagu jätkusuutlik, et, et kuidagi on, on selline kõik, on see kuidagi kampaaniamaiguline praegu, mis, mis, mis nagu toimub pärast seda, just, mis hakkas toimuma pärast Eston Kohveri seda, seda juhtumit. Et nüüd justkui päästama, aga teisest küljest on ka see, et ega ei saa salata, et, et see aasta, mis nüüd varsti lõpeb, on, on maailmas ikka päris palju palju muutnud ja, ja, ja me ise, kes me rääkisime, et vot näed, meie siin oleme targad, aga läänes ei saada nagu midagi aru, eks ju. Et tegelikult me ise elasime ka tegelikult mõnes mõttes ikkagi mingisugustes asjades mullide seisev, mingit mingitki koha pealt nihutasime prioriteet ära. Kõik oli just nagu hästi, kõik oli väga rahulik ja loomulikult, siis on ju väga suur kiusatus ka raha kokku hoida, mis me seda piiri künname ja valvame eriti kui kui kõik on hästi. Ei, no kuule, me rääkisime ju sellest, et ikkagi seesama, et viisavabadus on tulemus Venemaaga kohe euroopaline. Ainult repliigi korras, kuna ma olen suurusele Skandinaavia krimikirjanduse sõber siin viimastel aastatel olnud ja ma olen lugenud Väga väärt lugemisvara. Ma olen lugenud väga palju näiteks sellise kirjaniku Henning Mankelli vallandari lugusid, siis siis tuleb välja, et Rootsis on näiteks polist politsei rahastamine ja õigemini sealt rahade ära võtmine polnud probleem juba aastaid ja aastaid ja seal maadelt maadleb politsei täpselt samasuguste probleemidega nagu meie, meie politsei. Kaitsevägi samamoodi just pealinna tagasi tulles võib-olla ainult korraks, väga palju aega meil siin ei ole, võiks rääkida, rääkima jäädagi sellel teemal, aga kindralit mainisite, eks ole, see, see pehmo küsimus on viimasel ajal hästi atraktiivne ja selle kulul heidetakse nalja. Aga et noh, Reformierakond 20 ja seal on nüüd siis ka nende ridades kandideerimas valimistel kaks kindralit, kaks endist kaitseväe juhatajat. Ja mehed, need, kes nii-öelda ei ole broilerid vaid, vaid tõesti, kes on, kes on teinud läbi selle selle kooli sõjaväes ja tõusnud kõige tippu. Aga vaat kui huvitav, et seal nagu need poliittehnoloogiaid väga ei tööta, et kui kõva mees ütleb kõva sõna, siis see, see levib ka väga, väga hästi. Üks poliittehnoloogiline nipp võib-olla, aga see vist lõhnab rohkem nagu vandenõuteooria järele, et et teades ühte ju tundes läbi oma oma põhitöö ju päris hästi ja teised natuke vähem, siis eks need sõjamehed ole muidugi natukene lapsesuud ja eks nad oma kindralipagunite varjus võivad ju kärgatuda ka mõnikord täiesti täiesti kontrollimatult, mida, mida mõlemad on siis teinud. Et noh, üks üks, põhjustades sügava solvumise pehmude hulgas. Et nad ei ole pehmad ikka, kuna, kui nad ei ole armees teeninud ja et naised võiksid neid vaadata küll kuigi nad nendele nagu midagi mehelikku sellest puudu, eks ole. Ja teine, teine lihtsalt käratades nii-öelda oma oma uues, uues staatuses, et praegune kaitseväe juhataja on ühe, ühe erakonna marionett Kindrali kindrali kuju näiteks sellistes teatud tüüpi Hollywoodi filmides, see on ju täielik stereotüüp, eks, et ta tõuseb käia mõnes mõnes mõnes filmis on ta selline nagu, nagu negatiivne kangelane oma selle selle Muskil näitamisega teises filmis on ta jälle positiivne kangelane nii-öelda, et nad on üsna sellised jah, selles mõttes nagu mustvalged mustvalged tüübid ja mina arvan küll, et, et kui see ei olnud nüüd väga läbimõeldud tehnoloogia, siis no seda, missugused on härrasmehed, on Ants Laaneots, Johannes Kert, ma arvan, et seda. Ta teadis nagu Reformierakonna tagatuba väga täpselt ette, aga mina ütleks nii, et et Reformierakond on praegu hetkel seis selline, et neil on nii, nii pehmode vallas omad kandidaadid, kes võtavad ära pehmale hääled kui ka need, kes siis nii-öelda on need nii-öelda justkui teised teisel poolel. Tegelikult pehmade küsimus, naersin ka tammume siin rõõmsalt, oleme läinud sellesse poliitilise terminoloogia sohu ja et kes mida ütles ja kuidas ütles, aga tegelikult see pehmade küsimus on ju hoopis eksistentsiaalse, on küsimus ja kogu selle diskussiooni ju algatas ei keegi muu kui Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee kes avas selle pehmo teema hoopis teisest aspektist. Kui ta ütles niimoodi, et kui meestele lasta olla mees ja naistel naine, siis see mõjub väga rängalt meeste tervisele. Ja ma lausa tsiteerin. Kui me kasvatame järgmise põlvkonna pehmudeks, siis me kasvatame neid vaimseteks, invaliidid, eks mille tagajärjeks on erinevad haigused. Sinu Postimehes on see, see, see artikkel ilmunud, et et see on nagu nagu põhi, nagu põhiküsimus, et noh, see, mis kindral ütles, tema rääkis sõjaväes teenimise kohta, eks ole. Aga sellel pehmo teemal on tegelikult väga sügav sisu. Ma ei tea, kas me selles saates Ja vaat see artikkel on jäänud kahe silma vahele, aga ma, ma loen ta kindlasti läbi, aga ka saadik tahab sellega öelda, et mees peab olema. Missugune mees? Ei mees küll jah, aga defineerime nagu täpsemalt, et kas mees peab olema karvane vahel võtma viina ja andma andma mõnikord ka lõuga mõnele, kui, kui asi seda väärt. Endal peab lihtsalt olema mehe roll, mis on traditsiooniliselt olnud mehe roll. Ma ei tea, kui sinu ettekujutuses on selleks lõuga anda ja nagu napsina oleme jaganud nagu. Ma ütlen veel kord, ma ei saanud sel teemal vaielda, sest ma pean selle artikli läbi lugema. Ei, see oli lühike arvamus ega seal väga pikk. Nojah, aga Kert väljendas seda oma arvamust muidugi ja tõstis üles tohutu pahameeletormi, et et kas meie ei olegi siis mehed, kui me pole nagu sõjaväes käinud, et mina olen sellel seisukohal, ütleme nii, et natuke leebemaks vormis, aga, aga põhimõtteliselt sama, et, et noh, see ei puuduta enam nüüd nii-öelda naiste naiste krabamise seisukohalt sõjaväes teeninud pagunid olnud mehel mees on kõvem mees, aga üldiselt see sõjaväes käimine mulle väga-väga sümpaatne ja, ja ma arvan, et tüdrukud võiksid ka läbi käia. Et noh, see on täitsa uus idee, mis on esialgu intellektuaalselt ainult huvitav. Aga, aga küll ta kunagi jõuab sinna sinna, kus ka Põhjamaad on, nii et. Aga vabatahtlike hulk vabatahtlike naiste kaitseväes. Sõnad tegelikult Islandile, sõjaväge, üldse norrani Norras ja, ja, ja Islandil on ainult ainult rannavalve, mis on sama tugev kui mitte tugevam kui kui Eesti merevägi kokku. Ja meil on saate lõpuni natukene veel aega, et me oleme siin riigi rahakotiraudadest rääkinud, et riivamisi et üks, üks koht, kus siis nüüd riigi rahakott peab ikka lahti minema ja tõenäoliselt mingil märg On juba läinud, aga peaks minema veel rohkem või, või tõenäoliselt läheb veel rohkem on siis nii-öelda selle infosõja peale, ehk ehk siis meile on tulemas eestikeelne kremli hääl. Ja, ja valitsus siis, kui ma nüüd õigesti mäletan, siis 20. selle kuu päeval siis hakkab arutama või, või lausa juba mingeid esimesi otsuseid tegema siis vene keelse telekanali asjus, mis peaks siis moonduma sama maja rüppe, kus me praegu istume, ehk siis rahvusringhäälingu ühe ühe lisakanalina televisioonis. Ja, ja vot see on, see on nüüd koht, mis kindlasti vajab väga tõsist arutelu, et seni me oleme rohkem piirdunud, niisuguste mustvalgete klišeede ka on vaja ei ole vaja. Ja et mis see, mis see nagu kaasa toob, milline see, see kanal peab olema ja kuidas, kuidas ta, millised on tema šansid üldse ellu jääda. Aga mulle tundub, et, et esialgu klišeedest kaugemale jõutud ei ole. Vaikus ei mina puha selle kohta lihtsalt oma arvamus, mis, mis ei toetu mingitele sellistele sotsioloogilistele uuringutele või, või faktidele, vaid pigem sellisele pikaajalisele kõhutundel, et minu arvates sellest Kas tuleb või ei tule, eks ole. Millest on küsimus ikkagi selles, kas sellest on kasu? Ei ole. Ma lihtsalt arvan, et Eesti riigi ressurssidest ei piisa selleks, et sellest telekanalist oleks siin elavate venelaste meelsuse kujundamisel kasu. Ma ei arva seda, ma millegipärast ei usu, ma arvan, et see on tühja visatud raha. Ainukene võimalus, kuidas oleks, kuidas, kuidas saaks seda meelsust, mis siin valitseb, ütlesin ida pool, eks ole, sinna kremli poole vaatamist muuta on, on ainult see, et riigis on hea elada kõigis korralikud palgad, ka Ida-Virumaal on korralikud palgad mõistlik integratsioonipoliitika, mitte pealesurumine riiklikul tasandil suhtlusvormid ja rohujuure tasandil. Aga ma millegipärast ei usu sellisesse sellisesse propagandaprojekti. Nojah, aga ega ei saa ju ka siis öelda, et üldse, et ma ei tea, rahvusringhääling on nagu läbinisti mingisugune propagandaprojekt, ma arvan, et rahvusringhäälingul on ka praegu ju tegelikult selliseid osi, mis ei ole väga, väga nagu jälgitavad, eks ju. Et nad ei ole, nad ei ole massiliselt jälgitavad, aga mina, mina arvan küll, mina olen selles suhtes nagu eriarvamus asjale massiliselt tõlgitavad. Rahvusvaatajanumbrid on just nimelt, et ja, ja see ei olegi otseselt eesmärk alati tingimata, et rahvusringhäälingul on ju, on ju. Avalik-õiguslikule ringhäälingule on hoopis hoopis teised eesmärgid laiemalt, eks ette ja minu meelest minu meelest sellesse komplekti sobiks kanal küll küll. Kas me, kas me jaksame, ma ei tea, kas me jaksame, see on kallis projekt. No seal on jah, seal on, seal on mitu-mitu, sellist momenti, üks asi on. Tähendab, kanalit ei ole mõtet teha, kui teda ei vaadata. Ma kindlasti ei arva, et seda hakatakse nüüd seal tekib mingisugune vau-efekt, et nagu me avame, nii vaataja hordid taga kindlasti ei ole. Võib-olla see sissetöötamise aeg on kolm aastat, võib-olla on viis aastat, aga võib-olla on 10 aastat mis tähendab seda, et riik nii vaene, rikas kui, kui ta on, Peaks sinna siis panema kogu aeg raha. Praegusel ERR-il ei ole ei tehniliselt ega ka muus mõttes nii-öelda ei, neid me ei saa teha seda olemasoleva ressursistruktuuri kõrvalt. Jumal hoidku, kui seda hakatakse tegema arvelt. Ma arvan, et nii palju oidu on ikkagi vähemalt igas peas, et mitte teha seda, seda olemasolev arvelt, aga, aga kõrvalt isegi kõrvalt ei ole võimalik teha, see tähendab väga suuri mahukaid tehnikaoste. Ja, ja selle selle käivitamine võib aega võtta väga-väga palju, kui me vaatame nüüd nagu, nagu poliitiku seisukohalt ehk rahajagaja paraku see see raha tuleb riigieelarvest ja raha jagab siis noh, alates tagatoast kuni siis riigikogu suuresaalini välja seltskond. Et kui ta vaatab nendele vaatajanumbritele otsa teisel aastal pärast kanali avamist ja loeb sealt numbreid üks ja 1,5 ehk siis 10000 15000 20000 vaatajat ja vaatab kolmas aasta ja vaatab neljas aasta ja, ja on täiesti loomulik, et, et tekib mingisugune niisugune noh päris päris, isegi võib-olla konsensuslik lähenemine, et aga mis me sellisest kanalist peab, paneme ta kinni ja eriti kahetsusväärne on siis, kui see tekib, kohe oodatakse mingit mingit imet kohe imet ei sünni. Teine asi on selle kanali sisus. Et kuidas ikkagi, mida sinna panna, et, et see ei mõjuks niukse avasti rumala propagandana, nii nagu seda teeb meie idanaaber. Et seal ei valetata, et seal oleks võimalik kritiseerida nii erakonda või erakondi võimulolijaid ja ka riiki, kui midagi on, on tegemata, et seda ei, ei tembeldatakse kohe eesti rahva ja Eesti riigivastaseks asjaks. Piir kus see tõmbamine käib, et mis on nagu siis noh, lubatud ja, ja kus on see nagu see see, see punane joon mille ületamine toob kaasa juba mingisuguseid sanktsioone, kas siis saadete mahavõtmist, saatejuhtide karistamist või, või kogunisti kanali sulgemist, see on tegelikult õhkõrn. See piir on, on väga-väga niisugune udune. No vot kohe Hannes töötama mitu mitmeid kordi ETV-s juhtivatel kohtadel ja sul on nagu pilt, et sellest toimimisest väga hästi selgelt nagu põhjendusi praegu lahti, selle, mida mina ütlesin kõhutunde pealt väga elegantselt, et sa võiks kirjutada väikese raporti sellele. Ma arvan, et see ei ole olnud juhtivatel kohtadel, aga ma, ma, ma kujutan ette, kuidas need asjad käivad, olles selles majas ringi liikunud juba mõned aastad, et, et lihtsalt kiusatus teha midagi kiiresti ja ruttu ja kui me, kui me sinna, kui me selle kanalid taha ei saa väga head noh, ütleme ülekantud mõistes poliittehnoloogiat väga tugevat ideoloogiat ja, ja väga head juhtimist siis ja vot siis ma ütlen ka, et seda, seda kanalit ei ole mõtet lugeda. No ma võtaksin selle asjaga kuidagi kokku, niimoodi ma siin erameedia esindajana oma, aga ma ka kodanikuna ma ütleks nagu niimoodi, et minu meelest on ikkagi mina olen nagu tugeva ERR-i poolt, minu meelest on seda Eesti on vaja ja see ja see tähendab seda, et r-i programme ja näiteks ikkagi rahastama nagu pikaajalises perspektiivis. See, see ei ole. Sellised asjad, et aga seda, seda see seerumi lõa otsas olemine asemele tänane teema, selle otsas olemine muidugi seab igasuguseid piire meie meie tööle. Kuulge, aga nüüd ma olen mitu korda ähvardanud, et meie saade hakkab lõppema nii tangi läbi. Neeme Korv, Peeter Kaldre, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvast teenimas ja ja soovime teile siis ilusat nädalavahetuse jätku.