Vasar vasar alasile, löö. See ei ole nõukogude aja nostalgia. Vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere, algab järjekordne vasar ja Nad hoiavad täna Peeter Helme. Urve Eslas tere, Urve tere ja arhitekt Toomas Paver. Tere. Meie tänane põhiteema on ka sellenädalast sirbis suurelt esil. Teemaks on siis palju kära tekitanud, et detailplaneering, mis puudutab kultuurikatelt ja Eesti kaasaegse kunsti muuseumit, ma tean, see kõlab väga segaselt ja keeruliselt, aga me katsume selles keerukuses mingit selgust luua. Ent enne, kui jõuame, siis tänase põhiteemani kuulame ühte väikest intervjuud, kus räägib ajaloolane hoolakmertel smann sellest, et Eesti NSV poliitilise sõjaväe julgevad kui majanduskunsti, kultuuri ja teaduse eliidi tulud ületasid keskmisi sissetulekuid 10 kuni 30 korda. Saksa ajaloolane, kes töötab Tartu Ülikoolis, räägib siis ajaloost ja viib meid korraks minevikku. Aga tegelikult tuleme sealt ringiga tänapäeva tagasi. Olaf kirjutad sellel nädalal Sirbis artikli sotsialism, ekspluateerimine ja sotsiaalne ebavõrdsus kus tuleb juttu majanduslikest kääridest, nõukogude ajal. Nagu selgub, ületasid Eesti NSV jaga muu NSV Liidu eliidi tulud, keskmisi sissetulekuid 10 kuni 30 korda. Ütled enda artiklis, et kujutage ette, kui keegi teeniks tänapäeval 10 kuni 30000 eurot ja saaks veel lisaks muid privileege nagu näiteks tasuta auto või pääsupoodidesse, kuhu lihtinimesed ei pääse. Tõsi, nende sotsiaalne ebavõrdsus oli oma tipus Stalini ning toonast töötingimused olid mingis mõttes isegi hullemad 19. sajandi Ameerika lõunaosariikide istanduse orjade omadest. Tsiteerin Stalin jaga mao kujutasid nimelt, et tööjõudu on külluses ja kui ka ohverdada mõned miljonid kõrgema eesmärgi nimel, siis ei ole see tõsine probleem. Istanduse omanikule oli aka iga ori suur investeering. Ta maksis sama palju kui tänapäeval auto. Hiljem muidugi sa räägid pärast Stalini surma olukord muutus, aga kõrged relvastuskulud ja tohutu raiskamine jäid püsima ja koos nendega ka rahva üldine vaesus. Õppetunnina tänapäeva kohta nende artikli lõpus, kritiseerides tänasel päeval õigustatult turumajanduses valitsevat sotsiaalset ebavõrdsust ja teisi sotsiaalseid probleeme ei tohi vastupidiseid näiteid täna esitada riigisotsialismi. Ja kas need on need asjad, mis sa välja tood, olid ka sinu kui uurija jaoks šokeerivad või on siin ikkagi tegu selliste majandusajalookäibetõdedega? Esiteks osa osa asjadest, mida ma veel ja toon, on nii-öelda juba 10 või 20 aastat tuntud või isegi esimesed CIA uuringud avaldati viiekümnendatel buss 60.-te alguses, hästi, mingisugune ettekujutus oli olemas. Üheksakümnendad kui arhiivid läksid lahti, täiendasid need informatsioonid ja noh mul on üks väike Tanud Est kõik enam-vähem mis on artikli sees, on juba kuskil avaldatud puhta, et tavalised inimesed seda ei tea ja uurija, kes tegeleb mõned aastad stalinismi, ka ei saa olla šokeeritud vaesusest, viletsusest ja ebahügieenelistest, oludest ja näljasurmade eest, noh see käib asja juurde. Kärheoks, aga kas sulle tundub, et me elame tänapäeval sellises olukorras, kus me tihti unustame ära need minevikukoledused tänapäeva ebakõlade kõrval ja peaksime neid võib olla rohkem meeles pidama? Kui ma näen, et inimesed tulevad välja vega utoopilised ideed, aga siis tuleb alati Rakendatud ja selleks tavaliselt kas päriseks või vaeseks või sõjaliseks Es teise sõnaga utoopilised ideed võivad olla väga ohtlikud. Ja kui näen, mis see uus vasakpoolsus tähendab, mis ka see uus. Kas sulle tundub, et tänapäeva Eestis üritatakse ka mingeid utoopilisi ideid rakendada ja ma ei räägi praegu mitte ainult sellest, mida kuskil interneti mõttevahetuses avaldatakse, vaid nii-öelda riigi tasandil? No riigi tasandil ütleme niiviisi, mina arvan, et üheksakümnendatel aastatel oli see neoliberalistlik Kurs täiesti õige ja kõige parem ja kiirem viis seda postsotsialistliku transformatsiooni läbi viia. Aga tänapäeval on niisugune reformide Huldsus ja neoliberalismi hüüdsus, et võiks aeg ajad peatuda ja küsida, kas on see järgmine reform üldse vaja või teeme ainult reform reformi pärast. Ja kas meie ühiskonnas on vaja, et niisugune ebavõrdsus nagu tänapäeval on Eestis? Kas me tahame niisugust ebavõrdsus vaid tahame natukene värtsamad ühiskonda? Aga kuidas siis seda võrdsust sinu meelest võiks saavutada? Ma arvan, et juba targemat miinimumpalgad, kõrgemad maksuvabamäärad ja sammud, tee ka Krargema üldine tulumaksumäär, et riigil oleks üldse rahas seda, et midagi ümber jagada. Need kolm ettevõtmised võiksid aidata seda ebavõrdsust natukene vähendada. Ja kas teiselt poolt võib olla ka nii, et kui tõesti tehakse pidevalt reforme reformide pärast, siis see vähene raha kulubki ära sinna selle asemel, et seda kulutada stabiilsema riigi ehitamiseks? See võib vahepeal juhtuda, et no puhtalt, mina töötan nüüd üle 10 aastat ühe väga ilusa eesti institutsioonis. Ja ma olen päris palju igasugust väiksed reformid nainud, keda testi ainult reformima pärast ja kes ei viinud kuhugi. Ma tütar Tartu Ülikoolis Intervjuu lõpus jäi kõlama mõte, et Eestis kiputakse Reali reforme tegema reformide enda pärast ei lasta asjadel loomulikult areneda. Kas meil on nüüd siin selle kultuurikatla ja Eesti kaasaegse kunstimuuseumi tulevikku puudutava detailplaneeringu muudatuse näol tegu ka ühe sellise reformiga reformi pärast või on siin ikkagi midagi muud mängus? Mis seal täpselt taga on sellise ootamatu meelemuutuse ja plaanide muutumise ja selle tekkinud konflikti taga, seda tõenäoliselt tulevased ajaloolased. Kultuurihuvilised saavad välja selgitada küll, aga Tallinna linnavalitsuse varasem käitumismuster. On pigem jätnud mulje, et seal ei ole ei mitte reformid ei, mitte avalik huvi, vaid tõenäoliselt erahuvi kusagil taga. Siin võib mõelda üldisemalt tegelikult selle planeerimise Eesti riigi planeerimissüsteemi peale, see ei ole ainult Tallinna linna teema, vaid vaid ka tegelikult ka kogu riigi ülesehituse teema. Et vaat kui seostada selle reformi mõttega sinna planeerimises on päris palju sellist sellist mõtteviisi, et et kui me hakkame mingisugust maatükki planeerima, siis siis võtame seda, käsitleme kui uut keskkonda ja joonistame kaardile mingisuguse ruumi, mis mis ta võiks olla ideaalne, uus, iseenesest, väga sageli paljudes kohtades mingitel tühjadel aadel tühermaadel on, see on see täitsa mõistlik arhitekt peabki looma uue aga selle kõrval muidugi ei tohiks unustada seda, et meil on Eesti linnad, on, on tegelikult olnud ju ei kasva, meil seda päris uut tekitada on vaja väga vähe. Meie elanikkond ei kasva, meil ei ole eriti vajadust selle uue tekitamise järele ja me peaksime eelkõige tegelema sellega, et kuidas seda linna, mis meil juba on seda paremaks muuta. Ja seal tuleb kindlasti näha kõike seda et mis juba toimib selles mõttes, meil on hästi palju igasuguseid tühermaid linnade sees lausa kesklinnades suuri kasutamata maa-alasid. Et meil majanduslikku jõudu ei ole nii palju, et isegi neid ehitada üles korralikeks linnakeskkondade, eks, ja seda enam on väärt nagu need asjad, mis toimivad siin selles kultuurikatla aias. Jah, on, on nagu üks näidetest. No aga äkki olekski võib-olla oluline päris asjade algusesse minna, et kui me nüüd räägime siin sellest, et meil on tegu ühe Tallinna linna kuuluva maa-ala planeerimisega, mis peaks kuidagi suhestuma teiste maadega sest noh, millest me üldse räägime, Lähme päris algusesse. No tegemist on siis kultuurikat laiaga ja, ja kaasaegse kunstimuuseumihooviga nende kõrvalhoonetega selle piirkonnaga, mis on siis mere ääres linnahalli lähedal ja, ja praeguseni on seal siis olnud selline kultuuriala tõenäoliselt üsna paljud kuulajatest teinud seal kultuurikatla aias suvel, kus on siis erinevad teatrietendused, erinevad kontserdid, kokkusaamised, seal on, saab vahetada raamatuid, saab lihtsalt juttu, rääkida? Saab pink ongi mängida, kui on huvi, ühesõnaga selline kultuuriline koht, kogunemiskoht, kus saab üksteisega suhelda ja vaadata erinevat kultuur ja seda kultuuri teha. Linnavalitsuse plaanide järgi peaks nüüd see ala muudetama hoopis ärimaaks ja sinna peaks tulema, seal on niisugune suhteliselt massiivne 13000 ruutmeetrine äripind. Siin on veel üks probleem, on see, et muudatused viidi sisse suhteliselt järsku üsna viimasel hetkel, enne enne, kui, kui kopp piltlikult öeldes maasse lüüakse. Ja oli varasem plaan, mis pidi arvestama seda, et, et sellised selle piirkonna sihuksed, kultuurilised funktsioonid säilivad. Aga nüüd tundub, et sellest küll enam suurt midagi järgi ei ole. Jah, nii ta on, et. Et siin võib muidugi võtta ka selle tausta, et ta ei tea, kas see on päris äkitselt isegi tekkinud, et see võis muidugi olla ka niimoodi, et et see mõte oli juba pikemat aega ohused. Et linn seal munitsipaalomandist üks endale nagu selles mõttes aru saada, et see, see maa ei ole seotud ühegi eraarendajaga, linn teeb kõik otsused siin ise, et nad otsustavad, nad tellivad planeeringud, nad kehtestavad ja nad on ka maaomanikud, et nad, nende, nende käes on kõik võimalused otsustada. Ja, ja siin on võib-olla seos üldisemalt selles mõttes, et. Nii linn kui riik ja mitte ainult Tallinn, vaid ka teised linnad väga sageli käsitlenud enda omandis olevat maad kui tuluteenimise allikat, noh, ütleme eelarve täitmise vahendit. Ja, ja vot, see on üks väga põhimõtteline viga, millega tegelikult ruumilise planeerimise süsteemid sageli Nagu rikutakse ära, et et linn peab suutma omaenda omandis maa baasil tekitada piisava alati kõigepealt tänavavõrgustikku, mis on muidugi olemas enamasti ja mida, mis peab ka edasi arendama, siis piisava sotsiaalse taristu, nagu on koolid või lasteaed, spordiväljakud aga kultuuriobjektid ja kuni selleni välja, et lihtsalt avalikku ruumi, mis linnas elanikele normaalseks igapäevaeluks vajalik kodu lähedal piisavalt kättesaadavad, kas või vähemalt laste mänguväljakud, aga võib-olla palju muud igasuguseid mõnusaid kohti võtta, selle seisab tekkida üldjuhul ikkagi avalikus omandis maa baasil, noh ütleme, kui ta tekib erand omandis maa baasil see erand. Ja ja vaat, kui nüüd hakatakse avalikustama omandis maad käsitlema kinnisvaraobjektina müügiobjektina, siis tegelikult pöörab süsteemi nagu pahupidi. Et linn ei täida oma rolli. Aga teisipäeval andis vikerraadiole intervjuu ka Tallinna ettevõtlusameti juht Kairi Teniste, kes muuhulgas tõi välja ka need avalikud hüved, mis nüüd selle kõnealuse maa erakätesse andmisega kaasnevad. Nimelt ütles, et linn tuleb avada ja et see detailplaneeringu muutmine tooks endaga kaasa. Ja siis ütles ta veel seda, et linna huvi on selles, et see kinnistu tehtaks tervikuna korda ja tsiteerin, me peame nägema seda rahalist võimekust, täitsa kinnistu saaks korda tehtud, ehk siis ta ütlebki seda. Selleks, et need asjad korda tehakse, tulebki seda maad erakätesse anda, sest muidu ei ole rahasele. Siit ilmneb selline. Võib olla tegelikult siin peaks majanduslikult majanduslike terminitega isegi rääkima, vaid või rahanumber näitega. Et ütleme, selle nii suure ärihoone ehitamine sellele kinnistule maksab 10 kuni 20 miljonit eurot. Selleks, et see toimiv kultuurikatla aed, mis tõepoolest ta seal on lagunenud ehitisi ja mis mis head välja selleks, et kasvõi nagu nii-öelda elementaarselt korda teha, see võib olla maksaks 1000 korda vähem ütleme, 10 kuni 20000 eurot näiteks. Et selles mõttes siin noh, me räägime totaalselt erinevates suurusjärkudes, et korda tegemine on võimalik muul viisil. Muidugi oleks ilus, kui see maatükk muidugi areneks ja edasi selles mõttes, et sinna ehitatakse kvaliteetseid ehitisi. Ja aga see ei ole võib-olla see praegu see kõige tähtsam. Et kui ta ikkagi maha müüakse ja ärimees ehitab sinna mingi kalli raha eest mingisuguse asja, et vot seal tekib tegelikult see küsimus, et kas see on see merele avatud, Tallinn, mida me tahame? Tomas sinu jutust sellel arvutil arutelul, mis selle kultuurikatla aia ümber linnavalitsus toimus? Minu meelest kõige toredam lause, mis sa ütlesid, seal oli see, et alati ei olegi see raha, mida vaja on, et asjad toimiksid, küll on aga vaja kohta, et asjad toimuda saaksid. Ja see on küll niisugune seisukoht, millega on üsna keeruline mitte nõus olla. Ma tahaks siia juurde tuua kaks aspekti, mis sellega seonduvad. Ja kogu selle diskussiooniga üks on see, et, et tõepoolest see majanduslik kasu jaagul tuuri erinevus. Sest ega neid ei ole päris mõõdupuuga võimalik hinnata kultuuri ühtse majandusliku kasu järgi üsna keeruline hinnata ja kõik need sellised majandusterminoloogiat, mis on toodud kultuurist rääkimise juurde näiteks nagu kultuuritarbimine, eks ole, loovtööstus ja nii edasi, et need on rakendatavad võib-olla alles siis, kui kunstnikul on see töö valmis ja siis tuleb see turustamine turustamise pool, eks ole, või see inimese poolt siis ta loeb näiteks selle raamatu läbi või läheb teatrisse. Aga muus osas on ikkagi need kaks maailma üsna erinevad üksteisest. Ja see, et vaadata nüüd kogu seda kultuuri poolt sellise majandusliku efektiivsuse mõttes see on juba iseenesest veidike veider ja üsna selline üsna selline, võib-olla kultuurielu hävitav, aga isegi sellisel juhul isegi sellisel juhul, kui me tahaks seda kultuurikatla aeda vaadata puhtalt efektiivsuse mõttes. Kas sellisel juhul ei oleks minu meelest selle kinni panemine sugugi suur aktiivne? Sellepärast et see on üks selline paik nüüd kus on hakanud toimuma väga huvitavat sisemised protsessid nende inimeste puhul, kes on sinna sinna hakanud kogunema, et kultuuriinimesed. Ja seetõttu ta on olnud selline väga efektiivne paiku, kui ta on ja mitte üksnes sellepärast, et kultuurisündmused seal toimunud, aga ka sellepärast, et seal on toimunud selline maailma selliste rahvuspõhiste sotsiaalsete erinevuste justkui leevendumine, see on minu meelest võib-olla selle kõige kõige huvitavam nähtus. Näiteks ma olen olnud tunnistaja seal, kuidas kultuurikatla aias, üks marurahvuslusest kirjanik saab siukseid tõsise ja südamliku jutu peale sihukse sisserändaja pojast muusikuga. No ma võin siiski öelda, et kirjanik ei ole oma seisukohti selle vestluse mõjul küll muutnud Aga sellegipoolest vestlus toimus, vestlus toimus ja kõik kusid sõpradena, ehk siis mingi diskussioon tuleb välja, et on siiski võimalik, eks ole. Näiteks seal tegutseb pimedate teater, mis on jällegi selline koht, kus, mis, mis on jälle selline selline ettevõtmine, kus sellised sellised erinevused ühiskonnas tuuakse nagu inimestele kätte aitäh. Ja see jälle laiendab inimeste maailmapilti väga selgelt ja väga konkreetselt, ehk siis, et see on tohutult tore koht, kus näiteks õpitakse keeli kus erinevast rahvusest inimesed selleks, et saada jutu peale ja üldse mitte ainult eestivene, aga ka teistes keeltes üksteisega suhtlemiseks peavad natukene õppima neid teel juurde, ehk siis selline maailmavaate avardada, noh, mida on ühele linnale äärmiselt tarvis. Ta toimib suurepärase paigana, väga efektiivne. Jah, kui mingi koht juba töötab, siis tal on ilmselt ka potentsiaali tulevikus. Et noh, võta, üldiselt räägib see kogu see mõttekäik nendest erinevatest kokku, puutumistest räägib avalikult ruumi olemusest või sellest ideaalist, mis võiks võib-olla olla meie ühine avalik ruum. Avalik ruum, võiks võimaldada erinevaid kohti, kus erinevaid asju toimub ja selles mõttes ruum võiks olla mitmekesine, eks ju, siis tekib ka siis on seda sobivat ruumi mitmekesisemalt elanikkonnale rohkem võimalusi kõikvõimalikeks juhtumiteks, toimumisteks kohtumisteks, milleks iganes. Selle kõige aluseks on mitmekesine avalik ruum ja kindlasti kultuurikatla moodustab ühe osa sellest mitmekesisusest. Mitmekesisuse vastandiks võib lugeda sellist ütleme tavaliste noh, ütleme linnatänaval eks ju, avalik ruum kõige klassikalisem tavalisem, aga kui meil on väga ühesugused standardsed tänavad ja see ongi meie avalik ruum siis loomulikult meil selliseid erilisemaid juhtumisi ei saagi juhtuda. Et lihtsalt selleks nagu ei ole nagu sellist kohta, et see linn töötab nagu rohkem nagu masinavärk, sel juhul et aga raha olemuselt jah. Tegelikult oleks seda ka katlaaeda või mistahes linnaparki või või muid selliseid kohti, mis on kõik avalikud kohad neid käsitleda. Nagu selles mõttes samaväärselt tavalise linnatänavaga, et Need ei ole ju sellised objektid, mis peaksid raha teenima, need ei pea ennast ära tasuma, need need objektid, kõik kogu see moodustab nagu sellise võrgustiku üle linna, kogu avaliku, see võrgustikke Toetada seda, et ümberringi kõigil nendel eramaaüksustel kõikvõimalikel elamu- ja äri ja muudel maadel tegelikult saaks toimida see äri äri ka ei saa toimida, kui ei ole seda, seda kogu seda taristati avalikku ruumi taga ja seda toetamas. See on üleüldine põhimõte ja selles mõttes tuleks lugeda see linna omandis olev kultuurikatla aed. Avaliku taristu osaks. Mul ei oleks isegi midagi selle vastu, kui me vaataks tõepoolest linn nagu sellist toimivat mehhanism või toimivat masinat, nagu sa ütlesid, aga siin on nagu paar siukest üsna olulist asja minu meelest ja see on see, et masinal aeg-ajalt lastakse lihtsalt toimida. Ehk siis, et kui on mingisugused mingisugused tendentsid seal hakanud kujunema, mis ei ole iseenesest halvad, vaid mine hoopis äkki vaata et vastupidi, siis sellisel juhul lasta lasta asjadel minna nõndaviisi, et inimesed ise organiseerivad mingisuguseid mingisuguseid ruumi sisustamiseks. Jah. Et see on kohati palju parem ja efektiivsem mõtlemine kui see, et sõita jällegi oma selliste plaanidega, mis, mis mulle küll tundub. Nagu ütlesin, vaadates linnavalitsuse varasemaid tegemise tegemisi, tegemisi puh tegutsemismotiive, et seal taga on tõenäoliselt pigem selline erahuvi ja, ja mingisugune soov saada linnakassasse mingisugune hulk raha või siis kokkulepped mingisuguse ettevõttega, mingisuguse ärimehega, kellele tahetakse need see maa või siis sinna rajatav maja anda. Ehk siis, et vaat see probleem minu meelest on võib-olla selle juures kõige teravam, ehk siis, et jälle jälle on selline olukord, kus kus midagi justkui hakkab tekkima, midagi, justkui hakkab sündima, mis me vaatame, et on hea ja siis on justkui peaga vastu seina, sest seal on ees selline linnavalitsus. Ja, ja minu meelest sirbis värskes sirbis on samateemalise loo või vestlusringi juures kõige kõnekam Väino Sarneti. Kus ta pärast siis vastates kriitikale ütleb, et ta tuletab Eesti kaasaegse kunsti muuseumile meelde, et rendilepingus on kirjas, et rendileandja mainet ei tohi kuidagi kahjustada. Nii et soovitan teil mitte liiga valjult suutru. Ehk siis ta ütleb, et pidage lõuad, aga ma siiski natuke pean teile mõlemale siin vastu vaidlema, et te olete rääkinud väga ilusat juttu sellest, kuidas tuleb avalikku ruumi luua ja kuidas see kõik on väga kena ja nii edasi, aga kuskilt peab ju raha selle jaoks tulema, sellele ometi ei vaidle vastu. Ja seda, et raha Eestis liiga palju ei ole sellega, mis tuleb ka ju kõigil nõustada. Ma ei taha väita, et kogu see asi, mida tehakse, on õige. Aga ma lihtsalt küsin. Räägime sellest, et tuleb selliseid avalikke ruume arendada selliseid kohti, kus tehakse mitte otseselt kasumit tootvat asja, siis kuskilt peab selle jaoks raha tulema. Ma olen nõus, et sellised. Ma isegi arvan ka, et ka linn raha meelitamiseks on väga olulised sellised keskkonnad, sellepärast et need annavad kohe midagi juurde. Need teevad elu mõnusamaks ka nendele inimestele, kes rahaga tegid. Just täpselt, seda ma sinna ma tahtsingi vastusega jõuda, põhimõtteliselt sa juba vastasid ära aitäh. Et natukene selline salliv oma keskkonna loomine on näiteks ka investeeringute tulekuks linna äärmiselt oluline. Ja see raha loomulikult noh, üks asi, et ta tuleb muidugi. Elementaarne raha peaks tulema lihtsalt maksumaksja taskust, et kas seda panna. Millest sa seda täpselt panna, millisesse avalikku ruumi, noh, see on, muidugi ongi. Ülesanne jagada aga jäta Kiltsi rahvamaja põrand parandamata ja selle asemel tuues jätta see raha. Linn on tegelikult sellest rahvamajast, vist ei teagi sellest midagi, aga. Aga aga see on üks oluline põhimõte küll, et et see, et me loome head linnakeskkonda koos meeldivate avalike ruumidega ja kus üks asi Tavalisel tänaval, seal on ka omaette suur teema, et kuidas tavalisi tänavaid mõnusaks teha, aga ka see, et lisaks sellele on on erinevaid mõnusaid, avalikke ruume siis, et nad on omavahel seotud. Kõik iga iga ristmik on seal mängib oma rolli, et ta on seotud sidusalt. Kas kultuuriobjektidega ka isegi nende kaubanduskeskustega ühistranspordi sõlmpunkt piltidega, et on kokkuvõttes hea nii ka selles süsteemis liikuda igale poole autoga või jalgsi või ühistranspordiga kõik, et see kõik toimiks nagu süsteemselt. Ja siis need erinevad kohakesed on seal ka olemas. Kõige sellega, see on üks väga suur töö, mida tegelikult tuleb teha, mida kahetsusväärselt Tallinnas vaid üleüldse Eestis nagu kahetsusväärselt vähe tehakse. Aga jäi teadvustada seda, mis ta tuleks oluliselt rohkem teadvustada, et see, see, et meil on selline keskkond süsteemselt üles ehitatud mõnus elukeskkond, see toob ka raha sisse, et need sageli investor kuskilt välismaalt. Ja need töötajad, kes oleksid võib-olla kui kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud ega nemad tahavad elada heas linnakeskkonnas nad ei taha mingisse elada üldse tööle tulla mingisse mõttetus. Mõttetus kohta, kus neil on nagu noh, linnaruumis ei ole hea, et et sellepärast see toob, kui me loome hea linna, siis see toob väga palju kokkuvõttes kaudseid teid pidi ka raha sisse, mis kokkuvõttes jälle võimaldab jälle paremaid linna teinud, sest ma arvan, et, et et maailmas või Euroopas tuntud tuntud nagu kuulsad suured linnad on ka paljuski sellel põhimõttel arenenud Kusjuures ma sinu juttu kuulata, sest hakkasin mõtlema selle peale, kui ma hiljuti Helsingis käisin, et meenutasin tükk aega käinud ja päris palju, käisin jala. Ja siis ma just panin tähele, et kuidas nagu väga meeldivat ja loomulikult läheb üks linnaosa ühtegi tüüpi keskkond üle teist tüüpi keskkonnakse toimub väga integreeritult ja niimoodi loomulikult Tallinnas on minu meelest seda vähe. Vot sa ju ütled, ütlesidki teisipäeval selles samas arutelus Põhja-Tallinna linnaosa valitsuses. Tase plaanis olev lahendus lõhub olemasolevaid struktuure, mitte ei seoneid senisest paremini. Muide, Helsingi huvitav näide selles mõttes, et, Ta on kahtlemata ka õigus, Helsingi on väga süsteemselt ja ja hästi planeeritud ja arendatud. Jaa, jaa, on üldiselt mõnus. Väga mõnus linnakeskkond, aga, aga seal on ka oma negatiivne külg. Delsingi on võib-olla niisugune küllaltki ühtlane, mõnes mõttes tundub seda mitmekesisust. On seal tunnetuslikult nagu vähem kui Tallinnas tegelikult jaa, ja Tallinn on jällegi selline liiga võib-olla kaootiline ja süsteemitu nagu või noh, me ei ole suutnud nagu seda, seda, mis meil on siin nagu tervikuna kuidagimoodi käima panna, aga aga tegelikult Tallinna oma seda ajaloo jooksul kujunenud mitmekesisust peaks käsitlema võimalusena teha Tallinnas. Võib-olla veel parem linn Helsingi, et et siin on seened eeldused olemas, siin on ajaloost väga palju säilinud ja noh, isegi selle katla aed on tegelikult ju ka mingi mingi sellise teatud ajaloolise Funktsiooni tule musel funktsioneeriv koos selle katlakultuurikatla endaga, seal ühendab veel see kaldpinna peal olev estakaad, mida seesama detailplaneering militaarpoolenisti ära ära lõhkuda. Et see ühendus näiteks, et noh, kuidas omal ajal liikus kütus jaama, eks ju, et noh, nüüd me saame sedasama ühendust kasutada ta inimeste liikumiseks ja see ajaloos on see elektrijaam meil ikkagi alles jäänud ja ja et, et, et noh, vaat selles on nagu tegelikult väga tugev kontseptuaalne mõte, millest on võimalik ehitada jälle mingisugune mitmekesisust rikastav element. See on nagu Tallinna väärtus. No üks asi, mida linnavalitsus linnavalitsus sel kogunemisel lubas, oli see, et, et need ettepanekud võetakse ehk arutusele ja siis vaadatakse edasi, mis siis lõppkokkuvõttes saama hakkab. Kas tegelikult ka võetakse, kas usud? Senine kogemus on, küll, on selline me oleme ju, ma olen nii arhitektina koos, ütleme, Arhitekti Liidu nimel näiteks, kui lihtsalt kodanikuna siin kalamaja kandis Telliskivi seltsi esindajana on neid arutelusid depeetud suures koguses. Ja ma ütleksin isegi, et arhitektide ettepanekuid võetakse rohkem nagu selles tähenduses kuulda. Võib-olla kodanikesse on küll olnud praegu selline suhtumine, et noh, need on nagu selline väike ning hipsterite kamp, eks ju. Et kes tuleb ja kes ei ole eriti tähtis, et vähemasti planeeringute juures on küll olnud see suhtumine selline, et tegelikult ei ole, et neid, neid arutelusid mingisuguse tulemuseni oleme viinud. Et me võiksime siin võrrelda sealsamas katla aia kõrval on kalarand. Ja see on nagu võib-olla teine ja pikaajalisem ja võib-olla isegi tõsisem tõsisem vaidlus, et kas rannajoon on, on lauge või ta kujuneb nagu selliseks jahisadamaks, nagu seda lauget rannajoont võib pidada ka üheks selliseks osaks linnalises mitmekesisusest ja millekski selliseks, mida Tallinna kesklinna juures tegelikult ei ole ja mis võimaldab sellist väga hea olemise ruumi, kus inimesed praegu väga naudivad. Ja ja seal on sel teemal meil oli näiteks hiljuti üks selline nii-öelda jutumärkides kompromissi kohtumine linnaplaneerimise ametis, kus pakuti Niukest planeeringu muudatusteta, tõmbame natukene sealt mere äärest seal natukest hoonestusala tagasi, et oleks nagu rohkem venelased ruumi. Aga nad ikkagi ei saanud aru sellest asja olemusest, et tegelikult seal see ei ole nagu sadamakoht, et sadam nagu muudab ruumi olemust mereäärse rannajoone olemas totaalselt ja no vot ei lihtsalt ei, ei võetud vastu, öeldi, et me ei olnud kompromissivalmid ja siis mingi siukse ametliku seisukoha peal, et kuna te nõudsite veel midagi, siis siis siis me ei arvesta, aga seda me võtame tagasi ka selle ettepaneku, mis me juba siin välja pakkusime kompromissiks, et ja noh, huvitav, et see üldse üldse käsitletakse nagu kompromissi otsimisena. Tegelikult põhimõte peaks olema see, et see on muide ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse esimestest graafides kirjas, et nagu linnavalitsuse kohaliku omavalitsuse ehk siis antud linnavalitsuse põhitöö on ikkagi esindada selle, selle omavalitsuse elanikkonda Ei no esimene esindavadki, nad esindavad ju Lasnamäe venelasi, et kas sa valisid keskerakonda või ei usu seal kalamajas valiti ju peamiselt vaba Tallinna kodaniku. See ei ole ju linnavalitsuses esindatud. Ja aga no ütleme tavaline inimene lihtsalt ei taha sellel poliitilisel teemal asi lähedal poliitiliseks. Sellepärast. Ei, ma, mul on endal selles suhtes teistsugune arvamus, et Tallinna probleem on jah, nagu sa välja tõid. Tallinna probleem on paljuski see, ta on, omavalitsus on liiga suur. Et kui meil on paljude omavalitsuste puhul see, et nad on liiga väiksed ja jõuetud, siis Tallinna puhul on liiga suur, et siin ei teki seda kohalikule omavalitsusele omast. Seda eesmärki on raske täita tekkinud side valitseja ja rahva vahel, aga aga selles mõttes see ei ole võib-olla siin. Minu meelest on Tallinna tehtud planeerimisalaseid vigu ka enne seda, kui siin Keskerakond valitsuses, et see. Selles mõttes ma ei ma ei taha osutada ühele parteile siin muide. Selge ma ei tahtnud ka liiga parteipoliitiliseks seda nüüd ajada, et ilmselt need põhjused on ju osaliselt ka selles, mis sa enne ise välja tõid, et Tallinnas on väga erinevaid elukeskkondi ja see, mis on ühe linnaosa või ühe elukeskkonna huvides, ei pruugi ju üldse haakuda sellega, mis on teise elukeskkonna või teise linnaosa huvides. Ma arvan ka, et Tallinn ei peaks olema üks linn. Jah, ei, see, see on tegelikult päris tõsine teema jah, et meil siin ei, ei ole seda, seda seost, et et, et üldse juhtivad poliitikud nagu nagu selles mõttes rahvast kuulaksid, et et nad võib-olla Nende hääled isegi sõltub jah, sellest, mis siin kalamajas arvatakse, et selles mõttes siis nagu ei seda ei, ei kuulata, võib-olla, aga see on ikkagi, tegelikult me räägime, et see on üldisema avaliku huvi olemuse teema, et tegelikult avalik huvi olemas ei ole otseselt see, et mida rahvas ütleb, mida kõvema häälega öeldakse, et see et tegelikult on, siin on ikkagi minu jaoks ka küsimus selles, et et kuidas üldisemalt mõtestatakse seda kohaliku omavalitsuse tööd, ma jõuan siit tagasi selle koha peale, kus rääkisin sellest, et mis väärtus on munitsipaalmaal. Et seda. Et seda peaks eelkõige rõhutatult käsitlema avaliku ruumina. Ja planeerima niiviisi, et kui sinna seda ei ole avaliku ruumi huvides vaja, noh siis on sinna mõistlik planeerida ka mingisugust eraarendust ehk siis või noh, ühesõnaga andmist mingisuguse teise mingisuguse kasumlikum kasumlikku tegevuse heaks, aga avalik ruum olemuselt ei pea olema kasumit. Aga Silvest sa praegu räägid, on ju mingisugused kokkulepped, eks ole, nagu linnavõimu ja siis inimeste vahel, kes seal elavad või siis mingisuguse muu omavalitsuse omavalitsuslikku võimu ja nende inimeste vahel, kes seal elavad just nimelt see, et kuidas kasutada seda näiteks linna või siis mõne valla omandis olevat maad, avaliku huvi või sihukese avatud ruumi jaks. Kuidas nende kokkulepeteni jõuda, see on ju see peamine küsimus. No see on üks väga suur ja keeruline küsimus tegelikult, et mida, võib-olla ma arvan, et me tänase siin ühe saatega ei suuda lahti kirjeldada, et noh, see on, see sisaldab ka seda, et tegelikult ikkagi valitseja peaks natukene tunnetama seda, mis, mis selles linnas on väärtuslik. Et noh, ütleme, et kui see on nii põhimõtet suhteliselt erinev nagu sellel arutelul seal oli see nägemus, et et tegelikult need, kes seda planeeringut kaitsevad, sellisel kujul ei taju seda, mis on selle koha koha väärtus, miks inimesed üldse seda hindavad, siis on see kokkuleppele jõudmine peaaegu võimatu sellisel kujul. Tallinna linnapea ei elagi ju Tallinnas, et mida siis tahta? Ja aga ma arvan, et siin Ma ei tea, kas siin on tegu linnapeaga või, või kellelegi teisega, see ei olegi noh, antud juhul tähtis, mulle tundub, et ka siin teised jällegi Dorvutan siin teiste juhtumitega, et sageli paljud otsustajad võib olla näiteks ei olegi seal katla aias käinud. Et, et me meil oli näiteks sellel suvel seal kõrval asuva objekt kalarand, et me kutsusime ise linnaametnikud kalaranda, näeksid, et mis koht see üldse on, et nende jaoks on seal mingisugune jupp rannajoont kaardil ja nad ei. Paljud neist ei olnud enne üldse tajunudki, et mis on selle selle koha eripära või mis on see, mida inimesed seal hindavad ja selle tõttu muidugi nad võib-olla teinud ka valesid otsuseid niimoodi, et ilma üldse seda kohta tunnetamata on teinud mitmeid valesid otsuseid juba, mis, mida nüüd juba juba juba kaitstakse kui tehtud otsust, isegi kui see tegelikult tegemata Meenutab mulle seda, mismoodi kultuuriminister, siis mitte praegu ametis olev, aga üks varasemates sattus peaaegu elus esimest korda luuleõhtule. Oli siiras vaimustuses sellest pärast tagantjärgi. Aga varem nähtu on, kas see võib olla tema jaoks natuke tundmatu ja mõistetamatu. Kui ma praegu kuulan su juttu, siis mul tuli meelde need tunded, mis mu minus hakkasid, siis, kui ma vaatasin salvestusi sellelt kogunemisel seal linnavalitsuses, kus siis püüti seletada, miks siis seda kultuurikatla aeda tõepoolest vaja on. See mõistmatus nende inimeste pilgus, kes nende kultuuriinimeste ja siis nende kodanike vastas, seal istusid seal tõesti üsna kas samas just nimelt jäetakse mulje, et kuidagi on ikkagi võimalik nagu arutada neid asju, aga kui isegi üldse ühist arusaama ei ole sellest, et kuhu suunas see arutelu võiks liikuda, on nagu üsna keeruline ja see meenutab mulle nagu üht-teist teist lugu. Mul kunagi, sõber käis Hiinas ja tõi sealt kaasa purgisuppi ja supipurgid, nii nagu nad läänes müüakse, on. Teate küll, nad on sellise rõngaga, et paned sõrme sealt rõngast läbi ja siis tõmbad klik purgi lahti. Hiinlased olid ka mõelnud, et nüüd tahaks ka teha rõngaga purki aga nad ei saanud päris hästi aru, milleks seda rõngast sinna vaja on, nad mõtlesid, et on lihtsalt ilus, kui on rõngas purgi küljes. Tegelikult oli nii, et see rõngas lihtsalt seal ilupärast, et niisugused tõmbad siis rõngast tuleb ära ja avada tuleb seda ikkagi konserviavajaga. Ja tundub, et veidike samasugune aru saama, sellest. Inimeste kaasamine on võib-olla natuke ära leierdatud ja võib-olla selline sõimusõnaks muutunud sõna aga just nimelt sellest, kuidas Ta inimeste arvamusega arvestada, kuidas neid sellisesse otsustusprotsessi ligi tuua. Et kõik saaksid osapooled saaksid üksteisest aru, et tundub just nimelt niimoodi, et niisugune formant reaalsus on justkui tehtud jah, et nad käisid meil seal linnavalitsuses, eks ole, purgil on rõngas küljes, eks ole. Pigem on sellepärast, et see on nüüd niisugune asi, mis on seadusesse kirja pandud, et kui nad seda ei teeks sellist kokkukutsumist, siis noh, ilmselt on võimalik see isegi kohtu kaudu tühistada see otsus, et selles mõttes, et seda nad ei saa rikkuda, nad tahavad midagi ära tegema, eks ole, et nad peavad vähemasti linnukese kirja panema, et avaliku arutelu toimus. No just jah, rõngas peab olema võõrkeeles, mis, mis omakorda meenutab ühtelugu kunagi Postimehes ilmunud lugu, kus Eestimaa looduse fondi esindaja rääkis oma kogemuste millest ministeeriumist, kus siis ka samamoodi, kuna linnukest on vaja kirja saada, siis inimesed, et kes siis tulid justkui arutama, pandi lihtsalt pakk kinni ja ilma igasuguse modereerimata lasta neid üksteise peale tühjaks karjuda, siis lasti nad jälle minema koju. Pinged olid välja elatud. Ministeerium oli saanud kinnitust, ega kodanikega rääkida nagunii ei tasu, sellepärast et nad oskavad ainult lärmata. Kodanikud olid saanud kinnitust, et ah, et teinekord ei olegi mõtet minna, sellepärast et minu arvamusega ei arvestata. Linnuke oli kirjas, kõik olid justkui rahul ja mitte rahul. Aga midagi paremaks ei läinud, eks ole. Ja see jutt kisub, jube masendav oleks niimoodi, et kas meil on võimalik ikkagi midagi positiivset nüüd toimuvast välja tuua? No. On küll, aga seda, aga seda nüüd suudavad teha kultuuriinimesed, ehk siis ma tõsiselt väga ootan ühte sellist humoorikat kirjutist mõne kirjaniku järgmises raamatus näiteks mismoodi selliseid asju tehakse, ühesõnaga palun kultuuritooteid sellekohaseid, sest lõppude lõpuks kultuur on, eks siukest sellistest vähestest relvadest, mis selliste asjade vastu aitab. Kui sa paned kellelegi laulu sisse, siis teda sealt pärast välja võtta on üsna keeruline ja sellistele probleemidele tähelepanu juhtimine just nimelt kultuuri ja väikse sellise noorikuse kaudu. Võib-olla oleks see, millest tolku olla. Ja minu meelest on siin muidugi olnud see väärtus et näiteks EKKM-i, võib-olla Eesti kaasaegse kunstimuuseumi enne laiem avalikkus suur osa ei teadnudki, et nüüd nagu, kui ta läks nagu sellise planeeringu aruteluga koos suurematesse uudistesse. Väga paljud said teada, et selline asi eksisteerib üldse Tallinnas. Tegelikult see oli minu meelest ajalehe sirbi see sirp ümber kui siin oli see juhtkonna vahetus ja kultuuriministri tagasiastumine oli ka üks selline lugu, et mis rohkem tõi ka võib-olla lihtsale külamehele ei või sihukesele tavalisele inimesele tõi teadvusesse selline lehte nagu sirp, eksisteerib. Midagi sarnast. Tsirka kaasaegse kunstimuuseum tegi sirpi. Jah, midagi sarnast. Me võime loota siis tõesti, et inimesed lähevad nüüd ise sinna kohale, vaatavad, mis asi see on ja kujundavad enda arvamused. Võib olla ka mõni linnaametnik, läheb sinna siis äkki kohale. Vaat end esialgu me ei tea muidugi, kas siin läheb nii nagu sirbiga sirbiga läks lõpuks kõik hästi. Ta siin laua peal ei saa kurta. Et selles mõttes me meid kutsuti siin arutama muidugi, aga see võib olla formaalsus, on kalaranna puhul on see korduvalt nagu näha olnud, et et see jääb formaalsuseks mõlemas asjas on näiteks on lõppotsus seni tegemata, nii et noh, enne me ei saa nagu midagi öelda. Saab. Aga loodame siis parimat, vähemalt räägitakse ja teinekord seda polegi nii vähe lõpetama, siis saate siiski sellise võib-olla veidi naiivsevõitu, aga positiivse noodiga mulle tundub stuudios Peeter Helme Urve Eslas toomas power ja vasar on jälle eetris nädala pärast kuulmiseni. Vasar vasar alasile, löö. See ei ole nõukogude aja nostalgia. Vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele.