Tere, head kuulajad, täna olen külla palunud inimese, kellele raadiomaja on tuttav juba aastakümnete tagant, sest ta ise juhtisin üht saadet 13 aastat, aga peale selle on ta juhtinud näiteks ka Eesti NSV hoiukassade pea, valitsust, Eesti ametiühinguid, Eesti Panka, Reformierakonda, välis- ja rahandusministeeriumi, Eesti valitsust ja viimased 10 aastat olnud kahes koosseisus Euroopa komisjonis. Tere tulemast tegija saatesse, Siim Kallas. Parimat. Mina olen saatejuht Lauri Varik. No päriselt muljetavaldav karjäär võib vist rahule jääda? Jah, võib öelda, et on oldud õigel ajal õiges kohas küllalt küllalt sageli. Ja muidugi, eks jah, ei, ei saa kurta, et on olnud, on olnud võimalusi, mida miljonitel ei ole, ei tule ette. No näiteks ütleme, rahandus rahandusinimestel olla otsustavalt tegevuses ühe riigi rahasüsteemi loomisel. Haruldane šansse ainulaadne kokkusattumus muidugi. Nii et elus on ikkagi palju juhust olnud või, või on see ka teadlikult mõnikord olete liikunud selles suunas, juhust on olnud ka ikka üksjagu. Ma võrdleks pigem seda, seda oma vanematega, kes ütleme, olid ka noored inimesed, kui nad abiellus 1940 ja siis nad said kõik, mis siis tollel ajal saada oli võimalik okupatsioonide ja ja küüditamised ja kõik sellised asjad ja neil ei olnud mingit valikut, nende käest ei saanud, ei oleks saanud kuidagi küsida, et mis te oleksite siis nüüd, miks te nii tegite, miks te naa tegid nii, lihtsalt ei olnudki mingeid valikuid. Et minule on olnud need valikud ja selles mõttes on saatus, on mulle armuline, aga eks kui siin mõni inimene küsib, et noh, et mis ja et eks ikka tuleb omal ka teatud hetkel õigel hetkel otsustada. Mis teha, et see otsustamise magus valu on see, see, mis, mis sageli kõige tähtsam on. Nii et tagantjärele kahetsema olete pidanud vähem kui pigem õnnelik otsustele kahetsema olen pidanud vähem kui õnnelik otsuste üle, see on õige. Eile täitus siis 20 aastat Reformierakonna asutamisest. Te olite enne seda Eesti panga presidenti ja nagu ma siis mäletan, aru saanud erakond sündis 95. aasta kevadel riigikogu valimiste pärast, soovisite selget parempoolsete vaadetega liberaalset erakonda. Nojah, oli jah, mitu asjaolu langes kokku, kui ma Eesti panga presidendina ma tegin väga tihedasti koostööd tolleaegse Eesti valitsusega, mida juhtis Mart Laar paljudes küsimustes, millest on ka palju kirjutatud erinevates raamatutes ja ma igati toetasin seda valitsust, aga siis hakkas valitsuse sees, hakkasid nii suured tülid ja, ja läksid, tekkisid nagu mitmesugused vastuolud, mis ühtlasi mõjutasid vajutuse poliitikat, eriti tekitasid küsimusi, mis edasi saab ja edasi siis oli see asi, et hakkas tekkima ettekujutus, et selle valitsuse vastu on nii suur opositsioon, et see toob kaasa ka valitsuse kursimuutuse ja paljud inimesed Eestis arvasid, et see oleks küll väga halb, halb lahendus, kuigi nagu ma olen öelnud, Tiit Vähi valitsus ei toonud kaasa põhimõtteliselt mingit kursimuutust, aga meil oli selline ettekujutus ja, ja selleks me siis leidsimegi teatud inimestega peaks, peaks ise poliitikas kaasa lööma. Aga miks just uus erakond, sest liberaaldemokraatlik partei oli iseenesest olemas sellel ajal. Ja vaat seda on isegi raske raske naguniiviisi meenutada, et eks see oleks ka olnud variant. Aga seda võib-olla isegi on mõnede teiste inimestega rohkem põhjust küsida, et aga niisuguse mudeli peale mindi, et võib-olla võib-olla ka ütleme nende inimestega, kes, kes inimeste jaoks, kes minuga koos tulid, ei olnud vastuvõetav see variant ühineda ühe kaunis väikese tol hetkel ja väikest mõjuvad omava erakonnaga, et parem on teha uus avang ja ma arvan, et see oli õige samm. Muidugi selles mõttes ei ole õige õige, et et see erakond ju tegelikult Ta saavutas uue erakonnana suurt valimisedu ja suure valimisedu ja selle koha pealt oli see kindlasti edukas samm ja võib-olla see ka natukene mõjutas edasist poliitikat, läksime valitsusse ja ja olimegi paljude nendesamade põhimõtete eest väljas, mida ikka varem te olete edukas olnud erakond siis ja kõik need 20 aastat te kirjutasite tollal ka dokumendi, mille nimetasite kodanike riigi manifesti, mis muide lõppeb nii, tsiteerin. Mida rohkem on Eestis enda eest vastutada suutvaid, rikkaid kodanikke, seda paremini suudavad nad kaitsta iseendid, seda paremini saab olema kaitstud nende endi loodud kodanike riik. Tsitaadi lõpp. Nüüd sel talvel te ütlesite, et teie vaated on üldjoontes samad, mis tollal olete muide seda dokumenti nüüd tagantjärele ka veel. Talvel lugesin jah, vaatasin, et täitsa hea dokument, et kindlasti on seal lauseid, mis on vananenud, jumal hoidku 20 või rohkem, siis on rohkem aastat tagasi kirjutatud, see on kirjutatud varem. Või oli see kevad 2014, ma isegi ei mäleta, millal see artiklina ilmus. Ja siis seal on kindlasti väiteid, mis olid, olid ka niisugused radikaalsed tollel ajal ja aga üldine, selline filosoofia on seesama ja kindlasti ma olen samadel seisukohtadel, te kiidate seal dokumendis tasulist arstiabi ja tasulist kõrgharidust. Ma olen selle kohta kirjutanud nüüd hiljemgi, ma arvan, et noh, see nüüd ometi pikem jutt, eks ole, aga, aga see ei ole nii lineaarne, eks ole, et et no näiteks ütleme, Belgias on niiviisi, et, et sul on haiguskindlustus, aga see teenusepakkujad on kõiki ära, sa maksad oma arve ja sinu kindlustus hüvitab selle suures osas noh, meile näiteks mitte täielikult. Aga aga nüüd see teenusepakkuja on huvitatud maksimaalsest teenuse kvaliteedist ja turumajandus toimib ja üldiselt kõik toimub, aga nii, et noh, ma arvan ka, et hariduses on see, et kui noh, jällegi võtame nüüd, eks ole, kus ma käisin siin hiljaaegu Cambridge'i ülikoolis esinemas, eks ole, see on ju puhas tasuline ometigi maailma parimaid ülikoole. Et inimesed töötavad ja variandid ei ole sugugi mitte nii üheselt selged, et ma arvan, et see usk sellesse, et kõik, mis saab tasuta, on kõik väga hea. See usk ei ole ennast kunagi õigustanud. Muide kuidas testis üldse liberaal kujunes, teie enda nooruse kujunemisaastad olid ka Nõukogude Liidu sellistes kitsastes tingimustes, kus kuhugi ei pääsenud väga tutvuma millegagi te kuulusitega ju NLKP-sse kuidas ta siis niimoodi sellised, et parempoolsed vaated endas leidsite? Ega see tegelikult nii väga ootamatu protsess ei olnud selles mõttes, et et nii-öelda noore algaja majandusteadlasena minu juhendajaks oli professor Branslein Tartu Ülikoolis ja see majandusteadlaste rühm oli vägagi kriitiline maksva süsteemi suhtes ja otsis kogu aeg neid väljapääse ja neid lahendusi ja need lahendused olid ikkagi turumajanduses. Nii et see kirjandus ja, ja see, see mõtlemine, et, et lava ettevõtlus on tegelikult parem kui riiklik ettevõtlussee mõtteviis oli valdav selles seltskonnas noh isegi kuuekümnendatel, just just 60.-te lõpus, kui mina ülikoolis olin ja siis siis ka Moskvas olid, olid selgelt väga, väga tugevad sellised rühmad, nii et noh, selles mõttes, et, et see usk sellesse, et riiklik reguleerimine ei ole maailma parim variant ja ei suuda nagu lahendus leida, vaid ikkagi inimese enda initsiatiiv on see, mis, mis viib majandust edasi, see oli, see oli siis ütleme, mitte kindlasti kogu majandusteadlastega majandustegelaste selline valdav ideolooge, aga väga suure rühma valdav ideoloogia, kes pidas konverentse ja kus esinesid silmapaistvalt akadeemikud ja ja teadlased ja, ja ka praktikud, kuuma aju siirdusin. Lõppude lõpuks oleks ka minust nõu võinud teadlane saada, aga ma ma paljudel põhjustel valisin töö rahandusministeeriumis ja ka siis ma nägin seda, et praktikud mõtlevad suuresti samamoodi, nii et noh, ütleme aeg. Ja kui see aeg hakkas muutuma, siis ju tegelikult just majandusteadlased, Kavril, Popov ja, ja teised, terve rida silmapaistvaid ka teadlasi Nõukogude liidus, need haarasid just kõigepealt sellest võimalusest kinni, et tuua sisse turumajandus, vähendada riiklikku reguleerimist, nii et noh, see filosoofia oli siis täiesti olemas ka ja lõpuks muidugi sai ta nagu uues uues poliitilises kontekstis ka uue sisu, aga libertalist päriselt ei ole päris kui vabaturumajandus, et see suudab kõike reguleerida, sellesse te usute. Ega ühtegi puhast varianti tegelikult pole olemas ja ega see, mis ma olen õppinud hilisema 20 aasta jooksul, on ka see, et et poliitika ütleb väga olulise sõna ja see, et kui sa tahad ükskõik mis reforme teha, siis, siis sa pead tegelikult tegema kompromisse, sa pead leidma liitlasi ja piisavalt ulatuslik liitlasi, ulatusliku toetusega liitlased midagi ellu viia. No ma toonitan näiteks ühte asja meie üheks kaubamärgiks Eesti majanduspoliitika kaubamärgiks on ettevõtte tulumaksuvabastus ja täna käib Euroopas vaidlus selle tulumaksu ümber, aga tuleb ka välja see, et paljud riigid, kuigi neil on kõrge tulumaksumäär, nad tegelikult ettevõtetelt seda tulumaksu ei võta mõeldud trikkidega ja sellest on palju pahandust olnud ka siis oli palju pahandust Rootsis Saksamaal. Tähendab, meie oleme Ausa variandi peale, et meil on ettevõtte loas, aga see, et see läbi läks, selleks oli meil ikkagi väga tihe koostöö valitsuse sees ja see oli ka, see oli see kuulus kolmikliidu valitsus, kus, kus me tegelikult ju väga paljud asjad Eiki Nestoriga ehk siis rahandusminister ja sotsiaalminister leppisid lõpuks kompromiss selles kokku. Pensionireform, sedasama haigekassa süsteem, pensionireform oli, oli väga hästi õnnestunud süsteem. Noh, ütlen haigekassa suhtes, ma olen avaldanud kriitilist arvamust ka selles süsteemis, aga nii, et sa pead nagu tegema neid kokkuleppeid ja see on tegelikult ka puhta majandusliku mõtlemise jaoks väga oluline, et sul ei ole mõtet arutada asja, kuid oral istume koos, arutamine võtab natuke veini, arutanud, mismoodi maailm võiks olla. Kui sa tahad, üteldagi Mul on järgmine küsimus. Nonii, mis me siis nüüd teeme ja siis sa pead ikkagi saavutama, tegema oma reformidega, saavutama selle olukorra, kus sul on valijaskonna toetus ja selleks on, on muidugi võimalik ühe partei süsteem, aga ma arvan, et ka Euroopas on reforme tehtud tehtud koalitsioonivalitsuste poolt rohkem kui ühe parteiliste valitsuste poolt maksude juurde tahan pärast veel tagasi tulla, siis siin meil järjekordsete valimiste eel on see maksudebatt ka jällegi lahti läinud ja ettepanekuid tehtud, aga naasen praegu reformima erakonna ajaloo juurde ja edu tagamaade juurde. Teie nägemuses, mis siis on olnud, te olete tõesti suurema osa sellest 20-st aastast ju võimul olnud kas siis suurema või väiksema partnerina. Teie selgitus, kuidas Eesti rahvas on teid nii hästi valinud, Öelge teie süda on, seda on väljastpoolt võib-olla lihtsam öelda kui, kui endal noh, minu arvates selles ma jaotaks siiski kahte perioodi, kaks esimest nüüd enne enne Taavi Rõivast ka ütleme mõnes mõttes erineva poliitika kehastused, erineva poliitika ajamine, mis ei tähenda, et see oleks vastuolus. Seda ma ei ütle, aga ütleme kui, kui ütleme, see esimene periood oli suunatud muudatustele ja hästi niimodi kiiretele, muutustele, otsustavatele muutustele, siis see teine periood oli, oli tingitud paljuski ka sellest, et tuli suur majanduskriis ja Andrus Ansipi juhtimisel nii-öelda tagati teatud stabiilsus. Inimesed noh, ma vaatan seda praegu nii-öelda Euroopas, tegin ettekande siin mõni aeg tagasi ja vaatasin seda, kuidas need poliitiliste, parteide kogu Euroopas, kuidas see suhe on muutunud ja majanduskriisi alguses ütles üks silmapaistev sotsiaaldemokraatlik liider, et tuul hakkab nüüd puhuma meie purjedesse, oletades, et rahval on nüüd siis kogu turumajandusest ja kapitalismi villand ja rahvas pöördub nagu nende poole, et nad pakuksid välja arengumudeli kogu Euroopas osutusse valeks ei olegi praktiliselt riiki, igal pool võttis Rahvapartei, konservatiivid võttis selle valimisplussi kogu selle kriisi jooksul ja siis ma olen palju mõelnud, et huvitav, miks siis milles asi seisneb, asi seisnes selles, et tuli tohutu hirm, väga suured majanduslikud vapustused ja rahvapartei pakkus välja inimestele kindlustunne, et me säilitame vähemalt selle, mis meil on. Katsume seda asja pidada ja see kindlustunde usaldusväärsuse poliitika, mida siis ju alati poliitikud peavadki panema tähele, mida just rahvas nendelt ootab. See usaldus poliitika tõi kindlasti väga suur edu Reformierakonnale ja ma arvan kindlasti, et see oli õige edukas poliitik. Mul on ka üks teooria, mul on mulje jäänud, et Reformierakond on olnud või loonud endast kuvandi kui edukatest elus hästi hakkamasaavatele inimestest, kes sinna erakonda kuuluvad siis toetavad neid ja Eesti inimesed ka püüdlevad selle poole ja järelikult ka soovivad valida neid inimesi. Huvitav iseenesest küll küll, miks? Nojah, selle kohta võiks öelda, lugeda Tony Blair ja tema tema raamatut. Jonny seal on ju tema valis ju Briti Tööpartei ideoloogia muutmiseks sama aluse täpselt ja ütles, et selleks, et saavutada valimisvõitjad, inimesed tahavad marssida kaasa eduga edulooga ja erakond peab pakkuma neile neile olla edukas ja saada jõukaks. Ja Tony Blair võitis kõik valimised, kus, mis tema juhtimisel kuus erakond läks, nii et Briti Tööpartei läks, nii et see on samasugune loogika. Jah, aga nüüd, kui 20 aastat on täis saanud, siis on siin ka arutelud, arvamused, näiteks Ahto lobjakas siin Maalehes soovib, et Reformierakond peaks opositsiooni jääma, et kui liiga kaua võimul olla, siis võib see arengupiduriks saada. No mida ma nii-öelda Reformierakonna endise esimehena selle puhul ikka ütleme, ega ma ei saa tahta, et öelda, et oleks tore jah, kui, kui erakond kaotaks valimised. Aga te ise 96. aastal läksid isegi vist noh, võib ka nii tõlgendada vabatahtlikult opositsiooni. Läksime jah, suhteliselt ebatavaline, Sammema veelgi. Ma olen, olen seda kommenteerinud, et, et see minu arvates ei olnud õige samm. Muidugi ma ütlen, et me oleme siin Heiki Kranichi korduvalt vaielnud, teevad seda, oli õige samm ja et mis meist oleks saanud, kui oleksin valitsusse jäänud, aga ikkagi põhiline tunne, mis minul oli, oli see, et kui enne seda otsust tundus, et see on kõik nii imelihtne ja selge ja rahvas kõik on on seda meelt, et nii peaks tegema. Ja meie oma valijad ja meie oma erakond on seda meelt, et jah, et see olekski see õige samm, siis pärast seda, kui samm oli tehtud, siis seda tunnet enam ei olnud. Siis vaadati meile imestunult otsa ja öeldi, et mis nüüd lahti siis ühesõnaga meid ei mõistetud, nii et ma arvan, et siiski see ei olnud politsei õige samm. Aga mõningane aeg opositsioonis, kas võiks kasuks tulla suurtes riikides on ju ka, kus on kaks või paar üksikut suurt parteid, kordan, ühed võimul, kord teised. Nonii, jah, üldiselt räägitakse, et oleks kasulik. Ja meil on ka näiteid, kus on olnud Rootsis oli enne. Mis aastal see siis nüüd oli? Kes see oli üldse esimene konservatiivist peaminister, kes tuli oli, oli aastakümneid, olid sotsiaaldemokraadid võimul, nii et eks ta ole ei ole, aga üldiselt on niiviisi, et arvatakse, et teatud opositsiooni kogemus ei tee halba. Te olete nüüd 10 aastat olnud auesimees erakonnas. Milline see teie hinnangul, see Reformierakond täna on? Edukas erakond? Edukas, aga oma põhimõtete poolest? No eks ta on kombinatsioon nendest liberaalsetest põhimõtetest ja konservatiivide põhimõtetest, mis täna on, on taganud ka selle valimisvõidu, nii et eks ta on kindlasti muutunud, aga kes peab ütlema käsk ei saa ju ometi öelda, et ei peaks muutuma. Kas need põhimõtete muutumine ajas, see on siis nagu paratamatu, et kui tahta võimul olla? Jah, ei, eks, eks põhimõte on, oleneb põhimõtetest, mõned põhimõtted on, on taktikalised, mõned strateegilised, mina strateegilistes põhimõtetes ma ei arva, et peaks midagi muutuma, aga taktika ka, ütleme vajalik nii-öelda Rahva valija tootuse tunnetus on, on kasuks. Erakonna koosseis ka juhtivkoosseis on ikkagi aja jooksul muutunud, eriti siin nüüd viimase aasta jooksul. Erakonna asutajatest vist keegi juhtkonnas väga enam ei olegi. Rein Lang, võib-olla tuletasin meelde Laan juhatusest kindlasti. Jürgen oli lang oli, oli algusest peale üks, üks võtmetegijaid ja ka jäänud ka siin nüüd viimase aasta jooksul ikkagi suhteliselt tahaplaanile pärast tagasiastumist. Nojah, ajad muutuvad meie koos nendega. Aga see, mis nüüd talvel või varakevadel juhtus, see oli päris selline turbulentne olukord ja samas ka viimased nädalad on Eesti poliitikas üllatusi toonud, nähes, mis siin praegu kõik toimub, on teil hea meel ka, et talvel nii läks, et teil valitsus loomade ja ega ma ei kahetse küll. Mis siis ikkagi juhtus, et te tahtsite tulla Eesti poliitikasse tagasi, juhtisid koalitsioonikõnelusi ja siis samal ajal ilmusid välja süüdistused, teie vastuaiad, otsustasite küllalt kiiresti käega lüüa? Jah, eks ma tean, et igasugused müstifikatsiooni, konspiratsiooni ja vandenõuteooriaid on selle kohta, ma olen kuulnud uskumatuid lugusid täiesti, tegelikult pole seal mingeid erilisi vandenõusid ega, ega väga keerulisi, keerulisi asju mitte kunagi, aga, aga noh, see on lihtsalt sa näed nagu poliitikuna seda, et et sind rünnatakse. Sa liiga palju ei saa ennast kaitsta, sest et kogu aeg on need uskumused, et sa isegi ei tea tegelikult mis, mida siis nagu need inimesed, kes sind süüdistavad, arvavad, eks ole, sa isegi ei tea seda, mida, mis nende peas on. Ja, ja siis noh, sa põhimõtteliselt ei saa töötada. Ja see on, ma olen ise soovitanud ka omavalitsuse ministritele. Et sellisel puhul, kui sa jääd kogu aeg tõestama seda, et sa ei ole kaamel ja siis ei saagi ju hommikust õhtuni tegeleda ainult teisejärguliste asjadega ja küsimusele ei saagi keskenduda ja ma arvan, et see oleks olnud olnud ikkagi halb kõigile, kaasa arvatud oma erakonnale kui koalitsioonipartneritele, sest noh, ütleme inimesed tulevad kokku, vaatavad sulle otsa. No mis asja sa siin nüüd siis toimetanud, mis on meile toonud nüüd siis kaasa sinna, et me peame kogu aeg igal pool valija ei tulnud erakonna toetust. Noh, nii ei saa päris öelda, aga, aga see kindlasti ütleme paljud inimesed uskusid ka kõiki neid asju, mis kirjutati. Mul on ka üks vandenõuteooria, ajakirjanduses on spekuleeritud, et need samal ajal välja ilmunud Eesti pangagarantii paberid 90.-test, et need olid teie oma erakonna inimese inimeste sokutatud. Ma arvan, et aeg annab arutust, et küll need lõpuks variandid ka inimesed räägivad, eks siis kuuleb täpsemalt, mis on, et ei tahaks enne nagu tõtata ette nende. Värskelt teie erakonda astunud Eerik-Niiles Kross Kolmeraudse saates tunnistas, et tema oli nendest dokumentidest teadlik, aga ta ütles ka, et ta tema ajakirjandusel ei andnud neid. Te kohtusite Krossist, mainis teile, te olete ise ka, aga see oli kunagi ammu jah, oli küll, et te olete juba teadlikud nendest garantii Bobiinast, ma olin teadlik sellest loost ka, eks ole, aga ma ei olnud kaugeltki jumal hoidku, see oli. Ma arvan, et ei ole mõtet hakata praegu seda kõike uuesti üle seletama, aga seda ma ei pidanud mingiks eriti oluliseks asjaks ja ma arvasin, et seda, see on väga lihtne, lihtne seletada ja see oli niukene väikene väikene, vaadake, tuleb panna nagu ajas ja ruumis asjad kokku. 20 aastat tagasi ja rohkem oli, olime me kõik Eesti poliitiline eliit, olime väga nagu riskivalmis ja otsisime lahendusi ja muidugi, mida oli vaja, mis mida me otsisime, igasuguseid võimalusi suurendada eesti rahalisi tagavarasid või, või sissetulekuid ja neid neid siis kasutada, siis küll sotsiaalseteks vajadusteks, küll riigikaitse vajadusteks. Ja noh, põhimõtteliselt ka näiteks pangakriis, eks ole, on, on lahendusi ju see euroopas pandi pankadele pankadesse sisse ka halvadesse pankadesse 4,3 triljonit eurot 2008 kuni 2011, ma ei arva, et see on mõistlik ja sellisel juhul sul peab olema mingisugused fondid või tagavarad need luua nad noh, nad on ja, ja siis siis ütleme, me tegutsesime kõik väga kähku, ei mõelnud liiga palju nende asjade peale, aga küsimusele, keda usaldada nendes asjades, nendes olukordades? Mina vastasin Eesti Panga, tema vahendite, tema bilansi eest ja see oli eeskujulikult alati korras. Nii et noh, selles mõttes ei juhtunud midagi. Aga talve juurde naastes teie soovid ja mõtted olid ikkagi jah, puhtast soovist Eestit aidata, te oli soov peaministriks saada olemas? Nojah, kui me sellest nagu Andrus Ansipiga rääkisime, siis mulle tundus, et selles variandis on, on jah, teatud sellised huvipakkuvad aspektid, et miks mitte mis või kes oleks teie valitsuses olnud teistmoodi. Teate, ma ei ole selle üle mõelnud. Ma isegi ei oska seda kommenteerida, ma ei, ma ei ütleks, et, et see valitsus on nüüd halvasti asja ajanud. Just, et kuidas te, Taavi Rõivast peaministrina hindate? Ma arvan, et ta on väga hea peaminister, ta on hea suhtleja, kiire reageerimisega paindlik, ma arvan, et salvestab. Aga see sotsiaaldemokraatide kaasamine, kes ju tõesti ka maailmavaatelt on hoopis teistel seisukohtadel ja noh, siin on ka need pinged juba päris ruttu välja tulnud. Noh, samas oldi nagu erakonnas väga-väga veendunud ja paljud inimesed, kes nüüd räägivad, et vaat kus, eks ole, et oleks pidanud ikka IRLiga jätkama, need inimesed olid kõige leegitsevad IRL-iga koostöö lõpetamise pooldajad, nad leidsid, et nii palju Reformierakonnale kahju teinud IRL-iga koostöö, et, et see on elementaarne, et tuleb leida teine partner ja noh, põhimõtteliselt ma ütlen veel kord, et minu enda kogemus kolmikliidu valitsust koostööst sotsiaaldemokraatidega oli igati positiivne ja, ja ka Euroopas, kui vaadata, siis siis tegelikult need nii-öelda laiapõhjaliselt koalitsioonid, kus on ühelt poolt parempoolne erakond ja teiselt poolt, et sotsiaaldemokraatlik erakond on, on üsna teovõimelised, nii et seda ei saa, see sõltub kõik nagu konkreetsetest asjadest asjaoludest, et mul selle vastu kindlasti midagi ei olnud ma. Et kui nii, siis nii tihti jah, teinekord asjad väga palju sõltub isikutest, kes valitsusse satuvad, isikulistest sobimist minust. Nii ongi. Et näiteks Belgia ajalugu on väga märkimisväärne, kuna ma ise olin eelmises vahetuses, vastutasin ka koostöös Belgiaga korduvalt kohtusin järjepannu vahetamate peaministritega ja, ja oli palju küsimusi lahendada koos Belgia, kuna selle asukoha ja, ja noh, nii edasi niisugused praktilised küsimused siis Marisin ennast ka Belgia ajaloos. Ja see on väga märkimisväärne, märkimisväärne poliitiline ajalugu, see on ülikomplitseeritud, ülikomplitseeritud, seal on seadustatud keele põhimõttel erakonnad. Et on Valoonide sotsiaaldemokraadid, On flaamid ja sotsiaaldemokraadid on omavahel ei saa läbi muidugi, kuna see on absurd, see on täielik ummiktee, ta mitte kunagi ei teki keele põhjal kokkulepe atmosfääri mitte kunagi. Neil ongi nagu tohutu keeruline seda poliitikat ajada ja siis nagu vanemas põlves oli selleks mehhanismiks, kuidas siis tegelikult valitsust juhiti ja tehti, oli just isiklikud kontaktid, et eksisteeris tipp-poliitikute väga tihedasti koostööd tegev isiklik võrgustik, kus siis väga paljud asjad enne selgeks räägiti, kui nad üldse kuskil avalikkuse ette tulid ja tehti, tehti otsused, mis Belgiat ühel ühel perioodil ka väga kiiresti edasi viisid, kui belgia vähendas oluliselt oma oma riigivõlga ja muid asju tegi nii et jaga, aga nad ütlesid ka, et nüüd ütleme siin, et see võrgustiku nagu suuresti lagunenud, et võib olla nooremal põlvkonnal, tekib see jälle. Ja selle võrra on ka Belgias kirjeldamatult raske moodustada valitsus. Aga Eestis siin poliitikute seltskond, erakondade juhid on ju siin aastate jooksul sedasama 10 aasta jooksul, kui teie olite kõrval või eemal on ju ka väga palju muutunud, teie kontaktid nende inimestega enam nii tihedad ei olnud. No minul on ikka palju kontakte endiselt säilinud paljude paljude juhtivate poliitikutega, nii et isiklikult ei saa küll kurta, et, et samal ajal oleks ära kadunud. Kuidas teistel on, seda ma ei tea, sest et siin on alati nii, eks ole, et vaat kuskilt tajuma seda vahet. Et sa võid alati poliitiliselt kritiseerida oma vastast. Aga kus sa lähed üle selle piiri, kus sul enam ei ole võimalik selle inimesega rääkida? Vot seda tuleks nagu alati vältida, mina olen püüdnud sedalaadi vältida. Ma ei ütle, et see on alati mul õnnestunud. Ma mäletan jällegi ka perioode, kus ma kirjutasin niisuguse artikleid, mis kindlasti olid mõne inimese suhtes väga solvavad. Seda ei tohiks nagu teha, tänapäeva sotsiaalmeedia ajastul on seal väga kerge tulema. Jah, eks lõppude lõpuks sõltub kõik ikka autorist, eks ole, endast, kes kes midagi ütleb ja mida ta ütleb, aga vaat seda isiklike isiklike solvangute ka ei saa minna üle piiri, tajuma seda, et kust see poliitiline rünnak lõpeb ja algab sügav isiklik solvumine ja siis sa enam ei saa nende inimestega asja ajada ja see on nagu väga halb. Tuleme korra veel nende maksude teema juurde, tegin rõhutasite ka veelkord Reformierakonna senine suur maksuvõit sajandivahetusel oli ettevõtte tulumaksu kaotamine, seisis küll investeeringutelt, aga nüüd on aas igasugused mõtted välja käidud. Küsin teie arvamust ka pankur Indrek Neivelt on ERRi uudisteportaalis välja käinud mitmed muudatusettepanekud Eesti jaoks alandada ravikindlustusmaksuna, samuti sotsiaalmaksu, tõsta tulumaksuvaba miinimumi, taastada kodualune maamaks, kehtestada siin magusamaks ja põlevkivimaksustamine muuta naftaga siduda see. Ja üleeile käis Taavi Rõivas välja, et ka oma ettepanekud tulumaksuvaba miinimumi kahekordistamiseks kas kaks protsenti langetada sotsiaalmaksu ja ka töötuskindlustusmaksu veel kärpida. Sest teile tunduvad need ei ole kursis, ei ole kumbagi kumbagi ettepanekute loeteluga kursis, kuna kuna antud juhul on minu elus niisugune. Niisugune ebaselge periood, kus mul on, ei ole head kontakti internetiga. No saage aru, eks ole, on, on, on kõik asjad on, on nagu praegu laiali, et ma ei ole tõesti tõesti kursis, aga ekse maksupoliitika on muidugi üks võtmeküsimus kogu kogu majanduspoliitikas ja ka Euroopa liidus seda väga tõsiselt arutatakse. Aga maksupoliitika on, on väga suuresti ikkagi nii-öelda kogu paketti või kogu ei ole üksinda, ta ei seisa üksinda. Ta seisab koos, üks on see puhas nagu maksude muutmine. Aga teiselt poolt on see, et mismoodi siis need tulud riigi tulud kujunevad, kuidas nad on seotud kuludega. Kolmas asi on seotud, missugune on see dünaamika, täna on võimalik jaotada maksud nii ümber, et midagi nagu õieti ei muutu, aga samas, kui hinnata õigesti mitmesuguseid muudatusi ja nii-öelda suundi majanduses, siis võib see olla väga õige samm, et see hakkab mingisuguseid proportsioone muutma. Ja see on nagu nii-öelda neljamõõtmeline maatriks või viiemõõtmeline maatriks, kus sa peavad väga palju asju kokku panema ja loomulikult on see, et sa pead ju ka saama. Jällegi lõpuks see peab läbi minema. Parlamendist ja maksupoliitika on selline asi, mille pärast on kuningatele päid maha löödud, nagu me väga hästi teame, et seetõttu on, on see asi, mis peaks olema väga selgelt, et ta peab paratamatult läbi saama ka seadusandjate ja nende taga olevate kodanike toetus, nii et see, see on kõik nagu üks kombinatsioon ja selles mõttes kasu ja kahju, tuleb ennem välja arvude kasu ja kahju tuleb enne välja aru sama ettevõtte tulumaks, mis ta siis sajandivahetusel suhteliselt ellu viia. Mille eest võitlesite, kas teil olid ikka mingid arvutused kaine tehtud, et noh, palju see võit võiks tulla ja palju siis kaotab riik ennem? No muidugi olid arvutused, aga vaadake arvutustega on ka alati niisugune asi, et ega ju keegi ikka väga täpselt ei tea, mis ette saab. No ma toon teile veel veel nagu markantse, maanäitaja on ikkagi see, kui me valmistasime ette Eesti rahareformi, siis viimane kohtumine juunikuus oli, oli IMF-i meeskonnaga siis IMFi selle tiimijuht küsis minult, et kas te kujutate ette, mis sügisel juhtub ja vastasin ausalt, et pole vähematki ettekujutust, sest meil puudus maksebilanss lihtsalt puudus, seda polnud olemas. Neid andmeid polnud olemas, me tõesti ei teadnud, nõukogudemeelsed inimesed väitsid, et vajuta kokku poole aastaga, Eestis olid inimesed, kes mul on hästi meeles, jagasid seda arvamust, et see kogu see asi läheb vastu samast ja siis kaks need andmed tulema, siis selgus alles pilt, et ega, ega niiviisi maksudega ei saa kunagi midagi nii ette arvutada, eks ole, et öelda nüüd sonarid, meetiline tõde, eks ole, siin ei ole aritmeetilist tõde. Mina tol ajal mäletan väga hästi seda mõtlemist, et pigem oli küsimus dünaamikas. Et küsimus oli see, et see märgilise tähtsusega muudatus ergutab investee merimaa ja ergutab loome uusi töökohti ja seda ta ka tegi, päris kindlasti, kas ta tänaseks on oma mõju ammendanud või mitte, ma ei oska öelda, aga ei julge öelda, aga seda ta kindlasti tegija tänada märgilise tähtsusega ja üle nii-öelda rahvusvahelise majandus majanduskeskkonnas hästi teada asi, et selline asi on, aga see on ainukene asi, mis stimuleerib investeerimist, kas see on piisav, kas see on seda me kõik on raske öelda. No praegu arutatakse ka ikkagi mingil määral selle taastamise üle, sest selle varjus võib-olla viiakse kasumit kuhugi välismaale ja Eesti majandusse Eesti riigi kasuks ei jõua, sellisel juhul taastat niimoodi, nagu on, on. Omal ajal vaidlesin mina Rootsi peaministriga ja vaidles Andrus Ansip saksa kantsleriga Gerhard Schröderi, kes ütles, et eestlased tegelevad, eks ole maksu tampinguga, eks ole, ja, ja tegelikult tuli välja, et nendel mõlemal laekub ettevõtte tulumaksu vähem kui meil, sest meil selle rea peal on ka dividendide maksustamine. Aga nendel on nii, mulle, Rootsi rahandusminister rääkis seda väga selgelt. Ega suurettevõtlus ei maksa mingisugust ettevõtte tulumaksu, millel on nii, maks, on kõrge, kõik on rõõmsad, suured ettevõtted, 45 protsenti tulumaksumäär ja siis nii ilma, et keegi näeks ja teaks midagi, saavad nad neid maksuvabastusi ja seda taheti Eestis ka ja ma arvan, et kui nüüd minnakse uuesti selle ettevõtte tulumaksu taastamise juures tuleb täpselt samasugune protsess, et siis tehakse siis täpselt keegi ei tea, mis ettevõte see nüüd oli, mis selle soodustuse sai, miks ta selle soodustuse sai? Ma ei ole kindel, et see, see on nii, noh ega ükski asi pole nii lihtne, nagu paistab, siinkohal on hea hüpata kohe Euroopa juurde, sest komisjoni uus president Juncker on ju nüüd sel nädalal langenud ka rünnakute alla, sest Luksemburg ja mitmed maailma suurfirmad ju peitunud maksude peitmise all ja nüüd on Juncker tulnud välja ettepanekuga, et siin kogu Euroopa maksupoliitika tuleks muuta, ehk siis lähemegi veel laiemaks. Teie arvates jällegi sellest suurest vaidlusest suurem õigused Brüsselile või jätkata ikka liikmesriikide suuremate õigustega, ehk siis kas liikmesriikide liit või? No mina olen ikka liikmesriikide liidu poolt palju kirjutanud ka ja, ja see on ikkagi liikmesriikide riik, ka täna on see liikmesriikide liit, noh, et kui, kui keegi tahab välja astuda Euroopa liidus, siis on see liikmesriik, mitte mitte mingi Brüssel, ükskõik kas ta on Euroopa parlament või keegi seda ei otsusta, seda otsustab ikkagi riigi valitsusse, et selles mõttes on see ikka siiamaani nii, et ega valitsus teeb need otsused. Ja mis puutub maksupoliitikasse, siis kujutage nüüd ette, et te olete te võidate valimised ja te asuta siis olete täis entusiasmi, et lahendada teie maa ees seisvad probleemid, ergutada majandust, mis on nagu alati tähtis prioriteet ja siis teil polegi üldse mitte mingisuguseid hoobasid, mida siis teha, olema ma arvan, et maksukonkurentsi tuleks suurendada Euroopas, mitte vähendada see, mis nüüd, ühesõnaga, ma arvan, et see on väga paha lugu, mis on nüüd välja tulnud, mida tegelikult kõik on teadnud, et Luksemburg on saladus, kus on, on võimaldatakse niisuguseid teenuseid, mis ei ole päris nagu ütleme, võib-olla on küll kõik seaduslik, aga siiski ütleme, äratavad küsimusi ja see on väga paha lugu ja ma arvan, et, et ma ei tea, kuidas siis nagu see Luksemburgi endine peaminister, sest välja tuleb, see ei tarvitse sugugi lihtne olla, see on Euroopas aastaid on kogu aeg sellega mõeldud, et näed Google ja näed Amazon ja näete, eks ole, siin teised IKEA ja muud, eks ole, ja nüüd selgub, et noh, ühesõnaga vaikides on olnud nii, et nendel ongi loodud kogu aeg eelised ja nüüd on ideed ühtlustamises kogu Euroopas asja. No minul on olnud oma praktikas ju samasugused asjad, näiteks teemaks need, kes on teemaksu, need, kes on näiteks, et Saksamaa teemaksu kehtestamise vastu, mis on igati õige samm koos kogus kombinatsioonis. Need räägivad, et teeme üleeuroopalise teemaksu, aga te kujutate ette, mis sellega, mismoodi seda hakatakse tegema, mismoodi seda maksupoliitikat hakatakse ühtlustama? See kõik on, te tulete välja ühe projektiga, seda muudetakse tundmatuseni, selle arutelu käigus, see läheb läbi läbi Euroopa Parlamendi, seal on, on hoiakud hoopis teistsugused, kui teil on, lõpuks tuleb mingi asi mingi imelik kompromisskokku ja, ja te olete sellega seotud ja te ei saa enam mitte midagi teha. Nii et ma oleksin, oleksin selle vastu. Niisuguse üldise Euroopa maksupoliitika ühtlustamise on teatud piirid, saun väga palju ühtlustatud, käibemaksureeglid on ühtlustatud aktsiisimaksu eelnõu esitatud on igast muid asju, on, on ka siis teedemaksureeglid, on, on, on, on ühtse ühtsel elemendid raskeveokitele. Ühesõnaga, ma olen ma arvamusel, et, et Maksukonkurents Peab tegelikult jääma. Euroopa Liit on üldse ju väga suureks kasvanud ja muudatuste elluviimine nõuab väga heade kokkulepete saavutamist, teisest, kui see väga kaua aega võtab. Väga palju vaieldakse siis pidurdabki arengut ja euroopangisin raskustes siin aasia Ameerikaga. Nii ta on, ütleme, ütleme näiteks ma toon nagu kõige teravama probleemi, mis, millest ei räägita, palju julgeolek, migratsioon, meil on ju vaba inimeste vaba liikumine, Schengeni süsteem enam ei vähenda isegi piiril kiirust, eks ole, mitte et ei näitaks oma dokumente kuskil piiril või lennujaamadest, te lähete läbi, eks ole, mitte midagi, lähete juba lennuki peale, siis nüüd nüüd on kogu aeg, on jutud, et ikka suurendatakse seda või et, et on ikka paha lugu, eks ole, rändavad ka need inimesed, kes vändama ei peaks, hakkame piirama, hakkame siis nüüd, eks ole piirama, nüüd on siis ütleme, julgeolekuteenistused ütlevad, et väga hea, ärme piirame seda liikumist, andke meile rohkem võimalusi. Andke meile rohkem võimalus, andke meile rohkem ressursse, andke meile rohkem võimalusi andmeid koguda, selle peale lausa hirmus kisa, ei, mitte mingisugust mingisuguseid inimesi, isikuvabadused ja siis on nii, et siis järelikult öeldakse, et paneme piirid kinni, me muidu ei saa jagu asjast väga selge dilemma. Kas vabadus või turvalisus, jah, kas vabadus või turvalisus. Ma vaatasin teiega varem tehtud intervjuusid, 2008. aasta detsembris ütlesite Maalehele, Euroopa komisjonis on pöörane soov leida kompromisse, otsuseid tehakse palju ja ilma hääletamata saadakse aru, et igaüks peab ühise nimel millestki loobuma. Selles ei süüdistata teisi. Kas pärast nüüd, et kriisiaastaid arvata samamoodi? Komisjon on väga üksmeelselt töötanud samadel põhimõtetel selles mõttes ei ole mingit muutust, et komisjoni sees alles lõpus kuskil tulid meile esimesed hääletused. Meil ei olnud 10 aasta jooksul selle Barroso komisjonis ei hääletatud ja alles lõpus paar hääletust oli. Ja komisjonis jah, on, leitakse see nagu presidendi juhtimisel siis peent Barroso juhtimisel üldiselt tuldi välja ikka mingi konsensusega ja üldiselt see konsensus ei olnud kaugeltki kaugeltki halb. Aga ma nägin seda muidugi oma viie aasta jooksul transpordi eest vastutava komisjoni liikmena, et kuidas see kompromiss lõpuks lõpuks jõuab siis tegelikkuseni ehk kuidas ta siis jõuab liikmesriikide nõukogus siis seal on siis lõpuks küll ja Parlamendis on, on nii, et noh, terve rida asju ikka vajus nii ära ja ma olen kaks korda üks kord olen ma asja tagasi võtnud, mida peeti täiesti täiesti ketserlikum niukseid asju üldse Euroopa liidus tehtud seal seen võetaks tagasi ja teinekord ütlesin, ma võtan selle tagasi, kui, kui parlament jääb oma endise seisukoha juurde ja siis parlament muutis oma seisukohta, aga, aga seal on tõesti nii, et noh, sa, sa enam ei kujuta ette, kuhu see siis lõpuks lõpuks välja jõuab, see kompromisside otsimine. Kui palju riikide või ütleme isegi täpsemalt suurriikide huvid siis komisjoni jõuavad ja selle 10 aasta jooksul on ja ka komisjoni liikmete arv tänu liikmesriikide kasvule ju suurenenud? Riikidel on ju alati oma huvid, aga riigid saavad oma huve realiseerida nõukogus ja ka Euroopa Parlamendis, kus sakslasena 96 ja ja kass, kes teevad päris päris niimoodi muljetavaldavalt koostööd, paljud suured riigid ei tee omavahel koostööd. Aga muidugi riigid väljendavad oma huvisid nõukogus nii, et ei tähendab loomulikult on katseid ühte või teist asja mõjutada komisjonis nagu tööprotsessis ka. Aga tervikuna ma siiski ütleksin, et komisjon on noh, see ei ole nii tunda, et suured suurte riikide asja on aetud või et see mõju on olnud nagu väga suur. Mis siis endal komisjoni sellest perioodist kõige rohkem meelde jääb, kummal perioodil saite rohkem ära teha? Mõlemad olid omamoodi huvitavad, mõlemad olid väga huvitavad, no ma arvan, et mõeldes seal tagantjärele, et ma ei hakka teile üles lugema siin tööplaani ja nii edasi, kuidas see kõik, mis on tehtud ja kõik asjad on, aga aga ma arvan, et võib-olla kõige suurem asi on, on olnud see, et et on Eesti toodud õnnestunud tuua parketile nii-öelda. Sest noh, kui sa mõtled ikka 10 aastat tagasi seda olukorda noh, ütleme ega need, kas Eesti on need Balkanil või kus ta täpselt on, et ega tänagi peetakse ikkagi perifeeriariike perifeeriariikide küllatab. See ei üllata mind, aga see ärritab mind ja väga kõvasti ärritab see ei ole puuduta ainult Eestit, see puudutab Portugali puudutab Küprost, see puudutab selliseid riike ka. Ja ikkagi, aga see, et, et noh, et Eesti on, on Euroopa mõistes ütleme, oma väiksust arvestades vaadata, kui palju on meil juhtivates ametites inimesi Euroopa komisjonis parem, kui me sellest ei räägi, sest noh, see on päris palju parem paljudest hoopis suurematest riikidest. Et noh, on, on nagu toodud inimesed sisse on toodud ametnikena tööle, on Eesti mõju, Eesti prestiiž on väga korralik ega asjata see kõik, see e-riik ja, ja Eestit peetakse ikkagi väga, väga, mitte ainult riik, tegelikult ma hakaksin ikka pigem peale majanduspoliitikast, kus kriisi ajal, kus, kus anti väga vastutustundlikku poliitikat ja seetõttu nii et Eesti maine on ikka väga hea ja see tegelikult isegi, et me ei ole nagu kõige selle aja jooksul mina kaasa arvatud, mitte mitte seda mainet parandanud. Me oleme tekitanud selle maine, sest enne seda lihtsalt polnud üldse midagi olemas ja keegi tegelikult ei teadnudki, et mis asi see Eesti endast kujutab. Üldisem küsimus veel, ehkki meil aeg läheb väga ruttu, miks siis vanas Euroopas on raske aru saada reformide ehk siis ma tõlgendan kokkuhoidmise ja kärpimise vajadusest. Vana-Euroopa on kole rikas kole rikas ja asjad ei ole veel kaugeltki nii halvad, et, et see paneb, paneb naguniisugusesse olukorda, et paratamatult meil ei ole enam midagi muud teha, kuigi see läheneb nendes riikides selline olukord. Aga nad on ikkagi väga-väga rikkad. Aga tasapisi muutub, muutub, muutub tasapisi. Jah. See on omaette pikk jutt. Seda muutuse protsessi on ka näha, kuidas see asi toimub ja aga siiski siiski noh, see on veel veel seda tagavara on ikka väga palju ja teine suurem teema suhted Venemaaga, mis praegu väga aktuaalne. Te kirjutasite hiljuti arvamusloo sellest. Lääs ei saa Venemaast iialgi aru. Kirjutasite, tsiteerin, tegemist on ühiskonnaga, mis on impe, realistlike ning militaarsete eesmärkide nimel sajandeid aktsepteerinud madalamat elatustaset. Moni on jah, suur vastasseis, seega Euroopa ja Venemaa vahel. No ta on jah, ma kirjutasin selle, jah, see on need sind tõlkijana. Kõlast läks ühte ühte väljamaisesse väljaandesse ja eks ma kirjutan sinna veel neid asju, ma olen väga hästi Venemaa juhtivate poliitikutega läbi saanud teatud perioodil kaks aastat transpordiaegagi noh, tuleb arvestada seda, et nende hoiak on hoopis teistsugune. Eurooparahne. Venemaa ei ole ahne selles mõttes, et Venemaa, Vene rahvas on, lepib väga-väga vähesega, annab palju välismaal ei käi ja selle tõttu nagu see Venemaa suurus, kuigi see on omaette küsimus, mis asi see Venemaa suurus siis tähendab, et tähendab ainult siis naabritega tülis olemist või on midagi muud ka. Aga see on nagu nende probleeme. Et jah, ma pigem ütleksin küll, et et see vastasseis on järsult tugevnenud, see vastasseis on väga paljudes asjades, on seda klappi, ei ole, need, need mõttemallid ja hoiakud on hoopis teistsugused, kui kaugele tuleb Venemaale vastu tulla või läbi rääkida, kuidas käituda. Ma arvan, et vastu on tuldud küll ja küll pigem on nüüd vaja kindlat positsiooni, ega tegelikult kogu asja. Võti on selles, et ega see positsioon pole halb. Ja Euroopa Liit on olnud tegelikult üllatavalt üksmeelne ja ka üllatavalt otsustav nendes asjades. Aga noh, kogu selle võitluse või kogu selle taktika ja strateegia peamine küsimus on, kas rinne püsib või ei püsi, kas Euroopa liitu õnnestub lüüa lõhki või ei õnnestu lüüa lõhki. No siiamaani on pidanud. Ja lõpetuseks tahan küsida veel hoopis teisest valdkonnast. Te olete siin Eestis kultuuri toetamas koos abikaasaga lõite 2009. aastal Fondi Rahvuskultuuri Fondi juurde, toetamaks Eesti ajaloo mõtestamist päris kust see idee tuli? No tuli ükskord, me ei oskagi nii-öelda, et kust ta tuli, ta tuleb sellest, et ütleme, varasematel aegadel, Eesti teater etendas eesti vaimses elus märkimisväärset rolli ja siis oli niiviisi, et kui sa ei olnud näinud teatrietendusi ja kui sa ei olnud selles protsessis nagu osaline ja inimestega kohtunud, rääkinud selle, siis sind polnud olemas, nii et see oli, oli selline selline eesti teatriroll oli, oli teatud perioodil väga, väga, väga suur ja siis see oli vist see Gustav Naan. Draamateatris Draamateatris oli, ma hakkasin mõtlema, et, et tegelikult ju selliseid etendusi võiks toetada. Ja siis oli teine dilemma oli see, et mulle kogu aeg jooksis riigikogu liikme pension ja siis ajakirjanik perioodiliselt jälle siis ma ei võtnud seda pensioni välja perioodiliselt kogu aeg nagu jälle jälgisid, kes vanadest nendest parlamendiliikmetest seda võtab ja kes mitte. Ja, ja siis ma otsustasin koos abikaasaga, et toetame selle pensioniga, siis parem Eesti kultuur, et ei jäta seda ka nüüd sinna eelarvesse sisse, aga suuname ta siis Rahvuskultuuri fond ja täna on see fond päris suureks läinud. Nii on, aga lõpetuseks te olete siis nüüd Eestisse tagasi koos abikaasaga ja jäädavalt, teil on siin õppejõu tööplaani või plaanite ka Brüsselis Euroopas midagi jätkata, eks kõik on praegu lahtine. Noh, on olnud juttu sellest, et et jätkata Brüsselis ka nõndanimetatud erinõunikuna on selline staatus olemas. See siis tähendaks ka mingisugust mingist aeg-ajalt Brüsselis käimiste teatud asjadega tegelemist. Seni kuni kuni seda veel ei ole, on sellest vara rääkida, aga no mul endal on see huvi olemas ja minu meelest on ka väga kolm uut volinikku minu meelest huvi tundnud, aga mis nüüd konkreetseks muutub, seda, seda ei tea, aga jah sind, Tartu ülikool on see ilmselt see põhiline koht, kuhu oma tegevuse suunamine. Aga lendamisest Brüsseli vahet on juba suht villand. Lendamisest üldse on villand. Sest kui teil on ikka 50 või 60 lähedust aastas, siis saab ikka isu täis küll. Suur tänu saatesse tulemast, Siim Kallas ja meie külalise soovile on alati saate lõpetanud ka laulupala. Te olete välja valinud Georg Otsa. Miks Bodelski pigem kenaadi Podolski ja Heldur Karmo kirjutatud lugu. Mõtisklus on ilus lugu, nii palju ilusat muusikat. Ma ei saa öelda, et ma olen ühe või teise muusikaliigi suur austaja eraldi võetuna, et mulle meeldib kõike. Hea muusikaga see millegipärast see viis kuidagi kumises äkki nagu peas ja see on kindlasti üks üks ilusamaid eesti öelda levimuusikalugusid, kaunis ballaad on aitäh tulemast, Siim kõlas jõudu, jaksu ja loodetavasti loete siis Eesti elus arengus ikka kaasa ja palju õnne veelkord Reformierakonnale. Aitäh. R. Ka. Siis. Aga? Mis? Igas Kesbee. Igas kes bee jaa, jaa.