Kes konkreetselt töötasid selle välja? Loomulikult oi, hulk inimesi, kes need ettepanekud süstematiseeritud läbi töötasid ja autorid on muidugi väga palju, aga ma nimetaksin olulisema osa tööst ära teinud inimeste nimed. Kostel CERN tor TPI dotsent Jevgeni koolikov, kes praegu enam vabariigis ei tööta, aga töötasin ülemnõukogu presiidiumis. Siis Siim Kallas Peet Kask, Hasso Nurm, Vello Saatpalu, Tõnn Sarv, Rein Veidemann ka Ülo Kaevats ja veel mõned inimesed, kelle võib-olla panus oli juba vaiksem. Putkas kui ma ütlesin, tööst võtsid osa mitmed eksperdid, kes kes andsid uusi mõtteid kes lihvisid mõne koha peal sõnastust, seal ta kindlasti märkidega juriste. Aga mõnede mõnede ekspertide nimed, ma ütleksin ka siin ära. Uno Mereste, Tiit Käbin Enn Roose, Rein Ruutsoo, Mikk Titma Viktor taldrik ja eraldi tänusõnad ma tahaksin öelda keeletoimetajale Peeter Pällile keele ja Kirjanduse Instituudi töötajale. No nii, nüüd on asi natukene selgem, kellele adresseerida pretensioonid ja kiiduavaldused korraga. Kas me läheme küsimuste juurde, on meie kultuurinõukogu liikmetel kohe küsimused taskus valmis, või anname veel, Rain Veideman neile sissejuhatavat ekslauseteks sõna. Osutaksin Paarile momendile veel sellesse programmiga seoses, et siin juba Edgar Savisaar pani märgi maha selles suunas, millele orienteeritud programm ja ma tahaksin veel nii kommentaari korras lisada, tähelepanu juhtida, et võib-olla mõnevõrra erandlikuks näiteks erandikuna paistab see programmi projekt selle poolest silma, et minu teada võrreldes teiste kas või parteide või liikumiste programmidega ei sisaldanud niisugust eraldi lõiku, nagu on seda eetika. Aga arvestades arvestades praegust väljakujunenud ühiskondlik-poliitilist situatsiooni ja tervikuna noh, meie niisugust kogu ühiskondliku teadvuse tormiliste kasvu on nagu peetud vajalikuks just seda asja eraldi esile tõsta ja siin on ridamisi punkte ja vist tohiks vähemasti vähemasti oli see programmitoimkonna taotlus. Näete, et see tõepoolest programm üritab hõlmata endast erinevate vaadetega inimesi ühise eesmärgi nimel ja mitte sugugi kellelegi jõuga peale suruda on viimasel ajal mitmeid liikumisi meie siin Eestimaal, kus just see jõumoment, et noh, erinevate gruppide vahel on liiga terav. Ma küll julgen oletada, et see programmi projekt on just niisugune kutsuv ja endasse hõlmav ühesõnaga ka niisugune avasüli ja ühele momendile veel tahaksin osutada, et see võib-olla programmi projektis vähemasti on siiamaani sisse jäänud ka võrdlemisi erandlik selle programmi lõpp tähendab, kus rahvarinne nagu osutab oma väljavaatele ja ja sugugi ka erinevalt mõnedest varasematest programmidest ei pretendeeri igavesele igavesele volitustele. Niisugused erisused hakkasid meil endil selle programmi valmimisel silma ja seda ma tahtsingi natuke lisada. Teie taotlused tõepoolest realiseerunud, sest muidu esimene kommentaar, mida mina täna hommikul ma kolleegide käest kuulsin, oli see, et programmi läbilugemisel on esimene mulje tema selge eetiline suunitlus ja, ja üldse see eetika torkab silma mitte ainult sellepärast, et ta seal omaette alajaotus vaid Ta torkab kuidagi tervist tekstist silmas eetiline tase. Arva valt. Kui ta oli rahvarindemehed, on ise rääkinud oma asjast, mis ta teinud on siis läheb kindlasti, ootavad ka esimesi hinnanguid. Ma usun, et tuleb neile massiliselt kirju ettepanekuid ka väga konkreetseid täiendusettepanekuid. Aga siis ongi selline meeldiv võimalus meil siin kultuurinõukogu liikmetel olla avalikkuse ees peaaegu et esimene instants, kes saab oma meelt avaldada selle projekti üle. Ja kui olla pateetiline, siis ma ütleksin, et 19. august peaks minema Eesti ajalukku juba selle programmi avaldamise ja rahva ette. Looduse mõttes, nii, kui olla vähem pateetiline, siis ma annaksin sellele eelprogrammile sellise hinnangu. Et see on. Reaalse poliitilise tegevuse programm, kuigi temas sisaldub ka küllalt selliseid, noh võiks öelda slaidirealistlikke momente mis on väga kenad ja kui kunagi paljudes parteides on eraldatud nagu maksimumprogrammi ja miinimumprogrammi siis ta oma üldtoonilt on siiski pigem jah, miinimumprogrammi poole peal ja, ja selle kõrval võiks täiesti rahulikult veel eksisteerida, teine nii-öelda vahel programm Eesti maad ja rahvast, tulevik, kus näitav ja millisena me teda tahaksime näha. Selles teise programmi noh, seisukohalt ei ole siia siin midagi ette heita ja ma oleksin näiteks ettevaatlik olnud rahvarindelaste asemel selle eelmise sirbis ja vasaras avaldatud deklaratsiooni ka. Kas seda oli vaja, see oli selleks minu meelest lahkun sellest sellest ideaalprogrammi noh, põhimõtetest, mis rahva hinges elab tegelikult. Ja loomulikult põhiküsimus on see iseseisvuse küsimus, mis ei saa olla tänase Sealse poliitika probleem tõepoolest, ja, ja see on täiesti arusaadav, et selline seisukoht on, kuid ära võta seda rahva hingest, et ta läheb kord iga rahvast oma riigi riigis eksisteeriva ala seda nagu ei tohiks teha. Õnneks sellest trammis ja selliseid asju praktiliselt ei sisaldu kui, kuigi jah, ka too, too deklaratsioon ei olnud ju nii üheline ühemõtteline, kuid võib-olla seda noh Kummardus tundus see tõesti kummardus nagu nende poole kelle poolt võiks tulla mingeid süüdistusi. Nii et seda programmi siis võtkem kui, kui reaalse tegevuse raames ja siis sellisena võib lah talle ette heita, aga selle võib ka tunnustusele öelda, et ta pakub oma muudatused välja siiski täiesti selgelt olemasoleva raames. Ma ühinen sinuga täiesti mitmes punktis, ennekõike selles, et et kõigepealt öeldes välja oma kiidusõnad. Noh, ma olen ka seda meelt, et 19. august jääb ajalukku, noh, loodame, et tähendab me nendime, et ajalukku jääb jälle Eesti ajalukku jääb jälle üx augustipäev. Aga loodame, et see jääb meeldivalt meie ajalukku. Aga ühinen ka sellega, et selle niisuguse kõrge hinnangu juures on meie kohus asuda seda programmi lihvima ja kritiseerima. Vene IRL on küsimusi. Need on küsimused raadiokuulajatelt teatan, et meil on praegu laekunud täpselt 12 küsimust, võtan esialgu nendest mõned. Niisugune lihtne küsimus, aga küllaltki põhimõtteline, kas rahva rindel tulevad liikmepiletid ja sama inimene küsib, et kas kehtib ka vanusepiir? Rahvarindel liikmepiletid ei tule. Rahvarinde tüliks on tugirühm ja sinna ümber koonduvad inimesed, kes võivad siis lõdvemalt või või tugevamini tugirühmaga seotud olla. Vanuse piire ülevalt poolt ei ole, aga harta koostajad enamasti juristid on alampiiriks määranud 16 aastat, sest see on kodanikualgatus. Kodanikuks saab inimene siis, kui ta passi saab. See muidugi ei tähenda, et nooremad inimesed ei saa rahvarindeliikumises kaasa lüüa. Siis on niisugune küsimus. Te mainisite, et Jevgeni koolikov võttis programmi koostamisest osa, miks ta enam ei tööta Eestis? Jevgeni pooliku töötab Moskvas NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi juures. Ja nüüd on küsimus Edgar Savisaarele on teatavaks saanud, et talle on pakutud ministrikohta. Kas ta kavatseb selle vastu võtta, kui ja siis missuguseks kujunevad tema suhted rahvarindega. Ma sain mõned päevad tagasi raadiost läbi käinud, teade oli, lahvatas enneaegne ja mõnevõrra liialdatud. Tõepoolest, mulle ettepanek on tehtud hakatatööstuskomitee esimehe asetäitjaks. Aga konkreetset vastust sellele ma ei ole veel andnud. Asi on selles, et ühelt poolt, vot ta see koht pakub kahtlemata huvi, sellepärast et annab võimaluse asuda tööle majanduse ühes vastutusrikas lõigus. Aga teiselt poolt ma mõistagi pean konsulteerima oma mõttekaaslastega nii rahvarinde algatuskeskuses kui ka ime probleem nõukogus. See aga jah, nõuab aega. Ja ma üldse leian, et taolisi otsuseid ja vastu võtta ülepeakaela ja veel vähem saab seda teha ainuisikuliselt. Kui te lubate, siis on siin veel üks, mitte küsimus, vaid raadio kuulajalt on tulnud ettepanek. Ta sõnastab seda nii Stalini poolt sisse nõutud riigilaen mida on hakatud küll tagasi maksma, aga summad, mis on riigi käes, on suured. Tehakse ettepanek anda need summad rahvarindele. Esindatud suhtuvad sellesse. Valitsev nõutus ettepanek on niivõrd ootamatu ja ilmselt kõige paremate soovidega tehtud. Uurime vaatame selge. Muidugi, kui me arvestame seda inflatsioonikursimuutus ja kõike muud, mis sellest ajast peale on toimunud, siis ma ei suuda ette kujutada, kui arvestusväärsed üldse on need summad tänapäeva mastaabis. Tähtis on nähtavasti inimese hea tahe, sest see ette pannud rull teise grupi invaliid-ilt. Kes on 60 aastat vana, elab Tallinnas ja see kindlasti tuli tal puhtast südamest. Jah, suur tänu, ettepaneku ilmselt hinnang rahvarindele. Kas Ülo, sinu käes on ka mõni küsimus? Mul on küll küsimus, aga neid puudutavad interlõikamist, internatsionalist rinnet ma mõtlen, et võib-olla jah, et tuleb, tuleb oma kompleks, et me teeme natuke tagapool ja võib-olla küll. No ennem seda oleks hoopis huvitavam kuulda vahe kommentaari, kas ka mujal kusagil Nõukogude liidus on rahvarinne rahaline sarnane liikumine kuskile maale jõudnud. Kuna meil käib praktiliselt siin tal külalisi teistest sarnastest liikumistest paljudest oblastites piirkondadest siis ma võtsingi kaasa siin kahe rahvarindeprojektid, üks on Jaroslavi ja teine on siis teine, pärineb Moskva rahvarindeprojekt. Ma lihtsalt mõned mõned momendid siin, toon välja, mis peaks iseloomulik olema. Kõigepealt Lavly projekt on meiega võrreldes märksa praktilisem, mulle tundub, et ta on ilmselt selles plaanis, nagu meil on mõeldud see kahe aasta lühiprogramm. Nii, nad on ka üht-teist kaotanud selle raames näiteks nad on ühe erihaiglas suutnud ümber organiseerida sünnitusmajaks nad praegu tegutsevad üsna agaralt ka erivarustussüsteemi suhtes või nende programmi vaadata, siis on näha tugev kalduvus just õigusriigi rajamisele. On näha ja siin ka just see, et asetatakse rõhk nõukogude võimu taaskehtestamisele selleks, et tekiks rahva omavoli omavalitsus. Aga mis on meiega võrreldes Jaroslavli programmi nõrk koht ja tuleneb ka ilmselt nende konkreetsetest oludest, kus küsimus praktiliselt tõstatatud ei ole. Või siis on selle suhtes ainult mõned üldised klaasid. Veel aga ei saa öelda Moskva rahvarindeprogrammi suhtes ja ma tahangi öelda, et kui meil on siin väidetud, et üks meie selle algprojekti, mis sai juba kevadel avaldatud et selle üks etteheide oli, kuidas rahvarinne kellelegi ei allu, siis Moskva rahvarinde. No niimoodi algabki. Et rahvarinne on sõltumatu rahvaliikumine, mis tegutseb liidu konstitutsiooni alusel ja ei allu administratiivselt mitte ühelegi organile ega organisatsioonil edasi, kui me vaatame siit käigult lehitsedes veel paar huvitavat momenti, nad on meiega samale järeldusele jõudnud, et valijate klubid on vaja muuta pidevalt tegutsevat institutsiooniks. Ja siis lähevad edasi föderalismi printsiibi realiseerimise juurde liidu ülesehituses. Nii seoses sellega nemad juba tõstatavad üles küsimuse Vene föderatsioonist tõstetavat üles küsimuse sellest, et Moskvast viie Nõukogude Liidu pealinn, et Moskva peaks olema Vene Föderatsiooni keskus ja Nõukogude Liidu pealinn peaks olema siis loodud sellisel spetsiaalsel föderaalföderaalmaa-alal teatud alaliidus eraldada siis selleks pealinnaks. Edasi tõstatavad üles küsimuse kultuur rahvuslikust autonoomiast ja ütlevad ka niimoodi, et realiseerida on vaja nõudmised vabariikide kodakondsusest Agrose tantsida Res Public edasi riigikeele väljakuulutamisest vabariikides, anda vabariikidele õigus iseseisvalt realiseerida oma välissuhteid kinnistadesse taga konstitutsiooniliselt nii edasistes punktides, edasistes punktides, siin tulevad juba nõuded sõltumatu ajakirjanduse välja andmiseks ja nii edasi. Mõnedes mõnedes punktides, küll ma arvan, meie arvamused lähevad, lähevad lahku, aga need ei ole põhiküsimused. No kui me alustame siin veel kord tulema selle Moskva projekti alguse juurde tagasi, siis üks põhilisi probleem on, see rõhutatakse rahvarindest sõltumatust. Seda tema seotust rahvaga. On öeldud väga selgelt, et rahvarinne ei tohi kunagi kujuneda kuulekaks ja sellepärast ka abituks partei abiliseks kõigistama saavutustest ja samal ajal pigistama vigades. Tsiteerisin praegu ja on hoiatatud siis, et organisatsiooni printsiibid peavad välistama kolm põhilist ohtu. Esimene neist on rahvarinde muutumine riiklikuks, mis on paljudele meie ühiskondlikele organisatsioonidele omanud teiseks üle organiseeritus peavad välistama ja kolmandaks kokku leplust partei ja riigiorganite suhtes. Nii et Moskva rahvarindeprogramm on väga radikaalne. Teatavasti see ühendab paljusid most kas asuvaid perestroika klubisid ja teisi rahvaliikumise vorme ja ma arvan, et kui Moskva esindajad tulevad meie rahva kongressile oktoobri algul, siis nad saavad sellest juba ka ise rääkida ja tutvustada meie rahvale arvavalt. See oli üsna oluline informatsioon ja tõepoolest see põhimõte, et me ei saa üksinda kõik ära teha vaid peame toetama 11, on väga oluline, tihti meie inimesele on selline mulje, et meie läheme nii palju ees ja, ja ja meie järel on tühi koht ja, ja et mis sest ikkagi saab. Sest sedasama mõtet ju piitsutatakse siinsamas Eestiski mõnede jõudude poolt ja, ja organiseeritakse vastu liikumisi ilmselt mingitel, mitte väga puhaste kätega tegelaste poolt. Ja sellepärast see üleliiduline toetus on kindlasti oluline. Nii et kui Ülo Kaevats enne ütles, nagu vastandas rahvuslased ja internatsionalistid, siis ma teeksin sellise parandused, et ainult rahvuslased saavadki olla intervjuud sotsialistid ja neile vastanduvad rahvusetud inimesed, kes kuhugi ei kuulu, kes ainult juurde ja kes pigem nagu mõjuvate struktiivselt kultuuridele. Olen selle parandusega täiesti päris, mis vahepeal ütlesid ja, ja sellepärast ka selle rahva rahvarindeprogrammi noh, niisugune hea toon arvestab kogu aeg teistega. Ta arvestab ka meil kõigi kõige väljaöelduga, see on kindlasti üks tema positiivne momente. Ta arvestab nagu kõike seda, mis nüüd selle kuuma suve jooksul on erinevatel foorumitel välja öeldud. Nii et kui siin esimeses üldpõhimõtete osas on nimetatud ühispleenumilt ja ja imeprogramme, siis kindlasti peaksite nimetama ka noortefoorumit roheliste liikumist ja võib olla mitmeid teisi asju, sest kõikide nende ideed on arvestatud. On kahtlemata siin teatud ebaühtlust selles programmis nii sõnastuses kui ka kui ka nende põhimõtete olulisuses. Mõni asi on liiga detailne, liiga isegi tühine, no kasvõi näiteks kas on praegu oluline rääkida alkoholist ja selle müügist ja nii edasi. Selle kõrval on väga oluline ja, ja punkt nagu, nagu sotsiaalse õigluse ja heaolu punkt number neli. Ja nii edasi, millest võib-olla oleks pidanud rohkem olema juttu? Ma rääkisin juba ideaal programmist ja võib-olla see võikski olla eraldi programm, kuid ta oleks tahtnud rohkem näha roheliste põhimõtteid, tähendab üldse selle, selle tulevikku, kui me hakkame oma tulevikku riiki üles ehitada, ehitama me ei saa suurt eeskuju võtta ka arenenud Euroopa riikidest, kes ikkagi olud selle tarbijaliku, ühiskonna, selle, selles saastava tööstuse aluse nagu ja, ja kui me tahame oma ideaalriiki üles ehitada, siis, siis me peaksime paljusid neid põhimõtteid arvestama, mida rohelised on seal oma lühikesed ajaloo jooksul välja pakkunud, need muutuvad lihtsalt paratamatus, eks ei saa muidu edasi elada. Keidrikka viimane punkt ainult praegusel ajal jah, jah, jah, seal on ainult ja siis üks oluline asi, mis, mis selles programmis üldse ei ole. Aga on vajalik, see on ajakirjandus, sügis tähendab vaba ajakirjandus on praegu ikkagi üks sõlmprobleeme ja see selles programmis üldse ei kajastu. Minu meelest, kui te lubate, siis ma palun, et Ülo Kaevats vastab küsimusele, mis puudutab ajakirjandust. Laekus hetk tagasi raadiokuulaja. Kaaring küsib niimodi. Täna ei saanud date tellitud noort häält. Kas see pole seotud interrindetegevusega? Sidejaoskonnas number üheksa pääskülas öeldi, et 50 eksemplari tuli täna vähem. Mul on kuri kahtlus, et jällegi seesama käsi on mängus. Nojah, see on nüüd niisugune ajakirjanduselt üleminek järgmisele teemaplokile. Ja vist võikski mõned sissejuhatavad sõnad siis inter. Kui sa lubad, ma ütle Narva Valtoni kommentaari kohta veel nii palju, tähendab, roheliste osa peaks kahtlemata suurem olema ja me oleme juba konsultatsioone alustanud, et seda täiendada. Teine osa, mis praegu puudu on ja üsna terviklik osa, see on vähemusrahvuste küsimus Eestis. Praegu te teate, et siin Eestis mitmed vähemusrahvused organiseeruvad, nimetame siin rootslasi, leedulasi, armeenlasi, juute ja teisi rahvusi nende organisatsioonidel, seltsidel liitudel on tekkinud juba head suhted rahvarindega. Me võtame nad lähemal ajal kokku, et üldse töötada välja need põhimõtted, tähendab, millised peaksid olema poliitilised väljundid. Taotlevad Eestis elavad vähemusrahvused rahvarinde kaudu ja sellest peaks formuleeruma siis kas rahvarinde üldprogrammi üks osa või eriprogramm, aga igatahes ka see saab valmis septembrikuu jooksul. Tore, et ma tean, et on tulnud veel hulk küsimusi juurde ja tahaks kangesti inimestega sidet pidades endale vastama hakata ka enda poolt mul ka paar lauset ühe Arvo Valtoni teema jätkuks, nimelt tõsi on küll see, kui seda programmi vaadata, et siin on mõningad ebaühtlust, aga ma ei oskagi nii karmi hinnangut anda. Kas ebaühtlus on hea vä? Halba? Kohati võib ta nagu segada, et mõned liiga väiksed asjad on liiga suurtega segamini. Aga samal ajal jällegi ausalt öeldes, mul on väga sümpaatne, et kusagil lõpus kuuendas, kuidas ma mäletan, oli inimlikult väga mõistetava niisuguselt tunnetus tasapinnal ühendatud mure perekonna pärast ja nõue Baltikumi ning lääne Läänemerekuulutamiseks tuumavaba Põhjala osaks. Siin oli niisugune suure ja väikese ühendus täiesti omal kohal, aga barreteesid vastupidi, see on vist mõlemad väga suured asjad. Ebaühtlus on igatahes selle tõestas, et see ei ole ühe mehe vaimusünnitus, vaid et tõesti on väga erinevad inimesed oma sõnastusoskusega. Ja tõsi on ka see väga täpne, Arvo väike vaherepliik, mis, kelle jaoks suur, misjaoks väike. Ma ütlen veel kaks asja, mis, nagu oleksid ootust, olen olnud siin ära nimetada. Kui Punktis kolm inimõigused on räägitud kohtutest, siis oleks võinud kajastada seal ka olukord kinnipidamiskohtades ka Eestis mis on kohutav ja sellest on küllalt palju juttu olnud. Ja teine on asi, mis puudutab sõjaväge raskesti tehtav asi. Kuid jällegi, see on nähtavasti ideaalprogrammi küsimus, tuleks palju ta üldse teistmoodi sõjaväeteenistuse korraldust. Maailma riikidest on küllalt palju näiteid selle kohta, et see totaalne sõjaväe kohustus ei ole ainus võimalus ei patriootide kasvatamiseks ega ega riigikaitse tagamiseks. Küsimus ma olen andnud nüüd kaks küsimust Rein Veidemanni kätte ja ka Ülo Kaevatsi käes on. Tähendab, siin on mitu küsimust, mis puudutavad rahvarinde ja internatsionaalse liikumise suhteid. Seal on tõesti ajakirjanduses, interrindest või interliikumisest isegi rohkem ridu kirjutatud ja ja väga ka vastuolulisi hinnanguid antud. Kui lugeda ka vene pressi Väga sügav artikkel ilmus kolm päeva tagasi Edasis Aivo Lõhmuse sulest ja ma soovitan kõigil seda lugeda, aga interliikumise probleemid on tõepoolest kaunis, laiad, keerulised ja ega siin midagi imestada ei ole, sest tegemist on tõepoolest Eestimaa vähemalt rahvuslikus mõttes ja rahvuslike põhihuvide kandjatel vastandlike huvide kokkupõrkega. Ma kasutan julgelt sedasama vastandlike, sest nende inimestega on meil rahvarinde inimestel küll suurtest töökollektiivides kohtumise olnud kui kannid lausa tänavamiitingutel oleme näinud neid. Nii, et kompromissi selle tsentristliku programmi raames, mida meie välja pakume nendega arvatavasti saada vähemalt mõnedes olulistes küsimustes ei õnnestu. Ma tahaksin niipalju öelda, et see on programmi projekti, su kajastub see meie kas kompromissi pakkuma mine. Aga see lähtub ühestainsast põhimõtetest ja see on, on vaja siin üle korrata liiduvabariigi põhirahvuse jaoks on rahvusküsimus tema ajaloolise saatuse küsimus. Liiduvabariigis elavam, soomlase jaoks on rahvusküsimus. Ta isikliku saatuse küsimus. Eri tasanditel võimenduvad need välja mitte ainult interliikumine niisugune jõupositsioonilt esineja teiste liikumiste suhtes. Ja muidugi lähtub sellest, et need on täiesti aastakümneid olnud niisugusesse pimeduses hoitud, koguni see on ikkagi suurriikliku poliitika tulemas tähendab see niisugune heitlike mass, mida saab kergesti manipuleerida ja juhtida niisuguste demagoogiliste võtete abil. Aga kahjuks märganud niisugust jõupositsioonilt esinemist ka mitmete Mina veteranide seas, ma mul oli võimalus eile näiteks osaleda ühest üritusest kohtumisest toimetajate tohtumisest meie siin sõjaveteranide mitmete aktivistide või juhtidega. Ja seal jäi paraku kahjuks kah samasugune mulje, et, et kuidagi väga kergekäeliselt suhtutakse praegusesse põhirahvuse olukorda ja ei nähta neid tegelikke juuri, vaid lähtutakse ikkagi niimoodi välja kujunenud staatuse säilitamise vajadusest. Samal ajal ilmselt on olemas niisuguseid põhimõtteid, kus meie huvid, sõjaveteranid midagi kokku langevad ja neid peaks ka meie programmis kajastama, eks siin kaheksandas punktis, kas või miks mitte taotleda eesti rahvusliku ohvitserkonna taastamist ja ma usun, et lugupeetud veteranid kummardasid, portkorpuse jääksid just nimelt oleksid huvitatud sellisest punktist samavõrd nagu iga progressiivselt mõtlev inimene Eestimaa pinnal. Väga tähtis on täiesti minister rindemeestega võtta tihedam kontakt ja ja haarata kaasa Rihkuses liikumisse. Nüüd kuna interrinde juurde juba jõudsime, siis mulle tundubki niimoodi, ükski demokraatia ikkagi ei ole ilma piirideta ja piiri. Ta seab eeskätt nende inimeste vastu, kes ise ei tunnusta demokraatiat. Ja mulle näib, et meie programmi projekti esimeses osas, kus on neljas punkt, et rahvarindesuhted rajanevad teistega demokraatlikul dialoogilise koostal ilmselt ikkagi mitte must ealistega ja mitte sellise varjatud fašismi ja musta sajalisuse omapärase hübriidiga, nagu vabariigis välja praegu hakkab, oleme nendega ikkagi jääb meil üle diskuteerida, nendega jääb meil üle pidada poliitilist võitlust ja meie ülesandeks on nende ideeline isoleerimine. Ilmselt see tuleks ka meie programmis kajastada. Ja täpselt niisamuti Maalehekülg hiljem, kus on juttu kandidaatide ülesseadmine. Et me toetame ja aitame korraldada saadikukandidaatide tegevuskavade põhjalikku tutvustamist läbiarutamist, no ilmselt mitte igasuguste saadikukandidaatide puhul me oleme ikkagi demokraatia ja platvormil ja perestroika platvormil ja Eesti rahva ja teiste Eestis elavate rahvaste huvide platvormil esinev liikumine ja siiski me ei endale seda lubada lõppenud. Et me nüüd siin selget piiri vahele ei tõmba. Me peame andma endale aru sellest, et Eestis praegu hakkavad välja kujunema ka reaktsioonilisel platvormil, olgugi et varjatult, aga seda varjatud reaktsiooni me nägime nii Stalini kui Hitleri puhul, olgugi varjatult, aga sellised reaktsiooniliselt liikumised praegu kujunema hakkab kavad. Ilmselt nad leiavad veelgi enam kinnistumist, sest nad vastavad teatud gruppide huvidele. Ja seetõttu meie programmist muidugi suhtumine nendesse tuleb kajastada. Siin on mitu küsimust, mis puudutavad 23. augustil Tallinnas välja kuulutatud miitingut või kohtumist mille algatajaks on rahvarinne. Esiteks küsitakse, kuidas pääseb. Teiseks küsitakse, kui seal on venekeelseid esinejaid, kas nende sõnavõtte tõlgitakse. Ja kolmandaks küsitakse, kas ei ole siin algatus hoopis interliikumise poolt. Ei ole, algatus on puhtal kujul meie poolt. Sisse saavad kõik, mingeid mandaati, ei ole nii palju, kui linnahalli mahub inimesi. Me kutsusime rahva endale külla, meie arvates ka lugupeetud ajaloo tegelased selleks, et arutada siin koos rahvaga läbi selline teema nagu Stalini poliitika ja Eesti Te, saate aru, et üks põhiküsimusi saab olema Molotov-Ribbentropi pakt, aga me tahaks vaadata seda teemat märksa laiemalt, et kujundada oma seisukohta, täpsustada seda külalistest. Ilmselt kõige tuntum on Juri Afanasjev arhiivinduse instituudi direktor. Ootame ka teisi külalisi, täna hommikul küll Moskvast teatati professor polid, Karpov, keda kõik teavad kui Raskolnikov lugude autoreid, et ta haigeks jäänud, nii et me ei tea, kas ta tuleb praegusel kellaajal. Aga igatahes Juri Afanasjev ja veel mõned Moskva külalised tulevad nüüd, mis puutub tõlkes tuleb esinejaid nii ühes kui teises keeles loomulikult Moskva külalistelt. Meil on raske oodata, et nad eesti keeles esineksid linnahallis. Tõlkeprobleemid on keerulised ja ausalt öelda, ma ei ole selle peale mõelnud, et organiseerida sinnaga tõlge eesti keelde. Järelikult tuleb mõelda, kui, kui see probleem nii paljude jaoks olemas on. Nii ma kohe annan sõna Ülo Kaevats, sellega pean ennem ühe asja ära õiendama. Ühe telefonikõne ka on tulnud niisugune teade pensionäre, kes on kõrge seas, tahab ise saada tagasi oma riigi laenu, sest ta pension on väga väikene. Kas saab nii otsustada, et see raha lihtsalt tahab rahvarindele? Loomulikult. Ta ei ole meie mingisugune otsustuskogu praegu siin, aga kaugeltki mitte röövlite tsunft. Täiesti selge on see, et kõikvõimalikud annetused, kust ja mis allikatest nad ka ei tuleks, on nad lihtsalt raha kellegi taskust. Või on see riigilaenu nii-öelda ümbermängimine, seisab kõik olla ainult vabatahtlik. Rahvarinne on, on välja kuulutanud. Aga inimene saab oma oma riigilanud ise kätte. Nüüd veel natuke vahekojast inter liikumisega, nagu nad praegu ennast nimetavad. Edgar Savisaar andis siin põhimõttelise hinnangu väga selgelt ja täpselt ära. Põhilised niisugused diskussioonid, põhised, kallaletungid interliikumise poolt meile rahvarindele ja samal ajal ka Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi juures töötavatele töökomisjonidele on seotud just nimelt ikkagi rahvusküsimuse vallas. Ja siin ei saa olla kompromiss, selle selle programmi osa oleme me väga hoolikalt läbi töötanud ja meie sõnum peaks olema väga selge. Eestis on üks rahvus, see on eestlased, on teised rahvusrühmad ja Eesti on rahvusvabariik ja väljendab ja kaitseb eelkõige eestlaste huve, kuid just nimelt, et rahvusvabariigina saab ta kaitsta ka teiste rahvuste huve ja kultuurautonoomia printsiip, mille me oleme välja pakkunud ja millest siin ka kord juba jutt oli, selle raamides saavad ka kõik teised oma emakeelset haridust Eestimaal elades ütleme valge venelased on täiesti jahmunud, et Valgevenes enam Valgevene keeles ei saagi õppida, aga eestlased pakuvad neile seda võimalust. Siin põhikonflikt on tõepoolest olemas selles rahvusküsimuse pinnal. Ja eestlaste prioriteet oma saatuse oma maa kultuuriajalooväärtuste säilitamise eest peab olema siin selgelt. Ei maksa muretseda, teie programmis on see tõepoolest väga hästi kirjas, sest ennem võttis Rein Veidemann mul lausa sõnad suust. Ma nimelt on allakriipsutatud enda lugeja mulje põhjal kaks lauset mida ma hindan eriti täpseks ja eriti eriti täpseteks, eriti vajalikeks praeguses poliitilises olukorras. Need on täpselt needsamad laused, mida sa ette lugesid. See suhe liiduvabariigi põhirahvuse pargis elava muulase vahel on sõnastatud laitmatult. Aitäh. Altaril istun ma siin, ma kaks lauset tänavale. Aga meil pole vaja teha illusioone selles suhtes, et kui me nüüd rahvusküsimuses teeksimegi mingisuguse järeleandmise et siis me lepiksime kokku mõni aeg tagasi, oli siin Tallinna algatuskeskuse meestel nendega juhtunud too, kus räägiti ka sellest, et ei saa interliikumine nõustuda ka mitte imeprogrammiga tähendab majandusprogrammiga, kuna nad leiavad, et imetingimustes nad osutuvad tööjõuturul oma kvalifikatsiooni ja muud omadused siiski halvemas olukorras olevat kui eestlased. Kas mul on nüüd niisugune enda vaheküsimus interliikumise puhul, kas me võiksime seda asja niimoodi kvalifitseerida et kui me ehkki vaevaga tõmbume eemale oma kohalikest oma eesti probleemidest mille kallal interliikumine niimoodi paratamatult tuleb, kas teda võiks kvalifitseerida ikkagi lihtsalt ühe niisuguse ühe niisuguse jõuna, mis terves riigis on olemas, on lihtsalt üks niisugune tiib kogu sellepärast vaid ka vastu. Hiljuti olid meil Leningradi rahvarinde kolleegid külas ja nad jutustasid selles sellest, et Leningradis nii nagu mitmeski teises liidu piirkonnas paar nädalat pärast seda, kui tekkis rahvarinne, tekkis kohe selle vastandina, aga nemad nimetavad natsa Navalnõi. Front tähendab selline šovinistlik liikumine. Ma leian, et samasugune olukord on meil ka Eestis, ainult et kohalikesse oludesse šovinistlik liikumine püüab kasutada internatsionalistlikud rüüd. Siin on küsimus, mis on saadetud just kultuurinõukogu liikmetele ja küsitakse, et mida kultuurinõukogu liikmed arvavad eri haiglatest. Keegi kuulaja pani tähele, et Edgar Savisaar refereerides Moskva programmi märkis seal niisuguse punkti ära rahvarindedokumendis, aga niisugust kindlat seisukohta nagu ma ei tabanud, punkt on sees olemas küll, aga nii ja nüüd küsitakse, mida arvab kultuurinõukogu. Kultuurinõukogu eri haiglates ja muusse sellisesse nagu Ministrite nõukogu, suvilad ja nii edasi võib soovida ainult seda, et kõik elanikkonna kihid oleksid teenindatud, nii nagu eri haiglates teenindatakse, tähendab kõik teised haiglates ta sellel tasemel. Jah, aga suvilate kohta mina sama asja ei oska öelda, sest Ministrite nõukogu suvilatest. Elu jooksul pole ma käinud, ma ei tea, kas nüüd tuleb kadestada või mitte. Edgar Savisaare käes aneks värskelt tulnud küsimus. Koit voor küsib siin programmil Project VII osa punkt viis käsitleb stalinliku kurjategijate jätkuvalt avalikustamist. Juttu pole vastutusele võtmisest ja nii edasi. Inimsusevastased kuriteod. Mulle tundub ka, et see punkt viis on praegu liiga kitsas, on nimetatud 41 ja 49. Ma arvan, et välja tuleks tuva repressioonid üldse, alates 1940.-st aastast on ju teada, et veel enne kui üldse ametlikult ühineti liiduga, kui Eesti oli veel iseseisev riik juba enne seda viidi inimesi ta ära. Ja ma arvan, selles punktis tuleks anda hinnang kogu repressiivsele süsteemile, mis põhjendamatult karistas mõtteavaldust, olgu see anekdootide, rääkimise või millegi muu eest. Ja muidugi tuleb sellele anda hinnang, kui inimsusevastastele kuritegudele. Olen selle hinnanguga täiesti päri, 102 aasta tegevuskavasse on võetud tunduvalt laiem ja tunduvalt sügavam hinnang sedasama nähtuse kohta sest see tuleb juba praegusel uutmise etapil juba meil selgeks saada. Sinna on ta saanud hästi niisuguse üldmärksõnadena. Tegelikult tuleb ta juba lähematel aastatel lahendada see küsimus, see küsimus siin eeldab seda dilemma, et mida meie haritlaste hulgas nagu on palju käsitletud, et kas karistada neid, kes on tõepoolest süüdi nendes ilma kohtuta represseerimistes ja nii edasi. Üldinimlikust seisukohast tahaks jääda sellele sellele positsioonile jah, et et mitte karistada, kui ta avalikustada absoluutselt kõike. Ja ma arvan, et nii mõnigi erukindral kindral, kes eile hüppas peale vedemanile võib-olla on siis tasa, kui aja tema nime all täpselt kajastatud, milliseid tegusid on ta teinud nendel või teistel aastatel ja võib-olla seda ta kardabki ja oma peale põrkimistega nagu püüab seda asja ära hoida. Üks teine mõtlesin enne Kaevatsi jutu juurde, mis võiks tekitada nagu vääraru saama. Rahva hulgas on, et kultuurautonoomia, et mina olen täpselt samuti nende poolt kuid see peab käima käsikäes migratsiooni piiramisega, see peab käima ikkagi käsikäes nende seadusandlike asjadega, mida kõik maailma riigid olles ÜRO põhideklaratsiooni, inimeste liikumisvabaduse ja nende kõikide asjade poolt, kuid siiski nad piiravad migrandid. See oli nii, et ei tekiks selline olukord, et me loome tõepoolest siia Valgevene koolid, Valgevenes neid ei ole ja siis tulevad kõik siia õppima. Nõus, ühesõnaga sellest kultuurautonoomia niisugusesteeritust, kui see tekib, võrreldes teiste religioonide tõesti eelisena ei tekiks uus migratsioonipump. Mul on kaks vabandage, aga mitte küsimust, vaid ettepanekut. Kui linnahallist tuleb niisugune suur üritus. Seltsimees jõgi Tallinnast kardab, et rahvas ei mahu siiski sinna ära, palutakse, et oleks ka võimendus väljas. Nii, ja siis on ettepanek Kohtla-Järvelt niisugune ettepanek, et ühtsustada raviasutustes eri ja siis lihtsurelikele mõeldud asutustes ja päevarahad ja see raha, mis üle jääb, on ju riigi raha ja anda see rahvarindele. No see läheb sellesse üldpõhimõttesse, mida ma 100 protsenti toetan, kogu eelarvet kujundamine tuleb avalikuks teha. Rein Veidemann. Minul on kaks teadet, mida ma nüüd palun tähelepanu? Kõigepealt, kuna nüüd hakkab üldrahvalik arutamise programmi projekti arutamine, siis rahvarinde algatuskeskus on seda ette näinud ja, ja seal on vastav programmi projekti lõpus on aadress antud, kuhu saata need ettepanekud oma piirkondlikele volikogudele, kuid meie tahaksime ka seda, et see arutelu võiks võimalikult avalikult, et ta saaks tagasiside ja selleks kuni rahvarindel oma ajalehte ei ole, selleks on rahvarinde algatuskeskuse juures rahvarinde pressida põlvkond, kes siis võtab meeleldi vastu tellimusi nende projektiga kasutamise käigus või siis sõnumeid nendest või üldse rahvarinde kohalike tugirühmade tegevusest ja see pressitoimkond asub, tema asukoht ongi kultuur ja elu toimetuses. Ta kuulub kultuurielu toimetuse juurde praegu. Seal on üks telefon, nii et volinikud saavad ühendust võtta või siis teised inimesed. See telefon on neli, neli, kaks, 904 neli, kaks 900 ja siis veel üks informatsioon, nimelt Harju rajooni ajutise toimkonna nimel armi kuriks teatab Harju rajooni. Rahvarinde suveseminar toimub paunküla ATK puhkebaasis 20. ja 21. augustil algusega kell 11 ning oodatakse tugigruppide volinikke ja aktiviste. Info antakse telefonil neli üheksa viis neli 18 neli üheksa viis neli 18 aitäh. Mul on nüüd niisugune arvamus veel, Arvo Walton natukene juba sellest rääkis. Et seda asja võiks siluda kõiki dokumente, nagu me teame, võib lõpmatuseni siduda, aga siiski mul on üks väikene niisugune näpunäide selle juurde. Muidugi kujundada meie kantseliidist natukene rikutud dokumentide keelt niimoodi lihtsaks, arusaadavaks ja ometigi täpseks. Ometigi. Ma teen ühe väikese märkuse. Näiteks eetika, see kolmas osa, eetika, tema, teine punkt. Lauset võib lugeda kahte moodi, ma lihtsalt annan teile mõttesuuna. Rahvarinne nõuab kõigi nende normatiivaktide tühistamist, mis otseselt või kaudselt piiravat põhiseadusega tagadik tagatud kodanikuvabadusi. Nii on see praegu kirjasa. Vaadake, lühendamine on üks imekaunis tee, kui jätta ära otseselt või kaudselt, siis kõlab lause niimoodi. Marina nõuab kõigi nende normatiivaktide tühistamist, mis piiravad põhiseadusega tagatud kodanikuvabadusi ja kõik muutub lihtsamaks. Mõelge selles suunas. Nii et lihtsuse suunas, aga ma tahaksin, et me mõtleme kõik selles mõtte. Ärme vastandame kogu eesti rahvas, mõtlesin dokument, suunasin oma ütluse praegu, mitte teile, kes te siin minu vastase istute, vaid neile, kes meid kuulavad. Aga mul on ka üks konkreetne küsimus, palju on juttu valimisest, valimisseadus. Uue valimisseaduse väljatöötamine on meile kõigile väga oluline. Mul on niisugune küsimus, kuidas rahvarinne suhtub sellesse asjasse, mis minu arust tundub väga tähtis, kas oleks võimalik teie arust juba järgmise Eesti NSV ülemnõukogu koosseisu juures. Et meil on palgalised saadikud? Ma arvan, et see sõltub oluliselt meie poliitilisest tahtest ja meie juristide oskustest. Rahvarinne praegu juba on alustanud osalemist valimistega aianiates. Ma tuletan meelde, et Põlva rajooninõukogu valimistel organiseeris selle kohalik rahvarinde algatuskeskus, tagati võistlusmoment. Valimised viidi läbi korrektselt ja me arvame, et neid kogemusi tuleb laiendada kogu vabariik. Tahakski selle juurde lisada, et minu meelest nõuaksid nii poliitiline süsteem siin selles programmis kui ka majandusasi pisut võib-olla detailsemat äranäitamist, nende mehhanismide äranäitamist. Voodise võim teostub ja kuidas seda võimu saab rahvarinne ja rahvas demokraatlikult mõjutada, milliste mehhanismide kaudu ja samuti majandusprobleem, mis ei ole siin päris nagu läbi töötatud, see või ma ei tea, kas teil majandusmees oli juures. Aga siin on väikesed vastuolud veel mingisugused sellised retsi tüübid, käsumajandusest tulevad sisse ja näiteks ei ole küllalt selgelt rõhutatud ikkagi turumoment, mis peab reguleerima nii hindasid, nii töötasusid. Ja need asjad vajaksid elluviimise vahend, et see ei ole niivõrd strateegia, kui taktika küsimus on, minu arvates on vastatud juba sellega, et on öeldud, et viiakse ellu üldtunnustatud demokraatlike vahenditega. See aasta on muidu natuke vähe seal majandus all, näiteks on öelda, et aluseks on imeprogramm ja selle elluviimine, selle üldrahvalik arutelu algab peatselt, seal selguvad paljud asjad. Meie elu muutub praegu nii kiiresti, et meil oli oluliselt oluline märgistada piirjooned, anda põhiväärtused ja sedasama programmi projekti arutamise käigus. Ma loodan, et ka kompetentsed eksperdid ja eesti rahvas annab oma täienda täiendused sinna juurde, et ta saab paremale. Mul on üks küsimus. Mitu korda on nimetatud ÜRO Inimõiguste deklaratsiooni, on nimetatud ka muid rahvusvahelisi dokumente, kas teile ei tundu, et rahvas ei tea lihtsalt nende sisu? Kahe aasta tegevuskavas on meil selge punktina nende massid Iraagis avaldamine siis rahvas Tambet teada väga hea. Ei, mina ei soovi, ma tahtsin ainult, saadad praegu diskussiooni ja ausalt. Tal on vaja paljudes ühiskonnaelu küsimustes ja olengi selline hea uudis. Mõni päev tagasi teatas mulle Feliks Undusk. Telemaja aastat tegemisel on tunniajaline otsa saada imest seal septembris, algul, kus esineb meie peaminister seltsimees koroona Saul, temaga koos ka majandusdoktor, otsasson ja minister Allik ja kust ka minul on võimalik osa võtta ja see teeb tõsist rõõmu, sest kui te mäletate aasta algust, kui peaministri asetäitja Valeri Paulman püüdis igati vale hoida avalikus diskussioonis manidest väitlustest ime üle ja lõpuks ei tulnudki avalikule arutelule Tartusse, et on pingeline töö, graafik, te näete, et peaminister ajab hoopis teist joont ja selline avalik kohtumine otsa saada, vaata, see on väga meeldiv ja võimaldab paljud asjad selgeks rääkida nii, minul on peaministrile seoses imega palju küsimusi ja ma usun, et aga raadiokuulajatele televaatajat väga tore ime programmi arutamine võtaks meil tõenäoliselt siin järgmise tunni ära. Me ei saa seda täna kahjuks tegema hakata, ehkki see on tihedalt seotud. Need kaks asja on teineteisega tihedalt seotud, see poliitiline liikumine ja majanduslik uuenemine. Me hakkame otsi kokku võtma. Kas kellelgi midagi hädavajalikku südamel ei ole väga hea ja me oleme siis nimetanud, et tegemist on loodetavasti ajaloolise ja ilmselt murrangulise päevaga. Meie saade kordub õhtul kell 22, ultralühilainel.