Siin vikerraadiosaatega lastetuba jätkab neid reetma. Lastetuba. Meie tänase lasteda saatekülaline on öelnud, et lapsepõlves oli tema ümber loodus, värelev läbipaistev sinine, vahel ka äikesesinine täis pinget ja erutust, oli salapärane roheline mets ja kollane vili, mis tähendab elu. Ja ta on siis nad ka nõnda et lapsepõlves kujutlesin ja mõtlesin, kui kõrge see taevas küll olla võib ja mis küll tema taga võiks olla. Et mul on olnud väga palju kujutlusi, ihatsusi, unistusi, aga neid on ka praegu. Ja oma tööst kõneldes on ta öelnud, et karakterit anda on küllalt raske. Jaa, kumb on olulisem, kui etendus ise Kunnase viimane ütles juba natukene ära ka meie tänase jutukaaslase elukutse. Lembit Eelmäe on täna siis teil head kuulajad külas oma lapsepõlvejuttudega oma lapsepõlvelugudega, aga kui kunagi teie käest väikese poisina küsiti, lapsika pinnitakse, et kelleks saada, ega te siis lapsepõlves küll ei osanud veel öelda, et näitlejaks. Ei osanud tõesti, eks kujutlusi ja mõtteid võib-olla oli, aga ma arvan, et nii õdede ja vanemate juttudest ja soovidest lähtuvalt aga ise ei olnud sellist kindlat midagi. Aga seda te vist ükskord küll ütlesite. Kui keegi peremees, kus te just pidasite parajasti karjapoisi ametit, küsised, kelleks sa pois saada tahad, et viiulikunstnikuks. Ja nii see oli ja see oli minu õde, esimene laps, meie peres vanim õde oli muusikahuviline, ta laulis hästi ja, ja tahtis muusikaga tegeleda. Muidugi õppimise võimalused olid siis ka rasked ja suur pere oli järel ja ta sai sisse Tartu muusikakooli ju võeti vastu lauluosakonda, aga ei tulnud õppimisest välja just materiaalsest. Me oleme endale ette viiulikunstnikuks ja siis noh, kujutlesime siis väike ette ja see peremees, kui ma karjas olin, küsis ikka, tuleb ette sellist juttu. Laste käest küsitakse ja mina kähva siseselt kunstnikuks. Ahto Taelas, kuidas ta vihastas, ta vihastas südamest kohe niimoodi tema ise mängis viiulit ja võib-olla, ega ta ometi arvanud, et mina pila või pilkan teda või, või mõtles ta seda. Ja siis ta jooksis oma tuppa sinna ja tuli viiuliga tagasi viiuli, tooge, oli käes ja surus mulle Coheni ja kõva häälega, et mängi, mängi siis mängi. Ma olin kohkunud tõesti ja nägin teda vihasena ja ma arvan, et see oli nii inetu käitumine tema poolt, noh, ta oleks võinud ju mulle lapse meeli vastu rääkida ja küsida, et kuidas ja mismoodi ja noh, inimesed sellised seal mul täiesti meeles. Ta võib-olla ta arvas, et karjapoiss teeb praegu siin minu talus niisugust lihtsat tavalist lapse tööd, et küllap see tema unistus peab olema ka midagi maist. Ja, ja kindlasti see ka, et misasja ja karjapoiss kuningaks saada, ütleme niimoodi, üks teine moment vedel samas karjas. Perepoeg oli tema, see oli vana peremees, aga noor peremees, ta oli hästi selline tore mees ja kutsus mind laupäeva õhtuti ikka raadiot kuulama. Raadio oli ka siis, see oli 39. 40. aastal araadi oli ka siis ju selline asi, mida igas majas peres ei olnud. Ükskord söögilauas, minul oli rinnataskus, väike märkmik, selline pliiatsijupp ja ja mina armastasin selliseid märkmeid teha ja üles kirjutada. Pealegi, eks ma ise mõtlesin välja seal ja siis kuulsin selle pererahva jutusel ja need vana peremehe jutud ja vana perenaise, need olid eriti sellised värvikad ja lopsakad ja niimoodi ja mina kirjutasin neid üles niimoodi. Sul oli kodus, rääkidele, õdedele-vendadele ja vanematele ja et kuidas ja mismoodi. Ja ükskord ma näen, et perepoeg loeb minu, seda sirvib minu märkmiku talisest rinnataskust ta nii märkamatult võtnud ära, vaatan, ma nii kohkusin ja mul oli halb ja piinlik ja kõik, aga õnneks ma olin need pannud kirjani. Ma vahetasin silbid ümber või niimoodi ma tegin juba sellist keelelisi vigureid, võiks niimoodi. Kirjas kirjutas ajakirjas ja no võtame, kõige lihtsama näitasin ja ma kirjutasin Nami ja eks ma ise teadsin kuidasmoodi, ma loen ja ja mõnedes sõnades tuli tõde imelikult, kui oli, ma arvan, et aru ei saanud midagi. Seda kahtlasem võis ju olla, et kirjutab üles, kirjutab veel salakirjas ka, mine tea, milleks. Ja mine tea, milleks muidugi kõike võisematele sellest rubriigist nii-ütelda veel üks selline asi, mul oli raamat kaasas karjas, Kreutzwaldi. Binutes oli halb, et sa ei tee oma tööd või ei karjata loom ja seda ohtu ei olnud. Karja oli käia päris huvitav, aga loomadel jõulud süüa midagi, need karjamaad olid väga kehvad ja viletsad ja ja siis nad tähendab ammusid nüüd need lehmad ja mina ikka karjatas neid kokku, ei tohi sinna minna, ei tohi sinna minna. Koertega vahel niimoodi meil ei jäänud muud üle, kui siis omaette jäid kuskile, kui sinna keset karjamaad ja lihtsalt vahtisid ja, ja moosid seal ja lugesin, seal ma sain võtta, et ma olen väga rumal, Rummal karjus, ole trummel, karjus, ei mõista Lehtmisete, aga selles ei ole ju midagi ja siis raamat ka veel. Ma panin oma raamatulauda juures oli kaev pumbaga pumbaga, kaev oli, läks, renn, läks lauda aknast, siis loomadel joogiks, pumbati vette sinna ja mina panin oma raamatu sisse. Kukkuse Reniust lauda hakkas, siis see läheb selle peale sinna lehmi, lõõga panime, panime lõhedega, tulen välja, raamatut ei ole enam. Heidi ja tuul on ära viilu või midagi ja saamine tekitada raamatute midagi. Sellised asjad. Mis on esimene mälestus isendit? Vot, ma ei oskagi ütelda kõige vanema venna surma ma ei mäleta. Ta oli sündinud 1922 ja suri 1929. Mina olen sündinud 1927 jumalinska aastani, aga ma ei mäleta seda. Aga 31, kui sündis mu noorem vend August, seda ma mäletan. Ma olin siis nelja. Ja tema sündis oktoobris ja mul on nimel ja see oli ilus line yli sügisepäev ja äkki hommikul varanomy magasime, mille isa tuli meie tuppa ja kus me olime vennaga seal. Ja mindi ruttu vanaemad. Aga vanaema toa uks oli nagu kinni, seal ei käidud, voodi oli risti ees, see tehti lahti ja ei lastud läbi selle toa, kus ema oli ju niimoodi niisama aru, et mis nüüd on viinud ja pidime minema, siis me sinna vanaema tuppa ja oligi mu ema on kõik sünnitanud oma lapsed kodus. Tema ema, vanaema võttis nad vastu ja aitas ja siis kutsuti meid. Et, et see on mu selline esimene mälestus Oma kodulapsepõlvekodu, see oli kogu aeg pikka aega üks ja see sama paik. See on kindlasti väga hästi meeles iga nurk ja nii nagu siin saate alguses sai räägitud, et taevas oli eriliselt sinine ja metsale eriliselt roheline. Ja nii see on, ma arvan, et kodu on siin lapsepõlves kõige olulisem, meeldejäävam seal oma elu lõpuni. Ma olen Haldre valla sünnivad Valgamaal, praegu on nad kõik üks Helme vald pat, külakoorküla Helm, Haldre, Taagepera, need ja minul oli Haldre, mõisan pärit Taagepera vallasemapoolne suguvõsa Penuiastsin Abja kandis Viljandi maanteed mööda Läti piiri, on kõik seal Benu ja sika Polli lilli, Egle Taagepera, nii välja see kant ja sellest see Karksi, Helme, Karksi murrak. Ja mis oli kodukeel ju, senikaua kui mu vanemad elasid, olid seal ja mina käisin. Selles keeles te juba siin rääkisite saates ja nii mõnus oli kuulata. Aga te olete ka selline inimene, kes on kirjutanud täiskasvanud inimesena luuletusi ja tegelenud kirjandusliku loominguga. Olete kasutanud oma kodukeelt ka luuletustes ja, ja ma kirjutasin kõhustanics tore luuletus. Ümbruses, seal on metsad ja metsad ja muidugi põllud on nendevahelisel ja Oldre vald oli küllalt hulka talusid, oli seal ju kasvatati karjetegi põllundus naine, mahajäänud ääremaa, mitte midagi, oled sööti kasvanud ja nii põllud kui heinamaad ja, ja Õhne jõe luhaalad, kus me käisime heinal isaga ja mis need suvehommikud on meeles. Imepärane suur lagesoo. Suu pääl alli palju teha ja vaadata kõiksugused, marjad, murakad, jõhvikad, pohlad, mustikad, siis sinikad, vaarikad ja kõiksus seened kõiki. Me teadsime kõike, mida me koju suured talvevarud olid. Nendest raba tundub eriti sellise. Ma ei tea eksootilisi ja müstilisi romantilise kohanas tohutu valik, kus ümberringi vaikus, kõrge taevas üle ja selle selle soo silmapiirini ja soosaared olid kale panime nimede, kus sai mustika, tuli vaarikasaar ja ja oli mustikasaar ja meil olid Las Läti Marysis maitses natukene paremini. No küllap ta maitse, vähemalt me teadsime, et ta on sealt ja sai ütelda, et vot see on sealt toodud marjad. Mu isa oli sepp. Ta tegi sepatööd kogu aeg ja ta oli heas, et ma võin ütelda kunagi Volta vabriku lukksepale Tallinnas olnud, aga ta tuli ikka maale tagasi ja käsitöölise krunt oli ja ka lilli oli aias palju ja need marjapõõsad ja selles loos, mis ma neid räägin tuleb kõik see, see lugu seal silme ette oma kodust. Hall majake, suuretiveeren. Mulle pandi kinni ja tolm siis sedasi kodu, meelen. Aast KuMul aastid sõid kolm. Kaits pihl alg, Köögi akne aia asemel kuusik ja Ekjal pujus taki mäel Kaiumann muru det. Kolm pindre täit lille, aian sinilillakas sireli mõttes vits, Azinit lillega ja iki laulu mul valdavaids paar puhmakessetiku Marju Tõne Punatsid vrakid pervele eral tuule varjun. Kas kõrvitsa põrakip? Veel mäletan, potsikud Uibut ja rootsikud Reegi puud. Jänemmi, kes Uibo all toibut mu Killikest vallali suud. Käsin tantsu lei, punane Kikas, ohes raselt nahkine lõõts kui põllumees, põline rikas, seal seinte peobeli müts all Roosu pääl lohu veereni, mängitsaipinneni sapp põlvini saapa, Seren pais. Täitsa nimme nii. Kui palju saab Allija luni nänn tuppa määraviis. Tuleb tüki mu isa ja ime mu memm ja mu vanamees sas kuidagi ellu filmine, vaid, mis ma Räbis. Luuletus oli ilus ja vahepeal hakkas sadama vihma ja ma arvan, et need klõbinat kostavad vist küll väga ilusti siia mikrofoni meie jutu sisse ära sellepärast et plekk on akna, Kaarel, nii vali seda edasi kandma, aga lähme oma jutuga nüüd natukene jälle tagasi, kerime seda lapsepõlves poisikese väiksemasse aega ja peres oli siis lapsi palju. Kuus last oli, mina olin viies kaks tüdrukut ja neli poissi. Õed elavad mulle ka siis esimene poiss, kolmas laps on nagu surnud ja neljas k. Nii et kaks venda, kaks õde, kes me oleme praegu elus. Meie kodu oli moraalne ja range, seda pean küll ütlema. Veega ehk teisiti ei saanudki hulka lapsi seal ja ja isa, ta oli hea mees ja kõva töömees ja niimoodi aga, aga küllaldased range ja ma mõtlen, et ta oli ka vaimses mõttes oli ta suurepärane mees, isa oli selline kunstihuviline ja kultuurihuviline, kui nii võib ütelda seda ühe maamehe kohta, kes oli ainult poolteist talve külakoolis käinud või niimoodi, aga miks mitte ta, ma arvan, Elise sisemise südameharidusega ja nii siis elas meie juures vanaema, ainuke vanaema oli ema ema, keda ma näinud olen, teised olid kadunud juba ennem ja vanaisad ja temast on mul ka head mälestused. Noh, tema ikka meid hoidis ja, ja kantsel tas seal ja niimoodi jaks, ema, vend, onu, tema elas ka seal, tema oli eluaegne vanapoiss. Mees ja kõik ja ja, ja naised jooksid talle järele, kui ma mäletan, poisikese võiks õdusas, kuulsime, et naised kaklema läinud onu pärast metsas. No hea küll, see selleks, aga me tegime koduseid pilliõhtuid või selliseid muusikaõhtuid. Kas see oli siis oma kodus või need vanaema juures? Oma kodus vanaema Elaski meie juures me laulsime palju kodus ja tema võttis siis kandle ja, ja kes poisid laulma, siis ta tõmbas kannelt tuure järele ja siis me laulsime nii küla. Mis siis nendest lauludest endal ka nagu kõige rohkem meeldis, oli mõni lemmiklaul ka. Ma ei oska ütelda, kui nüüd ütelda või laias laanes lemmiklaulud olid. Aga mulle meeldib oma saar. Soon merele šõu on juba koorilaul koorilaul ja ma ei tea, kunas Simsele lõi ja kas ma seda kuulsin, aga ta on mu lammustamust, milles mulle see meeldib väga siis kuldrannake ka koori esituses, võimas koor esitab seda, et kaks lauluisale meeldisid ka väga. Need laulud. Olid sellised külalaulud ja pool lorilaulud ja olmelaulud ja ja siis, kui laupäeva õhtu, siis onu võttis kandle ja laulma, pühkisime õue puhtaks ja onu ronis redelipulga peale üles jahedam, kaugemale kuulda. Siis jah, ja me laulsime tõmmas need Haldre, lossini oli meie juures poolteist kilomeetrit maad, võimed, klass paistis mõisas ja, ja siis oli meil sirelile. Laud ja pingid, kus lehtla või, või niimoodi. Ja siis onu kuulis, et kuskilt tuleb vangerde login, hakkasid külanejatele, läheb ruttu selle tee ääres kohe niimoodi, siis läksime sinna ja siis laulsime pilli, et kuulda, ta tahtis esineda, temas oli nii palju näitlejalikust ja. Võib-olla sellest ka midagi on olnud jäänud eeskujuks ta mul on ikka olnud näitlejatöös ja tegemises ka ja muidu selt teised naabrimehed tulid, isa mängis lõõtsa. Ta nii tahtis, ma arvan, see on kõik selline kena ja tore olnud, et see niimoodi pilli õhtude ja tädipoeg tuli viiuliga ja mandoliin oli. Kas siis rahvas, noor rahvas kogunes sinna õue peale siis kokku ja tantsiti ja oldi ka siis niimoodi ühiselt? Ma ei mäleta, et sellist suurt kogunemist oleks olnud, aga naabrid ikka tulid ja ma just tantsu sellist, seda ma ei mäleta niimoodi. Aga küllap nad võisid ka seda seal liikuda ja teha niimoodi, need on jäänud meelde, mis mul on meeles. Ta oli kuidas ma ütleksin, et jõulud ja mis nüüd nii tõsiusklik või usuhull või ta jumalakartlik mees, et ma ei pea seda pahaks, oli nii tore, tema võttis pühapäeva hommikul oma pere kokku lapsed ja me pidime vait olema ja korras kiitma ja tema luges palveraamatut tuleb ette ja, ja laule ka tuntud kirikulaulud, mis olid ja neid vanu kirikulaule. Ma siiani tean kõike, see on sel viisil siis on seal viisile niimoodi, seal oli üks selline raamat ristiinimese palvekoda vanas trükkis ja ja kuidagi seal olid siis iga perekondliku sündmuse iga püha ja pühade ajaks võetud sealt väljas sellised kohad, neid ta luges ja võib-olla see on õpetanud natuke mõtlema ja vait olema. Lobiseda nad lolli juttu välja või, või tüütut mula niimoodi ka seda, nagu ei ole olnud selline tagasihoidlikkus. No vanasti, võib-olla siiski laste kasvatamise juures oli ka rohkem selliseid keeldusid ja, ja käske ja võib-olla nüüd väga palju analüüsitakse, et kas ikka võib läheneda lapsele nii ja kas ikka teisiti ja kas see võib olla ahistab teda ja, ja teine võib-olla, et oleks parem viis. Aga siis oli teatud asjad, kui pidi olema tõesti vait, siis pidi Kuuslast vait olema. Ja oligi niimoodi, ma saan sellest aru, neil oli küllalt raske, võib-olla ka, ega ma ei ütle, et see nüüd oli ideaalne või, aga igal ajal igas olukorras omatmoodi, kuidas need tavad olid ja sellepärast, et ma olen mõelnud, et võib-olla ta natukene liiga tagasihoidlikuks ja liiga kinniseks tegi või niimoodi või või ma teatrikooli näiteks läksid või siis ma leidsin, et teised olid nagu lõvid, vahele astuda ei oleks väga ja kõigi minaalinnakse limi, kinnine ja mõtlik ja tagasihoidlik kuigi sees oli väga palju sellist krikimisega nagu julgenud ei avaldunud. Kui isa neid koduseid palvetunde pidas või neid pühapäeva hommikusi sellise jutluse lugemist, et võib-olla sealt tuli ka see väike soov, et ta tahtis, et teist oleks saanud just nimelt kirikuõpetaja Ja muidugi kogu aeg ta seda rääkis, et kirikuõpetaja võiks olla, see oli auväärne amet ja ja mul ei oleks selle vastu midagi olnud, oleks võinud olla küll, ei tea, aga noh, kõik läks ju teisiti. 40 aastaga. Sest see hetk, justkui poiss oleks võinud minna siis seda soovitud ametit õppima siis amet just nagu kadus ära. Ja amet kadus ära ja ei olnud midagi ja kindlasti see niimoodi oli ja teine oli arst, kirikuõpetaja, arst, neid kahte ja ka arstima läksin. Hilisem jutt küll. Ühe aasta ma seal olin, ainult. Kuna isa oli sepp, siis ma kujutan ette, tulid jud need külamehed oma soovidega ja oma hobustega, kellel oli vaja neid Braudseid kingi seal alla lüüa ja ja siis kogunes selline rahvas. Ja ma kujutan ette, et teie tulevane näitleja, kes peab karaktereid looma ja et küllap te vaatasite vaikselt seal ja kogusite enda jaoks kuhugi siia kukla taha neid tüüpe ja, ja olukordi, ütlemisi. Ja kindlasti see niimoodi oli, sest rahvast oli alati talumehed lähemalt ja kaugemalt tulid ja, ja need jutud ja keel ja, ja kõike seda sai nähtud. Ma mäletan, et isegi. Me vist ükskord mängisime järele või ahvisime natukene neid mehi, vennad ka niimoodi noh. Lehmasöödad karjamaad ei ole ja heinama saatsime riigitee ääres oli nagu riigima teeääred, tee ääres käisime lehmaga, päitsed pääs ja, ja seisime seal, siis käisime ühele ja teisele poole, nii paar kilomeetrit. Oli olime mitu tundi seal tee ääres. Muidugi negatiivsed mälestused on jäänud. Mõned enamjagu, nad olid toredad ja head ja rääkisid lastega nimed. Hirmutasid või niimoodi ja tavaline olis poiss munad maha. Jooksime võssa ja olime varjusse, nii kui ta läks mööda ja lehm jäi saatusel, oleks ta seda ei oleks maksnud teha. Vaata. Rumalus, hea küll, võib-olla ta tegi nalja, julgi võlts jäänud ootama, et kuidas see asi käis koolis käinud, siis mul on meeles, esimene koolipäev oli 1935. Kuna mul septembri lõpus sünnipäev kaalude tähtkujus sündinud ema 40.-ks sünnipäevaks, muide, ema sai 40 ja mina sündisin, oleks võinud taasta viilida veel vaid see oli vist üheksa aastaselt, mindi kooli, võimeline võis olla või ma ei mäleta niimodi sain kaheksaga. Septembris aga läksin siis varem nagu kooli ja ühe aasta kaheksandas, kas oleks eluaasta võinud viilida. Ja oli selline vihmane, 40. aasta tuli peale 40. suri mu ema. See oli jah, väga kurb sündmus ja lapsepõlves ema kaotada. Ja ja 12 aastane ema oli nii, kui kui ema suri, emal oli maovähk ekslasel sepikojas sai seda kivi suitsuga ja ta oli ju noh, selle suure kuvaldaga, ta pidi isa aitama tööd pole mõelnud tagasi vahel oma ema pealimis õudset what ja valu ja vaeva ta tasaine sealt juurde ja lapsi kasvatada veel. Ja nad abiellusid eluaastat hiljem või 30 31 olid niimoodi ja siis. Ja 40 ta suri, ema oli 52 aastane kuus last sünnitada ja rasket tööd teha ja see oli üks pühapäevane päev, 25. august 1009 40. Mina olin jah, siis karjapoiss olin ja lasksin alla meid rukki vihke, lõikasin katki masina otsas niimoodi ja siis vanem vend tuli kodust ja masin. Aga kus ma karjas olin, kutsusime matusele ta nagu tuli ja põgusalt nad käisid. Ja kas ta õieti nad ei võtnud osa või võib-olla tundsid võõrastele või vaid ma ei tea küll see selleks nende asi. Ja, ja esimene päev, kui ma läksin siis tagasi sinna, siis perenaine küsis mu käest, et mister Leemele, selge pannidega. Kas mõne liidri, aga kleidi või liidi oli mul kõik on. Õed olid täiskasvanud siis kui ema suri, vaata niimoodi küsida, eks ole, mis tal selga pani vana kleidi, no ma ei tea, ema kleidiriidetükk, kuna veel praegu alles nii ilus Jah, niisugused inetud asjad jäävad kindlasti väga-väga hinge. Te rääkisite oma kooliajast, et see oli nii hüplik just tänu sellele, et sõjakeeris ja riigikorra vahetus ja kõik see oli seal sees. 41 pannakse algkooli lõpetajale, Oldre kuueklassiline algkool oli 41 ja ja siis algas sõda, läks kaks nädalat, kui oli juhtunud, kõik sakslased olid sees, nad tulid. Ja selleks nii vaikselt nagu niimoodi kõik jäi nagu vaikseks kadusid. Ja siis üks saksa Mootorrattur EBS oli seljas või automaat, püstolid, sõitis läbi Haldre-Tõrva maanteed ainult ja oligi kõik, mitte midagi muud ma ei näinud siis muidugi korrad vahetus ja mul on ka sellised traumeerivaid mälestused sellest, et minu isa ema oli surnud ja ta sepatööd enam ei teinud ja, ja siis said juurde lõiget. Kis seal ühe heinamaatüki pärast ma mäletada kas teda niipidi ajada pooleks või teisipidi või seal oli see veeküsimus üksunud esimene pool ja teine on see Tüli võtta ja sellepärast tuli, aga kõik see läks Hupp, siis ju kohe järgmine aasta ja me meil oli kartulivili maha tehtud põllud pärast jõulud mingit tüli, meie saime naabri käest, naaber sai omakorda oma naabri käest niimoodi vahetusse ja siis käisid Uurjutamas neid. Ja, ja lausa terroriseerimas isa heinamaade pärast ja ikka sellepärast ja, ja üldse. Ja oleks peetud, kui ta missuguseks kurjategijaks või suureks kommunistiks või niimoodi ei olnud, maareform oli üldine, milles tema süüdi oli. Ja siis käisid püssidega ümber maja, hiilisid ja lasid tuld aknast sisse ja niimoodi vaatasid ja ja mulle kogu aeg ma olin siis, mis ma olin küll juba neli, kolm, 14 15 ja niimoodi oli igat auto põrinat, nagu ma kartsin. Jooksin kraavi suurt. Siis aga, et sellepärast nii lolliks minna. Kas ei andnud me Eestimaal oleme niimoodi pidanud elama ja olemas ei ole omal olnud oma maad ja riiki ka ajalgu midagi. Nad olid vahepeal, see maja põles seal ja ja, ja äkki hakkasid kelladki, eks lõhkus vastu maja seina akendesse kellad, enne kui ma üles ärkasin. Tuld oli tähis kõikidesse tubak, kuma tähendab jah ja ma nii hirmsasti kohkusin siis või lapse, ma sain sellise šoki saanud ja siis mees põlissiis sinna veel ja siis vaat ja see jäi, see hirmutas nagu ära. Ja järgmine aasta me tulime oma koju tagasi. Hakkasin seal oma kodukoolile Haldre Alkuris edasi käima ja ma hakkasin seda tulekahju kartma või niimoodi. Ja seti mul ei tulnud uni peale, mõtlesin kes läheb meie maja põlema või ega ta ei põle või ja siis ma kiikasin ja silmitsesid aknast välja niimoodi. No ja siis see kujutlus ja pingutusest silmade ees sellised punased, kollased rõngad, järvelist, lõim, maja põleb, siis läksin päris akna juurde vaatama veel, et kas see kummitas mind tükk aega selline. Kahe lapsepõlve ele elamule elamusse. Ja CD Guines. Teie lapsepõlv on olnud keeruline. Keeruline ja jahiusanud aegade tõttu jah, ja ja ema kaotus ja niimoodi ja vanem vend oli mul Valgas tööl, teda aeti vabatahtlikult mõni viisil väljad Saksa sõjaväkke, ta ei läinud sinna ja siis ta läks Valka. Vedurijuhiks õppis ja, ja mina olin siis keskkooli poiss veel. Isa ütles, et ta keskalalis tervas. Reaalainete kallakuga tõrva nagu humanitaartari kesksem olnud või niimoodi ja mina ka selline humanitaari meheks pealinnast siis ja ma nii ei tahtnud seal Valga koolis olla õige või et ma ei saa hakkama. Ja ma võtsin kätte, ütlesin vennale, et ma ei ole, et ma lähen tagasi oma vanakooli. Ja, ja siis ma kõndisin jalgsi, kes lühike sügisepäev oli maali külmunud juba Valgast tõrva 30 kilomeetrit. Ja siis sain õhtul kooli direktoriga. Kui te nüüd ise katsete hästi lühidalt kokku võtta, mis te arvate, mis kõige olulisem on olnud, mida te oma kodust ja lapsepõlvest kooliaastatest olete kaasa võtnud, mis on teid aidanud kujundada selliseks, nagu praegu oletada? Ja ma arvan, et see ongi minu kodu ja mu mu kodu vaimsus ja tasakaalukus, ausus ja õiglus, mida isa jutlustas ja, ja ta ise oli selline mees. See on ikkagi ja lugu pidanud olemine ja viisakus ja kõik teiste teiste inimeste vastu ja selline mõtlikus ja tasakaalukas küllalt, mida, mida oma kodust olen saanud, ma ei ole kordagi näinud, et mu isa ema võib-olla ütlesid või ma ei tea, ma ei ole kunagi näinud, et nad oleksid riieldud, koduselist, tüli, hullud, Physlesid kurje sõnu ja, ja isegi roppe sõnu või ütleme, ropud rahvalikud väljendust, modid, ropud olla, aga isa ei kasutanud sellist kõnepruuki või keelepruuki niimodi, mis oli küllalt tavaline ja öeldi, niimoodi. Seda ei olnud just see, et, et kodu on olnud mulle eeskujuks, siis on olnud loodusjama ja loomad, ma olen nendega tegelenud, ma olen neid söötnud ja ja, ja kanad olid õla peal ja tulid kõik ja piirasid, ei kartnud mind ja ja, ja hobused tulid karjamaal ketis, kui nad olid, tulid mu juurde ise ja, ja kui ma nüüd koju viisin ja, ja, ja lehmad, lambad ja loodus. Ja seoses sellega unistused ja mõtted. Ta oli selline kitsas ringkond, küll aga, aga omamoodi ka lai. Palju sellist. Sellist kolmest eest, aga kui, kui seda ei oleks olnud oleks vaesem olnud ja kodunud mingit kujundanud. Lastetuba Jakse Guineas. Oma lapsepõlvest jutustas Lembit Eelmäe. Temaga ajas juttu reetmade.