Kunstiministeerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Head Kunstiministeeriumi kuulajad, täna on ministeeriumis külas uus Vene kultuur Eestis. Sandra kassarotova. Tere, Sandra. Tere Marin. Gustav Kaldre, Gustav tere, ma olin kõigepealt küsiks teie taustade kohta ja ühtlasi siit, ma loodan, et koorub välja ka see ta uhke tekkimislugu, et kuidas te selleni jõudsite, mis te enne seda teinud olete? Aitäh Sandra enne uhked ma olen teinud graafilist disaini elukutselisena ja siis ma õpin praegu moemagistrantuuris ja tegelenud ka kunstiga. Kus ta enne seda ma just olin just lõpetanud oma õpingud enam-vähem mõneks ajaks, kuidas Ruhkega alustasime ja ma õppisin bakalaureuses enam-vähem kõike ja magistris õigust, aga bakalaureusejooksul oli just eriline rõhk. Rahvuslus uuringutel Kesk-Ida-Euroopa, sest mind huvitas teha midagi selles vallas. Sedasi ka. Aga kus uhke nüüd ikkagi tuli siis miks ja kuidas ta sellega alustasite ja millal kirikus ma mäletan, et mina hakkasin tööle seletama hoopis minu ühe kunstinäituse Stavinnal kontseptsiooni ja siis kuidagi tekkis see teema ja siis me hakkasime rääkima sellest. Me mõlemad olime mõelnud midagi teha juba mõnda aega, aga me ei olnud kumbki väga kaugele oma tegudes vist jõudnud veel, et mõlemad mingite muude varasemate projektidega mingeid algusi teinud. Aga need olid kuskil sellises üsna varajases staadiumis luhtunud ja siis me kuidagi otsustasime sisse oli tegelikult üsna enne ja veel midagi tegema hakkasime, sest siis kui me kohtusime, esimest korda rääkisime, tänasin veel Pariisis üldse ja siis ma ei tea, kus Sandra tol hetkel. Aga siis me otsustasime, et siis, kui me mõlemad Tallinnas, et siis me hakkame seda asja vaatama ja siis umbes aasta aega tagasi eelmine sügisest hakkas asi meil nagu Umbes aasta tagasi täpselt alustasime. Aga see uus Vene kultuur, et see, kuidas te selle uhke nii-öelda see pikk nimi lahti võtta, et selles on tegelikult juba kohe mingit sellist vastandumist või mingid eristuse tegemised, uus Vene kultuur. Mis asi, see uus Vene kultuur on, mis asi on vana vene kultuur ja mis see kõik tähendab? Meie jaoks vana vene kultuur on selline traditsiooniline Venecultuur, millega Eestis on inimesed võib-olla rohkem tuttavad. Aga tegelikult Venemaal, tähendab päeval toimuvad põnevaid asju. Ja see uus on tegelikult, see on nagunii mitmetähenduslik ka, et, et seal on nagu ei ole võib-olla iseenda jaoks ka nii üheselt ja selgelt välja öeldud, mida see uus tähendab meie jaoks ennekõike on ta uus selles tähenduses mis on kaasaegne ja põnev ja mis Venemaalt tuleb. Ja võib-olla kui taheta mingit sellist ajalist piiri tõmmata. Tihti kipub nii olema, et uus ei ole defineeritud võib-olla selle kaudu, et kuidas ta on Venemaal võib-olla kuulsaid kuus selle kaudu, et et meile Eestis lihtsalt tihti teame rohkem assimis, mis puudutavad Venemaalt lõppesid Nõukogude Liidu lõpuga, et selle kohta, mis hiljem järgnenud on, meil on vähem teadmist eriti vähe, võib-olla teadmist selle kohta, mis on toimunud lähema 50 aasta jooksul ja siis see uus ongi ennekõike selles valguses. Aga ma küsiks veel selle nii-öelda konteksti kohta, kuhu te paigutud, et sa, Sandra mainisid ka, et mingeid asju siin toimub ja tegelikult on päris palju vist või päris mitmeid selliseid eestivene kultuuriühinguid tegelikult ja tähistatakse rohkem sellised nagu rahvakalendri tähtpäevi ja traditsioonilisi kombeid ja nii edasi, aga ja siis ma püüdsin kurssi ennast viia, mis toimub sellel väljal enne ja need olid nagu asja, mis mulle silma torkasid, aga et äkki te kirjeldate ka, et mis siin üldse toimus nii-öelda ja millal te siis soovite, nagu lisa pakkuda? Kindlasti eestlastele. Kõigepealt seostub vere teatriga üks selline suur nii-öelda kultuurisild Eesti ja Vene vahel ja veel mõned asjad, aga et mis siin nagu juba olemas oli, kui tegutsema hakkasid. Meie arust oli puudu just noortega minuni kõik need asjad, mis on varem tehtud, nad ei jõua ja meie arust kõige nõrgemas võib-olla kohas on just venekeelsed noored Eestis, sest nende vanematel ja teil on olemas see side Venemaaga, aga nendel seda juba ei teki ja samas puudub mingi side eesti kultuuriga. Ja siis nad on natuke isoleeritud. Ja teisipidi ka see, et just nemad on seal kõige nagu nõrgemas positsioonis, teisipidi ka eesti eestikeelne publik, aga, aga jah, mis puutub nendesse asjadesse, mis siin eelnevalt olemas, tõsi, nagu sa mainisid, teatri valla, sai nii mõndagi kunsti vallas. Mingeid üksikuid asju oli aga kaunis vähe. Ja sama käib võib-olla ka muusika pihta, kus võib-olla ja on sellised võib-olla rohkem kaasaegse populaarmuusika või mingi sellise nagu suurema levimuusika asi on olnud Eestis rohkem esinenud aga mingeid põnevamaid noori muusikuid asja ei ole nii palju. Aga väga vähe ja kahju, et tuuakse Eestisse mingeid selliseid Estrada staare Venemaalt ja siis võib-olla inimestel jääbki mulje, et selline ongi vene muusik üldse vene kultuur, aga tegelikult päris häid asju ka tehakse. Aga noh, ütleme, et eks see tegelikult võib-olla seni ei ole nagu institutsionaalselt Nonii palju soositud seda, et tuua Eestisse mingit põnevamat uut vene kultuuri näiteks, kui me võtsimegi ühendust vene saatkonnaga, siis nemad ütlesid konkreetselt, et nemad toetavad rahaliselt ainult vaata, kuidas nad seda täpselt sõnastasite traditsioonilised joonised, loomingu väljendid või mis iganes. Aga tegelikult midagi ei tea. Ma ei usu, et Eestis nagu mingeid riiklikke programme selliste asjadega nagu edendaksid kuidagi, aga samas jällegi meid on toetatud ja keegi ei ole vastu seisnud ja pigem nagu huvi pakkunud keegi selle nimel, nagu eraldi vaeva näeb, eks. Aga sa, Sandra mainis ikka just, et nooremad ja teda on kõige selles aprama seisuses. Räägi keelt tegelikult, et näiteks mina olen samamoodi õppinud esimesest 12. klassini väga intensiivselt vene keelt ei ole seda kunagi kõnelenud, ma kogu aeg loodan, et seal kusagil reservuaaris olemas, et ükskord ta nagu plahvatab, kui ma satuksin keelekeskkonda. Aga seni ei ole seda juhtunud ja see on noh, väga suur tegelikult, et ka nagu selline veelahe siin nii-öelda Eesti inimeste sees ja kellel on see keeletaust nagu, kes on tulnud ja kellele enam ei ole seda tegelikult, aga mul on tunne, et mingi selline üldine nii-öelda Vene huvi on olnud, et mul tuleb meelde, et Eesti Ekspress liumäest sellel aastal mingil hetkel avaldas umbes, kust Tallinnas venelaseks käivad ja siis on ka mõned sellised kultuurikohad, et oli nagu Art Café oli Tartu maanteel ja veel mõned sihuksed paarid või kogunemiskohad ja siis neid kaardistati umbe see, kus on võimalik siis sellistel Slovofiilsetel eestlastel, just noortel, nagu kohtuda selle verekultuuriga. Et kas teile tundub, et vabandust, aga kas te sõidate mingis sellises nagu väikeses trendilaines või selline Tunne oma oma lähinaabreid mingis voolus? Ma olen ka märganud, et see on natuke muutunud paremaks, olukord on väga tore. Aga samas nagu me kindlasti ei taha mingeid sees, nagu ma ei tea vene kultuuri eksotiseerimist Eestis olgu selleks mingisugune pärismaalaste mingi vähemväärtuslik kultuur, mida me siis lähme vaatama Eestis kindlasti, nagu sellises peavoolu eestikeelses meedias on selline risk olemas. Et tänases Eestis, kus on vene vähemus, kes tihti on surutud sellise teise järgu kodaniku staatusesse ja siis kõik, mis nende elujärge puudutab see muutub selliseks nagu võrreldavaks nagu mingites setude või muu mingisuguse eksootilise kurioosumiks Eesti reaalsus, et me kindlasti ei taha sellesse lõksu langeda. Mul oligi tegelikult ka küsimus, et et uus Vene kultuure, et tegelikult ma ei tea, et meil oleks MTÜ, ma ei tea, uus Ameerika kultuur või uus Leedu kultuur või midagi sellist. Et kindlasti teie enda huvi areaal ei piirdu ju Venemaaga, et ma ei tea tuua lihtsalt huvitavaid inimesi, kunstnikke, muusikuid siia, et kas see uus vene kultuur, et miks ta ise selle nimena nii kitsalt määratlesite Võib-olla see on sellepärast, et, et ühelt poolt küll on see huvi, eks ju, selle uuema vene kultuuri vastu, aga, aga teiselt poolt sõja realini kitsas Tartus on ka osaliselt seotud sellega, et me selle, MTÜ üritame ikkagi Eestis neid kahte keelekogukonda omavahel lahendada. See võib-olla ei ole nii otsene ja kindlasti meie MTÜ ei, ei saa olema see faktor, mis Eesti ühiskonnas kõik mingi integratsiooniprobleemid lahendab, kaugeltki mitte. Aga et läbi selliste ürituste korraldamise, kus me toome siia mingeid põnevaid noori vene värgnetuaardaga põnevaid huvitavaid ene loojaid või mingit loomingut nende ümber tekitame platvormi vahel saavad nagu nende asjade üle arutleda või kohtuda noored eestikeelsed ja venekeelsed loomingust huvitatud inimesed. Sellepärast et olles meil on, võiks öelda, et sama hästi, et me võiksime ju kutsuda neid esinejaid ka Hiinast või Brasiiliast või Ameerikast meelitatakse inimesi hävitama, aga ma arvan, et siis tuleb lihtsalt mängus, et meid mõlemat on lihtsalt huvitanud uuem vene kultuur ja seal mingisugune huvi, mida me tahame edasi jääda ja võib-olla seal ikkagi on, et mingisuguse keeleruumis ees ka erinevad need muusika kunstkino mängivad omavahel kuidagi kokku, ei moodustanud mingit ühtset tervikut. Võiks väga praktiline küsimus, et kas suhtluskeel teie üritustel on siis hoopis näiteks inglise keel, sest et seal on ka niisugune nali umbes mingil hetkel. Noored lapsevanemad hakkasid rääkima, et hoovis eesti ja vene lapsed suhtlevad juba nelja, viie aastasena inglise keeles, mitte eesti või vene keeles, et minu jaoks keelebarjäär on probleem nagu kõige minu parimate kavatsuste korral. Jah, meie üritame mitte teha sellest probleemi, et me räägime vene keeles ja eesti keeles inglise keeles, kui vaja, et ei ole kunagi mingit kindlat reeglit, et. Et, et seal on väga erinevalt ka, et näiteks ma mõtlen lihtsalt mingid üritused, mis meil oli see vestlus näiteks Sanjagamiseks näol väga graafiline disainer Eestist pärit nendele Peterburis temaga see vestlus oli Brady eesti, vene keeles umbes paralleelsetest, tema tegelikult rääkis mõlemat keelt. Publiku seas oli kolmeks, et, et seal oli nihkes, rääkisid ainult eesti keelt ning saaksid eesti ja vene keelt, enne kes rääkisid ainult vene keelt. Ja siis seal oli tõlkimist ja asja pärast välja, kes meil oli üks hiljuti kunstnike vihas argistavad. Kuid lõpuks selline vähe inimesi, väga intiimne ja mõnus keskkond, aga kus me lõpuks rääkisime inglise keeles, sest meil oli seal üks jaapanlane üldse ka. Ja see tundus kõigile nagu kõige adekvaatsem ühtleja suhtluskeel. Ja siis, kui oli vahel tarvis, siis aitasime mõnda vene kunstniku seal mõne inglise keelse sõnaga või asjaga või tõlkisime publikule mõne asja vene keelest eesti inglise keelde või et siis aga noh, nagu sander, üldine printsiip, me ei teegi järjest probleemi, tuleb, mis tuleb. Liikudes selliste vormi küsimuste juurest sisu juurde rohkem, et mis on need üritused olnud, mida te uhke Alt olete korraldanud? Senimaani? Senimaani me oleme teinud üks, kaks, kolm üritust. Esimene üritus oli tehtud kos rundumiga. Kuidas läbi lüüa vabakutselisena? Ja selline mingi üritusteseerimise, kuidas läbi lüüa vabakutselise kunstiinimesed. Ja siis me kutsusime sinna üks vabakutseline disainer Peterburist siia punniga, kes on pärit Tallinnast. Ja siis ta rääkis oma kogemusest ja see oli väga põnev üritus. See kestis kordselt kaua, kolm tundi, tavaliselt üritused kestavad poolteist tonni, võib-olla selle tõttu, et pidime tõlkima. Ja sellepärast läks kaugem, aga Ta oli väga tore, et tulite, nii, venelased kui eestlased, siis inimesed said tuttavaks, selle üüritas seal ja see oli täpselt see, kuidas on plaanis. Ja siis järgmine üritus oli, eks tuule, ühte, kuhu Mäkud sisimas. Grigorjeva, kes on suht tuntud luuletaja ja siis üks vähem tuntud luuletaja tõrjov. Ja see oli, no 99 teatri kohvikus ja siis muusikat mängi Sarty hammastras, kes on väga hea muusik. Ja siis kolmas üritus oli näitus Tallinna portreegaleriis, kuhu me kutsusime kolm vene päritolu kunstnikud ühe kunstniku Moskvast Ühe Londonist Varonisest. Ja see oli ka nii east väga hästi. Aga nüüd? Et sellest me räägime ka kindlasti lähemalt, et mis asjad on tulekul, aga kui ta seda enda programmi planeeritud, kui pikalt ette planeerida ja, ja kas teil on mingit orientiiri paigas või te võtategi nii-öelda tutvuste järgi või te võtate lihtsalt kedagi, kes kuidagi on silma, tänud teile isiklikult, kas teil on mingeid soovitajatasu, kuidas see programm kokku tuleb? See programm, mis meil praegu on pandud kokku selle aasta lõpuni see sai isegi nagu kokku pandud niimoodi pooleldi sellistest väga materiaalsetest põhjustest lähtuvalt, et kuna me saime sealt Integratsiooni sihtasutusest sihtfinantseeringu pidime selle sihtfinantseeringuga saamiseks kirjutama projekti, mis seadised, mis üritasime, teeme ja aasta lõpuni ja me oleme väga tänulikud selle sihtfinantseeringu eest, mille me saime tänu sellele me saame tegelikult nii paljusid neid üritusi teha, aga see tegi ka selle, et me pidime ette määravad, mis tüüpi üritusi ja kuidas me teeme, mis tegelikult võib-olla meile endale hea on, seda näidanud meid nagu struktureerida ka endid, kuna me kipume olema muidu võib-olla natukene ajameelsed ja hajevil siin elus. Aga see, kuidas me oleme neid inimesi valinud, seal olnud jah, erinevate siis erinevat moodi, kas mingite tutvustab isiklike eelistuste kaudu ma mõtlen, et näiteks kunstinäitusega vist oli niimoodi, et sander kättegi seal suurema tööliste otsides internetist neid kunstnikest koos vaatasime, mõtlesime, kes sobib näiteks selle teemaga või asjadega. Siis nüüd üks filmiüritusi sel sügisel tuleb, mina küsisin ühe oma vene sõbranna käest Pariisis, kas temal on mingeid tuttavaid, kes midagi teevad, saime ühendust noore vene filmikriitiku, kes aitas tihti neid, on Eestist mingid inimesed nagu aidanud. Illustraatorite näitus, mis seal tuleb, kutsusime kaks tüdrukut, kes mõlemad, minu tuttavad, Tallinnast pärit ja siis üks elab praegu Berliinis, teine Londonis ja nad on väga ägedalt illustraatorid. Aga selle kosmopoliitse liikluse kõrval mul ikkagi tekib küsimus, see vene, kuhu te panete selle vene inimese puhul, kes elab hetkel üldse Berliinis, et kui palju tema yldse ise suhestub sellega, et teda nüüd pannakse mingi programmilise MTÜ nii-öelda sihtfinantseeringu alla. Ei, kahtlemata, sest meil ei ole mingit matemaatilist vormelit meelevaldne, selge see meie määratlus, mille me peame sobivaks ja lõpuks, kus on niikuinii selliseid nagu globaliseerumine ajastul, et seal ma ei tea, kui Eesti riik jagab interneti teel varsti mingit residentsust kodakondsusest, mida tähendab see eestlasega sarnases perspektiivsed siis on võib-olla see, mis meile tundub, et mis mingisuguses Vene keelelises ruumis või mis kuidagi on sellest olnud mõjutatud või et näiteks siis, kui me nüüd lihtsalt Tallinna portreegaleriis näitus, siis Olga Tšerkassova, üks neist kunstnikest on sündinud Eestis, Kohtla-Järvel kasvanud üles. Frankfurdist vist jah, Saksamaa ja nüüd elab praegu Londonis. Ta rääkis vene keelt kerge saksa aktsendiga kuigi kunstis ta oskas rääkida paremini inglise keeles. Et, et selles mõttes kindlasti. Mul on niisugune nagu lahtine, et aga meile tundus, et ikkagi seoses selle teemaga, et ise otsinud võib-olla mingid niuksed veneteemalisi küsimusi vahel varasemalt kunagi käinud Peterburis vahetuses oma õpingute jooksul. Aga kui palju oma programmi kokku pannes kuidagi arvestate selle reaalpoliitilise olukorraga, mis praegu Venemaal on tohutult kiiresti muutumas kogu aeg ja need asjaolud, mis on ilmnenud viimase, ma tea poole aasta jooksul või midagi sellist, kas te kuidagi positsioneerida ennast nii-öelda selle poliitika valguses? Ja no nagu Gustav juba rääkis, et seda programmi midagi praegu eriti muuta, kuna see on juba ammu paigas. Aga samas ma arvan, et kõik need sündmused kindlasti ei sega neid, vaid hoopis just nende sündmuste pärast peaks tegema neid asju. Ma arvan ka, et just vastupidi, et see, võib-olla see praegune poliitiline olukord mitte ei kuidagi selliseid sündmusi kahtluse alla, vaid otse vastupidi, ta tõstab tarvilikud igasuguse kultuurilise koostöö poole selles mõttes, et võib-olla Eesti meediast vahel me jätame siin endale mulje, nagu sellist külma sõja aegset retoorikat ehitatakse üles ainult meist ida pool, aga me peame endale tunnistama seda külma sõja aegset retoorikat kasvatatakse üles mõlemal pool ja ma arvan, et meiega tsiviliseeritud inimese kohus on vastu seista sellisel õudusele ja teha kõike, et sellest taganeda ja nagu luua, nagu inimlikel suhetel baseeruv, mingeid rahu tagab õhkkond ja selleks on ainult hädavajalik, et me selliseid sündmusi teeme. Me panime, vaatame mõlemad nagu jubedusega selle olukorra poole, mis praegu on toimumas ja kindlasti selles valguses, võib-olla me ei ole olnud kõige poliitiliselt angažeeritumad või noh, olemise poliitiline angažeeritus on aga, aga me ei ole olnud nagu selliseid päevapoliitiliselt angašeerinud, et kui meil on mingisugune poliitiline angažeeritus, siis see on siis see on selline vendluse, sõpruse ja armastuse tulevikku suunatud poliitiline Agaseeritus. Ja kui me tahaksime olla poliitilised angašeerinud, siis me peaksime seda olema mõlemapoolselt. Kas peaksime ennast politsei? Kuulge, ma ei tea, mingi vane valitsuse poliitika seda kritiseerinud, peaksime kritiseerima seda, mis Eestis toimub tugevas peksmises, mõlemat pidi seda, ega me vist oleme sellest hoidunud, sest ei ole nii väga ja täpselt see meie teemavaldkond võib-olla päeva poliitilis kuskile sopalaskumine, see on nagu nõme ja igav ka, et me tahame ennast pikemal ajahorisondil positsioneerida, ma arvan, umbes nii. Et tegelikult selliste platvormide loomine, kus on võimalik mingite uute kontaktide ja mingid ma ei tea mitte formaal see vestluse või, või mingi teistmoodi suhtlus jaoks, et ma arvan tegelikult miks see küsimus tuliga on just see, et, et võib olla selliseid nagu programmilise nimega MTÜsid on väga lihtne just nagu kas ühele või teisele poole panna või noh, nii-öelda et kas siis asetada sellesse konteksti, et nüüd on võimalik sellistele asjadele rohkem raha saada, sellepärast et nüüd tehakse niisugust positiivset programmi siin. Et just sellised noh, nii-öelda nagu micro poliitikat tegelikult, et need on võib-olla kõige olulisemad, aga need on ka kõige nähtamatumad või selles mõttes, et kuna see efekt on nii pikaajaline selliste närviliste artiklite kirjutamine ühel või teisel viisil, et see on selline väga nähtav praktikum. Ma ei tea, kuidas esiriiklik poliitika soosib või ei soosi selliseid MTÜsid nagu, nagu meie oma, ma ei tea, kindlasti kujutan ette, et seal mingi mitmetasandiline protsess, kas mingilt poolt keegi vajutab pidurit ja teine annab kaasa ja ainus kokkupuude sellises valguses. Me saame tänada Eesti saatkonda Moskvas, kes on olnud väga vastutulelikud igasuguste viisaavalduste asjade juures ja nagu on väga kiiresti toimivad ja toetada. Aga milline oleks nii-öelda ideaal, uhke, kui teil oleks hästi palju vahendeid oigus, teeks nii vista, teeks. No muidugi on väga palju plaane, täna me just rääkisime, et oleks äge teha kasvõi mingi SoundCloud'i podcasti kuhu saaks salvestada kõik need vestlusi kunstnikutega või või isegi teeks väike raadiosaate. Muidugi, igasuguseid mõtteid on siis meile, siis meile ju meeldiks, kui meil oleks oma kultuurikeskus, eks ju. Või. Ja siis, no ei vist mingid ruumid oleks, on muidugi suurepärane, saaks nagu näitusi kas või teha või midagi, et näiteks Londonis annaks väga äge, kohtan seal. Ma arvan, et see on ka meie eeskuju, miks 1000 eeskuju või mis koht see on, see on kalleri ja ka ajakiri nagu veebiajakiri. Ja neil on tegelikult mingi fond Venemaal ka veel kõigele lisaks. Nad teevad sarnast asja, aga nad teevad seda Londonis, et nad räägivad põnevast vene kultuuri ja kunstist, teevad näitusi ja kirjutavad filmidest. Mingist asjast tegelikult neil on nagu väga hästi tehtud ajakiri, soovitan kõigil inimestel inglise keeles väga hea. Kultuurist üsna laialt erinevatest valdkondadest kirjutatud inimeste poolt Inglismaalt, Venemaalt, mujalt, võib-olla see on natukene siuke Medele angaseeritud, aga ta nagu seal võetakse ka nagu mingi nagu esseede artiklitele või arutluse alla kaasaegne, selline kultuurikeskkond Venemaale mingit muutused ja asjad. Eks ole, mingid väga põnevad artiklid nüüd mingitest uutest ooperitest seoses seal Krimmi vallutamisega. Aga kas see on väga hästi kujundatud ja kirjutatud ja need teemad on tõesti põlevad, et kas sa oled huvitatud just vene kultuuris või ei ole, aga see on nagunii on väga põnev lugeda ja vaadata. Isegi nagu, kuni sinnamaani, et minu mingid sõbrad Londonis, kes ei ole nii konkreetsed Vene kultuurist huvitatud mul olid ka väga vaatlikutest galeriis teed, seal toimuvad põnevad asjad, et selles mõttes midagi pole mitte konkreetselt see, et seal on selline asi, aga siht nagu laiemalt, eks ju. Mis tegelikult ei sõltu ninaga isegi sellest, kui palju meil vahendeid on, aga on see, et tuua selliseid Vene kultuuri siis neid siia, kes, kes huvitavaid inimesi mitte lihtsalt sellepärast, et nad on kuidagi Venemaalt pärit vene kultuuriga seotud äikest, teevad lihtsalt midagi väga põnevat. Aga kes on praegu uhke publik olnud, et kui palju on see nüüd nii-öelda siin nii-öelda kunsti kultuuriringkond ja kui paljude püüad jõuda või olete jõudnud ka nii-öelda lihtsalt noorte inimesteni? No minu arust on ikka läinud hästi, sest ma tean, et näiteks minu noorem vend, kes just lõpetas kooli, ta käib kõikidel üritustel, siis ta kutsub oma klassivendasid ja õdesid. Ja selle kaudu on meil juba suur haare. Näiteks. Kaunis erinevad inimesed on üritustel käinud ka, kuna need üritused on olnud ka nii erinevad Nendes kohtades on erinevale publikule suunatud, et need esimesed vestlusõhtud või see tõesti kohale sellist nagu nooremad niuksed nagu tüüpiliste kunstihuvilist kuulikud eesti venekeelset, aga siis luuleõhtut hoopis teistsugust publikut kohale, sest Tallinna portreegalerii on ka, pole piisavalt selline galerii, mis on toonud varasemad kohale väga mitmekülgseid, erinevaid publikut, mis on võib-olla erinenud sellisest teiste galeriide külastajaskonnas tihti, mistõttu seal me saime ka pakkuda sellise põneva melaaži erinevatest galeriikülastajatest Tallinnasse. Tegelikult Viljandisse esinemine seal notaferamisin sellise tantsufestival, et seal oli täiesti teistsugune publikum. Ja ma ei rääkinud sellest, et ma valisin põnevamad, treene tantsumuusikatest, sedamoodi seda saab ka teha. Et jah, see publik on tõesti väga erinev ja see sõltub kahest üritusest. Aga mis on nüüd need järgmised üritused, kuhu tulla mis toimub? Ja meil tuleb 13. novembril BFM-ist tuleb, nendel on selline ürituste selja lühifilmi neljatavad. Kutsun väga põneva noore vene režissööri Faroni, siis veedachernikova näitab särama lühifilmi hurraa. Ühte teist projektiste räägib oma muudest käimasolevatest projektidest, üks neist on tegelikult nagu isegi mingi selline pool poliitiliselt aktuaalne, ta lindistas Vene-Ukraina piiri lähedal metsa sees sõjahelisid kuna ta ise on sellisest sega Vene-Ukraina perekonnast oma perekonna sees, seda konflikti. Ja siis seal on järgnev. Elu siis detsembris on illustraatorite näituse avamine Telliskivi Valges Galeriis. Ja sinna me kutsume, eks rattur, kes elab Londonis ja teine Berliinis, kes on mõlemad Tallinnast pärit. Ja siis ardistoki viib läbi üks eesti illustraator Liisa Kruusamägi. Siis. Lõpuks tegelikult Cube veel täpselt ei tea, eks, aga novembrikuus avame lõpuks ühe näituse Londonis, mida tegelikult me oleme planeerinud juba eelmisest sügisest saati suisa. Esimene. Ma mõtlen, et me lihtsalt Kultuurkapitalist tahetakse juba pead maad taandatakse rahapesust, saime toetuse selleks juba aasta tagasi, see kuidagi kombel lihtsalt veninud mingitel erinevatel põhjustel alati, aga siis nüüd üks väga põnev noor Peterburist pärit vene kunstnike kord raske kõikjal eraldi olnud ja nüüd praegu Londonis, aga siis tuleb tema näitus rundume. Ega mina olen eestikeelse loomeplatvorm, aga erinevalt öelda, et me veel ei tea, kus täpselt see saab aset leidma, kuna nende ruumide asjad on veel lahtised, aga hoiatavalt ette ja öelda, et läbirääkimised väga ägedate ruumidele käivad praegu. Siis kunagi detsembri keskel, meil tuleb ka üks muusikaüritus kaasvälguga välgu uues klubis. Või nende uutes me veel väga täpselt ei teagi, võime niimoodi ette ennustavad öelda, et väga põnevad ja kihvtid ruumid on kalamaja kandis soolas kus lööb uksed lahti ajutine uus tantsu, põrgu ja öine meelelahutuslokaal. Natukene lahtedel, kelle taseme kutse seal mitmeid erinevaid läbirääkimised pooleli, aga selge on see, et seal oleks väga põnev muusikaline üritus, saab toimuma. Ja kindlasti, sellele kaasneb ka aidsi stock ja võib-olla mingi salvestus sellest või mingi podcast, et. See oli väga hea, suurepärane mõte, millest me täname Madis ligemalt, kes meile selle täna hommikul vahetult enne seda saadet sisse saatis. Väga värsket kraami välja reklaamida. Ja siis lõpuks meil tuleb üks äge lõpuüritus Kinos Sõprus, 18 detsember. Tuleb eks Venemaa režissöör Aleksandr sein, kes näitab oma filmi vene kunstnikust, kas null objekt on seda filmi ametlik nimi ja siis räägib sellest kunstnikust sistama kambast, kuhu kuulus näiteks see grupiki. No ja kõik see Andre ground ja siis noh, film on natuke poliitiline muidugi ka. Et see nagu vihjab ka sellele, et võib-olla Nende roll selles järjestuses kas oli tegelikult päris suur. Aga selle tõttu vaata nad nagu tegid seda, aga nad isse jäid nagu ajale jalgu peale. Aga see on supersilm ja võib mingeid paralleele tuua sellega, mis toimus Eestis sellel ajal ja et see oleks kindlasti huvitav vaadata eesti publikule. Et üks selliseid meie saanud, aga ma võin ta võib-olla liiga noored, et mäletada seda, et mis 80.-te lõpul, kuidas täpselt, oli, aga aga ma mõtlen ka nagu meie vanemate põlvkond Eestis. Et keegi ei jõudnud väga tähele panna seda, mis toimus vene kunstimaailmas 80.-te lõpus, 90.-te alguses. Meil oli piisavalt siin nendel koduski tegemist, et sinnapoole vaadata ja tegelikult need vene või siis selles filmis konkreetselt Peterburi kunstiandel raundi mingid tegemised, 80.-te 90.-te super põnev. Väga äge, aga uhke kohta saab siis ilmselt infot internetist, otsige siis uus Vene kultuur Eestis ja aitäh, Sandra ja Gustav. Ja kohtumiseni siis. Uue vene kultuuri kestis.