Tere päevast head klassikaraadio kuulajad, sallid alla ja aeg on jälle käes. Mina olen kohe ja tänaseks saatekülaliseks on Juhani Jaeger Jaani kiriku tegevjuht, mitmete muusikasündmuste korraldaja, nimetagem siin mailaulutornimuusikat, Eesti heliloojate festivali laululooja, ansambli Finlandi juht ja, ja need on ainult sinu kultuurilised rollid. Tervist, tere. Jah, see nimekiri oli nii pikk, et mul hakkas endalgi huvitav seda kuulata, eks me vaatame, mis siin tunni lõpuks välja tuleb, veel. Tuleb kindlasti üht ja teist, aga hiljutise käisid Vilniuses autorilaulufestivalil esinemas tai Ashly selle festivali nimi, mida see nimi tähendab? Tai äss tähendab leedu keeles, see olen mina, nad kasutavad ka ka inglisekeelset, nii ma siis nii oma rahvusvahelistes tekstides. Aga jah, selle festivali olemuse ta võtabki päris hästi kokku, et see ongi selline väga autori või looja isiksusekeskne sündmus. No ilmselt sa vaatasid seal toimuvad ka sellise festivali korraldajad pilguga, et kuidas ta siis on võrreldav May lauluga või mis need sarnasused ja erinevused on. Ma ei, lauluga on ta sarnane, sarnane kindlasti, sest sest noh, mailaul autorilaulufestivalil on samamoodi ajab ajab suhteliselt palju sellist autori folgi rida, aga mitte ainult. Kui rääkida erinevustest, siis Dayashi võib olla, esimese asjana tooksin ma sealjuures välja, et nemad sõnaselgelt defineerivad ennast lauldava luulefestival linna. Et nende esinejavalik on, on väga vägagi selles kinni, et kelle noh, väga tekstikeskne. Ja, ja sellepärast, et sellepärast on neil ka palju-palju autoreid, et kes on, on pigem just nagu kirjandusliku taustaga. Ja ja, ja, ja kuidas, kuidas öelda, et võib-olla kui, kui hakata Eestist paralleele otsima, siis Prima Vista laul muusika kavaga on seal on seal ilmselt ka palju ühist. Need esinejad olid valdavalt kohalikud või oli seal palju rahvusvahelisi atistega. Ja seal oli üsna palju rahvusvahelisi artist, festivali ise vältas nädal aega ja mina sealt kiiruga kavas loendasin kindlasti seitse kaheksa välisriiki, mis olid, esin tatud, nad ise oma materjalides viitasid 10-le 11-le. Et neil on jah, vägagi vägagi rahvusvaheline seltskond. No see autojuhilaul on ju vägagi keelepõhine nähtus, aga aga ka puhtmuusikaliselt või meeleolu poolest. Kes olid need need nimed, keda sa endale koheldajana kõrva taha panid, et võiks kindlasti ka siia tuua? Neid nimesid oli seal päris mitu. Jah, nagu sa juba ütlesid, kuna autorilaul on väga keelepõhine, siis see on kindlasti, see on kindlasti suur otsustamise või küsimuse koht. Et näiteks regioonide kontserdid toimusid siis väljaspool Vilniusest üks neist hoopis hoopis Riias. Need, see oli nüüd selline rändav rändav galakontsert kus oli kaks siis üksinda esinevat autori laulikut Leedust, Aleksandr Makeev siis. Nii vaat nüüd ei ole märkmeid ees ja kõik kohe meelde. Samamoodi ansambel ansambel Valgevenest, kellel võiks kohe-kohe eraldi peatuda. Ja samamoodi villand, et Eestist ja, ja veel üks üks ansambel Leedust. Et juba juba nende seas tekib kohe kohe see see küsimus, et, et, et leedukad esinemist jälgis publik hiirvaikselt ja kõrvad kikkis ja mina ei saanud sellest mitte sõnagi aru. Valgevene muusika oli sedavõrd temperamentne ja vene keel ka arusaadavam. Et et neid. Ma kohe väga hea meelega tahaksin-tahaksin siin siin Eestis tervitada. Ja samamoodi noor noor Leedu ansambel, kes oli võib-olla rohkem selline rahvamuusika sugemetega. Nüüd. Kui sa ütlesid, et ma hoidsin korraldajana silmad-kõrvad lahti, siis, siis ma seda tegin. Kuna samal aegselt esinejana oli minu programm suhteliselt hõivatud, siis seisma festivali ennast nägin tegelikult kõrvalt vähem, kui ma oleksin lootnud. Nii, keda me Eestis tahaksime näha, kuulda? No täiesti kindlasti festivali esimesel suurel galakontserdil esinenud Elinor loova, kes on, on ju tegelikult Eestis. Tallinn Music Weeki. Kontserditel juba üles astunud ja on Eesti publikule ka. Tahtsingi seda küsida, et kui palju sellisel festivalil esinejad omavahel suhelda, jõuavad omavahel kuidagi rohkem tutvuda, plaate vahetada. See on erinev, ma käisin ju samasugustel festivalidel ka juunikuus Viisbys samamoodi augustis Kopenhaagenis ja see tõesti sõltub kuidasmoodi, festivali programm on üles ehitatud no ilmselgelt need, kellega ma ja teisipäevast reedeni üheskoos ringi rändasid, Me jõudsime palju suhelda. Saime loomingust taustast teada ja, ja noh, siin on, on nagu kohe sellist sünergiat, mida hakata tekitama. Kui, kui Kaala kontserti vaadata, siis siis noh, kui, kui kujutada ette, kuidas ühe sellise suure ja suurejoonelise ja ja televisiooni poolt salvestatava kontserti korraldusi lavatagune mehaanika käib, siis seal on tegelikult selliseks asjaks väga vähe aega. See on nagu malelaud ikka, igaüks teeb täpselt seda, mida, mida tarvis ja täpselt nii kaua ja seal, kus vaja. Julged sa nüüd mitmeid selliseid autorilaulufestivale külastanud, teha mingisuguseid ülditi üldistusi, et kas ütleme, laulude temaatika ka või või muusikaline taust on kuidagi riigiti erinev või, või põlvkonniti erinev, kuidas need vahed jooksevad? Mis need põhilised suundumused praegu Annalt laulus. Autorilaulu lahtimõtestamine on tegelikult natukene kaugem küsimus, üldsegi. Autorilaul ei ole ju žanr. Autorilaul on, on tegelikult esitusviis. See, kui üks inimene on loonud suurema osa sellest, mida publik elus esituses laval näeb. See inimene on loonud muusika, ta on loonud sõnad. Et ta esitab seda ise siis ansambli front man'ina laval või siis täiesti üksinda. See žanr võib olla ükskõik, ükskõik milline. Et me võib-olla oleme harjunud, et ma ei tea, kas selleks süüdistuseks on alust. Me oleme võib-olla Eestis harjunud autorilauluna mõistma ikkagi ikkagi akustilist muusikat, et me ise kitarr, naine, kitarr või siis või siis klaver dist, põhi, pillidena. Ja, ja ma võiks öelda, et Leedus läheb see suhteliselt seda, seda lähedast rada pidi, et nemad ikkagi nad defineeritudki nimetuses kasutavadki, rohkem sõna pardide muusika. Viidates just üksikesinejale. Aga kui, kui vaadata, vaadata seda, mis toimus näiteks Kopenhaageni festivalil siis, siis see on see, mida tegelikult meie mailauluga püüame. Püüame järgida et autori laust räägime me siis, kui just nimelt on, on see üks loominguline liider kelle, kelle mõttemaailma ja ja loomingulise pagasi ümber kogu see pakett on loodud. Aga kas selleks žanriks on nüüd folkmuusika akustiline kas see on hoopis džässi bluusisugemetega, kas see on elektrooniline muusika? Selles ei ole niivõrd vahet või panna selle selle ühe autori ette rambivalgusesse seisma siis siis on see autorilaul. Ja just nimelt Kopenhaageni festivalil tuligi see see kõige paremini esile, et seal oli tõesti tõesti elektroonilist, seal oli folk, kui seal oli rocki, jazzi. Tead, see küsimuse tagamõte otsapidi oligi selles, et kui vaadata seda, mis Eesti lavadel on viimasel ajal toimunud, et siin on ju auticharvus juba häppi element nagu Jarek Kasar hil või noh, see, mida pastakas teeb, on üldse kuskil žanrite teisel pool žanreid, et, et kui palju seda mujal maailmas praegu toimumas on samasugustes kogukondade sedasama suguses festivali nišis. Jah, mul on nüüd just Kopenhaageni ja jaga Visby näitel ma ütleksin, et see, et see on toimumas, aga neid festivale on ju veel ja eks nad defineerivad oma olemust ka ka erinevalt, kohe oleks väga huvitav minna, minna, vaadata, mis toimub näiteks Hollandi rahvusvahelisel Singer Shan broilerite festivalil või, või Nürnbergi Spartan trefenil. Palun väga, ei oska hetkel kommenteerida. Sa valisid siia saatesse ühe näitena väga hea aasta autojuhilaulust. Mikk Tammepõllupala Artur Alliksaare tekstile, miks sa selle loojast valisid? Ja kui me jõuame, on see nüüd teine või kolmas salm. Teksti juurde. Kuidasmoodi see tekst nüüd täpselt täpselt kõlaski iga vaimset värdjat, suli või luru oma värsse heaks kiitma main nuru umbes selline tsitaat on. Jah, see ongi, ongi point, alustame, alustame autorilaulust, rääkimistikagi kunsti kontekstis, see on see, mida autor ise tahab teistele öelda. Ja, ja kuivõrd nüüd seda heaks kiidetakse, kuivõrd tekitab see positiivseid seoseid, kuivõrd tekitab see hirmu või põlgust või puudutab mõnda mõnda mädapaised? See on juba täiesti teisejärguline teema. Nii et see ei tähenda ilmtingimata seda, et autorilaul peaks olema kuidagi sotsiaalselt teha otsekohene ja konfantantiivne. Ei pea olema, ta võib seda olla, ta ei pea olema, ta peab autorite ennast eelkõige liigutama. Hästi kuulame seda lugu. On asju, milles eksida. Ei pea olema. Kas meil tõeks? Tõeks. Igav vaimselt Pärbjad tuli nuru. Kiida heaks mu värsse ma ei. On asju. Eks seda aeg meile seksida. Kui suur ja Onu Aare tonni puru. Meile räägiti ka, onju ta ju ta meile. Et see on meile, rääkis seda meile tõeks ta ei. Tee ta asju meie tõeks leida. Kes olid alla ja See oli tale, jätkab Saadet Joani aegadega. Kui need mailaulust jälle rääkida, siis see ei piine ju ammugi enam päevad mais, vaid on kontsetega. Sügisel, 28. septembril oli üks selline sügispäev õhtu ja ja kas ma saan aru, et need sügise lõpus on veel üht-teist tulemas? Siin ma pean tegema väikse paranduse see kontsert, mis on ilmselt kuskilt küberruumist silma jäänud, 28. septembril oli eelmisel aastal aga vastab tõele, et mailaul tegelikult tahaks autorilaulu, kui, kuid teemalt hoida publikul pilgu eest tunduvalt rohkem kui nüüd ainult mai alguses. Jah, meil on mailaulu nime alt toimunud eelmisel aastal pilootprojektina selline ühepäevane festival, tänavu pidime kahjuks sellest mõttest loobuma. Teiseks, kui me räägime kontserdisarjast tornimuusika, siis selle programm on ikkagi vähemalt poole ulatuses seotud jällegi autorilauluga. Ja seda kommunikeerime May laulukanalite ja, ja nii-öelda kaubamärgi alt. Aga, aga edaspidi on, on see programm kindlasti veel kasvamas. Noh, just viimastel päevadel on käinud uudistest läbi muusika aasta temaatika mitte sugugi kõige positiivsemas kontekstis alati. Aga, aga noh, ettevõtmine iseenesest on ju väga-väga hea. Nüüd, kuidas see puudutab mailaulu? Järgmisel aastal nimelt mailaulu egiidi all välja töötatud välja tulemas üks, üks koolikontsertide sari? See on nüüd ettevõtmine suunatud spetsiaalselt, et nendele noortele kooliõpilastele kes midagi teevad, aga nad veel ei tea, kellega seda jagata, natukene pelgavad oma loominguga välja tulla. Nad ei usalda võib-olla oma oma oskusi, noh, ei, ei loomingulises osas ei mängutehnika osas noh, mis iganes võivad need põhjused olla. Iga autor teab, kui keeruline alguses oli välja tulla. Aga nende koolikontsertide idee just selles ongi, et et koolid, kes siis selle kontserdi endale kutsuvad saavad saata oma õpilase välja valitud õpilase, teose ja muusikud, kes, kes kontsertile on siis esinema tulemas loovad sellest teosest üks, kaks, kolm arranžeeringuid. Lihtsalt lihtsatele bändi koosseisud üle. Just et anda anda väike impulss sellele autorile tema sõpradele, kes on seal saalis kuulamas mida siis on võimalik võimalik teha, toimetada ühe looga edasi. Mailauluprogrammiga on see loodetavasti seotud iga selline koolikontsert ka edaspidi, sest sest me tahame nendele kontserditel kaasatud, et noortele autoritele pakkuda just nimelt võimalust oma loominguga siis kevadel mailaulufestivalil välja tulla. Liitumine selle ettevõtmisega algas vist üsna hiljuti, eks ole. Ja praegu ongi? Ootasime muusika aasta lõppotsuseid, eks ole. Aga praegu ongi tegelikult mu lause see programm välja kuulutada, niisiis koolide muusikaõpetajad, huvijuhid, kelles tärkas huvi selle teema vastu, siis olete oodatud kirjutama info, et May laulboee ja teabe selle selle koolikontsertide sarja kohta paneme kindlasti lähemal ajal üles ka festivali mailaul Facebooki lehele. Kindlasti sellise idee teke on seotud ka sellega, et sa oled siin ja seal koolides juba selliseid inimesi kohanud. Ja olen kohanud, noh, olen hakanud otsima siinsamas klassikaraadio stuudios aasta-poolteist tagasi, ma kurtsin, et. Keeruline on, on juba leida esinejaid, sest nad esinevad kuskil mujal juba kellelegi teisele ja sa lihtsalt ei kuule neist. Ja, ja koolikontserdi kaudu me loodame, et, et me saame just neid neidsamu põnevaid, põnevaid noori endale festivalile ja nemad omakorda saavad saavad publikut siis kaks koolikontserti sarnast on, on kevadel nii idee katsetamise mõttes juba toimunud ja sealt tuli oli tagasiside küll üdini positiivne ja ja noh, see muusika, mis, mis saadeti, oli jällegi väga kihvt. Sa mainisid seda juba teatavaid kahinat tekitanud muusika aasta jaotust. Sealt hakkas silma aga ka üks Jaani kiriku projekt. Kuna sa oled ka Jaani kiriku kultuurikeskuse käigushoidja, siis ilmselt ta oskadki väga põhjalikult sellest rääkida. Seal oli Kehras interdistsiplinaarne nüüdiskunstiöö. Et mis sellega seoses plaanis on, kas tuleb? Seal on nagu Tallinnas on kumu, kas see tuleb nüüd reivi kiriku seinte vahel või on seal mingisugune ettekujutus. Kuivõrd see üritus ettevõtmine saab olema Jaani kirikuga seos seotud jutt ei ole praegu üldse selge ja selle selle sündmuse katusorganisatsiooniks on mittetulundusühing Tartu Jaani kiriku kultuuriprojekt, et kes korraldab Eesti heliloojate festivali, samuti siis mailaulu ja tornimuusikat. Aga aga nüüdiskunsti öö tagama on. Nüüd pöörame ennast mailaulu ja sellise folgi kõla juurest hoopis hoopis nüüdismuusikaradadele. Ja ja kujutame, kujutame siis ette seda, seda muusikat, mida, mida luuakse akadeemilises maailmas. Modernistlikku sümfoonilised muusikat ja hakkame siia juurde tikkima teisi nüüdiskunsti elemente või, või kunstiliike, eks ole, me saame kohe muusika juures alati rääkida, rääkida tantsulistest elementidest. Kaasaegsest tantsust, koreograafia ost. Me saame kontserti etendust silmas pidades kohe rääkida valguskunstist. Nii et, et kerge niimoodi eesriidekergitus sellelt, mida me loodame järgmisel kevadel, millega me loodame järgmine kevad. Publikut üllatada ongi just eelkõige selline selline etendus, mis seoks neid erinevaid distsipliine, tantsu, visuaalset kunsti ja nüüdismuusikat. Siit tuleb ka laiem küsimus, et et mis põhimõtetest sa sa lähtud Jaani kiriku, kui kultuurikeskuse kava koostades või kuhu sa tõmbad mingisugused piirid ja ütlevad, et see siia ei sobi ja milliseid asjus aktiivselt juurde otsid sinna keskkonda? Need piirid on väga tegelikult sellised pragmaatilised piirid. Esimene asi on koheseid, räägime, räägime muusikast. Missugust muusikat? Kirikuruum Jaan Jaani kirik sealhulgas on väga hea akustikaga väga-väga pika kajaga naturaalse ruumi kajaga. Kohe selge, et, et liiga peent tekstuuri eriti kui see on ühendatud valju helivõimsusega, on väga keeruline kirikus esitada. Et ja sellest sellest tuleneb kohe-kohe üks piir, et, et te ei saa olla väga-väga suurtele täitsa pillidele üles ehitatud muusika. Muidu žanrilisi piire väga ei ole, meil on mängitud alates loomulikult klassikalisest sümfoonilise muusikast, folgi, džässi, elektroonilise muusika ka nii välja alati kirikuruumis, kõik võimalik kämbjanud ja elektrooniline eksperimentaalnoh, see on võimalik väga-väga põnevalt kõlama panna. Et ei ole, ei ole väga selliseid, selliseid piir, et need piirid on tegelikult puhtalt tehnilised. Sisulistest näitajatest. Kirikuna me loomulikult ei saa mitte mingis asendis hakata vägivalda propageerima, nii et, et kui, kui vägivalla temaatika peabki mingisuguses võtmes kunstis olema esindatud ja see ongi vajalik, siis, siis noh, pusled ideeliselt ei saa, me Isame kirikus seda seda samasuguse vabadusega kui mõnes teises kontserdisaalis puudutada, käsitleda. Räägime natukene heliloojate festivalist ka, et. Me oleme rääkinud natukene sellest auto heaolu poolest sellest, kuidas inimesed ise esitavad oma muusikat, aga teiselt poolt tundub nagu mõnevõrra, et see heliloojate festival on on mõeldud ka esile tooma seda, kui, kui vähe võib-olla praeguses skulptuuris heliloojaid märgatakse. Et ütleme, 20 kokku tuua on ju siiski väga Stahli keskne, mingis mõttes jäljenduskeskne ja sellist erinevat laadi komponeerimist võib-olla niimoodi peavoolumeedias enam väga ei väärtustatagi. Jah, kahjuks see niimoodi on. Kuidas Surematu surmatu tähelepanek nüüd meedia ajaloost, et ongi, et koos MTV ja, ja noh, ütleme tele, telemeediakasvuga kaheksakümnendatel ja, ja seostumisega muusikakultuuriga siis siis pöörduski tegelikult just see, see on märgatav ja ja laiale auditooriumile suunatud muusika ja tema tähelepanu teravik suundus sellelt looja isiksusest. Esitaja isiksusele. Noort, noored heliloojad noh, räägime heliloojatest, keda keda. Kelle poole ma Eesti illujate festivaliga pöördume? Kirjutaksid teoseid? Erinevatele koosseisus ei ole, siis, siis jah, kui me, kui me neid nimesid loetleme, siis siis oma valdkonna spetsialistidele ja publikule ütlevad nad nad, need nimed väga palju laiale publikule noh, ei ütle või, või hakkavad ütlema äkki hoopis hoopis mingisuguse mingisuguse muu nurga alt hoopis mingites muudes seostes. Mõned head aastad tagasi juba oli Eesti televisioonist selline vahva telesari noortest heliloojatest taeva, nüüd on ju need Cligulid ja tulvad juba mõne mõnes mõttes eelmine põlvkond. Kas praegu on Eestis nii palju põnevaid heliloojaid, et saaks teisi sellise saatesarja veel neist Kagu-isiksustest? Selle küsimuse peaksid sa ilmselt esitama järgmises saates, kui, kui meil on siin laua taga Monika Mattiisen, kes on Eesti heliloojate festivali kunstiline juht. Eesti Muusikaakadeemia teeb väga head tööd, meie heliloojad on, on, on suurepärased, nad on tunnustatud, nad neid neid kaasatakse, neid kaasatakse väljaspool Eesti piire. Rohkem ma mul ei ole mitte mingisugust kõhklust, et, et meil järgmine generatsioon või noh, need ei ole ju generatsioonid siin põlvkondade tähenduses, sest sest see pealekasv on ju pidev. Mul ei ole mitte mingisugust kõhklusteta, et et seejärel kas kuidagimoodi nõrgem saaks olla, et võrreldes juba juba nimetatud nimedega kasvõi käisin nüüd sellel samal juba mainitud Visby festivalil kus üks workshop muuhulgas toimus kohalikus heliloojate koolis, siis seal oli nimekiri ilma ühegi kommentaarita. Lihtsalt nimekiri nimedest koos päritoluriigiga ja. Mitmete kohta muidugi teadsin, et nad on, on selles sellujate koolis siis vahepeal resideerunud või, või käinud isegi pikemalt õppimas või või kursustel. Aga, aga seal oli veel hulk nimesid, kelle suhtes mul seda teavet ei olnud, aga tuleb välja, et jah, neil on kõigil, näiteks näiteks seos selle sellega olemas. Meie heliloojad kas või kas või sellelt samalt, et noh, möödunud kevadel toimunud festivalil, et selle ettevalmistamisega seoses tulid Eesti heliloojad väljastpoolt Eestit siia või läksid oma välisriigis asuvast kodust hoopis Kopenhaagenisse ette valmistama koos ansambliga siis siis kontserti kava praegu ma räägin Liisa Hirschist Jüri Reinvere, kes oli kevadel meie festivali helilooja tema lõpuks paraku Berliinist Eestisse ei jõudnudki, kuna on seotud ju Norra ooperis esietenduva Et jah, meil on väga-väga tugevalt võimekad heliloojad. Vihkad sa pähis, noortest kedagi soovitada ei tihka. Aga näiteks mõni viimase aja autorilaulu avastus on kedagi päris uutest tulijatest niimoodi kõrva jäänud, et ihkad kohe öelda, et vot, et siit siit nüüd on midagi tulemas või kedagi tulemas. Oi muidugi et kohe räägime, William, must hunt, William mast, hant. Nii. Vaat nüüd me oleme selles seisus, et kui ma kedagi nimetan, siis ma teen kellelegi liiga, ma, ma ei taha seda, seda seda liiga teha, aga muidugi tõmbame selle selle teema siis kaunilt kokku nimede juures. Mailaulu või mailaulu, autorilaulufestivali plaan järgmiseks aastaks on on selgelt tule välja alaliselt toimiva toimivate autorilaulukontsertidega Iganädalaste kontsertidega Tartus. Ja, ja küllap neid nimesid hakkab seal siis sealt siis kohe järjest järjest välja tulema. On mõnda aega olnud juttu sellest, et kas Tartus on olemas pähis optimaalset kontserdipaika sellise muusika jaoks. Võiks öelda, et on praeguse seisuga. On kindlasti. Kui hakata tooma näiteid, siis noh Tartu Jazziklubi ei vaja tutvustamist enam väga-väga hästi sisse töötanud koht, aga kui, kui ma nüüd vaatan ringi, et mis, mis kohad veel on kus analoogseid kontserte teha, noh, kus, kus oleks võib-olla see kohviku pool esindatud, aga, aga selliselt, et nad teineteist ei sega, vaid täiendavad siis no palun väga siil kuut. Suudlevad tudengid, meil on huvitav, et meil toredad raamatukogud, miks, miks mitte seal nendest teha kontserte? Neid, neid kohti on väga palju, kõik ei pea olema harjumuste rats kohtades. Kuulame nüüd ühte vana su enda ansamblite plaadilt rinnanud ja ma sündisin seal silma peegelpinda. Mida sa selle loo ja plaadi kohta rääkida tahaksid? No plaat tuli välja poolteist aastat tagasi ja ja selle loo kohta, kuna meil ju ei ole ju kokku leppinud, millest me täna räägime peale selle läbiv märksõna on autorilaul ja Tartu kultuurielu siis siis ma valisingi selle loo vist sellepärast, et et noh, ta on selline klassikaline nii-öelda klassikaline autorilaul, kus, kus üks inimene mängib pilli ja laulab ja, ja teine inimene mängib viiulisaadet siia juurde. Aga kuulamegi? Ma sündisin su silma, Me Kelbinda. Pimeduse siin aken säält ilus oli vangistatud linn ja Ta pisarad said vereks minus. Veel kui katad veel külmunud veel kuidagi ei või, Mil puutun callyPaletist veel kest, Zavod. Su valgust ainult silma peeglist laen ja soojust, kleidi sametist. Ja alla rula su silma Kelby ta päev vaevalt süttib uusi värvingu. Meid saar radu avastama minna. Kui siin kest pätsuhunnikuid Kus ääretu siiski ninaga blogis riivab aga vaid kitsa lugejal samet hääletu kui hingest. Kui tubakas, seisab Wool, kui Sorose ja tema peal on me ümber vaikus, ääretu siis kinganinaga lugin riivad, aga vaikid sa mu käe all samet hääletu. Ma sündisin, Suzy, ma Kelby. Pimeduses hinge akend. Soli tallaja. Sallida ei lähe külaliseks täna Juhani Jaeger, keda nüüd ka ansambliga Finland kuulsime. Selle saate lõpuosa on traditsiooniliselt ikka seotud Tartuga laiemalt, saatekülalisega tartlasena. Mis sulle viimase aja tartus rõõmu valmistab ja mis häirib? Kultuurikorraldajana mis valmistab rõõmu, aga mis võib-olla ka tõeliselt häiriv on see, et meil ikkagi on sündmusi väga-väga palju. Hakkame hakkame siis sealtsamast? Noh, minu jaoks minu jaoks olulisest ajast pihta aprilli lõpp kuni juuni algus. Et see on selline periood, kus praktiliselt Tartus ei ole vabafestivalivabal nädalal nädalavahetust või isegi mitte festivali vaba nädalat alustades juba seal seal Supilinnapäevadega läbi tudengipäevade, Prima Vista mailaulu indi festivali, Eesti heliloojate festivali regiöö nii välja, eks ole. Et miks, miks on minu jaoks niivõrd niivõrd kriitiline ajavahemik, et just nimelt mailaulu aeg Eesti heliloojate festivali aeg pluss siis see, et suvine tornimuusika peab saama käima lükatud just täpselt samal ajal niisiis kõikide kõikide minu jaoks oluliste Tööde suurte sündmuste raskuspunkt on, on jaotate täpselt sellele samale ajale. Mis häirib noh? Ei tea, ma olen selline liblika tüüpi inimene, et ma ikka tahan igal juhul lilli näha. Et ei oska niimoodi esimese hooga küll ei oska, ei oska midagi välja tuua. Mulle mulle väga meeldib see, mis meil, mis meil läbi suve toimub. Mismoodi nüüd nüüd läheb jällegi jällegi sügisene hooaeg lahti? Selles mõttes erandlik olukord, et nii mitmed koheldud on rääkinud, kuidas Tartu suvi on selline pommiaugu aeg, kus inimesed ei käi kuskil ja kedagi ei ole linnas, aga sa ütled, et kõik sujub väga ilusti ja rõõm on teha. Minu arvates oli see mõned aastad tagasi niimoodi, et suvel midagi toimu, okei, mina olen muidugi kallutatud, sest sest rääkides Jaani kirikust, siis, siis minu jaoks on need kolm suvekuud Jaani kirikus noh, praktiliselt aasta kõige pingelisem tööaeg loomulikult ka detsembrikuu, see on kirikuspetsiifikast tulenevalt. Aga jah, aga muidugi tegelikult sul on, sul on õigus ja nendel ütlejatel on ka õigus, sest kui me tornimuusika sarja neli aastat tagasi algatasime, siis just nimelt selleks, et oleks üks kord nädalas kindlal ajal teisipäeva õhtul kell üheksa kirikutornis toimub selline positiivne tiim, harjumuspärane muusikasündmus järgiks mingit enam-vähem ühtset liini oma oma esinejate valikul ja pakuks publikule publikule võimalust ja noh, täpselt niimoodi ta siis ka siis ka oli. Et väga palju, väga palju selliseid püsi, publikutele, korduvaid külastusi, nii nagu me ikka, näeme ka ka nüüd põhitalvehooajal sellistel kindlatel kindlatel sarjadel harjumuspärastel aegadel. Ilmselt sinna satub neile ka vähist palju turiste või inimesi, ütleme, kes on käinud või tulevad tatud külastamast sel hetkel. Ja seal torni muusikas küll kindlasti ta on niisugune niisugune põnev asi, mida noh, millega on õnnestunud tähelepanu äratada välismaalt tulijate seas täpselt samamoodi. Kas Tartus on sinu jaoks mõni selline vähemtuntud Vahjatud koht, kus sulle endale meeldib käia või kuhu sa vahel mõne linna külalise oled viinud, et, et näed, et see on tavalistest turistihädadest kaugemal, aga mingis mõttes väga oluline koht. No mina oma oma oma maitse ja isiklike eelistuste järgi vaatan siis, või püüan, püüan siit kõrvalt vaadata, et etc. Millega see Juhani Jaeger siis tegeleb, eks ole, et Ühest küljest võib öelda, et tegeleb sellise autorilaulu Eesti, ütleme märsi lohistamisega, siis eks ole. Ja, ja teisest küljest tegeleb nüüdismuusikaga eelmisel aastal näiteks Arvo Pärt festivali helilooja. Hakkame neid kahte maailma kokku panema, kuhu ma vean inimesi, kes tulevad Tartusse külla täpselt niimoodi veangi? Jaani kiriku järele, lähme nagu vabalt Genialistide klubisse. Et igaühest äärmusest teise, võimalikult võimalikult selline põnev minu jaoks loomulik. Sellest on omajagu täna juttu olnud. Kuidas neid rahvusvahelisi kontakte tekitada või seda kandev pind on toimumas, on tõepoolest palju, nagu sa ütlesid, ja siis kas nad on tunne, et seda ainult omast publikust ei piisa. Aga kuidas sulle nüüd kontserdi kohelda, tundub kui heas seisus Tartu sidemed muu maailmaga on? Kas me kapseldume siin teinekord liiga ära või on tegelikult olukord hea ja kohtajale millegile? Me oleme võib-olla jäänud natukene toppama küll ja me oleme Ma jäänud mitte selles, et et meil endil ei oleks siin Tartus midagi midagi teha või ideid, vaid selles, et me alustasime, võib olla samm või kaks, liiga hilja. Et kui on juba Eestis olemas niivõrd suured ja olulised muusikaüritused nagu noh, nagu Viljandi folk Hiiu ja, ja Viru folk siis sinna juurde tekitada veel ühtäkki millegipärast Tartuga seotud sarnase laadset asja, noh see see lihtsalt ei ole mõistlik, eks ole. Kui meil on, on suurepärane rahvusvaheliselt tunnustatud Tallinn Music Week, siis siis noh, Eestisse lähiriikidesse, kui palju selliseid show case festivale meil veel mahuks. Et. Mul ei ole head lahendust, mida mida teha, aga fakt on see, et väga palju väga põnevaid asju on juba välja mõeldud. Midagi sarnast teha ei ole enam mõtet ja selleks, et et Tartu tuua ükskõik mis mis lõigus nüüd nüüd rohkem kultuurikaardile maailmakaardile välja, et selleks ongi vaja midagi täiesti täiesti unikaalset. Noh, eks kui mõelda niimoodi kohelda pelguga, siis mis kõik mängima hakkavad, on see et lennujaam on meil selline, nagu ta on, et see vanem mingisugused piirid artistide liikumisele. Aga, aga teiselt poolt jällegi selleks, et see liiklus tiheneks on ka vaja selliseid tõmbekeskusi või ütleme, selliseid sündmusi, mis, mis mujalt siia tooksid, eks selline vaikne avastamine käib, seda. Sa oled kindlasti isegi tähele pannud, et et tuleb inimene kuskilt väga kaugest paigast ja ütleb, et milline linn, millised sündmused. Ja seda öeldakse küll seda. Ühesõnaga ma ei ole, ma ei ole kuulnud üheltki oma külaliselt. Teistsugust arvamust või negatiivset kommentaari selles suhtes, et et miks te teete need festivalid, et just Tartus pigem on just välja toodud, et et Tartu oma kompaktsuses ja, ja väiksusega on, on just täpselt täpselt sobilik selliste selliste ürituste korraldamiseks. Kui nüüd hakata natukene arutlema, et mis, mida see sõna festival üldsegi võiks tähendada või kuidas, mis hetkest me saame rääkida rääkida festivalist siis siis noh, siin on ju on ju oluline vahe, et kas kas külalise publiku kuulaja seisukohalt, et kas kas inimene läheb kontserdile või ta läheb festivalile. Kui ta läheb festivalile, siis ta läheb sinna saama natukene rohkem kui ühte kontserti ja ta mõtleb, et ta läheb festivalile. Noh, kui ta kontserdile, siis ta läheb välja noppima just ühte väga konkreetset asja. Festival, teine näitaja, mis võiks festivalis teha, festivali, on see, et, et kuivõrd Ta paneb selle selle koha selle Sootsiumi elama seda, seda festivali rütmi. Ja noh, tõesti Tartus on on festivalid, mis panevad just nimelt tartu elama seda, seda festivali aega. Et kindlasti noh, nüüdsama sügisel olnud draamafestival tulemus on ideegias. Kevadel on Prima Vista, eks ole, noh, need on, need on sellised festivalid, mis, mida elab Tartu nende festivalide ajal. May laulud on selles mõttes väiksem festival mailaul noh ta, ta ei ole nii niisuguse kõlapinnaga, et juba Tartu seda seda festivali elaks. Aga noh, eks me, eks me püüame, et Läks pikaks, aga ilmselt vastus küsimusele ongi, et Tartu on tegelikult väga hea koht selliste asjade tegemiseks. Aga kuhu see mailauluga veel edasi minna või kasvada tahaksid? Mai lauluga ma tahan rohkem seda kultuuride kompotti tekitada, rohkem kutsuda välisesinejaid, me ei ole olnud võimelised varem rohkem kui kaks, kolm väliskülalist kutsuma. Loodame, loodame vähemalt järgmisel aastal. Et see on, on kindlasti mingisugune asi, missugust energiat aitab, aitab tekitada siin. Ja see, millest juba juttu oli, et et teatav progamm kogu aasta kestel ja nagu ma aru saan, et selle kevadise ettevõtmise raames või ühe osana sellest oleks rahvusvaheline kokkusaamine toimumas. Ja selle info võib ka praegu vabalt vabalt avalikkuse ette tuua, et nimelt koostööst Kopenhaageni autorilaulufestivaliga on välja, siin on nüüd ellu tulemas rahvusvaheline loomelaager, see on siis suunatud Singer sonkroitteritele. Ja seda modereerivad viivad läbi Bret tõlkins Ameerika päritolu Taanis elav singa Zhang, Reuter ja Annika feeling. Visby festivali peakorraldaja. Nemad on juba juba aastaid neid neid laagreid korraldanud. Lightning, ruum, Samraithers, Ritriit on selle rahvusvaheline nimi. Ja tõepoolest, täpselt nii ta ongi, tulevad inimesed erinevatelt maadelt kokku, esitavad neid, neid pannakse neid esitama, neid pannakse looma neid. Neid püütakse siis uute küsimuste ja teemadega avada, tekitada sünergiat ja Need, kes on osalenud, ütlevad, et jah, see toimib. Kuidas huvilised sellega liituda saavad? Selle liitumise me avame novembrikuus loodetavasti. Saade on jõudmas otsa kohale, meil on veel kuulata üks lugu taas Winlandilt looja läheb. Mida sa tahaksid selle juurde öelda? Selle juurde ma tahan öelda, et kui me lõppenud Vilniuse autorilaulufestivalil püüdsime oma loomingut esitada, publikule arusaadavam aru saada tagamiseks inglise keeles ja vene keeles kida tähendusi, siis me jõudsime väga uuesti selle juurde tagasi, et kuivõrd keele keskne on ikkagi ikkagi antud juhul luule või, või autorilaul, et looja laeb looja, mida see tähendab? Kuidas ta tõlgitav jumala laululooja tähenduses looja laeb kui päikse loojumine. Selle kõige selgitamine läks niivõrd keeruliseks, et, et ma sain just selge impulsi, et mõned asjad on sellised, mis peavad jääma nii, nagu nad on. Aitäh saatesse tulemast, Juhani Jaeger ja kaunist sügist ja mõtliku hingedeaega kõigile. Aitäh. Millal viimaks embjagad oodata on? Olelgi. Seega läheb ja. Leegi. Minu Harman. Ehk tuleb nüüd mu poole?