Kunstiministeerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Tere, te kuulate saadet Kunstiministeerium, mina olen Indrek Grigor Eesti kunstiakadeemia taassünnipäev ning see kaudu akadeemia ise on küll võrdlemisi laialdase meediakajastuse osaliseks saanud kuid sellegipoolest leidis ka kunstiministeerium, et nii juubilarile kui juubelile tuleb pilk peale heita. Saate esimeses pooles vestleme installatsiooni ja skulptuuriosakonna juhataja Kirke Kangroga ning fotoosakonna professori Marco Laimre. Rääkides kitsalt kujutavast kunstist ja hinnates olukorda aktuaalse näitusepildi kaudu näib installatsiooni ja skulptuuriosakond olevat hetkel üks Eka kõige aktiivsemaid ja dünaamilisemaid osakondi mis ei väljendu mitte ainult osakonna üliõpilaste ning ka õppejõudude aktiivses näitusetegevuses vaid ka asjaolus, et osakonna initsiatiivil on tegevust alustanud kaks galeriid. Juba mõned aastad tagasi asutatud raja tänavagalerii, mis asub osakonnaga samas hoones rajada enam 11 ja käesoleva aasta kevadel koostöös professor Marco Laimre EKA fotoosakonnast kahasse loodud hispaag, mis asub Eesti kaasaegse kunstimuuseumi kõrval. Keskseks küsimuseks, mille kohta loodame Kirke Kangro alt ja Marko Laimre vastust saada, on, kas üliõpilased tingivad vajaduse galerii järele, annab galerii üliõpilastele võimaluse. Saate teises pooles vestleme Eesti Kunstnike Liidu asepresident Elin kaardiga. Nimelt avati laupäeval, kaheksandal novembril Tallinna kunstihoones uus galeriipind, mis vähemalt seni, kuni sokivabrik saab ümber ehitatud Eesti kunstiakadeemia. Eks hakkab toimima EKA galeriile. Elin Kard on aastaid ise olnud ja sisuliselt endiselt on Eesti Kunstnike liidule kuuluvat hobusepea ja draakoni galerii galeriist. Seetõttu tundub ta üks pädevamaid inimesi kommenteerima Eesti Kunstnike Liidu kaalutlusi uue galeriipinna kasutuselevõtul. Tere, Marko Laine saaled koos Kirke Kangro ka, ehk siis sina kui fotoosakonna juhataja Kirke Kangro skulptuuri ja installatsiooniosakonna juhataja koos asutasid EKKM-i kõrvale uue galerii ispaag, tähendab, ma saan aru, et initsiatiiv seda galeriid asutada tuli sinu poolt, mis tekitab Mul kohe küsimused, mis sinu initsiatiivi nagu tingis, sest algselt ka reklaamiti dispaage EKKM ehk siis ta nagu EKKM-i juures rõhutatud Jaagu EKKM omal ajal alustas siis EKKM-i programm oli hästi tugevalt seotud üliõpilastega, jaga fotoosakonna üliõpilastega, et see noh, ma ütleks, et tuli terve selline põlvkond või terve terve grupp päris tugevaid kunstnikke, kes oli sellega seotud ja kes on praeguseks ka täiesti noh, kunstiväljal nagu läbi löönud. Et sellega raames minu keskne küsimus seoses fakiga on see, et kui sa teda nüüd taas ellu kutsusid, oli taas tekitasid üliõpilastele EKKM-i juurde nagu sellise näitusepinna. Et mis sinu motivatsioon oli, oli, oli see kogemus selle varase EKKM igat, kas üliõpilased tingisid vajaduse tekitada neile see pinud võisa puht nagu pedagoogiliselt loodad, et see pind annab üliõpilastele? Tere ka minu poolt kõigile toredat juubelit. Fotoosakond ekas EKA juurat, Eesti kunstiakadeemia saab umbes täna-homme siis 20 aastaseks. Sa ütled, et initsiatiiv, ma arvan, et see on midagi veres sellepärast et selliste asjade nagu Isfacaleri EKKM või siis mõni muu isetekkeline näitusekoht või näituse institutsioon. Et see on algusest peale, kui ma siin kunstimaailmas natukene liigutama olen hakanud, nagu mulle omane selline mõtteviis. Nii et seal ikkagi midagi veres on midagi ajaloos on midagi, mis on pärit. Ehk siis kuidas öeldakse, geneetiline, et tuletan meelde just nimelt seoses 20 aasta juubeliga fotoosakonna seent. Fotoosakond üks punkt null hakkab peale sellisest seltskonnast ja noh, jutumärkides grupeeringu nagu fakulti of teist, mis siis on 94. aastal fotokeskuse ümber koondunud üliõpilaste siis kohtumine õppejõuga Peeter linna, selline selline sündmus, mille tulemusena tekib tõepoolest midagi väga tähtsat olulisust sellel ajahetkel. Vägultjov teest ja teist on lihtsalt selline tore nimetus umbes kümneliikmelisele põhi tuumikule. Aga teist paraku iseenesest toob kaasa näitusetegevuse sellise grupiviisilise näitusetegevuse ja 95. aasta suvel Saaremaa biennaalil minu poolt kureeritud lisa näitusena aja artell, mäletatavasti 95. aasta põhibiennaali näitus oli Fabekist a, kas siis ajaloovabrik. Ja siis üliõpilastele lubati noh, nii-öelda kuidagi jätta sõda ja teha näitus, mis oli väga suured, pärane ja tagantjärgi väga oluline sündmus, et ja tõepoolest, see sai alguse põhimõtet tõsiselt umbes kahenädalastest remondi- ja koristustöödest põhimõtteliselt mahajäetud majas keset Kuressaaret, kus me siis ehitasime valmis sellise enamvähem toimiva galeriipinna ja, ja see oli 95 aasta, ma meenutan, eks ja see kogemus oli nii vinged, et pärast seda sügisel või siis üks pool aastat hiljem kevadevoole sai asutatud selline esimene virtuaalne isetekkeline galerii nagu Mobil galerii koos Piret räniga ja Mobil galerii iseenesest oleks pidanud olema siis idee järgi a priori selline tõepoolest absoluutselt isetekkeline, hõimav Scottiv ja nii edasi ja nii edasi, alternatiivne galerii kõigile teistele Kunstiinstitutsioonidele. Okei, grunge ajast hakkas mööda saama ja nii edasi. Ja Mobil galerii sai, mis ta sai. Aga noh, see on ajalugu, ehk siis on ju kogu aeg, nii, kui ma siia kunstiakadeemias uuesti taas saabusin 2005, no põhimõtteliselt oli ju kohe-kohe selge, et on vaja mingisugust galeriid, pinda, ruumi, kus tõepoolest saab teha siis normaalselt ja head kunst, aga mitte seda, mis igal pool mujal toimub. Ja kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, sellepärast et kumu tõepoolest valmis 2006. aastal ja selline suurejooneline kõigi kunstnike ühine, et niisugune näitamise paiku kõigil on juurdepääs ja kõik saavad osaleda ja see oli ju ilmselge, et see niimoodi olema ei hakka vaid pigem ikka vastupidi ikka tähendab, ehitati ikka täiesti korralik punker, sellise kivistunud kultuur jääks rahvus, rahvusmuuseum, mis ta muud ikka olema või see, et sa oled kuskil servas natuke kaasaegset kunsti? Näidatakse, et see tegelikult ainult rõhutab seda, et tegemist on ikka ühe suhteliselt sisekohaga mis ei ütle midagi nende inimeste kohta, kes seal töötavad, et leib on vaja lauale saada, eks. Lihtsalt tegutsedes kunstiakadeemias noorte kunstnikega, kes alustavad ja meil loomulikult ei ole mitte mingisugustki võimalust suures institutsioonis läbi lüüa või seal tegutseda. Ja teine asi, mis on välja kujunenud institutsioonide puhul ohtlik, on see, et nendel institutsioonidel väga välja kujunenud reeglid väga täpne, strukturaalne, selline vägivald, mis, mis on omandatud või siis omastatud või kehtestatud ja algajale kunstnikule kohe sattuda sellise, kuidas nüüd öelda läbi sellise sõela pressimise siis nüüd kõige võib-olla viljakam mõte. Niisiis oli selgelt oli vaja mingisugust natukene vabamat natukene alternatiivsemate, võib-olla siis natukene ka oodavamate kunsti tegemise näitamise elamise kohta ehk siis viisi. Nüüd ma ütlen küll kohteks, aga tegelikult ma ei pea silmas kohta, see ei ole päriselt koht, see on koht pigem virtuaalses mõttes vaja mingisugust teadmist, et selline asi nagu noored kunstnikud ja galerii ja kunsti õpetamine on absoluutselt taevas ja maa kokku käivad asjad, eks ole, et ei saa õpetada kunsti, nii et tulevastel kunstnikel ei ole sellist ruumilise praktikakogemuse võimalust või, või noh, see on nonsenss, et kahjuks on see hästi levinud arvamus, et noh, te võite teha paberile minna internetis nagu möllatakse, paraku ei, see ei ole nii. Ja siin on veel aspekte, see on siis nagu need eeltingimused, millena sai asutatud Eesti kaasaegse kunstimuuseum ehk siis provotseeriva nimetusega galerii, mis esiotsa oli siis algse sellise fotoprogrammina oli mõeldud tõepoolest kunstiakadeemia ja muude akadeemiat, aga peamiselt siiski sellise Maja radikaalsema kunsti huvitavaid nooruse radikaalsuse tõttu. Miks need käsikäes käivad, et ühesõnaga millegi sellise näitamiseks ja produtseerimiseks, mis mis, mis käib eksperimentaalses alla, ühesõnaga sellise koha tekitamine, kus on võimalik läbi kukkuda. Et see on tähtis, nii EKKM osutus siis üle ootuste väga edukaks ja ja tõepoolest nagu üks mu välismaine kolleeg ütles, et neile võib saatuslikuks saada just nimelt see, et, et te olete liiga hästi ennast kehtestanud, sest tõepoolest esialgse programmiga oli see protoaeg ette nähtud neli aastat, et ennem kui EKKM oleks pidanud siis emantsipeerunud maja Kunstihoone tüüpi siis galerii staatuse saavutama, aga see juba hakkas tekkima umbes kolm aastat pärast seda, kui esimene üliõpilaste näitusega, mis toimus, mis on tegelikult suurepärane juu, aga see tõi omakorda kaasa väga lihtsa asjaolu üliõpilastel sinna enam nii tihedalt asja ei ole. Ehk siis väga selge institutsionaalne areng on viinud muuseumi sinnamaale, kus tõepoolest tuleb hakata just nimelt lähtuma strukturaalsetest eelarvamustest. Ja küll seal nüüd EKKM-i ajalugu ja see pole ka väga tähtis, aga oli selge, et EKKM-is enam neid tegevusi viljeleda ei saa. Mida seal siis õppeprogrammi osana või siis sellise kvaasitegevusena sai tehtud, mis loomulikult tekitas järjekordse vajaduse uue siis galerii või ruumi või siis institutsiooni tekitamiseks, mis oleks mõeldud just nimelt selleks, mis viib meid jällegi, nagu mul kombeks rääkida on kogu aeg, lainetan suure kaarega, aga ma tahtsin rääkida asjast, mille nimi siiski on Eesti kunstiakadeemia galerii ja mis minu nägemuses siiski võiks igal akadeemial olemas olla. Nüüd täiesti selge, et akadeemia, mis sisaldab umbes 60 distsipliini ja kes nad kõik või siis ütleme kasvõi ka pooled tahaksid riit kasutada oma tegevuse, siis näitamiseks praktikabaasiks on täiesti üksüheselt selge, et sellest ühest galeriist ei piisa. Noh, mis siis ikka, et ausalt öeldes ma pean ütlema ja üles tunnistama, et ega mul väga suurt Visunud seda faagi nagu hakata looma jälle otsast peale, pange tähele, mingisugune kolmas, neljas kord ei olnud. Kõige raskem on, on teha seda, selliseid asju üksinda, seega noh, minul oli kunagine idee ja siis selgus, et sarnase asja järgi vaatavad ka skulptorid ja EKKM-i juures jällegi oli üks garaaž siiski veel kasutamata, et et eks me siis panime skulptuuri osakonnaga leivad nii-öelda ühte kappi ja hakkasime seda asja ajama tegema. Nüüd ät EKKM sellepärast et ta on tõepoolest EKKM-i juures ja noh, ühesõnaga ei ole sellest kaugel. Aga ma kinnitan, et see Aada seal galerii ispaak nimes tähendab autonoomset galeriid. Ehk siis ta ei ole EKKM-i osa. Institutsionaalset on täiesti eraldiseisev absoluutselt Eesti kunstiakadeemia skulptuuri fotoosakonna siis hallata mis ongi kõik ja rohkem mul ei ole midagi öelda, head aega. Aitäh, professor, varblane. Tere, Kirke Kangro. Sa oled viimased aastad olnud EKA skulptuuri ja installatsiooniosakonnad ruumides asuva raja taha galerii programmi kuraator. Ja käesoleva aasta kevadel osalesid koos Marko Laimre ka siis ma saan aru, et professor Mark Laimre initsiatiivil ka hispaagi nimelise näituseruumi asutamises et kõigepealt raegaleriist rääkida, ma ei suutnud päris hästi tuvastada, kui kaua ta on juba tegutsenud ja mis tingis vajaduse selle uue pinna järele. Rajagalerii on, on tegelikult nagu, nagu paljud Akadeemiaga viimasel ajal seotud olnud galeriipinnad on välja kasvanud fuajeest, nagu nagu ka kaua aega oli, oli Estonia puiestee fuajee natukene galerii mõõtu. Püüdis olla, aga raja tänavaskulptuuriosakonna ateljeedes maja juures oli, oli see fuajee natukene rohkem võimalik integreerida selliseks päris palgi kuubilikuks galeriist ja tegelikult ta selline tudengite nagu tööde eksponeerimise pinnal ja ta on juba minu meelest ikkagi päris kaua aega. Vist sellest ajast, kui Villu Jaanisoo oli, oli osakonna juhataja. On ta eksisteerinud, aga niipea kui mina siis ekasse tööle tulin ja nägin, et galerii järele on väga suur vajadus, sest teda lihtsalt ei ole siis me ikkagi seal oma jõududega tegime selle galerii korda ja nüüd ta on siis juba üks viies aasta läheb Raegalerii sellist programmi, mis on üsna nõtke, meil on kui sellised kindlad näitused, mis siis aasta jooksul sealt läbi käivad, aga, aga on ka hästi spontaanseid tudengitele avatud selliseid vabu aegu või siis või siis ütleme, sessioonide ajal on ikkagi ka kursuste lõputööd seal. Et tegelikult sellist ruumi ja objekti skulptuuri toodangut saab seal ikka üsna tihedalt, näod. Järgmine nädal tegelikult avaldataksegi seal Belgia kunstniku näitus Karolin kuulen, on, on Gengist pärit ja me oleme siis üritanud niimoodi maksimumi võtta kõikidelt oma väliskülalistelt kutsudes siis kunstnikke meistriklass, workshop meil on ka väikene, väga tagasihoidlik, aga siiski residentuur raja tänaval, kus siis saada külaliskunstnikud peatuda ja sageli siis me oleme palunud neil ka teha personaalnäitus seal. Nii et järgmine kolmapäeval kell kuus on rajal taas üks selline väga põnev skulptuurinäituse. Milline on galerii funktsioon kooli juures Marje Mürk, kes ei ole mitte ainult käesoleva saate kaasautor, vaid on ka üks endiseid EKA galerii galeristi, ta oli, ega galerii galeristi siis, kui oli kasutusel veel nii-öelda vana maja fuajees, et 100.-le sünnipäevale pühendatud raamatust seab galerii sisuliselt samale pulgale Eka kohvikuga, mida ka vahe lammutamisest saati ei ole, et et kui ma, Ma mõtlen sellise nii-öelda tudengitele suunatud galerii peale, siis sind ennekõike huvitavaks küsimuseks on see, et kas üliõpilased ise tinginud selle vajaduse, et tuleb luua neile see pind või on see pind selleks, et üliõpilastele anda võimalust. Et kui Tartus avati circa viis aastat tagasi Tartu kõrgema kunstikooli nooruse galerii, siis rootslaseid väga kõrgel, et noh, et ma saan lõpuks näha, mida seal koolis tehakse, sest muidu on see kogu aeg nagu seal kooliseinte vahel kinni. Aga nüüd ma siis juba umbes viis aastat nuputan, et, et kas seal koolis ikkagi ei tehtagi midagi või on viga kuskil sellises pinna haldamises. Et kui maarjamürk üritas 2010. aastal galerii esimese galeristi Jevgeni Zolotko käest nagu intervjuud teha või temale küsimuse esitada, siis Zolotko saatis küsimused lihtsalt kooli rektorile edasi. Samas. Galeristi poolde, et võib-olla ta proovis teilegi näidata oma oma positsiooni, Gregor Taul, kes oli nüüd enne Merilin Talumaa, kes on meie praegune kunstiakadeemia galeriist, aga Gregor Taul, kes oli siis enne sellel kõige raskemal fuajee perioodil, ega galeriist, on teinud isegi uurimuse sellistest projektipindadest, mis siis kerkivad kuskil mingite institutsioonide juurde või siis täitsa eraldi. Et see tudengi Bauer versus institutsionaalne, mingi vajadus või profiili näitamise soov, et ei taha üldse alati minna kokku ja need olukorrad on palju keerukamad, kui võiks arvata, et on, on ütleme, kunstiakadeemiate või, või kunstiharidusse institutsioonide siseselt need suhted. Et võiks, võiks uskuda, et kõik on ühise asja nimel. Akadeemia, kui sa küsid niimoodi, et kas seal vaja tudengitele luua see pinded, nad hakkaksid mõtlema või vastupidi siis no kindlasti isegi kuidagi käib, eks ju, sünkroonis koos. Aga see ongi see küsimus, et saab teha ka kõige kehvemates tingimustes head asja, lihtsalt kui need tingimused on veidi paremad, siis on lihtsam ja parem kui kunsti teha. Ja kui me tegelikult juba poolteist aastat tagasi saime Markoga siinsamas ruumis tegelikult kokku ja, ja arutasime seda asja, Markol oli just välja käia see garaaž, mis seal EKKM-i juures niimoodi jäänud kasutamata ja kus, kus vist EKKM hoidis esialgu lihtsalt mingisuguseid mitte vajaolevaid asju ja niisuguse laoruumid on käigus. Siis tundus see nagu väga-väga hea lahendus, esiteks koht oli suurepärane juba natukene niimoodi kunstikeskuseks kujunev ja väga kesklinna kõrval paiknev selline kompleks, praeguseks on siis seal juba ka lugemiku kunstiraamatupood ja valge kuup. Mis pakub siis professionaalset installeerimise teenust EKKM ja Sisvagoli, selline väikene Scottel sinna juurde. Alguses me naersimegi, et ka äriprojekt on, on nagu selline Scott endises Koordiselt, EKKM alustasime täiesti täiesti sellisest maja võserikust, ma mäletan ise tudengi, nagu ma käisin seal professorliverega mingil hetkel kohtumas, nägin milline see seal kõik oli. Et selles mõttes oli see Markol hea koha avastus. Aga raja galerii toimib ikkagi, ma ei ole seda rajagaleriid üldse hüljanud ei saagi pärast. Ta lihtsalt tal on natuke teine funktsioon juba seetõttu, et ta on kaugel mustamäel. Et tal on mingi teatav selline perifeerne luksuslikus ruumid, on suurepärased, korralikud valged seinad katuse läbi vastupidiselt meie hispaagile, kus meil tuleb nagu suhteliselt nagu koopast ehitada galeriid, ma arvan, et ispaagi kogemus on olnud mul vist küll kõige ekstreemsem, ütleme kagureerimise ja näituse ülespaneku juures, et ma mäletan, et kõige esimene näitus, mida kureerisid kaks noort kuraatorid Sten Ojavee ja Marten Esko. Et see võiks minna rekordite raamatusse, kuna näituse avamise päeval avamine oli kell kuus hommikul, oli veel müüride ladumine galeriis, nii et siin ei olnud küsimus, et kas me, kas me jõuame sildid korralikult sirgelt panna teie viimasel hetkel, vaid see oli? See oli ikkagi täiesti noh, ta on täiesti mitte millestki üles ehitatud paik. Õnneks on meil vedanud testi toetajatega ja me oleme saanud sinna väga häid sponsoreid, eks ka bänni ehitusfirma meile põrandad sinna alla valanud ja kõik, et me väga loodame, et et see asi ikkagi jääb püsima praeguseksonis Vaksanud viis näitust, rahvusvahelised näitused, sealhulgas. Kuidas ispaag ja raja tänavagalerii ennast nii-öelda EKA ametliku galerii suhtlus positsioneerib, mis nüüd jah, käsud eetris meiega hetkel juba sai omale uued ruumid Eesti Kunstnike Liidu poolt Vabaduse väljakul, et Marin Mürk kirjutab selles samas Eka 100 raamatus. Ma tsiteerin, anno 2014 paistabki, et erinevates kohtades tegutsevad teaduskonnad, osakonnad toimivad omamoodi väikeste kunstikoolidega ning tudengid ei taju, et nad õpivad eesti kunstiakadeemias, vaid pigem näiteks Marco Laimre juures fotokateedris Indrek Sirkeli käe, allgraafilises disainis tänaval skulptuuri ja installatsiooniosakonnas ja nii edasi. Tsitaadi lõpp. Et ispaagi line ellukutsumise ja tegutsemise fakt viitab sellele, et Marilyn, õigus või kui ma ennist viitasin sellele Maarium tõdesid kooli kohvikut puudumine on oluline sotsiaalset sidusust pärssiv tegur siis on näiteks fotoosakonna värvilabori ümberehitamine köögiks nagu selline poliitiline akt, et noh, et ma olen küll teadlik risk riigi poliitilist sotsiaalsest rollist maailma ajalooliselt, et sellegipoolest ei oleks tulnud selle peale, et köögi vist kuidagi poliitiliselt tõlgendada. See on marini väga, väga õige tähelepanek ja köök on väga oluline infra, ükskõik, kas oled kunstnikku või sa ei ole kunstnike. Me just ehitame muide oma osakonda praegu kööki lõhume, me ehitame sauna ümber nimelt saunas tahab meile köök, kuna me asume tegelikult männimetsa sees ja ega seal väga kommunikatsioon ei ole ka see on tõsi, et osakonnad võib-olla isegi on peaaegu sunnitud endale neid infrastruktuure kuidagi ise tekitama nii laoses kui, kui sümboolses mõttes. Meie probleem on olnud tõesti ka see geograafiline kaugus kunstiakadeemia ülejäänud osakondadest. Aga noh, sellegipoolest, meil on ka siis sidemed fotoosakonnaga või graafilise disainiga ei ole seetõttu kuidagi väiksemad, ma arvan, pigem nagu vastupidi, et kohtume ja ütleme selline mõtteviiside sarnases võib-olla on see, mis mis nagu ühendab institutsionaalse, sellise akadeemilise mingi sundus asemel, et see on pigem nagu hea, et vabadus on, on säilinud selline spontaansus. Ja ma arvan, et kunstiakadeemiate puhul on see äärmiselt oluline, kunstiakadeemiast saab selline kuiv, kuiv ja valmisasutus, siis ta on midagi muud kui kui tegelik kunstiakadeemia võiks olla. Sellega seoses ma küsiks, kõrval ei oskagi ja samamoodi ka ikkagi raha tänavagalerii programmi kokkupanemisel kohta. Et ühelt poolt see, noh, selline ambivalentsus on väga oluline dünaamilisus teiselt poolt kui näiteks ise viitasid Gregor Taulile kui selle Estonia puiesteel olnud vist tegelikult isegi praegu veel sellest alles oleva nagu fuajees ma ei saanud aru, kas seal näitusi toimub või ei toimu, aga see on ka märgiline. Selle fuajee galerii galeristi oli Gregor Taul, eneseda Remaari mürki saldas seda vana maja fuajeed. Ja kui ma näiteks Tartu toon siia kõrvale, siis jah, on ju Jevgeni Zolotko, kes justkui oli galeriist suunas oma küsimused rektorile teiselt poolt, kui vaadata näiteks Jakobi galeriid ehk siis Tartu lastekunstikoolile kuuluvat galeriid, kes siis ka seal on tunda, et et galeristi vahetusega, et Margus Kiis selle üle võttis, siis toimus selline galerii hakkas uuesti hingama ja, ja kui ta nüüd vahepeal ära kadus Evelin Salumäe tuli sinna asemele, siis kohe tunded, et läbi selle, et keegi tegeleb selle galeriiga, et siis saab nagu sellise lükke või et kuidas need hispaagiga planeeritud, kas ka siis pakkiv tulebki hakalerist selles mõttes, et EKA uuel galerii on galeriist. Nojah, ma enne ütlesin sellele küsimusele vastamata, et kuidas siis vag ennast positsioneerib seal institutsiooni sees ja ja nüüd galeristi küsimus, et tegelikult ta Iskagi nimes isegi imelik nimi või kaua otsisime parimat lahendust, aga lõpuks tuleb sisse tähtede kombinatsioonist, installatsiooni, skulptuuri, foto autonoomne galerii, et isegi selle galerii nimes on teatav autonoomia sees ja, ja see on see, miks see galerii mõnes mõttes üleüldse on ellu kutsutud. Et ta on sõltumatu, ta pakub tudengitele sellist sõltumatust kõigest tegelikult täiesti kõigest ja isegi ruumiliselt hetkel ei ole ispaagilisegi valge kuubi mõõtu, ei anna välja nii et seal on absoluutselt kõik on võimalik programmi kokkupanemine ja galeristi küsimus ei ole esialgu meile üldse probleemiks olnud, sest ütleme, sellist metsikut tungi, mis ise tahab ennast näidata, on on olnud nii palju, et me oleme pidanud pigem tegelema sellega, et nagu aidata seda ellu viia ja leida mingisuguseid vahendeid ja võib-olla mingisugust nõustamist pakkuda pigem selle galeristi poole pealt. Meil ei ole ametlikku galeristi, aga meil on selline nagu nõukogu või selline tugigrupp, siis kuhu kuulume mina, Marko Laimre, Taavi Talve, meie osakonnast Reimo Võsa-Tangsoo, Laura Toots ja Kristiina Hansen siis fotoosakonnas, nii et noh, põhimõtteliselt tegelikult siis kõik inimesed on kunstiakadeemia nende osakondadega seotud. Aga nagu Eestis ikka, on kõik sõltumatud ja samaaegselt, et ma arvan, et, et kellelegi meist esimene identiteet ei ole nüüd mingi akadeemiline olend. Et tegemist on kunstnikega põhimõtteliselt. Ja programmi kokkupanemine on väga huvitav olnud, et meil on suurepärane positsioon ammutada seda kõige värskemat kunstitoodangut, mis Eestis sünnib fotoosakonna suurepäraselt, noored kunstnikud ja sama võib öelda meie osakonna tudengite kohta, aga see ei tähenda üldse seda seisva ei oleks avatud kuidagi teistele noortele kunstnikele, et siin ei ole mingisugust formaadi vahet või või klubi kuuluvust absoluutselt, et koguraatoridel olnud aga väga erinevad viimase näituse, mis, mis nüüd just äsja läks kinni, meil on õnnestunud sesooni venitada peaaegu novembrini välja, vaatamata külmadele sügisilmadele seal siis sisearhitektuuri noored, rahvusvahelised kunstnikud siis ise panid kokku sellise huvitava näituse, kus tegeletakse siis galeriiruumi uurimisega ja seal peituvate tööde nagu avastamisega, sest et galerii on jah, endine garaaž ja ja me keegi täpselt ei tea, mis seal on olnud ja seal on väga palju sellist huvitavat ruumi objekti mida siis püütigi nüüd viimaseid tõlgendada. Aitäh Eesti kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooniosakonna professor Kirke Kangro Aitäh teile. Tere, Elin Kard. Lisaks sellele, et sa oled Eesti Kunstnike Liidu asepresident, oled sa ka eesti usk Liidukalerist siis hobusepea ja draakoni galerii karist ja sellisena SKA kõige pädevam vastama minu natuke sellistele kõhklevatele küsimustele seoses uue galeriipinnaga kasutuselevõtuga. Sihtasutusel Tallinna kunstihoone on kolm galeriid, Eesti Kunstnike liidule, neli galeriid, millest kaks tükki asetsevad siinsamas kunstihoone kõrvalmajas. Üks galerii, okei, aga uus galerii, mis hoovi peale ehitati. See ei ole hoopiski mitte meie galeriis kunstiakadeemia galerii nagu sa juba ütlesid, et meil on neli galeriide, tegelikult on kunstihoone oma koleriidega kunstnike liidu sihtasutus, et päris kindlasti ei ole kunstnike liidu eesmärgiks omada galeriide monopoli, kas siis Tallinnas või kusagil mujal, pigem vastupidi, igasugune konkurents ja erinevus on alati teretulnud. Aga mis selle uue galeriipinna kasutuselevõtu motivatsiooniks selles mõttes, et ma saan aru küll, et on Eesti kunstiakadeemia galerii, aga see, et seal on just Eesti kunstiakadeemiat, see oli pigem selline juhuslik, et selles mõttes pind ikkagi kuulub Eesti Kunstnike liidule ja ma saan aru, et ka initsiatiiv, et seal oleks mingisugune galeriipind, on, on nagu liidu poolne. Ja ma küll näen Meie näituste pildile vaadates ka näiteks seda, kui tihe on hobusepea ja draakoniprogramm või, või kui palju taotlusi laekub Tartu postimaja näituste aegadele, kus ma ise olen galeriist. Et kunstnikke on meil väga palju, aga ma ikka niisugune kõhklus, et kas meil on ka publik ja kunstikriitikuna ma ütleks näiteks, et kriitikast on küll, kõige selle juures on aga tugevalt puudust, et kas uue galerii loomine, mis motivatsioon on, et mul tekitab pigem nagu hirmuga kõhklust natukene. Kõigile nendele küsimustele, mida Su küsimustes sisaldas järjest ära vastata, siis alustame algusest, et tegemist siis aht, täpsustan veel kord, et ei ole kunstnike liidu galeriiga, vaid kunstiakadeemia galeriiga. Miks see sinna praegusel hetkel just nii tekkis? Tegelikult sai alguse sellest, et kui meie asusime Vanol saluga kunstnike liidu juhtima, siis meie töö üheks suureks osaks Taani on oma kinnisvara ja valduste ülevaatamine ja paremini tööle panemine. Ja käisime ka siin majas sellise pilguga ringi, et millised on need pinnad. Arvestades, kui väga on kunstikäsutusse, pindasid juurde vaja. Nagu palju räägitakse sellest, et kunstnikel ei ole riisikuse esineda ateljeesid, kus töötada ja ladusid, kus kunsti hoida. Jõudsime mingil hetkel ka siis sellesse ruumi, mis asub kunstihoone galerii all keldris ja kus siiani kunstnike liit hoidis oma mitte igapäevaselt vajaminevaid asju, ehk siis kõige lihtsamini väljendudes, tegemist oli laoga. Kuna pind oli uhke, ahvatlev, suhteliselt heas korras siis asusime mõtlemat, millises formaadis pind võiks töötada, ja esimene mõte, mis meil tekkis, et see võiks töötada siis projektiruumina. Ja tegelikult esimeses järjekorras me pöördusime samas majas oleva kaasaegse kunsti Eesti keskuse poole kes sel hetkel nii tööjõu kui ka eelarvelistest põhjustest lähtuvalt ei saanud Neile esitatud suurt väljakutset vastu võtta. Küll aga tuli jutuks ja siis ka kunstiakadeemias. Ja kuna kunstiakadeemias pärast kergordovi lahkumist otseselt galeriitegevusega ei ole tegeletud ja galeriiruum kui selline puudus siis oli kunstiakadeemia pärast juhtkond pärast selle ruumi külastamist huvitatud siia oma galerii loomisest, kuni siis valmib uus kunstiakadeemia hoone. Et esialgne leping, meil koostööleping on kolm aastat, et see on siis selle hetkeni, kui uus maja valmib või õigemini vana maja renoveeritakse, kuhu kolib kunstiakadeemia ja edasine koostöö, siis sõltub poolte kokkuleppest, et kas me jätkame samas vormis või siis tuleb siia keegi muu opereerima. Päris kindlasti, ma usun, et kui ka kunstnike liitu juhivad kolme aasta pärast teised inimesed kui meie onuga et see ei saa olema järjekordne kunstnike liidu galerii Kunstnike liidul, on sedavõrd palju töövaldkondi et galerii lisaks võtmine veel ühe galerii ilmselgelt käib meile üle jõu ja nagu ma ennem ütlesin, et ma ei pea olema kõikide galeriide operaatoreid, mis Tallinnas tegutsevad kaugel sellest. Kui nüüd vaadata sinu küsimusele kriitikute puuduse osas ei oska öelda, kirjutajad ju iseenesest onne ja publiku osas, kui tegemist on kunstiakadeemia galerii ka siis see võiks olla tegelikult see koht kus kasvatatakse lisaks müsti publikut, kus saavad oma, see kõlab nõnda nostalgiliselt oma esimesi suleproove proove teha, siis alustavad kriitikud lisaks siis alustavatele kunstnikele, kes teevad oma näituseid, et see võiks olla selline edukas inkubaator kombo kõigile osapooltele ja publiku vähesuse üle. Tegelikult ei saa ka praegu olemasolevat galeriid. No ma saan siin rääkida loomulikult ainult hobusepea ja draakoni eest. Lisa tegelikult kurta publikut siiski on ja asukoht uuele avatavale galeriile asub juba nii-öelda sisse töötatud galeriivööndis, mis peaks aitama sellel uuel koleriil ka kiiremini ja efektiivsemalt alustada. Tere, Merilin taluma sa oled Eesti kunstiakadeemia äsja siis nagu uues kohas avatud galerii galeristi on mu väide selles mõttes õige, et EKA fuajee galeriide periood on selleks korraks siis lõppenud ongi nagu peaaegu valge kuup. Jah, tõepoolest, fuajee on hetkel siis meil tegelikult plaanitus üldse avada kohvikuna uuest aastast jaanuarist. Ja see muidugi ei tähenda, et me seal absoluutselt kunst enam ei näita, kindlasti midagi sinna seintele tekitame, kui meil on ikkagi tegemist kunstipreemiaga, aga selliseid näituse formaat ja me seal enam ei esitle, et see koht on praeguseks hetkeks ennast ammendanud, aga hetkel siis jah, tõepoolest on need meie käes, siis Kunstnike Liidu abiga kunstihoone sisehoovis paiknev galeriiruum, mis on 62 ruutu suur ja selline täitsa valge kuup näeb välja. Millised institutsionaalsed kohustused sul galeristina lasuvad, et kui suur osa sellest galerii tulevasest programmist on ette kirjutatud, kui palju sa nii-öelda ise teha saada, et kui mõelda tagasi ka nendele viimasele kahele fuajee galerii laminaadist Estonia puiesteel kureeris Gregor Taul vanas majas Maarja nõrk, et siin-seal ütleme selle galeristi roll, eriti Gregori puhul oli see väga nagu silmatorkav, sest ta tegeles ka aktiivselt enese kui noh, ütleme selle kooli galeriis institutsiooniga ütleme, sellise uurimisega ja nii edasi positsioneerida ennast hästi tugevalt, et kuidas sinu töö, aga ettekirjutatud, millise järgmine aasta programm on või sa teed sa seda ise? Jah, selles suhtes, kuna meil on tõepoolest, akadeemias leiaks vabade kunstidega teist teaduskondi ja ilmselt nagu praeguseks on näha, nüüd siis tung ja soov, et et ka näiteks disainiteaduskond saaks näitusi teha, on ilmselt siiski väga suur ja me ei ole seda galeriid ka paika pannud kui vabade kunstide galeriid, kuigi see on kuidagi üsna loogiline ja, ja selline iseenesestmõistetav, et ta ikkagi kaldub alati vabade kunstide poole. Ja minul oli, selles on kindlasti selles suhtes, et ma saan seda ikkagi suunata päris palju. Aga ma pean ka jätma ja selle vabaduse ja võimaluse kõikidele tudengitele kõikidele osakondadele, kes kunstiakadeemias on siia kandid veerida. Ehk siis see tähendab seda, et me teeme kaks korda aastas open, kuulan ja esimene open, kool siis toimub nüüd novembri keskpaigas, kohe-kohe meil siis kõik tudengid saavad kandideerida oma projektidega. Kuid jah, ma olen moodustanud ka või olen hetkelist moodustamas siis komisjoni, et lisaks siis teadusprorektorina Mart Kalm mulle ja minule saab siis komisjonis olema vabade kunstide dekaan Vabade kunstide osakonda professorid. Ilmselt niisugune, see kõik kaldub siiski vabade kunstide poole, kuna nendel on see praktiline vajadus. Lihtsalt nii-öelda ongi saada praktikat näitusetegevuse osas, rohke kui see teistel teaduskondade, samas mina olen nagu praegu püüdnud just näiteks väga palju haarata kaasa kunstikultuuriteaduskonda just selles osas, et just nimelt kuna ma ise olen ka õppinud kunstiteaduse instituudis, siis mul on tunne, et ka sealt oleks vaja tudengitele pakkuda seda praktilist asja rohkem, et meil on järgmine kohe kevadisi meestel avanemas, siis aine kus iga näitusega siis samamoodi me kaasame Kunstiteaduse tudengeid, et nemad siis viivad, läbisin artist ooke iga näituse raames ja samamoodi ma ise väga loodan, et just kuraatorite osakaalus tekib siin selles suhtes ka võimalused. Et ei teki seda seisu, et mina isiklikult hakkan siniga näiteks kureerima, vaid pigem, et et tegemist on just tudengite enda ühisprojektidega või siis ka just nimelt noored kuraatorid, kes siis Eka siseselt ka näiteks kunstikultuuriteaduskonnast siis tuleksid siia näitasid tegema. Et selles suhtes noh, need on nagu minu visioonid, et see, mis muidugi õppel koolide tulemused selle lõpuks meieni nagu jõu, et seda nii raske ette ennustada. Ja ma tean, ka Gregor kunagi kurtis seda, et tõesti õpen, kool nagu ei läinud tal väga hästi. Aga ilmselt see võis ka olla tingitud sellest ruumist, et lihtsalt see ruum ei olnudki võib-olla näituse pine nii ahvatlev. Et ma esialgu lähen ikkagi välja väga, võib-olla naiivsena selle õppen kooli peale ja loodan, et me saame mingeid vägevaid projekte ja selle kaudu siis juba ja ma saan ka ise rohkem hakata vaatama seda, kuidas siis mina seda omakorda nagu protsesse mõjutada. Et hetkel ikkagi isiklikult üksinda seda programmi kindlasti kokku ei saa panna. Ma olen nagu seda luba antud. Et mina, mina sinna, kui seda dikteerima, üksinda ei hakka, kas sa tahaksid? Ma arvan, et Ma täies ulatuses ka ei tahaks teha. Et ma arvan, et seal peab olema mingi balanss, et kindlasti seda galerii nägu ma tahan mõjutada ja ma tahan, nagu seda keskkonda muidugi luua galeristina. Aga lihtsalt jah, ilmselt nagu ütleme jah, et kuna tegemist on ikkagi institutsiooni galerii, kes siis peavad olema võrdsed võimalused kõigile nii-öelda. Selle raames, nagu tahtsingi küsida, et keda sa nii-öelda koostööpartnerina ennekõike näed, et see open, kool võib tähendada mida iganes, aga sind kuulates siis mulle näib, et sa ennekõike rõhud või loodad sa selle peale, et initsiatiiv tuleb üliõpilaste eneste poolt, et ei teki sellist koostööpartnerid on ennekõike kunstnikud ise, mitte osakonnad. Selles suhtes kindlasti ikkagi osakondade ikkagi professorid ja osakondade juhatajad on kindlasti need lingid nii-öelda nemad juhatavad osakonda, nemad teavad nii-öelda seda hetke seisu kõige paremini. Et kindlasti osakondade töökoostöö on väga oluline, aga lihtsalt ma ma kuidagi jah, võib-olla taaskord Värna ilmselt, aga ikkagi loodaksin tõesti sellele, et et tudengid ka ise on kuidagi rohkem aktiivsemalt, ma ütleks nagu mingit mäss rohkem tudengite poolt ka, et praegu nagu seda on kuidagi väga väheseks jäänud, et EKA seal nagu rohkem selline soigumine. Et võib-olla nagu see uus PIN natukenegi inimesi ärgitab. Loodame. Selgitan natuke, mida sa selle seal siis nagu elluärkamise või provokatsiooni all silmas pead, mind lihtsalt huvitas, mida sa pinnal nagu loodad selles suhtes, et Gregor nagu selgelt positsioneerinud ennast kuidagi sellises sisu kuraatorist tuleb kunstnik oma näitusega ja tema tegeleb nagu kõrvalprogrammiga ja teda kohe hakkas keemiliste huvitama, nagu see kooligalerii küsimus ise ja nii edasi, et tal olid nagu sellised omad omad teemad, et kas sa julged ka juba sõnastada esimeseks, kas oled ise üldse pädev seda tegema, aga, aga ikkagi, et kui sa niimoodi oled mõelnud selle üle, mida sa tahad, et see galerii oleks või mis sinu jaoks selle galerii juures on nagu oluline, mis oleks, mida sa loodad, et, et siin juhtuma hakkab? Nähes seda tegelikult, kui palju meil on väga häid noori kunstnikke, akadeemias siis me lihtsalt tahakski seda, et tõesti meil kõigil oleks võimalus teha midagi ägedat selles ruumis. Esiteks, ja teiseks kindlasti ma tahaksin muidugi mingit laiemat diskussiooni just nimelt ütleme siis üldse laiema üldsuseni viia sellest, mis akadeemias toimub ja ma arvan, et need näitused nagu võiksid seda kajastada selles suhtes ja ma arvan, et galeristi üldse positsioon on selles suhtes väga noh see on nii mitmekülgne, et, et ma nagu hetkel küll ei saa öelda, et ma võtan endale Ansse kõrvalprogrammi või, või mingi ühe nüanssi, et ma arvan, et selles on nii palju erinevaid tahke ja see peabki kuidagi orgaaniliselt välja kujunema ka. Et hetkel ma kindlasti just nimelt kas või see, et me tekitasime selle kunstiteaduse instituudis sellel kevadel toimuva aine, et see on ka juba täpselt mass perspektiiviga, et koheselt Me haarame tudengid kaasa ja nemad siis nii-öelda tegelikult koos siis minu ja veel kahe inimesega hakkavad viima läbi siis nii-öelda ka seda hariduslikku kõrvalprogrammid, meil toimuvad siis artistokid iga näituse raames ja see aga samaaegselt me anname nendele noortele inimestele võimaluse siis natukene sellest kunstiteaduse nagu introvertsetest tava tavaliselt olekus nagu natukene nagu. Ka rohkem suhelda ja just andes võimalust rohkem kunstnikega suhelda ja ma arvan, et see ongi peamine, et mida ma üldse väga loodan, et galerii tekitabki rohkem võimalusi erinevate osakondade vahel. Et, et hetkel ma rõhutasin kogu aeg väga paljust kunstiteaduse instituudile, kuna ma ise seal õppinud, et ma lihtsalt nagu ma olen väga-väga ammu tundnud seda, et kuidagi meie osakonnas. Me oleme põhimõtteliselt ainsusega, kes tegeleb sellise teoreetilise poolega, aga samas me iseenesest see link, mis me võiks olla kunstnikega vabade kunstidega just ka ennekõike tegelikult võiks seal nii tugev, aga lihtsalt need inimesed ei jõua teineteiseni ja ma arvan, et see galerii võikski olla just nimelt selles suhtes väga hea koht, viia need erinevad osakonnad, erinevate osakondade tudengid kokku ka, et nende vahel tekiks koost, tekkis huvi, nad saaksid rohkem aru, kuidas erinevad osakonnad töötavad. Ja siis tegelikult me ju kõik mingil hetkel juba ülikooli ajal, me oleme selles ühes väikses kunstielus, kus me siin oleme ja me oleme ka edaspidi kolleegid. Et võib-olla see on nagu ka üks asi, mida mina näeksin, et et just nimelt ikkagi erinevaid osakondi võimalikult palju omavahel koostööle mitte sundida. Aga viia. Aitäh Merilin Talumaa. Eesti kunstiakadeemia vastavad galerii galeriist. Kunstiministeeriumi näituse soovituseks on seekord kahe skulptuuri ja installatsiooniosakonna taustaga kunstniku Ulla Juske, Johanna Pik sarve isikunäitused, suur lugemine ning hea ja halg Tartu Kunstimajas. Ajakirjakunsti värskeim number kolm 2014 sisaldab skulptuuri erinumbrit mis käsitleb ja ilmselt ka lõplikult kehtestab eesti skulptuuri eliidi koosseisus Jevgeni Zolotko, Vedid Karlsson, Jass Kaselaan, Art Allmägi, Kris Lemsalu ning siia tuleks veel lisada Eike Eplik. Kolleeg Marie Vellevoog on aga sama seltskonda Estonian Artis ilmunud artiklis iseloomustanud kui kummaliselt isoleeritud ning viitab sealjuures uue põlvkonna peale kasvamisele, kelle hulka ka Ulla Juske, Johanna pikk sarv kahtlemata kuuluvad eesti skulptuuri eliidi moodustavad eelloetud skulptorid aga just kriitikute käsitluse tõttu. Vaid üsna tagasihoidliku liialdusega võib väita, et tegemist on Pallase ja ank 64 kõrval ühe eesti enim läbi kirjutatud kunstnike ringiga mis tekitab kiusliku küsimuse, kas kunstnikud on oma loomingus isoleeritud või on kriitikud oma kontseptsioonis isoleeritud. Sellele küsimusele vastuse saamiseks tasub nii lugeda kunsti kui külastada Ulla Juske, Johanna Pik sarve kui noorema ja justkui mitte nii isoleeritud autorite näituseid, mis Tartu Kunstimajas avatud veel kuni 16. novembrini. Tõenäoliselt tuleb kunstiministeeriumis veel juttu nii Ulla Juske, Johanna Pik sarve loomingut iseloomustavad installatiivsete vormi pandud emotsionaalselt laetud isiklikust dokumentalist kui ka kriitikute katsetest üldistusi luua. Te kuulasite saadet Kunstiministeerium saates kõnelesid Eesti kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuriosakonna juhataja Kirke Kangro Eesti Kunstnike Liidu asepresident Elin Kard vastavatud Eesti kunstiakadeemia galerii galeriist Merilin Talumaa ja Eesti kunstiakadeemia fotoosakonna professor Marco Laimre. Mina olen saatejuht Indrek Grigor, kuulmiseni.