Avalava külaline on tantsija, tantsupedagoogi ja koreograaf Kalju Saareke, kes 15. augustil saab 75 aastaseks. Teda usutleb Marje Lenk. Sa oled toetanud Eesti kultuurifond. Te olete Tartu poiss, Tartu poiss ja milline teie lapsepõlv oli ja millises koduste pärit olete? No üsna tavalisest töölisperekonnast ja ei ole mingit erilist niisugust kunstikalduvustega sellist. Eelnevalt olnud perekonnas kooliski käies muidugi ka ei olnud huvi ega osanudki seda kuidagimoodi suunata. Võib-olla ainult nii palju, et pillimäng, mis huvitas ja klaver ja, ja mandoliinid, mis tol ajal üldse võimalikud olid nii-ütelda seoses kooliga, aga muud nihukest kutsumust oma praegusele erialale mul küll koolipõlves lapsepõlves ei ilmnenud. Kas olite niisugune tubli isetegevus ka? No isetegevus, niipalju kui sa koolis oli, eks me ikka igast asjast võtsin osa, eriti, aga spordist eriti mulle meeldis ujumine ja kergejõustik, jooksmine ja hüppamine ja sellise asjadega sai ikka tegeletud. Koreograafiakooli ei olnud ja kui ma isegi tantsuga juba tegelesin, veel ei olnud koreograafiakooli. Aga ma sattusin oma esimeste sammudega kohe väga hea ja huvitava pedagoogi juurde. Peale sõda oli Tartusse sattunud Monte Carlo Basil balletitantsijatest Sergei Lipatov oma abikaasaga. Tema andis balleti treeningtunde Vanemuise teatrist ja kui ma sinna juhuslikult olin sattunud peale sõda, siis ta hakkas mulle, pöörame erilist tähelepanu ja ta kuidagi suutis minus huvi äratada klassikalise tantsu vastu. Ja aasta hiljem, kui ma olin tema juures töötanud, kutsuti mind Estoniasse valima, sest ei tantsinud. Vanemuises tantsisin üks aasta logige lihtsamaid asju, mis üldse tol ajal võimalik oli teha, sest teater oli tühi, ballett oli ju peale sõda peaaegu 80 protsenti evakueerunud ära Saksamaale. Ja ja oli tarvis lihtsalt jõudusid ja see oli väga suur juhus, et ma lihtsalt oma koolivenna kaudu sattusin iidourbeli silma alla ja siis tema mind hakkas rakendama seal siin ja seal ning kõndisin üle lava ja aga muidugi ka see ei olnud ju mingi tase. Kui ma hakkan mõtlema, kuidas me oma esimesi samme tegime, siis sai võib-olla kohe rakendada oma oma, ütleme loomulikuna plastikut ja kuna tol ajal niux erilisi keerukaid balletisamme otsekohe teha ei tulnud, siis võib-olla mingisugune sihuke tantsuline vabadus või selline asi oli nagu võimalik kohe rakendada, mida võib-olla ütleme lapsena koreograafiakooli õpilased võib-olla? Ei, ei, kohe ei saavuta. Aga muidugi ma praegu ütleksin nii, et päris palju tööd on, ütleme nendega nendega, kes on koreograafiakooli lõpetanud, et ütleme, sellist tantsulist niisugust plastikut saavutada. Et see võib-olla, et oli minul kuskil loomupärane, tuli kergemini välja. Kas te keskkoolis olite niisugune suur tantsulõvi ka? Ei olnud? No esiteks võib-olla ma olen üldiselt küllalt tagasihoidliku loomuga me ega meil koolis niukseid, tantsu, nihukesi, suuri asju tol ajal ei korraldatudki, niukseid, tantsu, pidusid või selliseid asju neid oli väga arva. Ma ei küll oma tantsulise niisuguse aktiivsusega eriti hiilanud, sel ajal küll mitte mingil moel. Kui te siis Estoniasse läksite? Milline Estonia tol ajal oli? See oli ikka suur asi sattudest. No see oli suur asi, jah, kui ma sattusin Estoniasse, ma sellest räägin hea meelega, sellepärast et tol ajal oli pealesõjaaegne, oli muidugi küllalt vaene ja vilets, aga teatrisse olid väga head ja, ja, ja kuulsad nimed. Minul oli eriline huvi kohe teha omale selgeks, kes keegi on, olid tol ajal teatris juba Georg Ots, Tiit Kuusik huvitas mind tol ajal näiteks kuidas tantsis Maltuutis, kuigi ma teda juhuslikult ükskord olen laual näinud. Kuna ta ju sõja ajal ka emigreerus, oli Argentiinas hiljem vanas eas tuli küll Eestisse tagasi ja suri siin. Aga kord ma teda siiski laval nägin. Mart Nuti sõnul on niisugune vaieldamatu liider, oli läinud ja tol ajal üks kui teine katsetas priimabaleriini teatris ei olnud, oli noh, nimesid oli Inge Põder ja, ja jutt arg ja veel seal tollest vanemast generatsioonist, mõned nendel siiski niisugust koolitust ei olnud, nagu see tol ajal balletiseadeid, juba nõud, sest meil oli seotud juba tol ajal meie ballett väga tihedalt Vene balletiga vened. Ballett teadagi oli tol ajal väga kõrge ja sellele järele niimoodi rühkida oli päris raske. Kui tunnid lavastajat sealt, siis sa pidid ju seda tehnikat valdama, mis seal valitses. Ja sellega noh, me keegi eriti hakkama ei saanud esialgu, aga siis, kui see koolitus tuli, siis olid juba heal tasemel Eike joasoo, kohe järgnevalt tuli teatrikooliga tantsijal juba Helmi Puurile hulla Aime Leis. Sellised nimed ja need on ikka siiamaani nimed. Minu jaoks oligi kõik see tegevus põnev ja see oli nagu mingisugune võlumaailm, kus ma püüdsin ka ennast sisse suruda ja, ja mul siiski tundub, et praegused, ütleme artistid nii väga ei ole huvitatud sellest, kes oli nende eelkäijad teatris. Kui ma olen küsinud näiteks mõnelt praeguselt tantsu solistildud, kas te teate, kes oli Endel Pärn või kas te teate, kes oli see või teine nimi tol ajal, siis nad ei teagi? Ei puutugi palju, kui hakatakse tõesti Georg otsast rääkima laevast. Kellega teie siis kõige rohkem nõval kokku puutusite, kellega tantsisite? Kuigi mul tuli ka tantsida küllaltki raskeid ja keerukaid klassikalisi, ütleme, padi töösid ja patente prouasid ja ja kramp paasi. Aga ma, ma ei ütle, et ma olen nende partner, olen, olete nende kõikidega koos laval esinenud, mingis suhtes olen olnud ka Elmi puuriga ja mingist suhteliselt taimne teisipäev mingis suhtes kõikide nende tolleaegsete tantsijatega, kuigi ma ei olnud esitantsija. Aga see võib-olla oligi põhjus, mis ma hakkasin otsima mingisuguse teisi väljundeid pedagoogiliselt tööle. Ma olin ju 45.-st aastast tantsija, 53. aastal olin ma juba koreograafiakooli pedagoog, vahepeal oli juba tehtud õpingud Moskvas. Ja 53.-st aastast hakkasin juba paralleelselt teatritööga pedagoogiliselt tööle. Klassikaliselt tantsuõppejõuna Tallinna koreograafiakoolis. Moskvas olite päris pikk? Moskva siin kaks ja pool aastat järjest. Kuidas teil vene keel oli? Alguses ei olnud, aga eks selle jaoks anti mulle ka tunde. Ja nii püüdsin ikka siis kiiresti-kiiresti takkajärele mõeldes selles klassis, kus ma olin. Ma olin võib-olla paar aastat vanem, kui need olid ja ma tundsin ennast rohkem nii ebakindlalt, sest noored olid juba paremini koolitust saanud, minust nooremad ega seenest head enesetunnet ei, ei andnud, aga sellest lennust tuli juba väga mitmeid-mitmeid, kuulsaid nimesid maailmanimesid. Nii et see oli päris hea tasemega. Nii et teil on Moskva koreograafiakoolidiplom ka? Diplom, kui niisugune ei ole, mul on eriala, tähendab eriala klassikaline tants, paaristantsu siis karaktertantsu gruusia tantsulõpetuse kohta tõend, see oli üldharidusega koos, minul oli üldharidus siin lõpetatud eriala diplom ollakse olnud, seal oli veel terve rida üldaineid, millest mina osa ei saanudki võtta, sest mul oli keskkool siin lõpetatud. Kui te tagasi tulite, kas tundsite ennast Estonias kuidagi kindlamini ka? Ja muidugi, mul oli kohe palju rohkem kõiksuguseid võimalusi ja ma ise tundsin ennast laval kindlamini ja ma tundsin, et nal siiski ikka mingit tehnikat valdan ja mulle anti rolle juba ja näiteks oli isegi mind niisugune tunnustusele mingisuguse täitsa niukse, naljaka osa eest oli mingi kukeosatäitmine. Balletis doktor ai või doktor raipolit, aga tol ajal nimetati see. Ja see oli väga huvitav lavastus. See oli ühe Leningradi lavastaja Boriss Ansleri lavastust nüansse peenel täis igale loomale iseloomulikke niukesi jooni. Ja see oli mitte ainult klassikalise balleti tehnika peale, vaid niukseid karakter, loomade iseloomujäneste, naljakate, koomiliste väljendusvahenditega avastad, see oli väga huvitav lavastus. Kes oli siis A ja O tol ajal balletis, kes juhtis paletti? Kui mina tulin, oli anna ekston ballettmeister aga pidevalt hakkasid käima lavastajad, isegi Lavrovski käis suurest teatrist ja siin oli vahelduvalt terve rida, ballettmeistreid vaheldusid, ma ei mäletagi, kui palju neid oli, oli külalislavastaja, aga oli ka oma Viktor päri Tamara romanava. Aga need igaüks tõi mingi uue niisuguse lahenduse, uusi lavastusi, karakter, ballett, et näiteks seal oli seal laurentsija loola, selliseid nagu praegusel repertuaaris keegi tunnega, tead. Kas esinesitega kontsertkavades? Esinesin ka kontsertkavades ja mul oli üks baleriin, oli Laar ja Smirnovi, tema oli hiljem Tali, Raukas, Ott Raukase abikaasa mingil ajal. Ja temaga ta oli päris hea tehnikaga, päris kerge niisugune tegime, püüdsime niukseid trikk tõsteid teha juba tol ajal, see, mis praegugi nüüd minu missugune lavastustes võib-olla kõige rohkem välja silma paistab, on see keerukat niuksed, akrobaatilised, trikid, tõsted juba tol ajal me püüdsime teha, tundsime huvi selle vastu ja meil tuli päris hästi need välja ka tolle aja kohta muidugi võrreldes, mis mis valdasime, mida me suutsime teha keset Eestimaal esinemas ja kontsertkavades oli näiteks niisugune. Kontsertprogramm oli, kus esinesid no mitte alati, aga oli näiteks vana Karl Ots, Georg Otsa isa Marta Rumgi hukushits viiuldaja. Siis noh, lauljad vaheldusid seal, vot sellise vana kaadriga ma lähen koos esinenud voliga balletiõhtuid, tähendab kogu õhtu oli tantsudest. Artur Koit endine esitantsija, Estonia esitantsija korraldas neid ja seal osalesin ka. Kellega te garderoobi jagasite? No ei garderoobis. Ma olin üks periood väga kuulsate nimedega, ühel pool oli neli kohta, seal oli Tiit Kuusik, Paul Mägi. Georg Ots, Martin paras. Teisel pool oli neli kohta tantsijatele. Oliverne, raagus poris, blinov Artur, Koit ja siis mina olin seal nurgas ja saite hakkama. Saime hakkama, jah. Minu võib-olla kõige paremat niisugust mõistmist ja niisugust üksteise, kuigi meil aastate vahe oli väga suur, 19 aastat ligi oli Artur Koit, minu jaoks oli ta intellektuaalsemaid, kuigi tolle aja tantsijatel ju oli balletihariduse veelgi poolikum kui meie generatsioonil, aga siiski niisugust üksteisemõistmist ja ta esines ka väga hästi juba lavastajana tegid operettide ooperitele juba üksikuid tantsunumbreid ja need päris hästi õnnestusid. Kuidas te ennast koreograafiakoolis tundsite, kas paremini, kui teatrilaval? No mingi pedagoogiline eeldus, kui nii võib öelda, ilmnes mul küll kohe seal ja noh, Leningradis käisid konsultandid, kes meie eksamit jälgisid ja vaatasid ja andsid nõu ja ühesõnaga niisugune metoodiline konsultatsioon käis kogu aeg sealt ma sain küll päris jäid kiitvaid hinnanguid ja nii ma pidasin vastu ka. Koolis 10 aastat peaaegu ja terve plejaad väga kuulsaid nimesid tuli kohe esimesest lennust. Mul. Isegi Sulev Nõmmik oli teie õpilane. Sulev Nõmmiku kohta ma võin öelda nii, et tema on võib-olla mitte täiesti 50 protsenti minu avastus. Ta peale sõjaväge tuli teatrisse lavatööliseks. Tohvelmani oli tol ajal igasugusi statiste kalevipoja lavastuses tarvistabanist Sulev nõmmikut kannelt mängima. Sulev Nõmmik tegi seda kandlemängu niivõrd ilmekalt, et saalis olijad vist kõik arvasid tõesti mängib seda. Mina tegin talle kohe ettepaneku koreograafiakooli tulla ja hakata õppima, ta lõpetas kuigi keskmiselt, aga ta sai vähemalt keskerihariduse, mis andis talle võimaluse edasi minna ja sai oma diplomid ja, ja oli pikka aega ju edukas lavastaja Estonias. Nii et tantsijaks tal nagu erilisi eeldusi Karateerne ta tegi ju väga huvitavaid paroodiat Vello Viisimaaga nii-öelda klassikalisi hepatiit, tööde paroodiaid, noh, see muidugi olnud kontsertsaalis esituseks, aga, aga see oli oma teatripidudel ja need olid rõkkasid naerust. Need naljad olid väga toredad ja vaimukad, mis nad kahekesi kokku panid seal, kusjuures Nõmmik tegi veel varvastel neid. No siis Hendrik Kerge, Ülo Vilimaa Jürile. Jah, Endrik Kerge, temast pole suurt minul siin midagi rääkinud ja tema on suur ja tuntud nimi. Lõpetas muidugi väga hästi. Väga hea, klassikalise tantsutehnikaga oli pikka aega Estonia esitantsija. Helmi Puuri ja rand viruga ja ma ei tea, kellega ta kõik tantsis koos nüüd ta oli vaieldamatu liider. Sel perioodil no Vilima ülima on teisest lennust ja Jüri Lass teisest lennustan. Kah on osaliselt minu initsiatiivil koreograafiakooli võetud. Tema ema oli piletöör teatris ja ta poiss jooksis seal ringi ja ma vaatasin niuke kergejalgne noormees ja kutsusin teda koreograafiakooli. Mul oli tol ajal kolmas klass, tähendab kaks esimest klassi jäi tal vahele suurte pikkade puiklemistena tulemusena ta siiski tuli ja hakkasin temaga siis kevadel õieti juba tööle, suvi läbi, andsin talle järeleaitamistundi, sügisel taastus kolmandasse klassi ja lõpetas muidugi ka koreograafiakooli viiega. Ma lavastasin talle juba kaheksandas klassis ühe numbri. Rahmaninovi, politsei, Nell, see on niisugune mingi tänavatantsija taoline number. Ta sellega saavutas päris suurt edu. Ta käis sellega Jaapanis ja suure teatri Moskva suure teatri koosseisus ja, ja mööda maailma. Ma isegi ei tea, kui palju ta sellega ringi käis. Ja selle kohta üks Jaapani ajaleht ma hiljem sain. Selle artikli avaldas tema kohta, et see on ainuke. Tantsija ball Shoi balletis. Ma olen alati mõelnud, et küllap on ikka väga raske nende väikeste tüdrukute ja poiste seast valida need sinna koreograafiakooli õpilasi, et et noh, mille järgi te otsustate, et kas sellest kas selles kasvad baleriin voi kassas, selles tantsija Ega ma nende väikeste tüdrukutega poistega suurt ei tegelenud, rohkem kui ainult koreograafiakoolis, mul oli oma klassid, mida ma viisin algusest, kuni see oli see Endrik Kerge ja seal oli Väino Aren, Sulev Nõmmik Erkki Tan, kes kuskil Ameerikas on praegu ballettmeister Tampašist. Ja seal oli veel aa muidugi jaa, kuidas ma sain seda unustada, Enn Suve, praegune koreograafiakooli direktor ja tema õpilased on juba maailmakuulsat järmakov ja seal teisi nimesid, kes on juba ma ei tea, kus maailmas suured staarid. Eks me püüdsime muidugi seda materjali, mis meile sinna kooli tuli kõige paremat valida, aga näiteks seda malli ütleme peterburi kooli järele võtta meil siiski ei õnnestunud, kuna seal ei meile siiski nii ideaalset materjali. Väga harva tuli. Et nemad, sealsed pedagoogid öeldasid, et, et ebaloomulikult pikad käed ja jalad ja aednikosti ainult luud-kondid. Et siis nemad kasvatavad sinna lihased ise peale ja teevad baleriini, nagu skulptorid valmistavad. Eks me püüdsime ka ikka proportsioone, hindasime painduvust, väljub väljapoolsest, nagu see on üldiselt teada, mis balletis tarvis on see, seda me püüdsime muidugi, kõiki neid noh, meil olid omad omad, kindlad reeglid, mille järel ikka sai vastu võetud ja, ja muidugi ilus pikk kael ja, ja, ja vaatasime vanemaid kah, kuidas need liiga paksud või pikad ei ole ja nii edasi. No tol ajal oli ballett kop tahtjaid oli palju. Tea tütarlaste hulgas oli muidugi palju ja neid oli seal ikka sadade viisi tuli teinekord läbi, poisse eriti ei olnud, sest ma ise otsisin neid. Ega nad tollal oli siiski selline, et mis tants, mis mehe eriala see on, et ikka õppi omale üks korralik elukutsed, mis sellega nüüd see oli siiski nagu natuke ajast ja arust arusaamine. Ma ei tea, võib-olla seda nüüd enam ei ole vast nii, et tants on ka mehed tantsivad väga hästi ja väga-väga põnevalt ja on juba palju näha. Neil ju tol ajal puudus video ja meil puudus televiisor, isegi kui mina alustasin oma tantsutegevust, nii et et noh, ainukene informatsioon, mis meil oli, ütleme tantsu on niisugused, mis maailmas toimus, oli filmid. Kas teie vanemad olid päri sellega, et poiss õpib tantsijaks? Mul oli väga suured probleemid perekonnas nagu tol ajal ikka, oli arreteerimised ja surmajuhtumeid isegi väga rasked ja see et mis minust nüüd saab, põhiline oli see, et ma olin elus ja ja Saksa sõjaväest kuidagi välja tulnud ja et sellega keegi oleks lausa nüüd tegelenud ja ollakse ema oleks mulle öelnud, et kuule, vaata nüüd seda või tee seda, seda ma püüdsin ikka oma mõtte ja niukse arusaamiste järgi toimida, need mulle eriti ei keeldu-käsku, ei olla. No teie saite Estonias palka, saite siis koreograafiakoolis Balkani jättev halvasti elanud? Me elasime hästi, kui ma juba hakkasin koreograafiakoolis töötama. Sellest ajast peale hakati mulle kogu aeg pakkuma tööd. Ja isegi nii palju, et ma lõppude lõpuks läksin koreograafiakoolist ära. Läksin filharmooniasse tolleaegsesse filharmooniasse Eesti Kontsert. Lõppude lõpuks olin ma seal peaballettmeister, samal ajal olite ka Estonias ja samal ajal olin ma Estonias Estonias 72. aastal oli see 71, läksin pensionile ja siis ma jäin ainult sinna, aga neid töökohti oli mul ikkagi, siis algasid juba varieteed 67. aastal, siis oli kõiksugused kontserttegevus, et siis oli laine juba käigus ja siis oli mul seal terve estraadistuudio lauljad ja tantsijad ja, ja ma ei tea, mis mulle kõik ei pakuta, neid töökohti oli palju küll moedemonstratsioonide lavastusi, küll küll siia ja sinna ja isegi Venemaale ja Moskvasse ja käisin. Kuidas pensionile minek oli, siis tundsite, et enam ei ole jõudu ja. No loomulikult seal istuda seal teatris, isegi kui see võimalus võib-olla tol ajal oleks olnud, aga mitte midagi seal eriti ei tee ja kui tulid juba teatrisse niuksed tantsijad nagu Tiit Härm ja ja, ja sellised nimed, no mis ma seal veel istun ja, ja peale selle mul oli tööd nii palju, et mul ei olnud, ei huvitanudki teatri tantsimine. Avalama. Sa oled toetanud Eesti kultuurifond. Ja mida siis see peaballettmeister pidi tegema filharmoonia? No viimasel otsal oli mul päris suur ja vastutusülesandesse Üllarmooniale allus ka kaks variety Tallinn hotell, variety ja Viru varietee. Ja siis kuigi seal olid enamuses, lavastasin mina sinna, aga kui teised lavastajad olid ka seal, siis pidin nagu võtame selle eest, mis seal ikka toimus ja koreograafiliselt konsultatsiooni ja läbirääkimisi ja peale selle. Ma õpetasin ja koolitasin tantsijat süstemaatiliselt laine jaoks. Ja, ja oli ka teisi pärast, mul oli üks õpilane isegi, kes jõudis Leningradi muusikolli tantsima filharmoonia alla, ka muid estraaditrupp ja seal oli Modern Fox ja ansambleid enam ei mäleta, neid oli päris palju, kes mööda Venemaad ringi kõik käisid ja kõikides ei olnud muidugi tegemist liikumisega tantsudega, aga siiski tol ajal see laine eeskujul see, see tantsutegevus või ütleme, niisugune liikumine ja laval ikka läks väga ja see oli tervele vene jaoks on niisugune suur asi, mis hämmastust tekitas, et meil on niisugune estraadiliikumine, mis mujal seal Venemaal ei olnud, kuna seal oli küll estraaditeater ja ka seal olid niuksed, akrobaatilised ja hoopis teistlaadi asjadest sportiivne estraad, nagu nad ise ütlesid. Meil oli siiski niisugune kaasaegsem, see liikumine ja hoopis vastavalt muusika stiilidele, mis aeg-ajalt ilmusid. Me olime juba tol ajal informatsiooni saanud Soome televisiooni ja siit-sealt ja ja nii, et ma olin ka Berliinis mõni aeg Berliini Freidriks palastis. Moskva teatriliidu kaudu tehti mulle võimalus, ma olin seal natukene stažöörina, kuidas seda nimetatakse tänapäeval ja sain juba sealt päris häid näpunäiteid oma edaspidise tegevuse jaoks. No teid, Kalju Saareke peetakse meie valijate ei saaks. Kuidas see kõik siis algas? Ta sai alguse 67. aastal, päris esimesi samme ma ei teinud, see varietee oli Astoria. See Astoria oli väga populaarne kuum koht, sest seal oli mingisugune laulja mingisugune bänd, kes seal mängis ja seal oli väga palju rahvast ja nendel tegijatel direktorit ja kaubandusjuhtidel tekkis idee sinna luua niisugune. Tol ajal oli see varietee, see nagu niisugust nime vast ei õigustanud. Aga minul tehti see ettepanek, seal katsetasid paar inimest, aga sellest ei tulnud midagi välja, mõned üksikud numbrid olid, tehti minule see ettepanek, kuna ma juba tol ajal nagu tantsulavastajana lind natuke tuntud. Ja mina ütlesin esialgu ära, et ma sõidan praegu Saksamaale ja ma tagasi tulen, siis vaatan, aga see koht oli nii kaua tühi ja seal mingeid esinemisi tehti. Kui ma tulin tagasi, siis otsekohe samal õhtul Läksin sinna storiasse, sellest samast hetkest peale ma hakkasin seal tööle, korraldasin konkursi, võtsin vastu seal nii-öelda Kärlide rivi, valisin välja, siis oli niisugused esimesed variandid tunnused nagu sellega antud ja siis lavastasin samal ajal ka laine tantsijatele, kes siis said ka üheks põhikaadriks varienteedes. Siis hakkasin tasapisi neid tantsijaid otsima, kes variety sobivat Estonia teatri tantsutrupist ja õpetasin neid ise ja ühesõnaga 68.-st aastast peale kuni Astoria sulgemiseni töötasin seal paralleelselt, ma lavastasin ka muidugi 72. aastal vist avati Viru siis oli tallinn kohvik, seal oli alguses David, suur minu kolleeg teatrist tema emigreerus Iisraeli, siis tuli Mait Agu, kui Mait Agu alguses alustas, vot mis ma tahaksin siinjuures lisada, et, et pellet taas sai nüüd siin alguses ka mingit kriitikat. Aga ma meenutan seda, et kui Mait Agu alustas, siis. Ma olin ju ka igasugu züriides ja läbivaatuste komisjonis ja tol ajal ma mäletan väga hästi, et ka tema sai kriitikat, aga Talleks järjest paremaks järjest arenes ja järjest ja vaat et veel kõige tuntumaks kuulsamaks nimeks, kuigi ta tegi ainult ütleme Tallinna varieteed minu kaelas oli neid tegevusi varreteesid ja neid neid tihti, neid hotelle rohkem. Aga tal oli seda niisugust tunnetust ja sellist. Kuigi kritiseerisime sagedasest idikad, seal rahvatantsu niukene sammustik ja selline tunnetus, nagu lööb seal läbi, panime seda pahaks. Aga võib-olla takkajärele mõeldes ei olnudki nii paha, sest ta oskas seda siiski rahva nihukest koreograafiat ühendada. Seda ta tegi pärast. Ja see läks väga hästi. Nii et jah, tema tegevus oli küll väga niisugune tõhus ja, ja tema panus sellesse varieteetegevusse on ikka õigusega väga kõrgelt hinnatud. Ta oli väga hea suhtleja, mina ei ole nii hea suhtlen, ei olnud tal kahju minu jaoks ka mõnda head sõna öelda ja viimasel otsal, kui me töötasime Astorias, kui Astoria taasavati nädal, üks nädal, andis tema trupp etendusi, teine nädal andis minu trupp ja me saime väga hästi läbi ja me ei tülitsenud ükski kord, et meil oli kuidagi väga Kui te hakkasite Estoniast oma trupi tantsijaid valima, kuidas siis juhtkond suhtus sellesse, et tantsijad hakkavad need öötööd tegema? No ega nad ei suhtunud soosivalt, aga kuna palgad olid teatris väikesed ja see andis ikka lisavõimalusi, siis ikka leiti igasuguseid võimalusi siiski sellest kuidagi mööda hiilida. Väga resoluutse niisuguse vastuseisu avaldas üks periood, Tiit Härm, kui ta oli balletijuhiks. Ta keelas kategooriliselt, aga see tekitas tema vastu suurt Niukest opositsiooni ja siis. Aga see oli üks põhjus, miks ta siit ära läks, pikaks ajaks, aga nüüd ta tuleb sügisel tagasi ja millise seisukoha ta nüüd võtab, ei oska öelda, sest praegu minu trupis on üks koreograafiakooli kasvandik. Väga andekas ja tore tüdruk. Milline seisukoht tema suhtes võetakse, on otseselt minu edasise tegevusega seotud. Kus teie trupp kähku tegutseb? Aasta tagasi septembrikuu, sest ma sain niukse pakkumise. Korraldada nostalgilist meenutust kunagises olümpia varietees, mille ma avasin 80. aastal seoses olümpiamängudega ja seal olin peaaegu 12 aastat, kuni ärimehed selle sulgesid, nagu kõik teisedki varieteed. Ja siis seda meenutasime nüüd kuni siiamaani ja nüüd seesama veel 15. augustil arvatavasti viimast korda teeme siis seoses minu juubeliga, siis teeme kava Kaheosalise Kawasestnud nostalgiliselt olümpia varietee meenutustest. See nostalgiline meenutus on võib-olla ehk nii sellega seosed minu. See on nüüd minu käekiri, minu, ütleme, tantsud niisugused, nagu ma neid teen. Et ma olen püüdnud seda, neid väärtusi siin võib-olla kõikidel ei ole see vastuvõetav, aga mina nii teen ja nii kaua, kui ma teen, mulle see meeldib ja ma tahan seda jätkata ja see on edukalt läinud selle aasta jooksul ja üksikuid esinemisi siin ja seal on niukseid projekte koos lainega teeme praeguse tantsutrupi, tantsijad teevad Haapsalu kuursaalis ja veel siin ja seal näiteks noh, need suured kontserdid, kus tantsud olid ka siin Estonia kontsertsaalis ja Tartu Vanemuises ja Võrru, Kandle siia Viljandis ja peab ütlema, et need tantsud olid kohe väga, väga hästi võeti vastu ja ma mõtlengi, et kas järsku minul tantsud ei hakkagi paremini kõlama just kontsert. Laual Kalju Saareke, läheme veel ajas tagasi. Millised mälestused on nendest esimestest varietee-etendustest? Ma üsna kiiresti Astoriast tol ajal lavastasin kohe ühe osa muusikalist juuksed, see muusika mulle tol ajal pakuti ja see mind kohe haarasin, ma tegin selle järel, see oli väga menukas ja seal käisid ju väga palju välismaalasi tol ajal, kes turistidena tulid Tallinnasse. Need kõik jooksid kohe Astoriasse, püüdsid sinna kohtisada, kõik õhtud olid täis, nii ma tean, et Moskvast tulid tähtsad prominendid tulid lennukitega õhtul Astoriasse ja see oli niisugune kuum koht. Mul on meeles üks kord üks saksa mannekeenid, trupp tuli sinna ja kui see juuksed hakkas käima, siis nad Ada Lunder laulis, seal kud Morning Star sai. Ja siis kõik see trupp laulis saalis kaasa, nii et see oli, tundus nagu mingi elu keskpunkt. Tallinnas. Nii et võeti teid hästi vastu, etteheiteid ei tehtud. No tol ajal ei olnud niisugune reegel keskkomitee polded, igas kontsertkavas peab olema 55 protsenti, millegipärast 55 protsenti meie oma kodumaa muusikat, aga kuskil ükskord ma hästi ägedalt hakkasin vastu, ütlesin, et aga miks siis heliloojad ei kirjuta seda meie oma muusikat, ütleme nendele etendustele, kus meil on tantsud. Et ma pean otsima seda mujalt, sest meil oma sellist muusikat ei ole. No kuidas ma teen tantsu näiteks no tol ajal juba Pugatšova ja kuidas ma teen tantsu tema lauludele, et need ei ole mõeldud selleks. Kas teie olete väga palju teinud dance levimuusikale? Ma olen küll väga palju ja mul ei ole isegi kindlat arvestust, kui palju on neid teinud. Olen tervita programmide kaupa, teinud 35 aastat. Mingit Niukest tagant arvestust, ma ei oska öelda, ma ei ole lihtsalt mingit nõust kartoteeki pidanud selle kohta. Mul polnud aega. Kuidas seda, et te pidite olema väga kursis muusikaga, pidite väga palju kuulama laule. Vähe oli selleks aega, sest üks periood ma mäletan, mul oli seitse töökohta. Oli palju selliseid artiste, kes tõid mulle näiteks mitmel korral tõi mulle väga head muusikat Ahti Nurmis ja muusikud, lauljad, kes kuskil leidsid ja kuulasid, jootsid omale laulum, kellele näppu sattus selline mingi selline pala, siis nad mulle pakkusid ja kuule, see huvi pakub, siis ma sellega tegin. Ja siis ma olengi sellest lähtunud, et kui mul muusika meeldib, siis ma juba tunnen ka, et sellest tuleb ikka korralik number tulla. Kas lauljatega oli ka palju tegemistega lauljad ei taha ju hästi liikuda. No lauljatel liikumisega ma hakkasin juba peale laines roosa, neid kuidagi tuli kohe kaasa nagu Marta Oja ja kes olid väga liikuvad osa nagu kuidagi näha ka, kuna oli tarvis, siis nad muidugi mingil moel ära tegid. Nendega oli muidugi suur töö. Lauljate liikumisega ma hakkasin tegelema siis estraadistuudios. See oli ka mingi väga pikka aega kestis, ma ei mäletagi, kui palju aastaid paarkümmend vist kus kõik need meie omaaegsed lauljad läbi käisid jumala ja Veski. Noh, ja ma ei teagi, kõik tuntud nimed, tolleaegsed. Kes olid siis need tolle ja suuremad varietee taheteile? Tantsijatest võiks nimetada minuga, kui ütleme, koostööd tegi, oli muidugi laine solistid. Näiteks Ülle Ulla, siis Spriit, Ants Vähejaus, Sirje Nurmis. Need tegid väga häid numbreid Laine juures ja pärast neid kasutati ka minu jaoks olid nad suured ja head tantsijad ja ma nendega suure huviga töötasin. Toon ka ühe niisuguse nende esituses sellise numbri välja. Mis alguses, kui nad kavatsesid lavastada, siis laine lauljat küsisid, et no mis asja teie nendega siis teete, mis sellest küll välja tuleb. Aga ma ütlesin endale, et ma arvan, et mul on nii palju kogemusi ja ma arvan, et ma suudan need niimoodi näidata. Ei minule hinnata iseenda läbidi, püüame sellise lahenduse leida ja nüüd see ka 15. tuleb siis teist korda esimest korda oli kontsertsaalis see number. Laine juubelikontserdil, no need olid suured tantsida, oli teisi ka, kes teatrist väga head eeldusega varieteetantsija oli Tatjana, passon Kilgas ja nüüd on ta Järvi isegi Tiit Härm koos Erki Nakhon varietees esinenud, nii et ma tegin nendele numbri gerfeni muusika peale, isegi see läks väga hästi. Kaie Kõrbi le aastad paar tagasi üks number tehtud ja ta esines ka mõned korrad sellega. Aga ega iga hea tantsija ei pruugi varietees läbi minna, eks ole. Ja ega iga baleriin ikka tõesti selleks ei sobi. Selle selleks peab ikka olema natuke teisi teisi niukesi omadusi, mis, mis varietee jaoks näiteks. No ma ei hakka siin näiteid tooma, kes ei sobi, aga neid on terve rida Estoniast, kes on väga head baleriinid, aga kes tõestid varieties ei sobi kahjuks seal on veel midagi, seal on veel midagi vaja peale hea klassikalise tantsuoskuse. Mul on ikka päris palju sellega tööd ja tegemist Estonia teatri tantsijaid lavale seada, sest see on ikka täiesti teine niisugune suundumus ja teine kool, mõned võtavad hästi selle vastu ja õpivad juurde ja saavad. Ah jaa, üks väga korralik hea tantsija oli mul varietees, oli muidugi maimushow, kes on surnud siis Estonia teatrist, Andrus Käämbre meestest. Ja murdma tõi tihti teda eeskujuks oma balleti lavastamisel ja lasid tõsteid ja niuksed trupile ette näidata, sest nendel oli siiski midagi sellist juba olemas, mida nad said trupist erinevalt ja paremini esitada. See oli ikka tantsijatele väga suur koormus, käia õhtuti tööl ja hommikul jälle trenni ja. Eks ta muidugi oli, oli ju ka siin laevadel esinemisi ja kus seal koju jõul kell kaks ja järgmisel hommikul on, pean teatritööjõu kohustuslik see treening ja muidugi ta oli raske, aga no Ta andis korraliku sissetuleku ja need inimesed, kes ikka kahest kohast töötasid, nendel oli ikka elamistase palju parem ja kõike oli ikka raha liiga tol ajal oluline. Kui tihti teie siis õhtuti kohal olite, mina olin iga õhtul kohal, absoluutselt. Kõik need aastad, mis ma olin varieteedis, olin ma ikka kohal ja ja panin kava kokku. Näiteks seda viimast otsa mäletan Olümpias 12 aastat absoluutselt iga õhtul, kui ma just parajasti kuskil väljas sõidus olin, ma käisin ka pikematel välisreisidel Kanadas ja Ameerikas ja ja tol ajal ma muidugi valisin omale asendaja, kui ma tagasi tulin, siis see asi ei olnud sugugi korras, nii et olin absoluutselt iga õhtul kõndisin seda teed sinna ja öösel tagasi. Ja kui olite ära, siis süda valutas. Mul süda vallutas ja teinekord ka põhjusega, nii et alati ei olnud korras, aga noh, üldiselt võib-olla see mulle nii tundus, aga igatahes. Ma olen niisugune käe järele, ma siiski seda kava tol ajal nagu ei saanud näha, paljugi oli. Mul oli oma nägemus asjast ja ütleme kava näiteks kokku panna lauljad olid nii, et no näiteks juhtus mingi kontserdis, ta läks kontserdile ja teinekord teatas viimasel hetkel, et ta tulla ei saa. Ja siis oli tarvis sügava ümber mõelda silmapilk momentaalselt sealsest tantsijad pidid juriidesse jõudma, palju lauljaid esinesid varjedeedes omal ajal tooriaseme, püüdsin kõiki populaarsed ja tuntud nimesid kasutada nii et et kõik olid, nad käisid variettidest läbi. Nad meenutavad siiamaani, kui juttu on ikka hea sõnaga neid aegu, mis olid varietees esinemistel, nendele kõikidele. See meeldis. Kas te ise olete ka oma kavas kaasa löönud? No ei ole. Mait Agu küll püüdis tantsida, tema tantsis hästi, ta oli noorem ka muidugi palju minale, kui ma Estonia teatrist ära läksin, mingit niisugust vajaduste tahtmist laval esineda ei ole. Ma olen ennast paremini tundnud laua taga lauatagusest öös. Aga ükskord jah, mingisuguses paroodiaks tuli mul teha, aga siis ma ajasin muidugi kohe sassi need numbrid ja olin paanikas ja sul on välja. Kas muidu on japsi kaika juhtunud teie silme all? Nojah ikka on, muidugi on kõik see asi juhtunud, ma ükskord see sama Andrus Käämbre mingi põrandal mingi pööre oli, ta istus omalasel parketist suure pulga siia reielihasesse, nihukese puhub ja siis oli meil päris sõitsime kiirabisse ja seda ei saanud kätte, opereeriti, lõigati lahtise ja noh, kõik see uusi asju on juhtunud. Läbikukkumistunne on ka teile tuttav. Kui ma nüüd ütleme paljudel aastatele tagasi mõtlen, siis ma arvan, et ma siiski läbi kukkunud ei ole, on muidugi tagasilööke olnud, ebaõnnestumisi olnud, on oskustest teinekord puudu tulnud ja kõiksuguseid asju. Kui ma ikka arvan sellele, et ma nii palju aastaid olen ikka teinud ja ikka rahvas aplodeerib saalis ja hästi vastu võtta, siis ma ei saa siiski nimetada, et mul oleks niuksed. Läbikukkumis tunnetad sellist, ma ei saa siiski endale nagu lubada. Kas te olite niisugune karm ka kardeti? Nojah no spordikoolides kandsin iluvõimlejatele ja andsin koreograafiat ja siis seal iluvõimlejad kah mingid tšempionid tegid minust seal kuskil ühe niukseid laulu ja laulsid seal kuskil jõulupuul, et et kopp lahti, tee saalis kurisaareke. Tegid muidugi pidin olema kamalgaanis äge vend, ega ma ei olegi nii leebe, nagu pealt paistab. Te olete tantse seadnud ka väljaspool Eestimaad ja ma seadsin Moskvas estraaditeatris oli Hasanov, see on üks niisugune umbes niisama kuulus mees nagu omale oli Raikin. Tegin tema leppenefizzi, nagu nad nimetasid, lavastasin sinna sisest Moskva estraaditeatri trupiga temale, selle kontserdil, siis ma tegin Moskvas Moskva operetiteatris, olin tervest koos lavastusbrigaadiga Eri Klas ja Ülo Raudmäe ja Sulev Nõmmik ja lavastasin seda muinaslugu muusikas ja siis mul on ka olnud mitmeid lavastusi Moskva kontsert esinejatele ja muidugi ma oleks võinud väga paljugi lavastada seal, mõnikord on mind väevõimuga aetud siit välja näiteks Arkovicioli, isegi kuskil keskkomitee tasemel oli pahandused, keeldusin minemast, ma polnud lihtsalt aega, kuna mul lainekava välja tulemas ja olin väga hõivatud igasuguste asjadega ja ma ei saanud sinna sisse, süüdistati poliitiliselt tol ajal pidi olema väga oluline see rahvaste sõprus ja ja kõik, ja ma ei nagu eirasin seda ja kuidagi sellest oli niisugune väike pahandus. Üks huvitav pakkumine oli, mul veel oli Kamtšatka oli kokku aetud, üks mingisugune tol ajal püüdsid juhik välismaale pääseda, mingit erilist rahvatantsutrupid käisid ikka ja siis tal oli mingi šamaanide ansambel, oli, aga nad seal kuskil kaudselt tuli mulle siis tead, et ma peaksin sinna minema mingi kaasaegse tantsu seadmas seal nendele, et nad saaksid nagu üllatuseks seda näidata. Aga mina seda pidasin küll ilmvõimatuks, sest see ikka Kamtšatka-le sõita, minu suure töökoormuse juures ma sellest kohe keeldusin ja sellega see oleks võib-olla huvitav asi, et aga ei ma selleni jõudnud, Te olite laine see 20 aastat 20 aastat ja praegugi veel käivad nad minu sammude järele. No laine on väga palju maailmas ringi käinud, olen lugenud, et rohkem kui 20. riigis palju teie saite siis koos lainega reisida. Ükski kord ei rall laine, kes 20 aasta jooksul 25 korda nad käisid kõige kaugemas punktis, teisel pool maakera, igal pool nad käisid, aga minule seda võimalust ei olnud alati lendudel välissõitudel ju mingi limiteeritud koosseis ja siis oli muidugi tähtsad tegelased küll olid julgeolekust ja küll olid keskkomitees seal vaja kaasa panna ja igasuguseid nuhid ja järelevalvajad ja ma ei tea, kes seal kõik olid. Minuni see ei jõudnud, ma eriti ei protesteerinud ka, kui ma oleks nüüd protesti avaldanud, võib-olla oleks siis ehk mingisugune tulek mulle kuskil Saksa demokraatlikku vabariiki tehtud, aga, aga ma olin seal juba ise mitu korda käinud ja annan see eriti ei huvitanudki. No mul oli muidugi, see on F1 varjuks ikka kogu aeg saksa sõjaväe õppelaager Kloogal olin viimasel hetkel mind ja siis sinna mobiliseeriti ja see on nüüd kogu see nõukogude eluajal saatnud. See, see on niisugune varini, et mul, mul ei olnud ka kapitalistlikes maadesse sõiduluba nagu paljudel teistelgi jah, isegi väga tuntud inimestelt, keda lennuki ja laevatreppidel tagasi tõmmati ja, ja see aeg oli küllalt julm sellesse. Nii et sel ajal, kui laine oli reisi peal, olite teie jälle kodus natuke närvis. Nojah, sel ajal ma tegin siin varienteesid ja käisin Haapsaluga ja mida ma seal ka ühte suurt nihukest isetegevusliku trupi juhtisin seitse aastat ja see oli väga populaarne koht ja, ja siis mul oli muidugi kõik susi lavastusi siia ja sinna, nii et ega ma kodus istuda küll ei saanud, ükskõik, mul oli siia isegi hea, kui ma nende nendest vahetevahel puhata sai. No laine solitell, head kindlad tantsijad Ants Vähejaus. Väga stabiilne ja väga kohusetundlik ja oma oma võimetele vastavalt maksimaalse annab, andis, tähendab laval ja on praegugi vägal liikujad praksis seatrixistraks siis nagu öeldakse, ja tema oli muidugi mulle suureks abiliseks ja tema tegi virus ka talle omal ajal, tema oli jah, ta oli nagu administratiivne juht, kui seal üks kui teine juht seal vahetus sülle, hull oli seal vahepeal periood, andis ta temale selle teatepulga, aga no sel ajal oli ta administratiivne juht ja ta hästi tegi seda tööd ja ma tegin sinna oma kümmekond lavastust järjest. Tegin, ikka lavastasin. Kuna ma olin kogu selle krempli pale peaballettmeister, siis ikka langes minu peale. Iseseisvuse tulekuga hakkasid need suured varieteed tasapisi kaduma. Miks nii juhtus? No see oli kõikidele nii Tallinna inimestele kui tegijatel oli kuidagi suureks pettumuseks, et see meie vabadus nii-öelda tõi meile sellise kurva pöörde aga see oli arvatavasti nende hotelliärimeeste nägemus Öeldi, et see ei ole rentaabel ja nii suurt koosseise pidada ei ole mõtet. Jaa, jaa, tehti diskoteegid ja diskor panim muusikat ja rahvas tantsis ja see oli palju kasulikum vist nähtavasti? Ei, ma ei tea ka täpselt. Neid põhjendusi ilmselt ikka need rahaasjad seal taga olid, aga et mitte ühtegi nendest variantidest pidama ei jäänud, et kõik nad tasapisi likvideeriti, suure pauguga ollakse Tallinn kohvik Mait Agu juhtimisel läks laiali siis olümpia ja Viru ja üksteise järele ja see minu minu arvates oli väärsamm, ma küll pakkusin tol ajal, et võiks olla väiksema koosseisuga, aga nüüd neelu on näidanudki seda, et nendes kohtades vajatakse. Neid programme ainult et erinevaid ja muidugi ta oleks võinud ka olla, nii et on erinevate, et ei pea olema üks kindel niisugune koosseisuline variety oleks võinud seal mingeid muudatusi teha, aga, aga nüüd ütleme, need grupid, kes, kes nüüd esinemas käivad, ei ole mitte kõik asemel, on väga häid, ilusaid, ilusaid niukseid, koreograafiaga väga heade koosseisudega trupp olemas, aga need on isegi ei tea, kus nad on ja kus nad esinevad. Nii et see kõik on nagu organiseerimata kriks, tantsutegevus siin mingisugust organiseeritus püüab viia see etta, see, mitte see kuritegelik organisatsioon, aga Eesti tantsuagentuur ja nemad püüavad seal midagi teha, aga muidugi seal, nende, nende trupid on head ja nendel on häid tantsijaid ja lavastajaid juba tekkimas. Praegu on meil väga palju igasuguseid striptiisiprogramme, erootikaprogrammi ja nii edasi kas teid on niisugustesse kohtadesse ka kutsutud, lavastama? Lavastama mind ei ole kutsutud, aga ma olin alles hiljuti Paloraamis, olin rahvusvaheline striptiisi kitarride konkurss, kus mind kutsuti žüriisse, ma olin seal žüriis ja huvitav, mina natuke põlastavalt suhtun sellesse. Sest mina minu meelest on seal palju tühisust ja niisugust palja keha näitamine nagu on minu meelest odav ja pean silmas korreograafilise väärtusi ja hindan, nagu sellest kandis sedasi. Aga see konkurss pakkus mulle suure üllatuse, seal olid väga heade füüsiliste võimetega akrobaatilised, korreograafilise, mida iganes ja, ja muidugi see esteetne vaatepilt, mina ütlen nii, et see mõjus positiivselt ja hakkasin teise pilguga vaatama seda kunsti, aga see seal peab kunst taga olema, mitte nii nagu kahvli saates üks niisugune inetu niukene, lopsakas tüdruk istus seal Võrnale sülle ja ütles, et tema teeb kunsti. Võrno ütles väga tabavalt tookord, et mida sa häälemine seenest endast tähendab ja mulle see väljendus väga meeldis, et see oli tõesti häälemine, see oli väga hästi paika pandud, ühesõnaga Kalju Saareke, millal te siis naise jõudsite võtta? See käis kähku kähku ja endastmõistetavalt elasime kaua koos ja, ja, ja mul oli katseabielusid ka ennem ja et mis ma olen selle abikaasaga juba koos elanud 40 aastat, teie abikaasa töötas ka kunagi ammu-ammu raadiomajas. Ta töötas raadiomajas Stahli fonoteegi juhataja, siit ta siis arreteeriti vahepeal ja ja ta oli siis koreograafiakooli raamatupidaja, sealt tuttavaks saime, viimasel ajal oli ta kohtimeerina, töötas minu juures Olümpias kõik need aastad, nii et me koos saime sealt vabaks, tema arvas, et see on üks lust ja laulupidu võiks öösiti ära töötamine, aga siis ta nägi, et see asi pole sugugi nii, et seal on nii palju muret ja igasugust ebameeldivusi. Nii et, aga noh, see on töös. Kuidas teie tervis on vastu pidanud, tervis on hästi vastu pidanud. Oma aastatega, oota, ma vaatan endaealisi vanamehi üsna. Kes siis, aga ma olen veel tere, tunnen kui hea neid, aga aga noh, ütleme arvestades aastaid muidugi ma ei, ei kurda millegi üle, kas sünnipäevi kodus alati peetud alati on peetud ja Ameerikast on siin praegu mitmed sõbrad ja kes ütlevad, oh, meelse juubel. Sa räägid oma juubelist siin, mis noh, see on sünnipäev, kõik tuleb oma inimesed, tulevad nihukesi, suuri pidusid, nemad nagu ei pea oluliseks, aga mina siiski arvan, et see on väga oluline. Näiteks mul oli 50 aasta juubel, oli kaks kontserti Estonia kontsertsaalis ja see oli nii suurejooneline, kukkus välja, et see jääb ka eluks ajaks meelde. 60 aasta juubelit tähistasin ka, siis oli meil varieteed koondkontserdit linnahalli saalis kaheksa kordab teatud perioodidega ja need läksid peaaegu täissaalile ja väga edukalt koduste sünnipäevi siis praktiliselt ei tea ikka mina eelmisel aastal pidasin ja siis tuli nii palju rahvast kokku. Sõpru ja laine, lauljad ja endised tantsijad ja kõiki tuli kokku ja korteris jäi kitsaks ja siis ma mõtlesin tänavast on kindlasti vaja kuskil teises kohas seda teha, mitte oma kodus. Kas teie olete oma karjääriga rahul, kui ma hakkan oma tegevusele mõtlema, siis mul on muidugi kahju, et ma olen võib-olla palju teinud, aga vähe tähelepanu pööranud, mitte vähe, aga võib-olla ta ei ole selle tõttu saanud nii väga kvaliteeti kõrgemaks ajada. Mul on meeles näiteks vanem kolleeg mulle ükskord ütles täitsa vihaselt, et kuule, et teatris, et tee vähem, aga tee kvaliteetsemalt ja see on mulle jäänud aastakümneteks nagu meelde nüüd eriti, aga teisest küljest jälle see andis mulle kogemusi igasuguste inimestega töötades ja ma oskasin nagu välja selekteerida, mis on hea ja mis on halb, palju teha, aga, aga muidugi koreograafiline kvaliteet ei ole mitte alati kõige parem olnud. Aga üldiselt ma pean ütlema, et minu elu on olnud rikas, ma olen väga paljude inimestega suhelnud, see on ikka hoidnud ärksa ja ja võib-olla, et keegi leiab veel noor kuidagi moodi olen, siis on see kindlasti üks põhi. Ma soovin teile palju tervist ja palju tööd veel. Avaneva saate külaline oli Kalju Saareke. Teda usutles marinik. Jon läheneb taolistelt varia tehing, vaatuid, kava vist oota. Näppinglaaziienda hilismiski kripeldab mul sees igatsedes ladva poole vaada. Graatsiline hoogsas rütmis, süda. Veetleb tema kaigub, juubeldab aplaus, tänu suudlus Ida saada klaasis närvilised ja küpseb õues salasoov kohtuda Tulagi Vello, ta. Tuju tõuseb, lõpurahvas nõuab veel hommikaga minekule Su. Seisan laua ukse ees, väljub viimanegi mehis, üksinda, siis kadu poolegi. Onni.