Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna veethrendoniee Leeelless Doug sees, kudur Froome, leedi nukk, Saša pruuma eesti Vii tee džennu viidi chi innu Vi Oowinoya Arena, Neubra see Debrivees kuumu saad Serademdoudzeegaabul neosõnute jõudis ju see raadeeemm tuut, seega puhul sinu Teeuudi sinult Tõu tere Maldaablannalis Saal, tere ja aitäh selle rahvaliku loo eest, millest te seal laulsite, maalsem praegu Mihhaiminescujuks versioone, luuletus Tičimm viis. Tegelikult ta räägib, et näedsed juba pääsukesed lähevad ära ja kõik lehed nagu praegu, sügisene aeg juba liiguvad ja sügis tuli ja kõik nagu selline kerge jahe ilm ja siis maa läheb külmaks maks ja tal on nii kurb, et ta küsib, et miks sa lähed see soojasset, miks sa lähed, et oleksid nii tore, et kui see läheks ära ja siis laulab tagasi, et ma võtaksin sülle ja et tule kindlasti tagasi, siis ma tahan sind näha. Väga hingelised sõnad ja teie Aliis, sündisite Moldovas ja elasite seal aastaid rahumeeli oma igapäevast elu ega aimanud sugugi, et ühel ilusal päeval Päeval võtate kätte ja kolite Eestisse, et kuidas see siis ikkagi juhtus. Tegelikult nii oligi, et kui keegi mul oleks siis sel ajal õelnud, et ma pean kuskile ära sõitma oma kallis maad, ta on nagu maha jätma ja lahkuma sealt ma ei oleks iialgi uskunud ja oleks talle otse õnnet, ära valeta, et ma seda kunagi ei tee. Aga nii nagu noortel inimestel juhtub, et nad armuvad ja tõesti juhtub kõikidega, nii noorte kui juba vanuses inimestesse ja see on nii ilus periood, et inimesed armuvad, hakkavad armastama 11 ja teevad suured otsused ja palk on nad armunud, on roosad prillid, võiks öelda, Eesti on, nad arvavad, et igale poole, kuhu nad ei läheks, et igal pool on ilus ja hea ja nad saavad hakkama. Ja nii juhtubki minuga, et isegi vaatamata sellele, et linna roosad prillid ammu juba maha kukkus, et aga ma sain hakkama ja ma arvan, et läheb hästi. Ja siis seal ainult tubli ja tulingi siia Eestisse ja jäingi siia. Kuidas tema abikaasaga kohtusite tol ajal oma tulevase abikaasaga, seda väga romantiline, ilus. Mul oli sel ajal sõber poles väga tore sõber ja ta kutsus mind ta õhtul välja ja rääkis mulle sellest juttu, et mul tuli üks kaugelt poolt sõber, et tulen minuga koos, et lihtsalt veeta aega, et saaks temaga tuttavaks. Ja nii nagu me nägime, 11 esmapilkselt, vaatasime üksteisele silma ja aru sain, et tegelikult on nagu loodud üksteise jaoks. Et sa oled nii ilus ja armas Pereot ja me hakkasime tegelikult peale seda esmalt pilgu vaatamisest kirju saatma üksteisele helistame üksteisele ja see kestis meil hakaks aasta tegelikult. Ja siis noormees vaatas, et kirjad olid väga ilusad, et võiks tegelikult nii ei ole juba kutse teha ja ta tegigi seda. Aga just sellel ilusal ajal, et jõuluajal ta kutsus mind siia Eestisse ja ma võtsin seda vastu Glentsi Eestis Essinale lumi taas väga ilus loodus sulle fantastiline võrreldes Moldaavia ega, et meil ikkagi lund ei ole seal, nii palju nagu siin Eestis, eriti sel ajal, kui ma siia tulin, oled 1990, kolmas aasta. Väga meeldis visse ja loodus mängis ka oma rolli ja abiellusite te siis tegelikult jõudile ajal juhtuski niimoodi, et ta noormees vaatas, et ei, on väga aktiivne, väga hakkaja, et mu vaarikas on väga palju, tegin maitsvat root, talle pakkusin ja siis ta arvas, et ta on nii tubli, et ja naabrid käisid muidugi mind imetlemas nagu maalt keegi ilmus ja mõlvaga see meeldis ka, et inimesed nii sõbralikud olid ja heatahtlikult ja pakkusite tervele tänavale. Tegelikult võib niimoodi ka öelda, siis ma tõesti hea. Ma meelega ei tegelenud väga palju süüa, seal meil kombes, niimoodi moldovlased ja ongi kombes, et kui külalised tulevad, tuleb kõike kutsuda lauda ja siis pakkuda nendel ka, et vaatamata sellele olete te tuttav või sugulane või lihtsalt tänavalt tulnud inimene. Ja siis sa, see oli tegelikult ja aastavahetusel mees otsustas mu abieluettepanekud ja siis tegi väga ilusalt moel ja ma mõtlesin, et, aga miks ka mitte tegelikult tõesti tore inimene ja me juba tegelikult kaks aastat saatsime üksteisele imeilusat kirjad ja selle tõesti romantiline aeg. Ja ma võtsin vastu ja suvel tulin ja tegime pulmad ja tegelikult 90, neljandal tulin siiamaani nagu jäingi siia, nagu olengi siin 20 aastat on täis saamas ja need on tegelikult Saige, sel suvel saigi 20 täis. Jah, muidugi, suvel sai 20 täis, no tähistasite seda ka natuke, jah, seda küll. Jaam käis Saaremaal, tähistasin kõikuma, naabrit külastasin, täna vaatasin need kõik, et nad olid minu vastu väga kannatlikult ja head, nad ei rääkinud minuga mitte vene keeles, aga eesti keeles kõik rääkisid minuga jamama tänase need selle eest, et tänu nendele tegelikult ma õppisin keekeel ja palju kiiremini. Tõsis alguses elasite Saaremaal ja alguses ma elasin Saaremaal, see on suur asi tegelikult, kes tegelikult tahab eesti keele selgeks õppima, et ma soovitan kõikidel sõitki Saaremaale, seal on õ asemel ö ja mul alguses olla Eragumusi. Tallinnlased oli siis kõik naersid, ütles, et oo, paistab Saariuma. Ausalt öeldes tahtsin seda kiili selgeks saada, et kuni ma olen selline inimene, et ma ei ole. Ma ei saa niimoodi istuda ja mul tõlgiks ja et ma pean aru saama, räägivad mitte ainult minust, aga üleüldse, et nagu, mis nad mõtlevad, et mis nad tahavad ja juss ma olen selline inimene lihtsalt et ma ma ei laseks. Ma ei laseks lihtsalt vene keeles või Moldaavia keelest rääkinud, et ma tahan ise õppida, et kui ma elan siin maa, nagu sellel on Eestimaal, siis ma austan seda maad, ma austan iseennast ja ma tahan ikkagi selle keele selgeks saada nende kombed. Et ma pean seda saama, et mul seda vae. Ma tahtsin järgmisena teilt küsida, et kuidas oli lugu kohanemisraskustega ja kohalikega ühise keele leidmisega, aga mulle tundub, et selle küsimuse jätame vist vahele, sest tegelikult ma võin öelda raskused, kui võib seda raskuseks nimetada minu jaoks ole raskuseks Ta pissima ja võtnud vastu, see oli minu jaoks maitsetu kuidagi. Siis ma tundsin kogu aeg puudus juurviljadest, puuviljadest ja otse loomulikult päikest. Siis algul mulle tundus, et siin kuidagi jahe ja külm ja ma käisin kogu aeg jopega ja kui ma vaatasin, et inimesed käisid ujuma siis või mida nad teevad ka hulluks läinud. Aga no läks 70 aasta teine aasta ja kolmandast ma võtsin enda oma jope maha ja siis tundus mulle juba, et kõik täiesti hea ja soe ja polegi nii hull midagi ja need juurviljad ja puuviljad ka juba täitsa maitsvad siinsamas ja tegelikult ma hakkasin ise kasvatama ja siis ma olen tõesti hakkaja, mul väga meeldis, aga kohalikutega, kuni ma olen väga aktiivne inimene, aga ma istunud kodus. Ma lihtsalt käisin ise, tutvustasin ennast, tutvusin testiga ja siis inimesed nägid, et ma ei ole mingi hullumeelne plika, aga täiesti olen normaalne inimene ja siis nad tulid mulle vastu ja oligi tore, et nagu keegi tõrjunud mind, vastupidi, nad võtsid mind vastu tõesti nii, et see, kuidas inimeste omaks võetakse, sõltub ikka, võib öelda 100 protsenti inimestest, ma räägin seda sama moodi, et kui sa oled inimene ja inimlik, siis igal pool ükskõik, mis maailma otsas oled nii, siit lipsas läbi selline lause, et ei suutnud kuidagimoodi eestimaa veega harjuda. Saaremaa VK, mis seal veel viga oli, oma veega, et tegelikult võib-olla seal raud natukene rohkem kui mõnes teises kohas olnud ja see maitse minu organism alguses ei võtnud vastu, aga kui inimene elab, ta ju harjub kõikidega ja mis lugu nende juur- ja puuviljadega oli teatri algus, siis ma kirjutasin oma sõbrannadele teate, mul tohutu kahju nendest inimestest sest isegi tunne õiget lõhna ja mööda seda aastat ja siis ma kirjutasin, teate, mul nüüd kahju iseendast, kuna nüüd mina ei mäleta seda õiget lõhna ja võtan seda kõike vastu, tegelikult on, mida poes müüakse, see ei ole, see ei ole see, ja turul võis käia jaamu turul, käenja nuusutan tegelikult kogu aeg võtan kas või ploomi õun või virsiku ja alati ma nuusutan need, kui kasvõi natukene lõhna on siis mainet, no siis võtan seda. Ja ostan Moldaavias, kõik lõhnab ja seal tõesti kõik lõhnab ja maitseb hoopis teistsugune ja mahlasem kuidagi ja. Aga te ütlesite, et hakkasite ise kasvatama, et kas teil Tallinnas elades on ka see võimalus kahjuks Tallinnas mitte. Elades Saaremaal mul oli oma kasvuhoone ja poes uhke suur etu, üks teismeetreika pikk kuskil oli ja mul kasvasid seal pagulased, Sa oled paprikat, kurki, tomatit ja juurviljad juba maal sealsamas, kui aus olla, ma ei ole kunagi elus, ei ole ise kasvatanud moldova siis midagi ja aga tänu oma naabredeletavast ja veel kord tänu nendele, et ma õppisin kõik selgeks ja mul see tohutu meeldis ja mul kasvasid isegi arbuusid ja melonid kasvuhoones ja nad olid hästi magusad. Praegu siis on teiega selline lugu siin Tallinnas elades töötajate lasteaias õpetajana ja kuidas te sinna jõudsite, tegelikult jõudsin imekombel nagu elus juhtub, Sinites teist last ja viisin teda lasteaeda ja seal tekkis selline olukord, et nendel oli vaja teist kasvatajat. Ma sobiksin nendel väga hästi ja juhataja Ta pakkus mulle tööd, ütles, et ei olegi nii tore inimene ja teised juba jälgisid, et te saate väga hästi ja lastega hakkama. Mul see pakkus huvi ja mõtlesin. Ma proovin ja tegelikult juba teist aasta proovingi engi sinna lasteaiad ja mul tõesti meeldib lastega tegeleda. Mis te seal täpsemalt teete, mis töö teil on? Ma tegelikult olen õpetaja sõimerühmas. See tähendab, et ma hommikus õhtune mängin, laul on, hüppan. Et õpetan need luuletused või midagi, meisterdame, joonistame, kleepimine, see on väga huvitav, tegevust on üsna palju. Nagu igav ei ole, ja lapsed, et on nii imetoredat ja tõesti superlapsed kasvatavad meid ennast ja aitavad isegi kui mõtled, et oi, kas ma saan hakkama ja tuled tööle ja lapsed ise näitavad tegelikult sulle, mis nendega tuleb teha, et see on nii ilus ja nii hea ja nad on nii loomulikult ja nagu siirad ja see mulle meeldib, kuna see siirus mul vae ja siis ma mõtlesin, et ma sattusin praegu just õigesse kohta, sööjad nagu see koht minu jaoks on õige ja mina olen nende jaoks ka õige inimene, sest ma olen ka siiras ja mulle ei meeldi, kui inimesed valetavad oma emaga veel selline soe ja armastav side olemas ja ema elab Moldovas edasi. Tegelikult ema elab juba tükk aega meiega koos. Et ta väga vedas sellega, et ema elab meiega koos nagu aitab mind ja ma olen tänulik talle väga, et on ja kui aus olla. Talle ma sattusin sinna Moldova seltse. Ta esimene olekes leidis moldova seltse ja siis pakkus mulle, et ma võiks ikkagi proovida, et seal on nii toredad inimesed, soet nagu mina siirad ja kui mina soon ikkagi oma kultuur taastuda ja nagu meeles pidada ja oma lastele edastada, et ma võin tõepoolest, et sinna minna. Mul oli hea meel, et ühe korra ma läksin proovima ja mulle meeldis ja meeldis, et need inimesed, kes seal on, jääd siis käingi siiamaani seal tantsimas ja laulmas. No on üldse teistest rahvustest inimeste jaoks on ikka väga suur see asi, et siin on mingi oma rahvuskaaslaste selts või ühing või kuidas iganes seda nimetatakse ja see ongi killuke oma kodumaad, eks ole, teises reas, see annab nii palju jõudu ja soo, Eesti annab ja sära annab ja kui sul mingi igatsus või paha tunne, siis me alati kokku saame, räägime omavahel ja siis aitame 11, see on suurabe. Teie, Moldova ühingul on mõistagi ka nimi, nime on Lutschafiorol, aga ilus nime ja siis meil on tantsuansambli nimel on Puku Riia. Et see on rõõmu ja et me pakume tõepoolest rõõmu teistele, siis just eelmine laupäev. Me oleme esinenud ja siis meil oli suur pidu, ta nagu kuldne sügis, meil on omad pühad ja me peame nendest kinni ja avati tähistamine, et väga uhkelt võiks nimetada. Hästi ilusad, uhked me laulame, tantsime, me pakume siis einet, on Moldaavia poolt nagu tehtud ja moldaavlased, just Moldova seltsi naised teevad oma kätega kõik toidud. No kirjeldage mõnda sellist päeva, kuidas ta siis kokku saate, siis teete siis, kui meil on märtsi, märtsi kevadpidu, et siis, kui kevad, kevad algab ja see on meil väga tähtis, et me tähistame, et tald juba nagu läheb pära ja kevad nagu Tulatu ellu ärkab kõik ilusad ja siis meie Erkamiga, kus nendega ja eraldame kõik meie ümber. Ja siis pakume inimestele ilu ja siis meenutame, et nagu tuleb ärgata ellu ja tuleb ennast sättida ja ilusaks teha ja siis, et särada. Ja siis me pakume teistele nagu rõõmu sellest, et me tantsime, laulame ja nagu ma juba mainisin, et teeme siis midagi maitsvat ka. Kas need on sellised kogunemised ja peod siis teie oma, ütleme Moldaavia seltsi, Moldova seltsi rahvale ja siinsete moldaavlased tele või on teil ka näiteks eestlastest külalisi, see on tõesti rahvusvahelised. Et vahet ei ole. Me kutsume kõiki, kes soovib nagu tutvuda Moldova seltsi, nagu komme tegelikult moldaavlased ja kommetega. Siis nagu alati, kutsume külalised endale nii eestlased kui välismaalased ja meil on alati väga palju külalised saalis. Ruumidel jätkukkus, teie seltsi korter asub tegelikult asum, kaer, kakskümmen. Üks, see on lüüra peamaja, et see on väikeste rahvuste nagu seltside majand. Ja kui meil seal ruumi jätkessismi juba rendime natukene suurema saali ja siis me kutsume kindlasti, me räägime alati nii raadios pakume kui emmeri. Teeb nagu kaks nädalat ette, et me kutsume kõiki ja kirjutame kil, noh, töö on oma andmed, siis me saadame neile diatelefone kaudu, kutsume ja naabrid juba teavad väga paljud inimesed, kes juba meid tunnevad siis tegelikult, et tulevad hea meelega siis sellega, mul tuleb meelde üks asi, et kuidas me emaga koos sõitsime taksoga ja arvasime taksojuht aru ei saa meie keeles rääkisime temaga hea meelega moldova keeles. Ja taksojuht, vabandust, ja siis ütles ainult türgi Kuhkuge. Tegelikult ma ei saanud üldse aru, millest te räägite, aga ma tean täpselt, et räägiti Moldaavia keeles. Kuidas need just mainisid, et ei saa aru. Aga ta ütles, tegelikult mul on naabrinaine Mondaablane ja ma tean, Te räägite just Moldaavia keelt. Ma kuulan tihti tema nagu jutuajamine ja ma käändi peadele nagu, et ja mul väga meeldivad nad ja see oli väga meeldiv. Mitte ainult ainult moldaavlased, aga ikkagi isegi taksojuht, kes tegelikult oli eestlane ja vabandas ka, et aru ei saa. Kaikaid Mul oli hea meel, kui palju teil seal Moldova ühingus inimesi on? Ausalt õeldes, et päris täpne, arg ma ei oska öelda, aga umbes ma arvan, üle 50 kindlasti on, aga on teil aimu, palju Eestimaal üldse moldaavlased onu üle tuha üle tulevad inimesed? Ja nüüd ma arvan veel rohkemgi, kuni juba piiredaanes, et ja ma arvan, nüüd on rohkem lihtsalt, nad ei ole Willinnast registreerinud. Siia on tuldud küll töö pärast, küll perekonnaseisu uurimise pärast igasugu kõigele omast talust, et tegelikult, et kõik ju erineval moel siia ütles, et kes on töö pärast, kes on oma armastuse pärast kes lihtsalt tahtis midagi uut ja põnevat leida, kest tahtis maad avastada, enda jaoks on erinevat asja teha, nii et tulid ja jäid kõige rohkem teie rahvuskaaslasi on Tallinnas? Ei usu, tegelikult. Muhus ma tean, et elavad Saarjumale laad moldaavlased Tartus Viljandis igal pool üle üle Eesti. Jah, nii et ega ei teagi, kus neid kõige rohkem on. Meie kohtumise jooksul on siin mitu korda läbi kõlanud see, kuidas te teete muudkui süüa ja süüa ja. No mis on need teie lemmikud Moldaavia köögist, mida te alati hea meelega teete? Tihti ma teen tegelikult ta maisijahus nagu see putru Moldaavia keeles lõiga. Seal maitsev ja väga kasulik, kuni ainuke, mis sisaldab kulda. Nüüd on mul täiustest, et see jahu seisan, kuld, soovitan teistelegi tõmbega tervislikke, väga kasulik. Siis otseloomulikult, mulle meeldivad kapsarullid teha. Maitsev, siis mulle maitseb. Noh, see on muidugi minu maitse järgi praetud paprikat ja siis hautatud tomatite sibulaga väga palju niimoodi seal tuleb haudadel natukene suhkrut, soola pipra lisada sambaga maitsev roog ja siis kui maitse järgi või pil natukene gruppida muna sisse. Siis oad mulle meeldib, et ta tampida, näed, praadida ja eraldi praeme sibulad ja Brazuhata, kiidame salgu tampi mikseriga need ja siis kokku viia ja puks küüslauk sinna lisada. Aga külvagi mitte lihtsalt niisama, et tuleb kaatidel niimodi pressida soolaga niimoodi, et Trumpile ja siis segada kokku, siis on maitsev ja sinna massijahu kõrvale praetud lihatükid pekki ka natukene ja siis riivida sellene soolane kodujuust võib nimetada seda niimoodi, et kodu juustuks, aga samas ta on tugev. Ja noh, ta on eraldi müüdav turul, et saab osta seda Brenduse nimetatakse tuttav ja muidugi siis on tore, siis on tore, et seal on väga maitsev ja väga meeldib mulle nodell kodus ainult Moldaavia köök troonibki või noh, suurem osa tegelikult kujund pead siis jah. Aga mehele meeldib ja külalistele ka väga meeldiv. Alguses, kui elasin Saaremaal, siis mul kõvelisest aladena naersid, nad ütles, et appi meil hommikul me kodu on täis küüslaugu lõhnaga igale poole palede küüslauke ohtrasti, vaid sõnaga nuus käbi juurde, et see annab maitse ja siis see on hea. Kes teil kodus põhiliselt süüa teeb, teie või ema või suurem osa ikkagi mina. Kuid tegelikult ausalt öeldes, et kapsarull, et mu ema teeb palju paremini, ta oskab need nii osavalt väiksena teha ja seda ma palun teid alati või täidetud paprikat. Ma soovin siis mahlad etemad, palun tee mulle midagi head, siis ta juba teab, et kapsarullide täidetud paprika, et see on minu lemmik. Meenutage natuke oma lapsepõlveaega Moldaavias, et kas oli pealinnas, ma sain aru ja kuidas pealinn tänapäeval hääldatakse kisse nõu, küsinud kisse nõu. Et siis olite lilla tüdruk, hea, ma olen linna Tedroga, aga ma tänu oma vanematele tegelikult ma leidsin väga palju aega maal, et nad viisid mind alati vanaema vanaisa juurde, võin mõne tuttava juurde, kes selle ajal oli minu ristiisa või ristiema ja nendel on peresele kaks, kolm last ja mul oli tegelikult tore lapsepõlv, et vanematega, mis sõitsime ringi, väga palju mere ääres, käisime järved, Moldaavia on rikas maa, et seal on väga palju järved ja metsad ja iga nädalavahetus Me tegelikult kodus sõitsime välja või metsa või järve või kuskile külla ja püüdsime kala palju seeni korjasime. Ja ma olen niisugune laps, kes ja kasvas looduses rohkem. Ja mis põhiline, seal olid puuviljad, mis lõhnasid ja seal mul meeldis Bloom, et nad oled suured mustad selles, et ja võid pirnid on tõesti kuskil kümme-viisteist sentimeetri pikkuses, niimoodi õunad, virsikud, detu, arbuusi, halluruselised oled ikkagi põllu pealt. Ma ise käisin korjamas, harmoonias või virsikud. Oi, mul ju oma rõdul kasvas lina Mare ikkagi, et meil on nii tore, et nagu, kui ma tahtsin linamarja saada, ma läksin lihtsalt rõdule ja võtsin siis linnapark päris linnakorteris, aga kui ma käisin maal vanaisa vanaema juures, siis põlludialoovati maja taha, meil on kõike ja tahtsin värsket tomatit, Päts ja kohe seal põllu peal sõin, piisas ainult käsi välja sirutada ja nii oli. No selge see nostalgilised meenutused on ikka vägevad teil, aga kas teie lapsepõlvekodu oli ka, ütleme selline traditsioone austav kodudel olid mingid kindlad kombed, rituaal, maalid ja nüüd te olete nad ka siia oma eesti elamisse kaasa toonud või ei saa päris nii rääkida. Päris nii vist ei saagi öelda, et igas peres ikkagi oma kombed ja oma rituaal tekib ja kuni uus pere siis tähendab ja uued ikkagi kombeid ka tulevad ja mõned väiksed, et see ikkagi austus, vanemate vastus ja ma usun, igas peres on nii meie peres kett, nagu me austame oma vanemat ja sellepärast mul ema elabki minuga koos. Et ma väga armastan, austan teda ja Hoiendada, kas Eestis on midagi sellist, mille üle te võib-olla siiamaani natuke imestate, vaatamata sellele, et te olete Eestis suurepäraselt kohanenud ja nimetate tegelikult Eestit oma koduks? Alguses alles tulin siia. Mul oli minu jaoks isiklikult ma seda rõhunud, sellepärast et see on tõesti minu jaoks ainult oli et. Ma olen harjunud, et meil ikkagi teisiti ei ole siin ilmselt kõik sinatasid ja oma Emoles rääkisid nime järgi, et minu jaoks on muidugi see haruldane, et ma ei ole harjunud, et emale nimepidi vaja, et ikkagi ema on ema ja kui inimene on ikkagi võõrasse meil teietaksei, aga kui natukene vanem minust, et austusega ikkagi Teie tõde teda. Aga siin Eestis minu jaoks jah, see oli natukene võõras ja muud ma ei oska öelda, et nagu tõepoolest, et muud asjad on kõik juba, võtsin omaks ja võtan seda nii normaalseks ja lihtsalt ongi selline. Lepin sellega, mis on ja lähen edasi. Nojah, ma ei tea, ma võib-olla eksin, aga mulle tundub, et ka Eestis on oma ema kutsumine eesnime pidi siiski pigem harv kui igapäevane nähtus, et võib-olla mina sattusin lihtsalt sinna piirkond, et kus on sellised kombed. Et sellepärast ma jätsin endale seda meelde. Seda, et inimesed on vastutulelikud, abivalmid, sõbralikud, seda ta tegelikult kohtasite ka kohe Eestis ja seda eelkõige tänu sellele, et Est endas seda kõike niimoodi kiirgas, aga ometi ilmselt mingi vahe siiski on, et moldaavlased on veel rohkem avatumad ja veel rohkem abivalmimad. Kui aus olla siis tegelikult hea. Alguses tulin siia ja see ole jõulaen, siis mul tõesti noh, see oli väga ilus, romantiline, müstiline aegki, tundus, et kõik on nii sõbralikud, kõik, nii rõõmsameelsed ja kõik on nii avatud ja heatahtlikud, võtavad vastu ja kutsuvad külla. Aga kahjuks päriselt tulen siia elama, see kuidagi hakkas vaevama ja mina ainuke olen see inimene, kes hakkas vastupidi, enda juurde kutsuma. Ta, mis teistele muidugi väga meeldis ja kui nende juures käisime, siis nad pakkusid Vaco viisakal moel, et võib-olla teed või kohvi ja ongi kõik. Aga teie vaarid, Lea mooridasin ikkagi, ma mõtlesin, et mis siis, et las nad olla ja siis mul olid, tegelikult ma tegin õed siis peale seda, et kui nad minu juures käissed ja läksid paar aasta veel edasi te ei kujuta ette, need hakkasid rohkem paaritama, nad hakkasid püüdma ja tahtsid mulle ka midagi pakkuda ja näidata, et nad ka oskavad midagi enamat. Ja mul on hea meel jälgida seda perioodi. Kas eesti kultuurist osa saate, jõuate vahel teatrisse või kontserdile või utz. Loomulikult mul väga meeldib eestima, mainisin sellest ennemgi, et nagu ma käin teatris ja ten kontsertidel suvel lauluväljakul, käisime seal suurel peol, et kui me mul laps esimene laps on muusika seotud, ta käib Nõmme muusikakoolis ja õpib väga hästi ja siis ta esines, kes seal ja me käisime terve perega kede toetamas ja ikkagi koos laulsime ja mul väiksema Lowska lipule käes ja me laulsime kaaslasele vahva periood ja ei, ma olen aktiivne inimene ja tantsin ka eesti tantsud ja vulbage meeldib ja perekonnavalss ja käsitlemine Se eks tants sellele on, et väga tore ja laulud ka, kui mul mõne laul meeldib, tuli ikka, laulan kaasa? Jah. Et kui sõnalt ilusat, siis saladika seisma ja, ja on nendes parimad. Väga tore ja nii nagu meie saade algas lauluga, nii ta sellega ka lõpeb ja mida me nüüd kuuleme? Ma pakun teile laulukest sutsu Nostre, millest seal juttu on. No see on, kui tõlkidesse, et see on Meie majakene, kus me sinuga kokku saime ja kus meie esimene suudlus oli. Ja enne kui ta laulma hakkate, ütlen teile aitäh juba ette. Moldaablanalis saal ja veel olid stuudios Haldi Normet varna ja Maristomba kuulmiseni. Kaasdifagni Vastre Amblusse seatsendine pastes segu noomia. AGA Epliga suts aastre kui vussordennibuni teast ja. Suupletentrista käis sutse aastre kuivus, Sordennibuni teast ja apteekasse Vii sutse aastre undendeinim Sõrutavad põin, see Toorownintšida.