Siin vikerraadiosaatega Lastetuba jätkab reedel Täna sõbrad, kuulajad, oleme tulnud selle inimese lapsepõlvemaile tema lapsepõlve lugu kuulama, kes täiskasvanuna on öelnud, et ta hindab inimesi, kes peavad kinni lubadusest et üle kõige vihkab ta inimeste puhul lollust ja valelikust ja looduses udu. See inimene on taiwani linnas. Udu, ma sain endale vihkamise merelt kui ma ronin laevajuhtivus sellest ajast, aga käplasele probleemi küll ei olnud. Seal ei olnud lähedal soodega raba. Ei, seal on mets ja meri oli viie kilomeetri kaugusel ja mingisugust mõju merel meie külale küll ei olnud meil veel täitsa niisugune maa küla, kus tehti maa talutööd ja minu vanaisal oli talu talu, oli asuniku talu selle küll niisugune mõiste nagu omal ajal mõisi jagati. Asunikud ja vanaisa, siis sai 16 hektarit maad mille ta enne sõda välja ostis täielikult ja muidugi, mis seal pärast ära võeti. Ja see tegi loomulikult just nimelt nendele talumeestele kõige rohkem meelehärmi. Jah, sest tegelikult oli väga uhke olnud selle üle, et kui ta selle maa välja ostis, 39. aastal ennetähtaegselt, aga tõsi ta raha sai, selle väljaostmist sai selle eest, et ta tegi nuus, puutööd tegi ta, talumees küll, aga ta oli tegelikult ka väike puude ja ettevõtja ja kui oli vaja kellelegi midagi seal ütleme, maja ehitada või siis ehitada kivi mujale puu osalistama, seda tegi hea meelega, pani brigaadi kokku ja tegi tööd ära. Nii et ta oli selline meistermees Jah, ta oli omapärane mees selles mõttes, et ta oli väga palju reisinud oma elust, oli samast külast pärit sealt lähedalt, aga ta ei läinud siis lapsepõlves Sevastoopolis Olion laeva tisler, siis ta oli seal Sevastoopolis, Soome Soomest, abiellus soomlannaga. Ja siis minu vanaema oli soomlanna, meie kodune keel oli mingisugune soome-eesti keele segu, kuna minu vanaema ei õppinud kunagi eesti keelt ära. Ta rääkis, koguda sega segakeelt nagu praeguses eestlased räägivad siin arvel, räägivad soome keelt, eks ole, siis nad niimoodi elasid, sest 18. aastal, kui Soome iseseisvaks, siis kuna vanaisa oli vene kodanik millegipärast siis oli küll selle sari Venemaa kooslusele mingi oma süsteem oli ja siis vanaisa löödi Soomest välja, anti 24 tundi Est, tuli koos oma abikaasaga sinnasamasse kohta tagasi, kust ta pärit oli, aga sellega oli parajasti käimas mõisude jagamine Eestis ja vanaisa hakkas kodukülas oleva mõisa tähendab jagamiskomisjoni esimeheks ja siis ta sai kasuliku talu ja kogu melu, ta tegeles talutööga, küll aga rohkadele meelist teha puutööd, igaüks asjad alates kapid, aknad, uksed ja jaga surnukirstud, kui kellelgi vaja oli. Tavaliselt kõikide külaliste puhul olen ma ikka küsinud, mis oli esimene hetk, mida te registreeriksite nõnda et see on esimene mälestus iseendast. Mul on niisugune tunne, et ma mäletan Tallinna pommitamist, ma ei tea, on see reaalne või mitte, siis sellega ma olin õige väike üks neljaaastane olin, aga ma mäletan ühte asja, et meid viidi vaatama, läksime tee peale vaatama, kuidas Tallinna kohal oli suur niisugune valgus oli öösel, tähendab selliseid valgusraketid või mingid valgusvärgid, pommid olid, mis põlesid ja mul on sihuke tunne, et ma seda mäletan. Et seda vaata, sellega oli Tallinna pommitamine, pole samme Harju tänav, mille ümber praeguste räägime, eks ole, kui seda pommitati, see on nagu kõige esimene ja pärast tuleb tükk, aga tühja maad. Ja siis ma mäletan muidugi hästi, kui ma läksin esimesse klassi, läksin ja läksin kooli, aga on rohkem, aga lapsepõlvest eriti palju olnust väikse pärast ei mäleta, sest ei olnud midagi erilist. Võib-olla oli veel küll niipalju, et seal ütleme näiteks mänguasja, millel õige vähe oli, oli sõda oli lõppenud ja mänguasju polnud müügil üldse ja siis nagu vanaisa tegi neid siis puust, ise tegime ka lehm oli, tegime Kuusti hobuseid. Vanaisa oli hea meister, tegi ilusad mänguasjad. Vana asja tegija autosid tegime väljanuks, rattalised all ilusti sõitsid ja mõnikord oli päris suur, missugune lapsepõlvekodu oli? Meil oli väga ja praeguse maja on olemas väga oma aja kohta väga hea maja, väga hea majalist, vanaisa ehitas ta 25. aastal, ehitas ikka täitsa nukke, võiks öelda, nagu tähendab linnamaja tüüpi, sest maal oli selline komme, sellega ehitati nagu majad ja laudad kokku ja keskkool rehealune, aga seda ei sallinud ja vana ehitas maja eraldi ja meelika oli üle külamaja, võib-olla kindlalt kohe ja neli tuba ja veranda köök ja kõik olid ikka väga ilusti tehtud ja praegust ma alles ja põlispole seal midagit peale katuste vahetuste ja ütleme seal midagi muud tehtud pole. Milline see ümbrus oli loodus? Läänemaa loodus noh, ei ole nüüd kõige ilusam, vast ei saa võrrelda Lõuna-Eesti loodusega oli selline tasane maa, mets oli seal ka selline nagu lepad kased, männimetsa kui sellist ilusat metsa, seal ei olnud aga vanaisa kogu elude tegelase õunapuuaiaga ja ta oli pannud seal maha istuma umbes üks 60 õunapuud. Neil on praegu ka veel järgi mõist punnidest, puudest muidugi palju uusi juurde tulnud, aga see oli väga suur aed ja meil tuli ka õunu, tuli seal ikka väga tugevalt, väga tugevalt tõusnud, oli võib-olla näiteks ma ei tea, kas kolm, neli tonni või midagi sellist ikas õunu müüdi. Ja need olid sellised sordipuud kihvade sees, lõpp oli seal sees ja. Ei, meil oli nagu rohkem oli pandud rõhk talve õunte peale, vana, selle praktiline mees ja seal nagu sibulad, reid, Tatroos õunu, mis ta nimi oli, oli suve Absolutely Päärja klaar, oli valge klaar. Aga muidugi enamus Mustoneni säilisid, mitte niuksed, mis oleks nagu kohekümne määraliselt. Loomialija kirsse oli Tikreid ja ja sõstraid muidugi kõike. Siis oli tööd juba aias üsna palju. Ja me kogu aeg nagunii palju, kui ma ennast mäletan, alatalise õunakorjamise aeg oli veel väga tõsine asi ja pärast nende pakkimine ja kastidesse panemine ja see oli väga-väga tõsine asi, et seal oli ikka tööd ikka päris palju ja. No teie lapsepõlv on selles mõttes varjutatud, et kaheksa aastase poisina heited oma emast ilma Nii ta oli jah, sest minu ema suri minu venna kalle sündimise ajal kaks tundi hiljem ja siis tähendab ma olin selle kaheksa aasta esimeses klassis ja siis peale seda kuni seitsmenda klassi lõpuni mind kasvatas vanaisa, vanaema. Isal ei kätte siis väike poiss, Kalle, kes neid küll enam sugugi väike ei ole, üle 50 aasta vana ja ta abiellus uuesti ja siis tuli veel kolm last ja ja siis nemad olid, elasid Haapsalus, seal hakkas peale maal kloosi tegemine, kõik panid maalt jooksu, kes vähegi sai, muidugi vanemad inimesed nagu vanaisa, vana emane, leidsin. Ja teie jäitegi siis vanaisa ja vanaema lapseks. Minu elus kõige suuremat tähtsust on omaski, vanaisa vanaema oli ka muidugi hea inimene ja vanaisa oli kuidagi väga tõsine mees, oli väga palju vis maldav, elust õppinud, vanaisalt õppinud. Mul oli kontakte küll, aga tunduvalt vähem, isa käis ka vaatamas niimoodi ja, aga muidu see ikka vanaisa oli ikka põhitegija. Vanaisa oli selline südamlik ja hingeline inimene ka, kellega väike poiss lihtsalt tahtis juttu ajada vä? Nojah, siin temaga juttu küll, aga rohkemat ikka õpetas tööd teha ja vanaisa rääkis, tahab väga tööd teha ja niisugust nagu töö armastada, võib-olla rohkem kui sellistega muidugi mingisugune isu nagu ei olnud, et oleks nagu olnud väga niisugune Payton palju või seal niimodi sülitanud, seda tal ei olnud, aga ta oli tõsine mees, kes nagu elust õieti aru ja armastas vanaema ikka vaielda, kas jumal on olemas või ei ole. Vanaema oli usklik, vanaisa ei olnud vanaisaga tööstusegadel kooliharidust nii väga palju ei olnud. Võib-olla omal ajal lõpetanud Q7 klassid. Ta armastas lugeda astronoomia raamatuid ja siis ta seletas vanaemale, et ei ole humalamalle, pole kohta kusagil maailmas olemas, kus ta saab olla siis, kui teda kohta ei ole. Vaidluses peale vanaema ei peale, vanaisa andis järgi harilikult päevadeks peale seda kirikusse ja vanaisa kunagi ei läinud. Sellepärast vanaisa vaatas seda vanaema asjad nagu sellist nagu noh, et targem annab järgi. Et ma ei tea omavahel läbi, said väga hästi läbi ja vanaema oli väga tragi ja töökas ja ja selline nagu väga Ace oli, niimoodi, ta tahtis ikka nurgas või kogu see juhtimist enda peale võtta, niimoodi, mis kombes? Nivool kodus juhtimist oli, aga siis vanaisasid avaldus rahulikult ega midagi suuremat poolslaskis vanaemal juhtida. No te ütlesite, et vanaema oli soomlane, teie olete siis ka ühe väikese osa Säde soome verd endale saanud aga emakeel siis vanaemakeel segakeel, mismoodi see tuli, missugune see oli siis? See ma ei tea, huvitav oli see, et tõesti ei õppinud kunagi õieti eesti keelt ära ja kui kogu see aeg ja vanaisa rääkis ka temaga samasugusele kuidagi niisugune pudrukeel oli, aga muidugi läksin kooli, ega seda pudru keelt koolis rääkida ei saanud, polnud ka vaja. Et selles mõttes see jättis mingisuguse jälje küll, et huvitav on see, et on nii palju aastal elas Eestis, et talle millegipärast ma arvan, et põhjus on nendega keelte väga lähedus on, see ei õpi seda keelt korralikult ära, saad aru, kõik sead räägid, aga ei lase. Ja sellepärast, et vanaisa läks tema keelele Üle ja vanaisa muidugi need nende kodune keel, soomlasel ikka soome keel ja perearstid, siis nad läksid üle mingisuguse pudrukeelel, aga ma pean ütlema, et vanaema oli väga tragi inimene ja ta elas väga pikalt kaualt. Vanaisa suri 56, aga mu vanaema suri 68 olles 88-st vana. Tema niisugune juttude jutustaja või raamatute ettelugeja ei olnud. Ei, ta eesti keelt ei osanud lugeda. Lugenud, hääldal ei, ta luges soome keeles küll laborant soomekeelset raamatut, ei lugenud kunagi eestikeelseid raamatuid ja ma võin võin öelda, et meie kodus oleks olnud niisugune väga niisugune mingisugune, nagu oleksime lugenud raamatuid. Muusikaõhtuid või sellist asja küll ei olnud ikka niisugune maaelu rahulik elu, töödia. Ta ei tahtnud ka vahel niimoodi, et tule siia, et räägime natukene päris soome keelt. Ei tehta, seda ka ei tahtnud jah. Mina käisin koolis ja kool oli seal kaks ja pool kilomeetrit eemal. Käisime kevadel ja sügisel jalgrattaga ja talvel suuskadega, sellega oli palju lund, oli praegust lund, ei ole sellega, lund oli palju, talvel käis kõik suuskadega koolis, lapsi oli koolis kuidagi tohutult palju oli peale sõda oli tekkinud nagu seal niimoodi, et olid põlled koolist maha jäänud ja see oli nagu kool. Maakool oli kahes vahetuses, isegi ja klassis oli eri vanuses lapsi ja väga sellega oli nukke seadusele pidi õppima kuni kuueteistaastane ja mõned näiteks saates jõudsid neljandasse klassi ja pärast kordas seda pikka aega. Nii kaua said kolist lahti. Kuidas küla oli üldiselt selliseid mängusõpru läheduses oli vä? Oli küll jah, ja meil oli alati seal nagu sõbrad, kellega mängisime, sest sellega lapsi palju seal ja mängisime koos, pidasime kivisõda ja niisugust värki nagu ikka, see oli meil väga populaarne oli, ütleme, see tähendab iga õhtu, me läksime riidu ja hommikul leppisime hommikul läksime jälle kokku. Oma nisukesed kambad olid ka, et seal niukseks mängu sõja pidanud Oli küll, jah, oli küll me alati ja meil omad pooled ja värgid ja ei saa öelda, et midagi ei olnud, aga see oli selle elu ja kogu lugu. Kuidasmoodi see kooli minek siis oli, et esimene kooli päevam meeles. Esimesel koolipäeval mind viis kooli, sa teed, ma muidugi teadsin, siis ei tee midagi, keerulist seal polnud, aga sellegipoolest on aga harjumata ja väike kartus hinges nagu ikka. Aga pärast seda hakkasime ise käima ja aluke väiksed olime, käisime ainult jala ja siis oli ka niimoodi, et seal mitmed poisid tulid kokku ja lapsed kokku läksid koos kooli ja oli ka vahest niimoodi kellelegi lõppes kool varem ärast oodaseks tunnikese, kui teine tuli ka koolera lõppesid, läksid koos koju ja selles mõttes oli niisugune koos koolis käimine, koolist tulemine oli omaette nagu populaarne. Kui kauge oli kooliminek? Kaks ja pool kilomeetrit parali parasega mingeid probleeme küll sellega ei olnud, sellega paljud käisid koolis, viie kilomeetri kaugusel, kuue seitsme kilomeetri kauguselt isegi internaatkoolis olemas, kus elasid hoopis seal kogu nädal aega elasid, aga meelse kaksi pole mingi probleem, ta küll ei olnud. See kuulalises Parila seitsmeklassiline kool. Seal ei olnud selliseid liitklasse Oli oli, meil oli vastupidi, meil on ikka ei pea, kõik liitlasi tuli, esimene, teine oli koos, kolmas, neljas ja, ja viies, kuues, aga kõige suuremat seitsmes klass seal eraldi kõik liitklassid ja kui neid on pärast imelik mõelda selle peale, kuidas liitlastoimis, aga nüüd oli. Millised harrastused siis kooliajal olid lisaks õppimisele veel no ütleme, suusatamine ja niisugune väike spordi tegemine ka midagi niisugust täiesti erilist. Mina olen, no meil oli, sellega oli niisugune asi, et oli väga palju igast lõhkeained ja padrunid oli püssi, oli metsas ja revolbradoli, granaate oli ja mesis nagu poisidki, väga palju tegelesime padrunitega ja nende lahti löömisega pandi kivi peale isegi viga vatsa lörak. Ja siis mõningaid rõõmudest ilma ja see oli nagu küllaltki ohtlik harrastus meil nende relvadega tegelemine ja eriti oli need ütleme, üks kuni viienda klassini, sa hakkad nüüd ära korjama neid padruneid ja ja granaati ja viskasime granaati, ikka päris lahingugranaate selles määras tulevad, nii, päris niuksed lapsikud ei olnudki ja väga paljudel oliga püssid persud ära ja revolver muidugi hea asi oli, aga pissi oli päris palju, selle oli mingisugune kaitseliin on olnud ja seal oli, neid lebas päris palju, see oli nagu üks meie niisugune tegevus ja muidugi me sellega väga armastasime nagu vaadata, kui mõni auto tuli, siis tähendaks see auto oli meil nukk, unistus oli ja ma olin jumala kindel, et musa veoautojuht kunagi. Ühe korra on meil kooli lähedal, auto sõitis kraavi ja me olime jumala õnnelikud, et siis nii see auto jääbki, sinna hakkab autot, hakkan mootoritel puhtaks tegema ja uurima, mis seal mootori sees on, aga kuidagi tunni aja pärast välja tõmmati, siis oli asi hullem, teine auto tõmbas ta välja, mõni on väga kurb, vahedeta õudu, tõmmati kraavist välja ja muidugi see oli veel üks asi, mis seal koolis ja, ja sellega on ok mõiste, nagu rändkino oli. Kas üks kord kahe nädala jooksul üks kord kuus oli, siis tuli kino ja siis tunnid jäeti ära, selleks tuli teile selle peale lühemad tehti, näidati filme ja see oli ka üks väga niisugune ja muidugi suvel pidime tööd tegema, seal meil oli näiteks seal lähedal oli selline sovhoos, oli, sellega olid ümberringi olid kolhoosid juba kolhoosi, sellise normpäevade, mis nad olid ja neid keegi ei tahtnud nendest midagi, saan reaalselt, aga siis oli kõrval, oli sovhoos aiandussovhoos ja laps, kes seal rohimas käisid, me käisime igal suvel, käisime seal rohimas, käisime ja kõplamas ja kui tähendab suuremad olime, siis mina käisin ühe korra ühe suve olin maamõõtja abi oli, ega meil niisama suvel meil sugugi ei olnud niimoodi, et ma oleks nagu ilma midagi tegemata peale kodus oli ka päris palju tegemist oli, sest kui nii mõelda, siis vanaisa, vanaema vrakist vanaks jääme, vastavad nad olid sellega juba, kui ma hakkasin kooli lõpetanud üks, 73 74, meil oma lehm oli lehma välja ajama ja nii muud kõik olid vaja teha. Siis oli see päris normaalne, et laps aitas kogu aeg oma kodutöödes ei olnud nii et oi, et kuidas laps nüüd, et ta peaks nagu puhkama ja. Vabandust küsimustel polnud olemas vähel parkige, kellelgi tulnud pähe seda küsida, siis tuli teha, siis tuli teha ja selles mõttes oli see nagu normaalne asi ja minu ülesandeks oli suvel ma pidin lehma väljalaskmisel abiks olema, sest seal oli niisugune asi, et seal ma mäletan, vanaema laskis ta välja, aga seal oli ka karjamaal, aga seal lehm võis vahepeal plehku panna vana, mõjunud talle järgi ja siis mina pidin seal olema, see pole probleem, aga sellega ei varahommikul kella, kuue. Aeg on niimoodi teha välja, milleks te olete väga vara välja, suvine päev hakkas väga varakult peale, jah, selles mõttes oli tõusmine oli vara ja vanaemast mine pärast magama uuesti ja diabeedi tegema. Kusagilt lugenud, et linnas on öelnud, et neljandas klassis jätsime suitsetamise maha. No millal siis algas? Algas samal ajal ja me tõmbasime tõesti suitsu, meil oli vil nukkasi. Me viisime hobuseid karjamaale ja siis meelde, mitu poissi oli Lukas uisk, nagu poks oli, ta oli niisugune, mida me ostsime ja siis me tõmbasime ka paki ära, kui me läksime selleks kolm kehasele jala minna ja siis tõmbasime kangemad mehed tõmbasid alla ka, aga mina, mul ei tulnud see välja ja ma ei pea selle, jätsin suitsetamise maha ja siiamaani jätkanud seda asja. Sellest mingisugust kodust jutuajamistega. Vanaisa tõmbas kogusajaks suitsu meile, isa tõmbas suitsu ja meil nagu on keik on tõmmanud suitsu huvitanud, ei pannud tähele, mu suitsu tõmban, nagu ma seal olin, egan koduse tõmmanud ka ta välja, kuidas väljas muidu Sist sajandik riielda. Kindlasti oleks saanud. Kas niisugust riidlemist ja noomimist ja karistamist niisukestik ahel tuli? Tema oli, tuli küll jah, aga no ei saanud veel midagi nii, eriti palju oleks tulnud, aga seal nad tegid niimoodi, et kui mingisugune suur pahandused rääkisid isale ja kõige hullem ei saa veist teha. Kaevam isal ära, et seal midagi hakkama saanud ja siis on nagu isa tuleb hakata maga rääkima. Nagu isal oli see karistuspunkt pandud jama peale see harva kui midagi niisugust tõesti midagi mingi akna puruks löönud, midagi sellist väga ebameeldivate ins tuli klaasuusalanijana. No isa tuli Haapsalust ja teda kindlasti oodati. Nojah, isa tuli Haapsalust ja ta käis iga pühapäev eesti seal tingimata ja ei, me isaga olid normaalsed suhted ja minu võõrasemaga, kes on siiamaani elus, on, on väga head suhted olnud kogu elu, tähendab, ja ei ole mingit probleemi nendega olnud ja ka selle teise perekonnaga mingisuguseid probleeme. Poolõdede-vendadega oli väga suur vanusevahe. Me kasvasime väga eraldi kasvasime, ega meil muidugi selles mõttes nagu, kui see minu venna ja minu vahe on kaheksa aastat, siis seal kõige suurem vahe on, on 14 aastat seal, nagu see vahe oli sellega väga määrav oli pealegi omapärast seda keskkooli merekooli edasi Kaug-Ida ja nii edasi ja sellepärast nad kasvõi muidugi ilma, ilma et minu jaoks seda kasu, mis nagu eriti näinud midagi. Ja seitsmes klass sai läbi ja selline põline päris igapäevane maapoisi elu siis ka, sest edasi tuli minna juba linna kooli. Siis oli niisugune asi oli, et sellega väga paljud maapoisid unistasid minna tööstuskooli, raudtee kooli, veel anti süüa, antivorm anti, ilus. Ja väga vähesed läksid sealt ausalt öeldes keskkooli, mõni teid maale ka kohe ei läinud kuhugi läinud või läksid siis ütleme, mingi ütleme, traktoristi koolid olid niisugused, olid mingisugused nad sellega olnud maakutsekoolidega mingi muu nimi ja nendel oli ja mina läksin keskkooli keskkooli läksin ma sellepärast, et kõigepealt isa elas linnas, oli kuhu minna ja teiseks, ma ei tea, mind ei ole kunagi tõmmanud teise raudtee koolega tööstuskool, olgu seal ainult ilus müts ja ilus sinel, aga sellegipoolest läksin keskkool ja keskkoolis muidugi seal niimoodi, et oli seal kolm kaheksandas klassi, oli A, B C ja need maalapsed nagu mina olime kõik sees ja meie tase oli tunduvalt nõrgem kui ülejäänutel ja lõpptulemus oli see, et kui me kaheksanda klassi lõpetasime, siis see klassi enam ei olnud. C-klassijäägid, mis järgi jäid, jagati ära ja pea vahel ära. Et selles mõttes muidugi see maakool ja, ja tähendab linnakool see tähendab ei olnud nagu võrdväärsed ja alguses Õpmisega üpris suurt tegemisel. Ja kuidas need linna lapsed siis teid vastu võtsid, kas oli ka niisugust väikest vahetegemist? Ega nad vist eriti suur harjumus, mis küll ei olnud, sest me olime kuidagi kohmakamad ja tagasihoidlikumad ja kuidagi linnas tundsime end ebamugavalt, olgugi et mis apsus ikka võis olla lõppkokkuvõttes aga praegust vaadata, aga sellega olime muidugi olime nagu, kui mitte teisejärgulist, aga vähemalt nagu olime kuidagi nagu ei olnud me seal nagu eriti, kui nad mugavalt end väga paljudel internaadis. Mina elasin kodus isa juures kodus, aga, aga paljudele arsti internaati see kogu see värk oli ikka niimoodi nendele, et siis nagu minul ka, et kui said koolipäevad läbi, sõitsid maale koju või siis mina siin vanaema juurde ja sellepärast see linnaelu oli nagu algus väga esimene aasta vähemalt oli väga võõras ja harjumatu ja pealegi õppisin, oli väga palju suuri raskusi. No siis, kui te läksite juba sinna edasi A või B-klassi, mis teil on hea või peedlasi poisiks juba saite. Kas siis tekkis juba selline segunemine ja. Muidugi, sest tegelikult praegust meil on nagu traditsioon, et nüüd on juba läinud keskkooli lõpetamist päris palju aega mööda 58 lõpetasime ja iga viie aasta tagant saame kokku Haapsalus Need kokkutulekud olnud regulaarsed ja üldse peab ütlema, Haapsalu esimene keskkooli ma lõpetasin, seal on see väga moes peale selle, et ka olemas nagu kokkutulekut, kus kõik käivad vilistlased koos, aga peale selle klasside kokkutulekul iga viie aasta tagant ja ja neil viimane kokkutulek oli juba üsna hiljuti, siis tähendab, see oli meie siis 98, siis on möödas, tähendab 40 aastat ja väga meeldiv on ja mõned õpetajad on olemas veel ja kes mind õpetasidki, olid selle meie arvates tohutud vanad, aga nii ma tahan selle väga noored tegelikult veidi üle 20. Ja nüüd on nad pensionile ja niimoodi me mõtlesime, vanad inimesed, aga tegelikult see kõik on suhteline maailmas. Teil oli soov isegi matemaatikat edasi minna õppima, siis matemaatika istudes. Ja mul neist olid hästi matemaatika, füüsika, selliste ained ja väga halvasti, sest keeled mul nagu kõige suurem probleem mul oli eesti keelega Eesti keelega, mul oli alati mingisugune probleem ja, ja ma kuidagi mulle etteütlused ja need kõik läksid väga viletsalt ja siis need suled kirjandit ka niimoodi, et mul oli eesti keel oli igatahes kolm oli üle eesti keeles on üle kolme pole kunagi saanud, siis saksa keel oli, millegipärast läks hästi, õppisin saksa keelt ja vene keel ei olnud ka vigav eesti keelega. Mul on tõesti probleem oli ja, ja ma tahtsin tõesti minna õppima matemaatikat, kuna ma tundsin end väga mugavalt matemaatikas ja see oli tõesti niisugune minu alaga. Siis veel olümpiaade korraldada. Ei, sellega ei olnud midagi sellist, mitte midagit, sellist vähemalt ma ei tea, et me milleks Haapsalus olnud, mida võib-olla kusagil mujal ka see lõppes matemaatika sellega, et isal oli jälle unistused, mina läheks, mine õppima ehitust ja ma tahtsin, et ma tahaks väga, astuks polütehnilisse instituuti, õpime ehitajaks. Jumala veendunud, et mis riigikord ka ei oleks, ehitan alati tööd. Lõppes sellega, ma läksin merekooli. Noh, võib-olla, et vanaisa oma nende juttudega reisidega teistest maadest paikadest Ja kõik olid väga imestunud, kui ma korraga merekooli läksin ja ma ise ka, aga noh, sinna ma läksin, sinna, ma jäin, sellepärast ma olen alati öelnud, et kui keegi küsinud meremehe elukutse, tekkis mulle juhuslikult, meie peres ei olnud ühtegi meremeest, ei mingisugust suurt mere armastustega sellist, nagu oleks olnud paljude niuksed fanaatikud ja nii edasi, aga ma ei ole kunagi olnud merenduse fanaatik, aga sellegipoolest ma olen kogu elu töödanud merenduses ja mitte kõige halvemini. Mis oli siis nagu mingisugune väike protest selle vastu, et isa tahtis nüüd? Ja võib-olla ta oli protest ka, jah, sest võib-olla oli protees, sest tegelikult no ma olin ikka küllaltki isekas, olin sel ajal ja ja kui korraga isa ei olnud nõus sellega, et ma sinna läheks, sinna Tartusse läheks, milleks ta matemaatikat keerdunud lõpetajad, kes ole matemaatikaõpetajaid, on nagu palju ja need on need väiksepalgaline inimene, kes seal õpetab kusagil kõige paremal juhul tähendab keskkoolis matemaatikat ja kogu elu, õpetades sedasama, eks ole, et need, kes, kes hakkavad matemaatika teoreemi tegema ja tõestama, tuletama, näidanud muidugi ajaloo vältel olnud, aga neid on tohutult vähe ja vaegusi kui sina talle õigus, tegelikult kui nii võtta, siis tegelikult kas matemaatikaõpetaja oleks olnud minu unistuse piir, kindlasti mitte. Merekool kõige sellega, mis juba tuleviku kätte näitas, see jääb meie lapsepõlve ja kooliaastate jutus paraku välja, sest me oleme oma saate alati üles ehitanud nõnda, et see lõpeb siis keskkooli või gümnaasiumi lõpetamisega. Teie puhul nüüd siis täiesti selle Haapsalu esimese keskkooli lõpetamisega. Aga kui nüüd vaadata seda täiskasvanud inimesena, olete te olnud väga vastutusrikastel ametikohtadel ja olnud poliitikas olnud väga paljude inimeste jaoks tööandja ja kas see selline otsustamise kindlus või niisuguse vastutuse võtmine endale, kas selles ka mingisuguseid sugemeid või alged on pärit sealt lapsepõlvemäelt. Ma arvan, et lapsepõlve mõeldud on kõik pärit, mis meil on, sest pärast me areneme edasi, mis aga minu arvates lapsepõlve pealt muidugi ma ei ole kunagi kartnud, otsustada kunagi kartnud nagu äsjane kosunud õietega, mitte alati, küll aga sellegipoolest alati male otsustanud ja ma arvan, et võib-olla minul on elus kõige rohkem niisugust mõju avaldanud vanaisa aus olla. Isaga ma olen muidugi küll suhelnud, aga mul kuidagi selle oma isaga hakkasin suhtlema, kui, kui ma päris väike olin, seda ma ei mäleta, eks ole, kui ma olin kuni seitsmenda klassini, siis ma olin maal vanaisa juures vanaema juures ja kui mu pärast keskkoolis olin, siis isal neid lapsi oli juba nii palju, et mina olin suur juba sellega, minuga oli vähem probleeme seal. Ma viisin tunnistuse, näitasin, mis mul on hinded ja niimoodi, aga mul ei, minuga ei olnud nii suur enam probleeme, kui on seal, ütleme, väikse lastega, sellepärast ma loen, et minu elus on kõige rohkem mõju avaldanud vanaisa. Ja olgugi et ta ei olnud midagit ülikooliharidusega midagi taga, taliski kindla käega mees, niisugune, kes nagu pidas oma sõna tegi, nagu ta tahtis ja kellest inimesed pidasid lugu. Ja sellepärast olete te kogu oma elu pidanud lugu inimestest, kes oma sõna peavad. Jah, see on nagu tingimata ma neid inimesi sälliga ja ma ise ka sõna pidandarlikult küll kui midagi juhtunuks, mida ma ei saa midagi muuta kosmosest teatanud, aga ma ei ole kunagi selja taga. Oma lapsepõlvest jutustas taevalinnas temaga juttu reetmade.