Sest kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva 20. novembri olulisemad sündmused. Mina olen Mari Rebane. Eestis viibiv NATO peasekretär Jens Stoltenberg rõhutas kohtumisel peaministriga ajakirjanikega Ämari lennubaasis, et NATO kõige tähtsam ülesanne on kaitsta tiitlasid, sealhulgas Eestit. President Toomas Hendrik Ilves ütles peasekretäriga kohtudes, et Eesti teeb kõik endast oleneva, et alliansi tugevuse hoidmisel abiks olla. Venemaa sooviks ratifitseerib idapiirileppe Eestiga, kuid praeguses pingelises poliitilises olukorras ei näe selleks võimalust seda ka Eesti oma käitumise tõttu. Vladimir Putin usub, et Ukraina on lihtsalt mänguväljak, ütles Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk ja kutsus Euroopa riike USAd üles koos Ukrainaga sundima Venemaad Minski rahulepet järgima. Riigikogu sotsiaalkomisjon loodab veel enne valimisi paika panna elatisraha fondi loomise alused, et üksikvanema lapsed kohtus välja mõistetud raha kätte saaksid ka siis, kui perest eraldi elama vanem oma last ülal pidada ei taha. Haapsalu linnavalitsus kavatseb mõne aasta pärast liita ühe katuse alla eestikeelse ja venekeelse õppega põhikoolid. Eesti kaasaegse kunstimuuseumi uus põhihooaeg toob neli näitust, nende hulgas Köler, Prize ja üllatuskuraatori näitus. Täna nimetati Köler Prize'i viis nominenti. Ühe sarja neljakordne maailmameister sakslane Sebastian Vettel sõlmis kolmeaastase lepingu Ferrari meeskonnaga. Red Bulli tiimi kuulunud vetel hakkab sõitma koos soomlasest maailmameistri Kimi Räikkönen igatses ilmast ka öösel võib kohati vihma, lörtsi, mandril ka lund sadada. Õhutemperatuur on miinus kaheksa kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval sajab saartel lörtsi ja mandril lund ning õhutemperatuur on miinus neli kuni pluss kaks kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Eestis on täna visiidil NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Päev algas Ämari lennubaasis, kus peasekretärile oli vastas peaminister Taavi Rõivas. Mõlemad astusid pärast omavahelist kohtumist ka ajakirjanik ette. Uudistest oli kohal Mall Mälberg. Jens Stoltenberg rõhutas väga mitu korda, kuivõrd pühendunud Eesti NATO-le on. Sama toonitas kindlalt ka peaminister Taavi Rõivas. Stoltenberg tõi Eestit mitut puhku ka teistele NATO liikmesriikidele eeskujuks. Eesti on tõepoolest väga tugev ja pühendunud NATO liitlane. Te olete andnud oma panuse NATO erioperatsioonidesse Afganistanis, Kosovos ja me oleme NATOs väga uhked, et Eesti eraldab kaitsekulutusteks kaks protsenti SKT-st. Stoltenberg ütles, et kui Eesti suudab seda maksta, siis peaksid teised ka. Jens Stoltenberg ja Taavi Rõivas arutasid julgeolekuväljakutseid, mille seistakse Venemaa agressiivse tegevuse tõttu Ukrainas. NATO peasekretär kinnitas veelkord, et NATO peamine ülesanne on kaitsta kõiki liikmesmaid, sealhulgas Eestit. Viimasel ajal on Vene sõjalennukite liikumine NATO maade õhuruumi lähedal kõvasti elavnenud ja alliansi peasekretäri sõnul on see murettekitav. Oleme näinud seda balti riikide õhuruumis sel aastal juba üle 100 korra, tunduvalt enam kui aasta eest, aga kui vaadata kõikide NATO riikide õhuruumi kokku, siis neid juhuseid on olnud üle 400 poole rohkem kui aasta tagasi. Vene lennukid ei esita lennuandmeid, ei lülitas sisse transpondereid ega vasta tsiviillennuliikluse kontrollile, mis seab omakorda ohtu reisilennukite liikumise. Ja see koostöö vea Gintessepthingle plats viha lingvist, Epulisi. NATO teeb seda, mida peab tegema. Me sekkume kohe. Me suurendame oma õhuseiret ja me oleme valmis reageerima, kui vaja. Altes Stoltenberg. Peaminister Taavi Rõivase sõnul ei arutanud Nad peasekretäriga tseremoniaalses küsimusi vaid olulisi ja praktilisi asju seoses julgeolekuga. No kõige olulisem on loomulikult see, et kõik, mis me NATO tippkohtumisel Walesis septembri alguses kokku leppisime, et seega nüüd nähtavalt ja tuntavalt materialiseerunud, ehk siis see tähendab rohkem kohalolekut ka Balti riikides, sealhulgas Eestis see tähendab varustuse eelpaigutus meie piirkonda, selleks et oleks võimalik kiiremini reageerida. Ja see tähendab ka loomulikult plaanide ülevaatamist ja aja puhastamist, selleks et uue julgeolekuolukorraga võimalikult täpselt kooskõlas olla. Jens Stoltenberg kohtus seejärel ka president Toomas Hendrik Ilvesega, kes kinnitas, et Eesti teeb kõik endast oleneva, et alliansi tugevuse hoidmisel abiks olla. Siin alliansi eesliiniriigis teatakse vabaduse hinda ja sedagi, et vabadust ei pakuta tasuta, ütles president Ilves. NATO peasekretär kohtus ka Eesti välis- ning kaitseministriga. Venemaa sooviks ratifitseerida piirileppe Eestiga, kuid praeguses pingelises poliitilises olukorras ei näe selleks võimalust, sealhulgas ka Eesti oma käitumise tõttu. Nii ütles Moskvas vastuseks meie korrespondendi Neeme Raua küsimusele vene riigiduuma väliskomitee esimees Aleksei Puškov. Aleksei Puškovi pressikonverentsi peateemaks olid USA katsed kehtestada maailmas oma ülemvõimu, millele Venemaa kindlalt vastu astub ning ameerika kui niiditõmbaja rolli Ukraina kriisis. Kuna Vene riigiduuma välisasjade komitee esimehe sõltub otseselt Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimine, kasutasime võimalust, et uurida, mis seisus see protsess hetkel on ja kas kindel piir oleks takistanud Kaitsepolitseiametniku Eston Kohveri inimröövi. Aleksei Puškov. Enne seda, kui Ukraina kriis võttis praeguse ilme, ei olnud mingisuguseid tõkkeid leppe ratifitseerimise ees nii Tallinnas kui ka Venemaal. Käisime isegi paralleelse samaaegselt toimuva ratifitseerimise võimalusest. Nii palju, kui tean, oli vene välisministeeriumi seisukoht väga positiivne ja see, et lepet ei ole seni ratifitseeritud, ei tähenda, et keegi sooviks seda ümber teha. Kuid poliitiline olukord on selline, et lepe nagu ootaks oma tundi, ütleme nii, ütles Aleksei Puškov ja jätkas. Rääkides teie poolt nimetatud luureskandaal saalist, siis see on minu arvates väga konkreetne juhtum, mida mul on raske hetkel kommenteerida, seda, kus eesti ohvitser täpselt oli, kelle territooriumil ütles Aleksei Puškov. Mis puudutab aga piirilepet, siis on tema sõnul ka Eesti ise mitmete oma sammudega selle ratifitseerimist raskendanud. Välisasjade komitee liikmena korda, et ei näe mingisuguseid tõkkeid selle leppe ratifitseerimise eest peale praeguse poliitilise olukorra ja nagu teate ja Eesti poolt Venemaa aadressil tehtud karmide avalduste aktiivse Venemaa-vastaste sanktsioonide toetamise tõttu. Kõik see muidugi ei aita luua sellist poliitilist kliimat, mis soodustaks praegu ratifitseerimist, ütles Puškov. Hetkel ei ole Eesti-Vene piirile Vene riigiduuma töökava veel võetud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva. Tänased välisuudised võtab kokku Maria-Ann Rohemäe. Vladimir Putin usub, et Ukraina on lihtsalt mänguväljak, ütles Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk. Ta lisas, et Venemaa tegevus on ohuks kõigile ja kõigele maailmakorrale ülemaailmsele rahule ning Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidele. Meie ühiseks eesmärgiks on vältida suuremahulist sõda, mida Venemaa meele kõhutab, ütles Jatsenjuk. Ta kutsus Euroopa riike USAd üles koos Ukrainaga sundima Venemaad Minski rahulepet järgima, et lõpetada konflikt Ida-Ukrainas. Teheran ei näe araki tuumareaktori projekti osas rohkem läbirääkimisruumi, ütles Iraani aatomienergiaorganisatsiooni juht. Tema sõnul on Iraan nõustunud projekteerima äragi tuumareaktori, nii et see ei põhjustaks rohkem muret. Kokku on lepitud tehnilistes küsimustes. Barak teeb lääneriikidele muretses. Teoreetiliselt on seal võimalik eraldada kasutatud kütusevarastest relvakõlbulikku plutooniumi kui ehitatakse ka ümbertöötlemistehas. Iraani tuumaprogrammi üle peetavate läbirääkimiste teisest voorust osavõtmiseks sõidab viinid USA välisminister John Kerry. Täna Pariisis toimunud pressikonverentsil ütlesid kivi ja Prantsusmaa välisminister loraanhabis, et Iraani tuumaprogrammiga seoses on vaja veel veidi aega, et erimeelsustest üle saada. Hollandis avastati juba teisest linnufarmist linnugripp, teatasid Hollandi ametnikud. Kõik farmi 43000 kana hävitatakse. Mõned päevad tagasi avastati linnugripp Hollandi keskosas Aiken Torpi külas asuvas linnufarmis, mille 150000 hävitati. Hollandi valitsuse teatel peatatakse riigis ajutiselt kõik veosed linnufarmidest. Rootsi apellatsioonikohus ei rahuldanud seksuaalkuritegudes süüdistatava WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i taotlust vahistamiskäsu tühistamiseks. Süüdistus põhineb kahe-kolmekümnendates aastates naiste ütlustele, kes puutusid assaažiga kokku Rootsis 2010. aastal. Assange kardab, et Rootsi väljasaatmisel suunatakse ta ühendriikidesse, kus WikiLeaksi asutajat ähvardab koos tuhandete ühendriikide valitsuse saladokumentide avaldamise eest. Ja tagasi Eestisse valitsus kiitis heaks võlaõigusseaduse muudatused, millega tehakse järgmine samm kiirlaenufirmade ohjeldamisel. Kai Vare jätkab. Krediidiinfo andmetel on oktoobrikuise seisuga kiirlaenu tagasimaksmisega hätta jäänud inimesi 40000. Nutikad laenuandjad teenivad aga ka nende pealt. Justiitsminister Andres Anvelt. Sissenõudmiskulud sisuliselt on paljude SMS-laenude puhul muutunud nagu omaette äritegevuseks, kus siis inimene peale seda, kui ta makseraskustesse sattunud tema võlg kasvab hüppeliselt ja sissenõudmiskulude sissenõudmisega temalt siis hakatakse teenima taas kasumit. Seaduseelnõuga seatakse piirangud, kui palju raha võib võla meeldetuletuse eest küsida. Eraldi piirangud on ette nähtud lepingu kehtivuse ajaks ja pärast selle lõppu. Sissenõudmise menetluse käigus, kui leping veel kehtib, seda ei ole lõpetatud või tühistatud ei tohi hüvitamiseks nõuda tarbijad kokku rohkem kui viis eurot. Ja see sisse käib ka kohustus. Lepingu kestel saate vähemalt üks tasuta meeldetuletuskiri siis võlgnik. Kui leping on lõppenud, oleneb sissenõudmise kulude piirmäär eelnõu järgi võetud laenu suurusest. Kuni 500 eurose suuruse nõude puhul ei saa ess ülempiir tulevikus olla üle 30 euro. Kui 1000 eurose nõude puhul üle 40 euro ja üle 1000 eurose nõude puhul on maksimaalne ülempiir siis 50 eurot ja võlausaldaja on kandnud tunduvalt suuremaid kulutusi näiteks võlgnik on välismaal raskesti kättesaadav siis sellisel juhul on tal õigus nõuda küll tarbijalt suuremaid kulusid, aga need peavad olema väga rangelt tõendatud ja tõendatud läbi kohtu. Seaduseelnõuga tahetakse paika panna ka tarbijakrediidilepingute pikendamine, sest kiirlaenuandjate leidlikkusel pole piire. Praktikas on selliseid juhtumeid, kus näiteks võlgnikule tehakse ettepanek pikendada maksete aega. Tegelikult sõlmitakse temaga uus tarbijakrediidileping. Võlgnik ei pruugi sellest isegi aru saada ja, ja kasvavad kõik krediidi kulukuse määrad. Ehk me sõnastame seaduses väga selgelt ja et igasugune selline tegevus on uue lepingu sõlmimine, mis ei ole seni olnud probleemiks ühelgi pangal. See ongi rohkem probleem olnud. Turul tegutsevate kiirlaenufirmade tegevus. Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas avalikul istungil elatisraha garanteerimise fondi loomist. Tõdeti, et siiani on see seisnud poliitiliselt puudumise taga. Ka sellest teeb kokkuvõtte Kai Vare. Viimase rahvaloenduse andmetel kasvab üle 55000 lapse üksikvanema leibkonnas. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhofi sõnul elab pea pool üksikvanematest kitsikuses. Samas on Eestis ka sadu ja sadu lapsevanemaid, kes vilistavad kohtuotsusele, mis kohustab neid oma last ülal pidama. Enamikus Euroopa Liidu riikides on olemas institutsioonid, mis tagavad lapsele määratud elatise õigeaegse maksmise ja nõuavad sellepärast ise sisse lapsevanemalt, kes oma kohustused täitmata jätnud. Sellise fondi vajadusest on ka Eestis aastaid juttu olnud, aga siiani pole ideest asja saanud. Heljo Pikhofi sõnul on see seisnud poliitikute tahtmatus, seda ka aastaid tagasi. Oli suhtumine üsna negatiivne, suhtuti üksikvanematesse negatiivselt ja nii edasi. Aga täna on suhtumine hoopis teine ja igas fraktsioonis on suur hulk inimesi, kes peavad seda fondi hädavajalikuks. Viimastel aastatel on algatatud ka elatise, mitte maksmise pärast kriminaalasju igal aastal paarisaja juhtumi puhul. Kohtutäiturite käes on üle 12000 juhtumi, mille puhul elatise kättesaamisega on probleeme. Justiitsministeerium on välja töötanud ka meetmed, millega motiveerida või sundida eraldi elavat vanemat oma lapsele ülalpidamisraha maksma. Ministeeriumi nõuniku Jekaterina Agu sõnul on kavas lisada seadusesse peatükk järgi saab elatis võlgnikel teatud õigusi piirata. Mõned näited. Õnneks õigusteks on isiku mootorsõiduki juhtimisõigus, jahipidamisõigus väikelaeva Etti, juhtimisõiguse peatamine ning samuti peatatakse kehtivus relvaloa ja relvasoetamisloal. Sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna ütles, et peamiselt tänu mittetulundusühendustele on otsustajate suhtumine tuntavalt paremaks muutunud. Me peame minu arvates laduma põhimõttest, et kõik lapsed on meile tähtsad ja ühiskonnale vastutamegi kõigi laste arenguvõimaluste tagamise eest. See, kas vanemad elavad koos, elagu siia riiki saa sunniviisil sekkuda, aga see, kui üks vanem ei täida talle seaduse järgi pandud kohustusi, siis tuleb sekkuda. Sotsiaalkomisjon otsustas moodustada töörühma, mis hakkab tegema ettevalmistusi elatisraha fondi käivitamiseks, ütles Heljo Pikhof. Kutsume igast fraktsioonist huvitatud inimesi ja töötame välja need alused, mis siis võiksid olla nii-öelda aluseks eelnõu koostamisele missugusest aja piirist me räägime selle riigikogu koosseisu jooksul, loomulikult on võimalik paika panna siis, et kui suur võiks see summa olla, mida sealt fondist igakuiselt siis laps saab ja nii edasi, et terve rida selliseid põhialuseid saab igal juhul paika panna. Kus see fond raha saab? Kont saab raha riigieelarvest, see on üks võimalus. Haapsalus on vene keelt emakeelena kõnelevate laste arv vähenenud, mistõttu kavatseb linnavalitsus panna vene ja eesti kooli ühe katuse alla. Ivar Soopan räägib lähemalt. Venekeelse õppega Nikolai koolis käis 2005. aastal 235 õpilast, praegu õpib seal vaid 84 last. Hoone ülalpidamiskulu on nii väikse laste arvu kohta väga suur, jätkab Haapsalu aselinnapea Liina põld. Kui täna ministeeriumi meetmekava järgi rahastusmeetmekava järgi arvestatud ruutmeetreid õpilase kohta tsirka seitse kuni 10 siis täna Nikolai koolis on 40 ruutmeetrit õpilase kohta pinda. Kuna Haapsalus pole enam ka eraldi venekeelset lasteaeda, siis kolme aasta pärast on esimesse klassi minemas vaid 60 last. Venekeelse Nikolai kooli direktor Aive Saadjärv. Sest esimesse klassi ei ole nagu õpilasi väga palju peale tulemas, sest meie seni venekeelne tareke lasteaed on muutunud ka juba kakskeelseks ja lapsed lähevad eestikeelsetes rühmades ja meile on tulemas esimestesse klassidesse tulevikus väga vähe lapsi. See on nagu meie maja teema, et meie õpilaste arv hakkab järjest iga aastaga langema. Koolid peaks liidetama, saab venekeelsest Nikolai koolist eestikeelse põhikooliosakond. Nikolai koolilapsed jätkavad õppimist venekeelse õppekava järgi. Majanduslikult on kahe kooli ühe katuse alla ühendamine mõistlik, ent kuidas eri kultuurid ja emakeelega lapsed koos hakkama saavad, jätkab Haapsalu Põhikooli direktor Annema hooni. Ma arvan, et nad saavad läbi hästi, seda sellepärast, et tegelikult on ka täna Haapsalu põhikoolis õpilasi, kelle emakeel on vene keel ja täna ei ole põhjust öelda, et nad saaksid halvasti hakkama. Venekeelse kooli õpetajatega vesteldes olnud nad aga nii kindlad, et eri tausta emotsionaalsusega lapsed probleemideta uude keskkonda sulanduks. Nikolai kooli direktor Aive Saadjärv. Meie siin pigem mõtleme, kas Eesti kool on valmis, kas Eesti õpilane ja lapsevanempedagoog meiks valmis? Direktori hinnangul on venekeelsete laste pärast põhjust vähem muretseda kui lapsevanemate või õpetajate pärast, sest lapsed kohanevad kergemini. Mida varem nad lähevad, seda me ju teame seda, kergem on neil üleminek, aga suuremad hirmud on täiskasvanutel. Kaks kooli saab ühendada alles siis, kui Haapsalu põhikool on remonditud. Praegu töötab haridus- ja teadusministeerium välja vastavat rahastamismeedet ja kui Haapsalu sellest meetmest remondiraha saad, algab ehituspaari aasta pärast. Ivar Soopan, Haapsalu. Eesti kaasaegse kunstimuuseumi ehk EKKM-i nimi peaks nüüd olema tuttav ka neile, kes ise ehk veel sinna muuseumi jõudnud pole, sest muuseum on jõuliselt seisnud oma koha ja kultuurile mõeldud keskkonna eest põhja puiesteel jätkab Riina Eentalu. Just äsja arutati avalikult detailplaneeringut, mis kavandab algselt avalikuks ruumiks mõeldud ala muutmist ärimaaks ja büroohoonete ehitamist. EKKM-i seisukohalt muudab see muuseumi arendamise võimatuks. Kuidas on asjad pärast seda arutelu arenenud? EKKM-i juht Anders Härm. Oleme istunud linnaplaneerimise ametiga maha ja tutvustanud siis meile oma plaane, tõenäoliselt tulevad nad ka välja siis omapoolsete ettepanekutega, et kus see piirjoon siis täpselt meie krundi ja siis selle uue tekkiva krundi vahel võiks siis olla. Esialgu ma olen ikkagi väga positiivselt meelestatud selle nende arengute suhtes. Igatahes järgmine hooaeg tuleb ja seda täna tutvustatigi. Kevadel alustatakse põnevusega oodatud Köler Prize'i näitusega Keller Grayson EKKM asutatud kunstiauhind ja igal aastal muuseumi juhatus valib viis nominenti, kes on tänavused. Kristiina Hansen, fotograaf Edit Karlson, tuntud installatsiooni ja skulptuuri kunstnikuna Tanel Rander, performance'i kunstnik ja fotograaf, installatsioonikunstnik Anu Vahtra ning multimeediakunstnik ja poliitiline aktivist Ivar Veermäe, kes on siis alaliselt resideerub Saksamaal. Kokku on põhihooajal neli näitust. Töö läheb reisile, järgneb siis koostöös Vilniuse kaasaegse kunstikeskusega Saike Deelyya supp Siro mida kureerib Taani päritolu kuraator Lars Bam Larson, millele järgneb siis EKKM-i oma väljatöötatud näituse formaadis, siis üllatuskuraatori näitus ja põhihooaja lõpetab siis Ruumer ja tegemist on siis Tallinna fotokuu rahvusvahelise näitusega, mille kuraatoriks on siis David Raymond Conroy. Ja nüüdse üllatus kuraator peab ütlema, et mul kukkus suu üllatusest lahti, oligi üllatus. On selline formaat, kus siis näituse koostab inimene, kes ei ole igapäevaselt kunstiga professionaalselt seotud ja 2015. aastal, siis kureerib oma elu esimese näituse Tiit Ojasooteater, NO99 direktor ja lavastaja. Kuigi pole veel selge, et kinnistu piirid tegeleb EKKM edasi laienemise arenemisplaanidega peaks toimuma kahes etapis. Kõigepealt on kavas renoveerida praegune hoone aasta ringi tegutsemiskõlblikuks ja teha korda hoovia kõrvalhooned. Teises etapis on kavas juurdeehitus koos 400 ruutmeetrise näitusepinnaga. Ja ilmast, räägib sünoptik. Taimi, paljak, tere õhtust. Tere õhtust. Homseks tõmbub karge kõrgrõhkkond enam Venemaa kohale, lõuna poolt, pressib Läänemere äärde väike madalrõhulohk toob kaasa niiskust ja paksemaid pilvi. Eelolev öö hakul pilvisus tiheneb, pärast keskööd hakkab Eesti lõuna ja edelaservas lund saartel ka lörtsi sadama. Esialgu on sadu nõrk, hommikul muutub tihedamaks ja laieneb edasi. Põhja-kirde suunas. Sajab põhiliselt lund ja lörtsi, rannikualadel ka vihma. Keskpäeval on sadusid juba suuremal osal Eestist. Paid Peipsi äärde ja Ida-Virumaale jõuab sadu alles vastu õhtut. Kogu päeva jooksul on sadu tihedam Eesti läänepoolses osas, kus võib õhtuks maha tulla kolme kuni viie sentimeetri paksune lumekiht. Jäiteoht on aga kõikjal suur. Puhub idakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur tuul on öösel miinus kahest miinus kaheksani saartel miinus kolmest pluss kahe kraadini. Päeval mandril nullist miinus neljani, saartel miinus kahest pluss kahe kraadini. Laupäevaks tekib Läänemerele väike madalrõhkkond ja selle servas sajab Eestis öösel lund ja lörtsi, saartel ka vihma. Seejuures tihedam on sadu Eesti idapoolses osas. Päeval madalrõhkkond dubsadusid hõredamalt ja need on enamasti nõrgad. Jäiteoht püsib. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus neljast pluss üheni saartel kuni pluss kolme kraadini päeval miinus ühest pluss kolme kraadini. Pühapäeval tõusevad õhurõhu foonil saju võimalus väiksem. Libeduse oht aga püsib, sest õhutemperatuur on öösel nullist miinus viieni, rannikul pluss poolel päeval aga null kraadi ümbruses. Spordiuudised võtab kokku Joosep Susi. Esimest korda mänguks Jordaania ka koondisekutse saanud Nõmme Kalju jalgpallimeeskonna 18 aastane kaitsja Henrik Pürg pikendas klubiga lepingut kolme aasta võrra. Tegemist on esimese Nõmme Kalju enda kasvandikuga, kes on jõudnud klubiga profilepinguni. Jalgpallikoondise viimaste aastate kindlal esiväravavahil. Sergei Pareiko seisab karjääri seisukohalt ülioluline talvepuhkus. Nimelt peab peagi 38 aastaseks saav Pareiko leidma endale kiiremas korras uue koduklubi. Nagu lõppenud koondise kohtumistes näha võis, eelistatakse tähtsamateks mängudeks juba pidevalt mänguaega saavad nooremat kolleegi Mihkel Aksalu. Pareiko keeldus Venemaal Nižni Novgorodis palgakärpest ja saadeti koos paljude meeskonnakaaslastega duubelmeeskonda treenima. 62 korda rahvuskoondist esindanud Sergei Pareiko. Minu poolt on selge, kus ma olen mänginud, sealt hakkavad otsima inimest, kes mulle Aid tootlus on Poola, Venemaa, võib-olla Kasahstan ka, et nagu selles suunas ma mõtlen, midagi tuleb välja. Tallinna Selveri võrkpallimeeskond kohtub täna Euroopa tugevuselt teise eurosarja Tsevkop avaringi korduskohtumises kodus valitseva Soome meistri Valepaga. Avamängu kaotanud Selver vajab edasipääsuks korduskohtumises kolm, null või kolm, üks võitu ja seejärel tuleb soomlastest üle olla ka kuldses geimis. Teise tulemuse korral jätkab Selver mänge aste madalamal Challenge karikasarjas. Peatreener Rainer Vassiljev. Ma arvan, et ega Soome, Soome võrkpalli üldse viimasel ajal on väga-väga edukas olnud siin ja tegelikult ka ju meie vastastel mängib vastaste ridades mängib üks Soome koondise tugitalasid, kes siin men turniiril septembris minu seisukohast näitas kõige stabiilsemat mängu üldse Soome koondises. Et Olli, Gunnari ta nimi ja ma arvan, et juba tema tema vastu mängimine miks mitte ka teda vaadata mängimas, et see võiks olla üks üks põhjus veel, miks tulla saali näiteks? Kohtumine algab kell kaheksa tondiraba hallis. Neljakordne vormel üks sarja maailmameister sakslane Sebastian Vettel sõlmis lepingu Ferrari meeskonnaga. Seni kõik tiitlid Red Bullis võitnud Vettel sõlmis Ferrariga kolmeaastase lepingu ja hakkab teenima väidetavalt 63 miljonit eurot aastas, mis teeb temast ka kõrgeima palgaga sportlase. Vettel asendab tiimis hispaanlast Fernando Alonsot. Sakslase kõrval jätkab sõitmist 2007. aasta maailmameister soomlane Kimi Räikkönen. Male maailmameistrivõistluste tiitlimatšis Sotšis leppisid valitsev maailmameister Magnus Carlsen ja väljakutsuja viskanathana Naan tänavuse MM-i kõige lühemas partiis viiki üheksa. Partii järel juhib kaalutsen viis. Neli, kokku mängitakse 12 partiid. Kuulsite Päevakaja number 19562. Mina olen toimetaja Mari Rebane ja soovin rahulikku neljapäeva õhtut.