Siin vikerraadiosaatega lastetuba, jätkabreetmade. Täna sõbrad kuulajad on meie lapsepõlve radadel see inimene, kelle kohta on öeldud, et ta on Eesti vaimuelu suur mõjutaja. Temast kõneldes ja tema võta arvamusi arvestades on öeldud inimese väärtuse ja elu mõtte määrab ta suhe oma kultuuri ja vaimumaailma tervikuna. Ta ise on öelnud nõnda, mul on lapsest saati olnud tahe näha maailma laiema tervikuna. Rein raud. Täna oleme siis teie lastetoas. Kas esimene tuba, teie lapsepõlvekodu, see oli juba Kirjanike majas või ei olnud veel? Ei, tegelikult, kuni 10 aastasena elasin Sakala tänaval ühes vanas eestiaegses majas, kus oli see korter, oli küllalt suur, aga meil oli seal kaks tuba, seal oli siis veel kaks tuba, kõrs, kummaski üks perekond ja siis köök oli kõigil ühine, nii et selline omaaegne ühiskorter. Mina elasin seal nagu ühes toas enam-vähem ja isa ja ema elasid ja tegid oma tööd teises ja talvel seal ka ema poolt, vanaema elas meie juures üsna tihti, nii et tema elas siis koos minuga, seal seal ühes toas, mulle tundus, et need toodelt kaunis suured lõhnast praegu neid näeks, tõenäoliselt siis nad näeksid veidi väiksemad välja. Kas seal sellist ühiskorterimeeleolu ka oli? Jah, kõik ma nagu ei mäleta, nagu ei pannud tähele, tähendab mulle üldiselt tundus, et kõik oli nagu niisugune, suhteliselt sõbralik, aga see ei pruukinud tingimata niimoodi olla üksvahe ühes nendest tubadest ega tahes elas üks perekond, kellel oli ka laps, nii et selle minust mõned aastad noorem poiss, kellega käisime kah läbi ja mängisime seal niimoodi, aga. Teisi kirjanikke või tuntud inimesi selles korteris ei ela. Ei, see korter oli vist küll olnud enne meedia ühe kirjaniku oma, kes just oli siis kolinud sellesse Harju tänaval Kirjanike majja, mis siis ehitati, aga need meie kolisime nagu nendesse tubadesse, mis temalt vabanesid. Kas rendiõde nemad juba olid Harju tänavalapsed? Ei, Mihkel kasvas ka esimesed paar aastat seal Sakala tänaval, aga siis, kui õde sündis, tähendab siis need kaks tuba nagu viiele inimesele ilmselgelt liiga väheseks need siis me kolisime sinna Harju tänaval. Milline on teil esimene mälestus iseendast? Ma arvan, et see võis olla mu kolme aastane sünnipäev. Mäletan, tähendab seda niisugust pidulikku meeleolu ja sündmust ja kuidas ma sain kingitusena sain ühe niisuguse poisslapse nukku, kellele ma panin nimeks Juku. Võib-olla see ei olnud minu pandud nimi, aga, aga see on üks varasemaid, igatahes. No see oli päris huvitav kingitus poisile, seda enam, et väga paljud poisid on just nukkudest üsnagi huvitatud, aga sageli neile nukku ei kingita. Ma ei tea, kas ma andsin nagu ise kuidagiviisi märku sellest, et mulle võiks nuku kinkida. Pigem see võis olla tingitud ka tolleaegsest olukorrast kaubandusvõrgus. Et see niisugune suhteliselt meeldiv mänguasi sattus vanematele ette. Kas oli siis mingisugune selline suhe nendesse mänguasjadesse, et tegemist ei olnud sellise väga militaarse poisiga mängupüstol ja kindlasti autod traktorid, et võis olla midagi muud ka? Tegelikult mulle meeldis kõige rohkem klotsidega mängida. Meil olid niisugused head omaaegsed tugevat puust klotsid ja sellised, millest sai nagu ise välja mõelda ja ehitada. Ja võiks küll niimoodi tundide kaupa võtta, tähendab mingisuguste linnade ja majade ja, ja struktuuride püstipanek. Kunagi vist nagu kõik poisid, ma ka mingisuguses faasis tahtnud autojuhiks saada. Relvadest Mulle meeldisid ka vist rohkem sellised keskaegset niisugused muinasjuttudest tuttavat tähendab mitte praegusaegse tehnikavõimelised saavutused. Niisugune Robinho tyhi pubis Jah, tähendab Robin Hood vist ei olnud meile küll eriti tuttav tegelane, siis, aga grimmi muinasjuttude tegelased näiteks käisid pigem mõõkadega vibudega ümber. Milline see õu oli, see oli niisugune tüüpiline kesklinna hoov, kõrged majad ümberringi. Jah, tähendab, see oli selline läbi käituv haav, aga tegelikult seal käis ka nagu ümberkaudsete majade lapsi. Seal lähedal oli küllalt palju niimoodi, et selline mänguseltskond oli seal olemas. Aga me tegelikult ei olnud niisugune eriti väljas käia, laps selles mõttes, et mulle meeldis rohkem omaette üksinda toas nikerdada. Jaa, jaa, mõtlesin küllalt vara lugema ka need nagu raamatud olid. Nii et tuli ikka välja sundida. Välja tuli natuke sundida jah. Ja siis, kui oli ärakolimine sealt Kirjanike majja siis oli taas täiesti südalinnas elamine ja õu jällegi ümberringi kõrgete kivimüüridega ümbritsetud. Aga seltskond seal õues oli. No see oli juba midagi muud, jah, tähendab kõige parem sõber sõnast majast oli Indrek Tarand ja tema noorem vend Kaarel kah lõi nendes mängudes kaasa nende trepiga ja sellest siis veel Eerik Kross ja Märten Kross. Küllalt tihti kuulus sellesse seltskonda. Ja Mihkel muidugi ka juba kasvas ajapikku, nii et mingil hetkel liitus Karl Martin Sinijärv, tähendab, see õueseltskond oli juba nagu midagi hoopis muud ja seal olid need mängud, mis me mängisime, märksa niuksed fantaasiarikkamad ja teinekord võis lihtsalt istuda õues juttu ajada, tähendab see, mis seal Sakala tänava hoovil kuidagi kõne alla ei tulnud. Te olite ka üksjagu suuremaks kasvanud. Noh, jah, kolisin siis oli vist 10 aastane, et seal nagu veel esimesed paar aastat, sest nagunii väga suurt vahet ei olnud. No kuidas on olla kirjanike laps ja lisaks veel lastekirjanikke laps, see on natukene teistmoodi, sest et need raamatut, mida isa või ema kirjutas, et need olid kirjutatud just nagu endale. Nojah, tähendab mul võrdlusmoment puudub mõistagi, tähendab minu arvates oli päris mõnus olla lastekirjanikke laps. Seda enam, et isa näiteks mul armastas kirjutada niimoodi, et kui ta sai mõne peatüki niisuguse osa valmis, sest ta luges seda õhtuti perekonnale, et seda võiks arutada, tähendab, sest mõnikord isegi nagu tahtis, et keegi ütleks, et kuidas oli, et nagu ka midagi kriitilist, võib-olla öeldakse mõnda asja, äkki kuskil peaks midagi teisiti olema, midagi taolist ja neid niisugusi arutelusid ma mäletan väga niisuguse meeldiva tegevuse. Isa ei olnud kriitika suhtes tundlik. No eks nagu me kõik tähendab, kellelegi ei meeldi, kui midagi teravalt öeldakse, aga kui on niisugune arutelu pereringis, siis saab sellest väga hästi aru, et kui midagi kriitilist öeldakse, sest see on ikka armastusega, tähendab, et seal on niisugune. Ja ega seal nagu eriti tihti ei olnud ka põhjust midagi drastilist öelda, et selle lõhkemine. Tal on näiteks mõnikord oli nii, et isa ütles, et näed, siin näiteks puudub mingisugune fraas on mingisugune asi ja siis kellelgi torkas pähe, tähendab midagi, mis ta oli kuulnud, et mitte, et siis oleks seda ära kasutanud väidet siis tal nagu endal hakkas mõte jooksma, ta oli niisugune hästi kiire, terav. Ta tahtis oma, need ütleme seal lihvida, kõik on niimoodi, et nad nagu tõesti alati töötaksid, aga mõnikord kui mul näiteks õnnestus kuskil väikse lapsena tähendab mõnda niisugust fraasi mäletada, mis talle meeldis, siis ma olen väga uhke selle üle, et siis on nagu mingi minu killukene seal raamatus sees näiteks, mäletad, kuskil kunagi mingi postkontori seina pealt jäänud meelde ning eriti totter plakat sildiga ajaleht annab tiivad ja siis mingisugusel hetkel nagu selle selle fraasi ütlesin küll ma isegi ei mäleta täpselt, mis episood Sisases kirjutades, et vohh just täpselt see läheb sinna kohta, tähendab sest ta kasutas selle ära, siis saab pärast, kui see raamat ilmus, on väga rõõmus, et sa oled minu killukiga sees. Aga ema oli ju oma arvamustega professionaal, aga lapsed olid pigem siis need lugejat ja isal oli väga hea vaadata, et mis last naerutab ja mis tundub talle põnev olevat. Nojah, tähendab tegelikult harjusime ära ka selle niisuguse huumori ja suhtlusstiiliga, mis tal oli ja noh, see on ka nagu perekonnas edasi läinutest. Kas ema ka oma lugusid ette luges? Ei, tema jälle vastupidi, tähendab tahtis, et kõik oleks nagu valmis, et oleks tõrvik, et keegi kallutaks teda kõrvale õigelt rajalt, enne, kui tehas on valmis, aga siis ta muidugi tahtis, et loetakse siis ka nagu kommenteeritakse, öeldakse arvamust selle kohta. Nii et lugemise oskus endal tuli hästi varakult kohe päris pisikese poisina vä? Ja ausalt öeldes ma seda eriti ei mäletagi, ma lugeda ei osanud, tähendab ta pidi kindlasti olema, aga lasteaias igatahes kuskil keskmises rühmas küll juba oskasin lugeda, vanemas Lõhmus oli isegi nii, et kasvatajad kui nüüd Noh, meil oli küll üsna hästi kirjandus, tähendab, olid ka veel lisaks sellele kõigele, mis siis ilmus, tähendab ka veel igasuguseid eestiaegsed, targad tähed ja looduse kuldraamatut ja nii edasi, mis siis vastavalt vanuseklassile said kõik läbi võetud. Päris niisugust lemmikraamatut ka oli. Õrnas lapsepõlves. Jah, mitmeid tähendab selliseid, mida ma ikka nagu üle ja üle lugesin. Lindgreni kahtlemata tähendab. Mulle meeldis hästi selles mõttes haige olla, et siis sai ronida voodisse panna üks, viis, kuus lemmikraamatut niimoodi tooli peale, siis juua mingit moosiga, teed ja jälle otsast peale kõik üle lugeda, tähendab, mis meeldis. Kas isa-ema raamatutest ka mõni lemmikraamatute hulka kuulus? Ikka tähendab, ma lugesin need ju kõik niimoodi korduvalt üle ja nii edasi, aga noh, need olid nagu, nagu niisugune iseenesestmõistetavalt perekonnaelu osa. Enne veel, kui läheme oma jutuga raamatute teemal edasi ja tulevad need ise kirjutatud lood juba ja siiski tahaks natukene teada veel, et kuidas siis vennaga ka need mängud olid ja, ja õe trips tuli hiljem juurde ja lapsed omavahel. Ühesõnaga, meil on vanusevahet seitse aastat nii et just nagu peaaegu kunagi ei olnud nagu otseselt selles samas niisuguses mängu klassis või et mida oleks needsamad mängud just niimoodi eriliselt huvitanud. Aga eks ma muidugi sundisin teda nagu jõudumööda kaasa mängima nendes oma mängudes, mis mulle sel hetkel rohkem huvi pakkus, aga, aga Mihkel, Piret muidugi, nende vanusevahe on kaks aastat, sest nemad nagu kasvasid edaspidi juba nagu koos ja siis nendel olid oma oma mängud juba nagu palju selgemalt tühised. Ühes peres kasvanud lapsed on valinud kõik siiski oma maailma ja oma rea ja need mihkel muusika vallas ja Piret kujutava kunsti. Et kuidasmoodi kõik need harud teie kodus niisuguses koduses lapsepõlve maailmas tundantsid. Isa näiteks mängis väga hästi viiulit ja kunagi noores põlves tallele võtta isegi nagu täitsa dilemma olnud, et kas nagu pühendada ennast muusikale või oli ta niisugune kirjanduslik sõnaline elulaad tegelikult oli väga hea, et ta otsustas just nimelt kirjanduse kasuks, vähemasti mulle tundub, millest otseselt kodus ju kujutavad kunstniku perekonnaliikmete hulgas ei olnud küll, aga alati, kui kellelgi vanematest oli raamat ilmumas, siis tulid kunstnikud nagu koju ja näitasid oma pilte näiteks Edgar Valteri. Ja see oli juba lapsepõlves teil tunda ka, et ühtlast huvitas just nimelt üks maailma teist natukene, teine. No mina näiteks muusikalisest kuulmisest paraku ilma jäänud selles mõttes, et ma küll kuulan hea meelega muusikat, aga ise järele teha teda kuidagiviisi ei suuda. Samas mihklil oli juba päris päris beebipõlvest peale, oli nagu selge, et muusika on miski, mis tema olemusse kuidagiviisi kuulub, niisugune kalduvus ennast rütmiliselt liigutada. Ja niisugune sisemine rütmitunne tähendab Kuidas vanaisa ja vanaemaga lood olid? Ana isa Mart raud. Kas temaga oli lapsepõlves osaleb? Nojah, vanaisal oli tegelikult teine perekond, aga me käisime tema juures ikka regulaarselt külas mitu korda aastas vähemasti vaarika tänaval nad elasid, siis mäletan, et meil oli hästi suur koer, mida natuke kartsin. Isa Pealt seal ka niisama malet mängimas või midagi jootis mind vahest kaasa siis millesti klaveri peal klimmerdada, mis käis muidugi kõikidele teistele väga närvidele, sellepärast et ma ei osanud selle klaveriga või õieti midagi peale hakata. Ja muidugi käis vanaisa juba vahest meie pool mind vaatamas, aga vanaemaga ma mõtlen siis ema poolt vanaemaga, sest isa poolt, vanaema, ma ei mäleta saabult vanaemaga olid meil väga soojad suhted, sellepärast nagu ma ütlesin, ka ta elas talviti meie juures ja kui vanematel oli muud tegemist nagu vanematel ikka, on siis nagu üsna tihti. Olin vanaema hoole all ja tema rääkis mulle igasuguseid lugusid ja mängis minuga, hoolitses mu eest igatepidi. Et tema oli selline vanaema Helgi lahke Nii, aga nüüd, siis tuleb minul meelde üks hetk. Ma olin siis lasteraadio lastekirjandussaadete toimetaja ja mul oli selline saatesari, kus käisid laps, kirjanikud, nimelt kesise raamatuid, kirjutasid ja koolipoiss Rein raud Tallinna seitsmenda keskkoolipoiss oli üks nendest. Jah, oli jah vist niisugune episood, tegelikult mäletan küll, seda kirjutasin muidugi raamatuid vahetpidamata tähendab ohustades isegi nagu mõnevõrra perekonna paberi reserve sugugi piiramatult ja lihtsalt see, et vanemad kirjutasid raamatuid siis noh, ega lõpsu mingisuguses siis aimab oma vanemaid järele, mõned nendest olid siis tõesti päris pikad ja ma usun, et see raamat, millest on jutt, oli arvatavasti ajalooline seiklused venelasest nuptec aastat. Ja, ja selle peategelane oli, oli mingi hästi romantiline eroiline kangelane minu meelest ta võitles oma pahakuninga vastu, tähendab selleks, et oma rahvast vabastada mingisuguse suguse rõhumise alt ja siis oli tal seal ka seltsilisi ja vaenlase, sellest oli isegi mitu versiooni sellest loost kus mu klassivend tegi illustratsioone sinna juurde. Siin edasi ja kõikvõimalike väga selliseid roilisi maagilise situatsioone, mis muidugi lõppesid sellega peategelase traagilise hukuga, tähendab, siis hakkas juba see faas tähendab kus kõike pea õnnelikult tema, aga üldiselt oli tegemist sellise hästi vägeva supertegelasega. Oma vanematele oli nagu väga-väga suur tükk tegemist. Et mulle ära selgitada, et seda siiski ei saa välja anda, tähendab päris raamatuna kuskil kirjastuses. Kaupluselettidelt leida võis ja tikk tuleb kuidagiviisi niimoodi tagasi, praegu minu poeg kirjutab ka sellist, temal on küll rohkem siukene ulmelise alatooniga, mitte ajalooline kui võrdne-sugune, küll sellises, ütleme keskaegse fantasy õhustikus kulgev, aga kus võlujõududel on nagu oluliselt suurem osa. Minu lugu oli sihuke suhteliselt realistlik, et kõik, mis, mis toimus ja ikka enam-vähem gravitatsiooniseaduse piiridesse, aga ajaloos on küll nagu rohkem võimalik ja ja see on ka hästi pikk ja põhjalik. Ja, ja võib-olla sellel tänapäeva lapsel siis on need mõjutused jällegi need nendest kuulsatest ulmelistest lugudest, nii nagu see Harry Potter või siis need võlutud sõrmused, mis on ju täis üleloomulikke loitsimisi ja võlumisi ja maagiat. Ja ma arvan jah, et tol kiin Pratchett, selle Aarne ja seal võib olla niisugused põhilised mõjutajad, aga, aga see lugu siiski näib ise olevat nagu suhteliselt originaalse koega ja ja tema lugu ongi just niimoodi, et ta ise kasvab ja suhtub oma töösse väga kriitiliselt ja teeb seda kogu aeg ümber, nii et vastavalt sellele, kuidas aeg edasi läheb, muutub ka see lugu. Kust sai alguse see hiiglaslik, ma ütleksin, lausa huvi keelte vastu. Tegelikult mulle vanematele olid kodus ostetud siis niisuguseid keele õpikut, nagu sel ajal olemas olid ja ma mäletan, et isa ja ema üksvahe käisid kumbki siis üks inglise, saksa, tähendab siis isa, kes saksa ema käis inglise keele kursustele, et mitte ära unustada, mida nad ülikooli ajal olid õppinud ja ma mäletan, mingi teataval lummusega vaatasin, oli üks soome keele õpik. Oli kirjutatud, et nüüd te teate juba nii ja nii mitu soomekeelset sõna ja nii edasi see lõppes 2510 soomekeelse sõnaga. See peab ikka tark inimene olema, kes kõik endale selgeks saab, need nagu keele õpikut tegelikult meeldis mulle väga aga ühel hetkel Oli näha, Me elasime siis juba Harju tänaval, vanemad lihtsalt tüdinesid ära sellest, et ta mulle seletama tähendab, mida seal, mis seal toimub, sealt võtta siis soome keele õpik, õpi selgeks, tähendab, mis seal siis ikka nii väga on, tähendab, et saad ise aru ja ma käisin neljandas klassis võttis mul umbes pool aastat see õpik läbi võtta ja ja ma olin nagu kuidagi väga uhke enese üle, siis see keele õppimine oli muutunud kuidagi niisuguseks nagu meeldivaks tegevuseks, mida võis aeg-ajalt harrastada. Siis mõtlesin, et võiks järgmiseks rootsi keelt õppida, sellepärast Lindgreni raamatud olid siis nagu veel jätkuvalt aktuaalsed mulle ja sugugi mitte kõiki neist ei olnud eesti keelde siis tõlgitud. Ja siis keegi soome tuttavatest muretses mulle rootsi keele õpikut, see mul võttis üks ligi poolteist aastat aega sellest pane, kellest suurem osa enam-vähem praegu ära unustanud, tähendab passiivselt mul ei ole küll rootsi keelega nagu suuremat probleemi, aga ise rääkida nüüd nagu enam nii julgelt ei taha. Ja siis isa, mul innustus ka sellest otseselt ma kogu aeg õpin keele mõttes, et ta peaks siiski seda saksa keelt, mida ta kunagi hästi oskas üritama elustada ja hankis endale sellised saksa keele õpikud ja siis seal oli selline võti harjutuste võti, kust jälgida, tähendab, kas ta teeb neid õigesti ja hästi palju harjutusi oli, sest aeg-ajalt palus, et ma võtaks võtme jälgiks, tähendab kas ta ütleb õigesti ja kui ei, siis ma ütleks, et siin on viga ja nii edasi siis koolis ma olin inglise keelt õppinud ja seda rootsi keelt siis ka nagu tähendab mulle nagu tundus, kuidagi väga arusaadav, kõik see saksakeelne mõtiskle, mõtlesin aeg-ajalt küsima ta käest, et mida see või teine sõna tähendab, sest mõnevõrra rabatud, et kas ma saan siis sellest aru, tähendab, mis sa. Muidugi, ma saan sellest aru, tähendab, et see on nagu see on rootsi keele moodi inglise keele moodi üldise loogika järgi, kui juba üht-teist paika ja siis me hakkasime seda saksa keelt nagu koos tema tähendab nii, paar korda nädalas istusime maha, tegime neid harjutusi kordamööda ja nii edasi ja siis, kui mul see saksa keel oli ka juba mingis teatavas konditsioonis, siis hakkas nagu selline tõeline hasart peale tähendab idasakslastele oli välja antud mingi selline seeria, selliseid lihtsaid keele õpikuid itaalia ja prantsuse, hispaania ja mis neil seal kõik olid, taskuraha kulus mul enamasti siis juba Tallinnas Mündi tänava antikvariaadis ära. Siis ma tõin endale sealt neid keeleõpikuid, mõned olid veel plaatidega ka ja siis õppisin kaks nädalat itaalia keelt ja seal jälle umbes niisugune tuhandesõnaline sõnavara ja lapsel hakkab üldiselt hästi külge, eks. Tähendab, ja keegi ei olnud mulle veel nagu seletanud ka, et keele õppimine on tegelikult hästi raske töö ja nii edasi. Täitsa mulle tundub, et kõik, kes on palju lihtsam pida nagu ühe hoobiga kiiresti niimoodi, et saab kuidagi juhise süstemaatiliselt sellest asjast pildi selle kätte tähendab itaalia keelt õppisin, siis õppisin iga päev, ütleme üks kaks tundi ja kahe nädala jooksul iga päev võib-olla ütleme, kuni 60 kuni 100 uut sõna sinna juurde. Kahe nädalaga tuli just umbes niisugune portset suhteliselt. Väga kasu sellepärast et kõikide nende keelte elustamine võib või kasutamine ei ole üldse nii keeruline, kui oleks siis kui peaks nüüd hakkama nagu nullist peale. Ja noh, muidugi see hasart kas siis nagu levima ja laienema, tähendab siis tekkisid kõikvõimalikud idakeeled ja muud asjadel, tähendab sihuke see keelte loogika iseenesest tundubki niisugune asi, et kui see kuidagiviisi pihta hakata saama tähendab, siis on nagu nende uutega, ahah, siin keeles käib see asi sedamoodi. Ahah, see käib siin sedamoodi, tähendab et need struktuurid toimuvad kuidagi nagu hästi loogiliselt ja ilma nagu mingeid reegleid õppimata hirmsasti nagu ajusid väänama. Kas see vastab tõele, et keskkooli poiss Rein oskas 15 keelt? No umbes nii vist jah, vist natuke rohkem ka olla, tähendab, noh mingil hetkel mõtlesin, et peaks olema nagu vanuseaastate kohta ikka vähemalt üks keel ülikooli ajal, see hakkas ära langema, sellepärast. Esiteks, kuna ma siis tegelesin jaapani keelega, see võttis ikka oluliselt rohkem nagu energiat ja ressurssi. Ja üldse tähendab, see ülikoolis käimine oli, oli juba naguniisugune keerulisem asi, aga aga umbes nii see võis olla. Jah, tähendab kiired ise võisid mõnevõrra varieeruda, õppisin midagi juurde, midagi unustasin ära, sammas. Ja see on väga kurb, et keeled ei ole selline, nii nagu ujumine või jalgrattasõit või uisutamine, et et ei tegele kümneid aastaid, aga, aga ära ka ei unusta. Ei noh, mul need sellest nii väga kahju ka ei ole, selles mõttes, et näiteks suahiili keelt on kunagi õppinud, aga Te ei mäleta, sest peaaegu mitte midagi. Aga ma kujutan ette, et kui nagu mingil põhjusel peaks tekkima vajadus, tähendab, et näiteks ütleme, sõita Tansaanias või midagi muud taolist, siis arvatavasti tähendab oleks suhteliselt lihtne seda taastada, tähendab, see ei võtaks lastelt väga palju aega. Mõnede keeltega ongi olnud niimoodi, et aastaid ei ole kasutanud, aga näiteks paar aastat tagasi sõitsin esimest korda elus Itaaliasse, tähendab, kuigi ma olen mingi 10 aastat tagasi ikka veel noh, ütleme mingil määral tantete Petrorkat natuke tõlkinud ja nii edasi, aga siis selles itaalia keele kõnelemine seda ma ei olnud kunagi nagu oluliselt praktikas. Ja kuna lapsepõlves Rein raudtee ise tegi keeli konstrueeris nii-öelda uusi keeli, siis ma arvan, et siin oli leiutatud enda jaoks mingi võti kuidasmoodi, nii uusi kui ka vanu, tõesti just nagu nendest klotsidest saab kokku panna ja laduda. Jah, kuigi ma olen kuulnud, tähendab, ma ei tea, kas see on tõsi või ei, aga kunagi olevat Tallinnas hullumajas olnud mingi mees, kes oli ise välja mõelnud noh, paarkümmend kunstkeelt ning valdas neid kõiki vabalt ning suutis ühest teise ilma oluliste probleemideta tõlkida, tähendab need, sellega on parem siiski teatud piirid. Kuidasmoodi endale tundub, kui nüüd prooviks meie saate lõpus väikse kokkuvõtte teha, et mis on see kõige olulisem, mis lapsepõlvest lastetoast on kaasa võtta olnud just niisugust, kõige olulisemana. No vot, kui ma lähen nagu hiljem vaadanud niisugust tõesti inimeste elu ja, ja võrrelnud oma mälestusi teiste inimeste omadega, sest mulle tundub, et see on see perekondlikku kokkukuuluvuse tunne tähendab see, et isegi kui kõik üksjagu vastastikku respekteerida teevad seda, et kõikidel on mingi oma töö või oma asi, mida nad tahavad teha, tähendab et siiski on olemas ka mingi niisugune võimeline ühisruum kuhugi aeg-ajalt kokku tulla ja üksteisega seal rääkida või suhelda. Ja see, et üksteisele lähedaste inimeste vahel on ka niisugune noh, ütleme kriitika või noh, aus väljaütlemine, võimalik, tähendab, et see sõprade käest midagi sellist kuuldes sellest, nagu pigem abi kujutaks seda pahaks panema ja see on tähtis asi, sest see on niisugune asi, mida nagu kuskilt juurde õppida hiljem mujalt saada ei olegi võimalik. Oma lapsepõlvest jutustas Rein raud, temaga ajas juttu Reet Made.