Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kirjanikul Steveempess pildil on meie ajastule sobilikke õpetus. See kõlab umbes nii. Keegi ei taha lugeda sinu asja. Viimane sõna, Jaan Tamm saarlikult ropp, jõulisem, aga mõte on enamuses edasi antud. Ja seda sinu asja ei taha lugeda ei sinu koer ega isegi mitte sinu ema. Nad ei hooli sinu ühevaatelisest etendusest ega ka sinu Facebooki lehest. Põhjus pole mitte selles, et keegi on õel või julm. Neil lihtsalt pole aega. Aeg on tõesti muutunud kalliks vasta kirjastatakse maailmas lugematu hulk raamatuid. Pelgalt Ühendriikides valmib kuni miljon uut raamatut. Enamuste, ehkki valgust näinud raamatute saatuseks on jääda lugemata. Kui müüginumbrid ületavad 250 ühikut aastas, võib juba öelda, et raamatut müüdi rohkem kui keskmiselt. Kogu mõttelise elutsükli jooksul müüakse keskmiselt raamatust küll 3000. Et aga noh, see periood võib olla ajaliselt väga pikk. 600-st turule ilmuvatest raamatutest kaks kolmandikku on isekirjastatud raamatuke, seal on vähem kui üheprotsendiline tõenäosus jõuda mõne poeriiulile kuna sama koha eest võistlevad ja võitlevad sajad teised värsked raamatud. Järelikult ei tasu. Natuke kirjutamine, ent tavaliselt ära vähemalt mitte igapäevase leiva andjana suurele enamusele. Mõistetav on siis ka, miks on raamatute kirjastamise üldmaht langustrendis? Võiks arvata, et digitaalne ajastu hoitakse raamatute levikule kaasa. Ja osaliselt on see tõesti nii, aga teisalt ei too ju digitaalne ajastu kellelegi. Juurde aega, pigem vastupidi ja inimesed leiavadki üha vähem aega lugemisele, mistõttu loob modern aeg paradoksi suurest valikust, mida keegi ei suuda tarbida. Ometi inimesed loevad midagi, kuidas siis õnnestub mõnel valitud tekstil saada defitsiit, see tähelepanu osaliseks? Oma osa on siin kindlasti õnnel. Üle pooltel lugemisse võetud raamatutest jäävad aga enneaegse lugemise isu otsasaamise tõttu tagumised lehed lahtimurdmatu. Järelikult ei olnud sisu nii huvitav, et oleks lugemise energiakulu õigustanud. Aga on ka päriselt häid raamatuid. Ja halb õnn jätab neistki lugemispimedusse. Algoritmide ja filtrite ajastule omaselt otsitakse ka selles valdkonnas optimeerimise võimalusi. Üheks selliseks. Allutada välja antud raamatut põhjalikule analüüsile eesmärgiga selgitada välja kõige lugemisväärilisemad. Ellenuridel Tartu kolledžist mõtles välja skeemi raamatute heinakuhjast parimate nõela kandidaatide leidmiseks. Raamatu soovituste algoritm lähtub kahest. Baasist üks on Pennsylvania Ülikooli koopiaõiguste alt vabanenud umbes miljoni raamatu elektrooniline kogu. Ja teine on Vikipeedia. Sellest viimasest ehk avalikus teabekogus sorteerida välja kõik inglisekeelsed kirjanikud. Tõenäoliselt on iga vähemalt kulutatud tinti Märt sulesepp seal ka kirjas. Delli loodud tarkvara uurib sissiga kirjaniku kohta kirja pandud muuhulgas kui pikk oli temast kirjutatud artikkel, kui vana. Kui tihti seda loetakse, millal tehti viimane sisu, muudatus ja nii edasi. Ja seejärel Püüab masin leida seose artikli kvaliteedi tunnuste ning kirjaniku loomingu saadavuse vahel. Ja selle analüüsi tulemusel sündis ilma koope tasudeta ehk tasuta loetavatena. Kui miljon inglisekeelset kirjandust hindamissüsteem põhimõtteliselt polnud suureks tööks vaja moodustada mitte ühtegi. Komisjoni ega vaielda ning solvuda ühelgi eksperdil. Tänu Vikipeedia sisule võib raamatute headust. Mõõda tarkvara eristada ka ajastu jaoks olulisi teemasid ning oskab anda igale aastale raamatute soovitusliku edetabeli koha juba olemasolevate erinevate 100-ni dekaadi, riigi, kirjastuse või muu tunnuse põhjal koostatud edetabelitega võrreldes suudise või algoritm praktiliselt kõik olulised teosed esile tuua. Ja samuti oskas masin näidata, kui mõni väärt teos on jäänud. Oodatud tähelepanuta, sest koostavad edetabelid kõigest inimesed, segamini olemas miljoni inglisekeelse raamatu unikaalne soovitus. Kusjuures kõik raamatud, nagu öeldud, on tasuta. Ja see nimekiri uueneb jätkuvalt vastavalt uute raamatute vabanemisele copy õiguste alt. Kuid kõigest sellest hoolimata on vist ikkagi eesti Mempraspildil kurvalt õigus. Sinu koer ega ema ei taha lugeda kõige paremat raamatut sest tal pole lihtsalt aega.