Vikerraadiotüüblid. Tere hea vikerraadio kuulaja ja tere kuulama rahvateenrite saadet, mis võtab siis lõppeva nädala sündmused kokku ja püüab kaardistada seda meie tänast Eesti elu ning täna on siin rahvateenrite stuudios kohad sisse võtnud Külli-Riin Tigasson, Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht Mikk Salu, Eesti Ekspressi ajakirjanik ja Lauri Hussar vikerraadiost ning täna peame ütlema, Meil on jäänud riigikogu, valimisteni on juba vähem kui 100 päeva ja see kajastub meie tänavapildis prügikastidel võime siis niimoodi otse öelda, aga, aga kajastab loomulikult ka meie meedias nii reklaamide kui ka reklaaminud reklaamide käsitluste näol ja ja võime öelda, et valimiste eelkampaaniad on käima läinud ja ja kui ma siin enne saadet mõtlesin, et kuidas need meie valimisreklaamid on arenenud, et siis kuni 2003. aastani olid, olid sellised üsna üsna lihtsa tere, peaasjalikult erakonda ja kandidaate tutvustavad reklaamid, väga palju vastandumist ja konkurentide mahategemist nendes ei olnud, aga 2003.-st aastast alates toimus mingi muutus valimisreklaamides ja valimisreklaamid läksid väga selgelt halvustavaks. Ja seda reklaami tegevat erakonda või kandidaati upitavaks. Mäletame linnukeste tegemist või seda, kuidas kuidas alustati halvustati konkurendi valimislubadust, kui tuli Eesti jõuluvana ja võttis lapsel kingid käest ja, ja nii edasi. Et noh, me oleme näinud nüüd selles protsessis ka seda, et kuidas, kuidas on, on avaliku ressursi ärakasutamine selgelt kampaania elemendiks saanud ja noh, siin on selgelt ületamatu olnud Keskerakond Tallinna linnavahendite kasutamisel, aga aga, aga mulle tundub, et siin, viimase nädala jooksul me võime hakata rääkima ka sellest, et et mõjuvõimu ära kasutamine või sissetoomine valimisreklaami on, on viimase nädala märksõna, et kuidas te hindate nüüd seda peaminister Taavi Rõivase valimisreklaame, mis on tehtud Ämaris kus me näeme teda maandumisrajal jalutamas tuledesäras ja mille kohta on nüüd tekkinud ikkagi väga lai diskussioone. Peaminister kasutas ära oma ametipositsiooni, et seda reklaami teha ja et teistel erakondadel seda võimalust ei ole. No ma ütleksin, et puhttehniliselt on see valimisklipp kindlasti õnnestunud pildiliselt tekstiliselt aga kui rääkida selle klipi tootmisest selle loomisest, siis see on ikka väga suur möödapanek. Ja üldiselt Euroopa euroopalikest demokraatiates kehtib põhimõte, et erakond, kes on kuulub valitsusse, ei tohi kasutada Enda valitsemises olemisest tulenevaid eeliseid, selleks, et teha kampaaniat selleks, et toota valimisreklaame. Ja selline põhimõte kehtib põhjusel, et demokraatia eeldab seda valitsejad vahetuvad parteid, kes kuuluvad valitsusse, vahetuvad aga see, kes võimul olles kasutab avalikke vahendeid selleks, et oma võimu põlistada pärsib seda normaalset demokraatliku vahetust. Et selline niisugune akadeemiline põhjendus ja kui, et tõesti selleks, et tehaseklipp kõnealuse lennuväljal võeti ühendust peaministri büroo poolt siis on väga suur üleastumine sellest printsiibist, rääkimata muidugi sellest, et kaitsejõud kaasatakse valimiskampaaniasse ühe partei poolt, mis ta on täiesti sobimatu euroopaliku kultuuriruumi ja kui see oleks olnud mõne teise lennujaama selline jalutuskäik, siis oleks See oleks võinud olla suvaline plats, kus, kus on, tule, tule tuleb maas ja, ja oleks täpselt samamoodi saanud selle asja teha või siis oleks selle võinud teostada ka nii, nagu selles Ukraina reklaamis, mida me oleme ka näinud, kus, kus on tehtud kõik stuudios ja, ja see pilt on taha provotseeritud ja mis, mis väga, väga palju sarnaneb sellele Taavi Rõivareklaamile. Külli-Riin, kui sa ütlesid veel kuidagi nagu ebalevad, et kui oli nii et nõunik võttis ühendust, noh, tegelikult me saame rääkida faktidest, oli nii, et see oli peaministri nõunik, kes oli parajasti Ämaris või oli just sinna saabumas, kui talle helistati tema siis baasi juhataja või, või siis selle asetäitjale edastas, kusjuures lisaks sellele, et kasutati ära apoliitilist kaitseväge, kasutati tegelikult ära ka ju seda nõuniku pandiga, tema kes peaks olema ametnik, pandi tegelikult tegema nagu ajama partei asja. Ma ei ole üldse kindel, kas nõunik ise tollel hetkel teadis, et, et sellel kõige esimesel hetkel, kui ta selle peaministri soovi edastas kaitseväelaste ja ta teadis, et jutt käib poliitreklaamist. Et võib-olla ebamõtteliselt noh, peaminister tuleb ja tahab, et, et ega siin filmitakse kaitseväelaste kuusid niimoodi. Siis ilmselt need käsud liikusid allapoole, seal on, võiks olla mingit konkreetset peeglid või kes iganes hakkavad siis asja ajama. Ja lõpuks tehakse nagu partei reklaami, et väga, väga väga nõme. Aga ma esitan ühe versiooni, mis mulle tundub, et on, on tõenäoline, et et kuni selle hetkeni kuni hakati arutlema, et, et kuidas on Ämarisse saadud filmima ja nii edasi, kuni selle hetkeni keegi mõelnudki sellistele teemadele. Ei mõelnud, ei reformierakonnas kõige vähem loomulikult siis selles produktsioonifirmas nemad said oma asja kätte, ei mõeldud, ei mõeldud ka peaministri büroos ja, ja sellele asjale ei mõeldud ka kaitseväes. Ehk siis kõik need, kõik need lülid toimisid lihtsalt mingil sellisel kombel, et kõik saavad läbi, jaga inimesed suhtlevad omavahel ja lähme teeme selle asja ära, keegi ei hakanudki mõtlema selle üle, et mis on selle selle käigu sõnum või et või et või et milline on, milline on see võimalik käsuliin, et me räägime siin ma olen peaministri nõunikud, apoliitilised ametnikust siis siis antud juhul juba juba ainuüksi nagu seda seda liini kasutades asjade ajamine ei ole, ei ole korrektne. Me oleme lugenud ka siin Facebookist asjaga seotud Reformierakonna inimeste selgitas ja nad ütlesid, et nad helistasid inimesele, kuna nad kedagi teist ei teadnud. Aga nii need asjad ei peaks käima. Et peaministri nõunikud, ametnikud ühel hetkel hakkavad tegelema mingisuguse parteipoliitiliselt kokkuleppega, et kuidas partei ühte või teist Et asja lahendada, kui sa ütlesid, et kaitseväelased ei teadnud selles, ma olen täiesti kindel, et kaitseväelased ei teadnud ja ei mõelnud selle peale, aga ma olen kuulnud, et seal peameeste büroos on nende teemade puhul siiski pingeid olnud, et et mitte kõikidele inimestele ei meeldi see, kui kui aetakse segamini peaministri roll ja partei esimehe roll seal klipis on veel mingisuguseid asju, näiteks jääb mulje, et, et kusagil Eesti Energia mingites ruumides käinud ja kas seal käis kokkuleppimine, noh, ma olen kuulnud ka kiirabi on ka, et peaminister tuleb, et, et noh, et aga mitte Reformierakonna esimees, et noh see on niisugune kahe. Ei, see on väga-väga halb, et noh, ma arvan, et ma arvan, me oleme ju kõik siin ühel nõul. Ja et me oleme kõik siin ühel nõul, et, et kahjuks annab tunnistust sellest, et ilmselt siis Eesti valitsus kuuluvad väga kõrged poliitikud ei suuda tõesti vahet teha, et kust, kust me saame rääkida partei huvides ja kus nii-öelda ja terve riigi, terve rahva huvidest, et ma tooksin siia võrdluseks. Angela Merkeli Saksa liidukantsleri, kellel on kaks mobiiltelefoni, üks mobiiltelefon, on tal see, millega ta suhtleb oma partei inimestega, ajab parteipoliitilise asja ja teine on siis, millega ta ajab nii enda kui liidukantsleri asja. Ta teeb vahet just nimelt põhjusel, et ta ei taha, et keegi hakkab ette heitma, et kantsleri amet maksab kinni tema parteisisese kommunikatsiooniparteisisese telefonikõned. Ootaks siin, et ka Eestis suudetakse vahet teha erinevatel rollis. Muuseas tuleb arvestada, et võimul oleval poliitikul, olgu see Taavi Rõivas või Angela Merkel, neil on niikuinii eelis, eks ole, lihtsalt oma tänu sellele rollile. Taavi Rõivas käib välismaal, kohtub mingisuguste välismaiste riigitegelastega aktuaalne kaamera, nagu filmi pea näitab seda, eks ole, et neil tuleb oma oma positsioonist tulenev eelis, kõik need valitsuse pressikonverentsid ja muu selline. Ja teda enam ootaks neil siis häid kombeid ja arusaamist sellest, et nad ei tohi jätta muljet, et nad oma oma niigi olemasolevaid eeliseid kuritarvitavad ja neid piire veelgi laienenud. Tänan, aga ma natukene intrigeerib ikkagi selle koha pealt, sellepärast et, et siin tuleks natukene avada ka seda teist külge, et aga kus siis peaks poliitika oma reklaami tegema. Et kas ta peaks seda tegema black box is. Et tal ei oleks ühtegi ühtegi võimalikku tausta kõrval, mis, mis teda kuidagi seostaks kogu selle asjaga, et ühel hetkel, et oleks puhas poliitik, puhas idee, puhas sõnum ja see olekski kõik, et taust ei räägiks ühel hetkel enam enam mitte midagi, et näete, et sellisel juhul oleme ka ju absurdi ja ja kui keegi ei väida sedasi tootes. Nojaa, aga sa ütlesid, et Eesti energias käidi filmimas, et miks ei tohiks Eesti energias peaminister käia, käia filmimas ühte ühte erakonna reklaami, miks? Ma ei, ma ei ütle, nagu seda ma pigem ütleksin, et seal ta nagu esines või esitas ennast nagu peaministril on juba nagu kokkulepet saavutada. Et see peaks panema oma alluvaid, mis siis, et eks ole, et Eesti energia inimesed nagu ei allu otseselt peaministrile ja, ja ilmselt ka seal kaitseväe, seal õhu õhuväe, need ülem või, või tema asetäitja, nad ei olnud otseselt, aga aga kui sa pöördud nende poolest stiilis, et peaminister tahab tulla siia midagi filmima, siis nad nagu kuulevad seda täpselt, et peaminister on see see, see kõlab hoopis teistmoodi, näiteks kui see esimene ühenduse võtmine oleks tulnud näiteks Reformierakonna kontorist ei öelnud, et me tahame siin Reformierakonna reklaami filmida. Et kaitseväelased oleksid seda võtnud hoopis teistmoodi. Küsimus on võrdluses võrdsetes võimalustes, et see on selge, et kui tõesti peaminister läheb filmima Ämari lennujaamale või siis Eesti energiaruumidesse et see on selge, et kui ta teeb seda peaministrina, on ta saanud selle võimaluse, et siis me ei saa rääkida nagu võrdsetest võimalustest. Et selle printsiibi realiseerumisest valimist. Kusjuures ma ei, näiteks ei vaidlusta seda argumenti, kui pean seal tahab kiidelda, et mina ehitasin selle Ämari valmis või et mina olen nagu tenni head poliitikat, et Eesti energia õitseb või ei, õitsejad, et palun väga, et. Ma ei ütle, et sa see argument ilmtingimata õige on, aga inimesed, poliitikud võivad siduda ennast mis iganes teemadega, kaitseväelist või maksu või, või mingid energeetika, et. Jah, ma, ma, ma juhin tähelepanu ühele olulisele nüansile, et kui jutt oli võrdsusest ja sellest, et, et on võrdsemad ehk siis peaminister võib-olla võrdselt siis me täna oleme sellises olukorras, kus Kristiina Ojuland, Martin Helme vist esitlesid selle taotluse tahtsid samamoodi Ämarisse filmima minna ja neile seda võimalust ei antud, ehk siis öeldi, et see asi ei ole võimalik. Et kui nemad oleks selle võimaluse saanud ja teised erakonnad oleks saanud oma selle killukese maandumisraja taustal, ma saan aru, et Ämaris kõike üldse filmida ei saa ja kaitseväeametnik seisab kõrval, vaatab, mida filmitakse, mida filmite tuleb väga selge kokkulepe sõlmida, mida üldse tohib ja seal jäädvustada. Et kui nemad oleks selle võimaluse saanud, siis me ei oleks saanud rääkida täna siin sellest, et peaminister või läbi peaministri büroo võib-olla peaminister ise ei olnud sellest teadlik. Aga läbi peaministri büroo on peaministri institutsiooni mõjuvõimuga kaubeldud, aga täna me siiski peame seda, peame seda tõdema, et nii on tehtud. Et ma kardan ka, et kui nüüd peaminister pöördus või tema büroo pöördus, siis loa saamiseks, et filmida Ämari lennujaamast, et nad ilmselt ei, ei kaalunud seda enda otsustada, nende käiku tulenevad niisugusest kandiaanlikust eetikaprintsiibist, et kujuta ette, et iga sinu tegu võiks olla universaalne reegel ja kas sa siis teeksid selle teovi niita. Et kui nad otsustasid, et nad soovivad seal filmide valimisklipis, oleks pidanud küsima, et kas nad soovivad, et see ongi koht, kus kõik teevad enda reklaame. Siis ma pakun siiski veel ühe versiooni välja, et valimiskampaania eel me teame, et siin on ka viited olnud Reformierakonna agentuurile ja produktsioonifirmale et reeglina poliitikud istuvad nende nii-öelda jutumärkides reklaamid gurudega ühe laua taga, kes siis visioneerivad ja on, on hästi paljusõnalised ja Nad tahavad ja tõesti väga toredad inimesed ja nad, nad suudavad poliitikuid uskuma panna, et üks või teine idee on hea ja ja võib arvata, et antud juhul ka siis see idee tundus ühel hetkel nii hea, et teeme nüüd selle kohe kähku ära ja kõik tormasid seda tegema, aga ühel hetkel keegi ei mõelnudki, et kuidas või miks ja, ja kui me nüüd vaatame, et, et see nii-öelda enese teistmoodi või paremana näitamine või enese teises valguses näitamine või positsiooni ärakasutamine, et see on juba selle kampaania või valimiste valimiskampaania käigus ilmnenud ka teisel moel ehk siis võõraste sulgedega ehtimine on kampaaniasse sisse tulnud ka näiteks sotsiaaldemokraatliku erakonna reklaamis, kus nad siis peaasjalikult ma rõhutan. Ma vaatan, kui palju on Anton Hansen Tammsaaret ja kui palju on teisi tänavapildis siis noh, ilmselgelt pluss veel Tammsaare juures kirjatükkide lugemine ja nii edasi ja viide sellele Tamsar pealegi sots juba sünnist saati ja nii edasi, siis siis ka see on, on minu arvates üks märk sellest, et kuidas ühel hetkel need Nakatavad reklaamigurud on ühel hetkel poliitikute pea segamini ajanud ja lihtsalt minnakse kaasa, minnakse kaasa mingi kampaaniaga, seal ei anta endale aru, et millega siis täpsemalt tegu on? No kui rääkida sõitsite kõnealusest kampaaniast, siis ühest küljest mul on väga hea meel, et, et sotsiaaldemokraadid uurivad ja tutvustavad inimestele enda ajaloolisi juuri ja enda ajalugu. Minu arvates ei oleks midagi halba selles, kui nad need kõne allusi isikuid mainiksid enda koduleheküljel, niisuguses objektiivses ajaloolisele tõele pretendeerivad tekstis küll, aga ma arvan, et, et selline reklaamikampaania, kus siis tuuakse inimeste näopildid tänavapilti ja ja ka faktuaalselt valed väited, nagu see, et Tammsaare oli sotsiaaldemokraat sünnist saati. Ma arvan, et see on, see ei ole lihtsalt halb maitse. Vaidze näitab ka seda, et inimesi, kes on ammu meie seast lahkunud, lihtsalt kuritarvitatakse teatud ideede või teatud ütleme, kaubamärkide partei nimede reklaamimiseks. Ja kas sotsiaaldemokraatliku erakonna inimesed on mulle öelnud, et aga mis on selles halba, kui tutvustatakse tuntud eesti kirjanik, mis on selles halba, et eesti kirjandus on niivõrd vähe tähelepanu saanud ja nüüd on esimest korda meie kirjanikud tuntud eesti kirjaniku tänavapildis? Ma ei ole raske või keegi tõsiselt niimoodi, küsib. Tammsaaret teavad Leino, tõsi, tõsiselt, tõsiselt, ma küsisin ka, et mida te teete, Nad küsisid mult vastu, aga mis mul selle vastu on? Aga mul ei olegi minul, minul isiklikult ei ole. Ma ütlen ausalt, et see teema erutab neid märksa vähem kui see, kui see Rõivase võimuga kauplemise teema, et et ma olen huviga lugenud neid erinevaid artikleid siin poolt ja vastu Tammsaare näopildi kasutamise kohta ja olen teada saanud või vähemalt mulle meelde tuletatud. Tammsaare oli tegelikult suhteliselt apoliitiline tegelane sõltumata tema nagu maailmavaatest taltis, väga nagu selgelt igasugust parteilist sildistamist. Aga sotsid seda tegid, Tammsaar on ammu surnud. Ma ei oskagi öelda, kas selles mingite surnud inimeste ärakasutamisega Tammsaare saab ennast kaitsta ainult oma teostes. Kas näiteks, kui sotsid oleksid? Ma ei tea, Jüri Viimsi nagu, nagu kasutanud, kes oli nagu ametlikult, eks ole, sots, kas oleks tema nagu ärakasutamisest ilmselt keegi enam ei luba küsida ei saa, et. Küsimus on selles ikkagi eeskätt, et Tammsaare puhul tuuakse tänavale tema näopilt ja selle all on väide, mis ei vasta tõele ja selles mõttes ma pean olema, see on äärmiselt ebakorrektne ja halb maitse, ma arvan, et üldse lahkunud inimeste kasutamine reklaamikampaaniates on, on kogu Euroopas suur vaidlusteema ja osades riikides on seega lausa seadustes kirjas, et mida nagu võib teha ja mida mitte ja üldiselt seda taunitav. Ja ka Saksamaal näiteks siiamaani sakslased reklaamivad ennast või Saksa konservatiivid reklaamivad ennast Konrad Adenauer ega ja Konrad Adenauer on neil ees ja taga. Konrad Adenauer eks ole, kuulus reaalselt CTUsse ja oli Saksa liidukantsler, et see on nagu ajalooline tõde tõesti, aga tuua välja üritada ennast nagu siduda kirjanikuga, kes on ammu lahkunud elavate kirjas, kellel võib-olla tõesti oli üks episood, kus ta kuulas ühte üliõpilasüliõpilasühendusse kui kuhu kuulusid teatud maailmavaatega inimesed ja öelda, et see nüüd tähendas, et olla sotsiaaldemokraatia, oli tema elu niisugune keskne roll, nagu selles valimiskampaanias tehakse. Näiliselt külili nagu räägid kahest erinevast argumendist, üks on nagu surnud inimese teema, teine on see, et kas see on faktiliselt korrektne. Ma arvan, et need ei ole erinevad asjad, kuna. Ei, no sa ütlesid näiteks Konrad Adenaueri puhul sa ütlesid, et see on okei, sest kuna ta kuulus konservatiivide ridadesse, et noh, et las nad siis kasutavad teda ära, et kuna see on faktiliselt korrektne, kuigi ta on ka surnud ja temalt ei küsi enam keegi enam nõu, et kas need on tänapäeval võiks ära karata. Ma arvan, et, et see, et kui me räägime nüüd sellest Tammsaare juhtumist, siis tõesti üks erakond võib tulla ja väita kellegi kohta midagi, kui see on ajalooline tõde. Aga Tammsaare puhul see inimene ka siis, kui ta mingil eluhetkel on jaganud seda maailmavaadet, mis ei ole küll täielikult tõendatud, ta ei saa seda ümber lükata ja keegi ei saa seda tõendada ja kinnitada. Ja ma arvan, et et Adenaueri puhul ka ükski regulatsioon ei, ei ütle, et seda ei või teha CTU poolt, aga kaasata mingisugusesse imidžireklaami inimest, kes on lahkunud vastuoluliste väidetega, see on siiski topeltraske tegu. Jah, aga mina väidan, et kui nüüd räägime Reformierakonnast, sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, et nad on, nad on saavutanud oma eesmärgi, nad on saavutanud selle, et neist räägitakse, sotsiaaldemokraatlik erakond on, on saavutanud selle, et räägitakse sotsiaaldemokraatlikust maailmavaatest ja sellest, milline võiks olla Sotsiaaldemokraatlik maailmavaade ja kes on olnud sotsiaaldemokraatliku maailmavaatekandja, kes ei ole seda olnud. Ja, ja selline selline eelkampaania kuvandi kuvandit puudutav osa vähemalt osade sotsiaaldemokraatliku erakonna kampaania hindajate arvates on, on õnnestunud eriti need, kes räägivad nii-öelda küünilisest reklaami, reklaami. Väga väga, väga naiivne, nagu lähenemine, et sa tahad öelda, et neil oli nagu eesmärk, et peaasi, et neist räägitakse isegi halvasti räägitakse ikka nagu hea on, ma küll ei arva, et nad tegelikult nagu niimoodi mõtlevad, et kõik tahavad ikkagi pidevalt. Nii et näed ja, aga kui me täna oleme sellises seisus, kus Reformierakond üritab sotsiaaldemokraatlikku erakonda suruda natukene sellisesse vene nišši või öelda, et näete, nüüd olete natukene selline vene erakond, et te üritate nüüd vene hääli noolida ja tunnetavad nad tunneks, nad tunnetavad ilmselget survet selles osas ja neil on vaja näidata, et me oleme ikkagi väga selgelt Eestiga ja eestlaste eest seisev erakond, siis siis siis ka see võib olla üks põhjendus, miks nad on, nad on Tammsaare väga jõuliselt selle kampaaniaga sidunud. No nad oleks võinud seda teha teises, teises vormis ja austades inimeste inimväärikus, mis kestab edasi ka siis, kui inimene on meie seast lahkunud ja inimväärikuse hulka muuhulgas kuuluvaid inimesel on õigus. Talle ei omistada mingisuguseid sild. Ja ta on suure töö ära. Ja sellepärast ongi topeltraske rikkumine, et võetakse põhimõtteliselt surnud inimene on jah, lihtne liitlane, sa võid tema kohta väita mida iganes. Ja ta ei saa ennast kaitsta, ta ei saa midagi öelda. Jah, ma olen kuulnud sotside kohta ka ka sellist hinnangut, see on, see on väga hukkamõistev hinnang sellele kampaaniale seostub ka kõiki varasemaid sotsiaaldemokraatliku erakonna kampaaniaid, et, et jätkuvalt see eelkampaania sellisel kujul kinnitab seda, et et Eesti sotsidel ei ole ideid ja, ja ei ole ka tegijaid. No niimoodi ma päris ei ütleks, ma arvan, et see oli lihtsalt ebaõnnestunud ja ebaõnnestunud ja halva maitsega tehtud reklaam. Isamaa ja Res Publica liidu puhul nad üritasid siin poolteist, kaks kuud tagasi rääkida maksuteemadel ja kujundada sellest oma eelkampaaniaga, aga tänaseks ei ole sellest enam enam väga palju kuulda. Tõsi küll, arvutatakse nüüd kõikide erakondade makse kokku ja eilses Postimehes on selle kohta väga hea tabeleid, mida siis üks või teine maksu lubades inimestele rahaliselt võiks tähendada. Ka aga Isamaa ja Res Publica liidu puhul mul hakkas silma küll üks Juhan Partsi väljaütlemine, mis puudutas Haapsalu raudteed ja mulle meenub küll ajast, kui Juhan Parts oli majandus ja kommunikatsiooniminister, et et tema, kes ta ikkagi luges seinte ja oskas, oskas arvutada, siis ei, ei olnud küll ühtegi kõlavat hinnangut selle kohta, et Haapsalu raudtee tuleks taastada ja, ja pigem pigem oli oli hoiak, hoiak negatiivne, et et meil ei ole majanduslikult mõttekas täna Haapsalu raudteed taastada ja nüüd opositsioonipoliitikuna ütleb Juhan Parts, et Haapsalu raudtee tuleb taastada, et noh, siin on ilmselge vastuolu, et ma, ma, ma arvan, et ma loodan, et ajakirjandus pöörab just ka sellistele vastuoludele selle kampaania käigus rohkem tähelepanu, aga aga mulle sattus eile pihku värske 21. novembri sel Joona ja Staliidsa linna poolt välja antud ajaleht, mis siis peaks rohelist mõtteviisi edendama. Tõsi küll, küsimus on, millist rohelist mõtteviisi ja siin üle kahe lehe keskel on kõigepealt Jaana Toomi arvamus Jevgeni Ossinovski kohta ja siis selle all on teine artikkel poliitbroileri tee, puit, poliitbroiler, mis siis võtab kokku Eesti Ekspressis ilmunud artikli kõige värvikamad kohad. Peale selle pannakse siia veel hinnangut juurde ja, ja siin on kaks pilti Yana toomist leitakse, et Yana toom venekeelse koolihariduse ees seitsmestes on ära teeninud lilled. Aga kas need lilled on ära teeninud ka Jevgeni Ossinovski? Jevgeni Ossinovski kommentaare muidugi, siin ei ole avaldatud ja, ja tema seisukoht ei ole avatud, aga aga maksumaksja raha eest selline. Räige propaganda ühe erakonna toetuseks siis ma olen küll korduvalt rääkinud, et see on, see on jälle märk sellest, kuidas meie meie valimiskampaania veel oleme silmitsi jälle sellega, kuidas, kuidas Keskerakond hakkab avalikku ressurssi riigikogu valimistel ära kasutama. Et ehkisin tõesti ikka märkis, et see ei ole midagi üllatavat ja see on kestnud juba 10 aastat ja see ei pea tähendama, et me peame seda tolereerima ja seda sallima ja seda normaalseks. Ei, mina, mina ütlen seda, et sellest tuleb rääkida, sest et kui me sellest ei räägi, siis nad teevad seda lihtsalt veel jõhkramalt tähendab ka sellest tuleb rääkida nii, nagu me räägime Taavi Rõivasest Partsist sotside, sotside, Tammsaare kanalüütimisest. Ma olen nõus, et sellest tuleb rääkida, salanud, sellest ise rääkinud ja nad teevad mitte nii nagu sina, nagu ütled, kui me sellest räägime, siis nad teevad veel jõhkramalt, sa räägid ja Peivadki veel jõhkramalt, sa räägid veel ja nad teevad veel jõhkramalt. Niisiis ütled, et me ei peaks sellest rääkima? Seda ma lihtsalt ütlen, et et meie rääkimine tegelikult ei muuda midagi, aga meil lihtsalt me ei räägi mitte sellepärast, et ilmtingimata sellest muutuks. Me räägime sellepärast, et see on jõhkralt vole keskerakondlikud lurjused nagu kasutavad nagu. Noh Ma ei tea, mida ma nagu kordan ennast õlana, saate kõik aru. Hästi, aga me oleme nüüd nii palju rääkinud reklaami tegemise kultuurist, mida, mida tohib teha, mida ei tohi teha, mis võiks olla lubatav, mis mitte. Öelge, kas me, kas me peaksime siis algatama diskussiooni valimisreklaami osas, et me teame, et, et ärilisele reklaamile on väga selged piirangud ja, ja sellest, et reklaam ei tohi olla halvustav, on, on taganetud juba üle 10 aasta tagasi. Kas ühel hetkel seoses poliitreklaamiga ja sellega, et see tekitab ühiskonnas niivõrd palju teravaid teravaid küsimusi, et kas kes tuleks kirjutada mingi, ma ei tea, valge raamat milles siis hoiduda või punane raamat, sinine, mis iganes. Tuleaegsed mina ma ei lähe reklaamide sisusse. Kuidagi, mõtlen seaduslikus mõttes, et eriaatrite kritiseerida või puududa, mis on minu jaoks oluline, on eelkõige oluline see, et ei aetaks segamini nagu oma partei positsiooni oma mingisugust ametkondliku koalitsiooni, et ei kasutataks meie kõigi raha või meie kõigi nagu ressursse oma mingisuguse isikliku partei asjaajamiseks. Kui Keskerakond tahab Ossinovskit sõimata, Fay. Põhjus on väga lihtne sotside populaarsus viimase küsitluse järgi oli oli venekeelse elanikkonnaga seast tõusnud 10-lt 22-le samal ajal Keskerakond spetsootiljoni langenud. Tseedile põhjus selles, et Yana Toom ja Jevgeni Ossinovski ilmselt kandideerivad ühes ringkonnas otsesed konkurendid. Et mind häirib see selle juures kõige rohkem, et nad kasutavad Tallinna maksumaksjate raha. Ma ei ole nõus muidugi ka nende artiklite sisuga, aga noh, minu jaoks on see nagu piir on just nagu maksumaksja raha kasutamises. Ja et kui siin tõesti kehtiks väga selge printsiip, et avalike rahadega ei tehta sedalaadi tooted ei promoda enda erakonda, siis meil ei olekski siin antud juhul vajadust nagu rääkida reklaami. Siis me võime, siis me võiksime intellektuaalselt arutleda selle üle, mis on hea maitse ja mis on nagu halb maitse ja tõenäoliselt me oleksime mingites asjades ühel seisukohal mõnes asjas teisel seisukohal, aga seal juba nagu teine debatt. Et ma tooksin siia taaskord kõrvale näite riigis, mida ma lisaks Eestile kõige paremini tunnen, ehk siis Saksamaa mulle ka väga meeldis. Ma ei saa öelda, et, et mulle vett, et ma räägin sellepärast, et mulle meeldib see riik, aga ma lihtsalt, ma, ma tunnen seda mõnevõrra ja seal on olnud juba 80.-te aastate alguses oli üks. Konstitutsioonikohtu otsus, mis käsitles just nimelt sedalaadi trükiseid, nagu see tänane Semjonov ja steriilse on meil siin laua peal, et niivõrd seal oli ka üks ministeerium oli tellinud reklaammaterjale, kus siis mõnevõrra liiga palju oli ühe ministri pill. D ja siis mindigi sellega konstitutsioonikohtusse. Konstitutsioonikohus ütles, et, et avaliku sektori suhtekorraldustöö peab lõppema. Seal, kus algab valimiskampaania valimisreklaam. Ja pärast seda on on, suudetakse seal nagu ülimalt ettevaatlikud igasugustes promoste avalikest vahenditest. Et mulle kevade saates Saksamaal kätte ühe linna infoleht, mis on võrreldav põhimõtteliselt siis. Tallinna linna väljaantavate trükistega ja see infoleht oli mustvalgel paberil väikeses formaadis mitte ühtegi fotot, seal olid ainult linnavalitsuse otsuse otsuste ärakirjad ja kõik, mitte midagi muud, mitte ühtegi arvamusartiklit, mitte ühtegi intervjuud, mitte ühtegi fotot. Sellega ma olen nõus, et, et valimisreklaam on väga asümmeetriline ja väga keeruline on siin tõesti mingeid reegleid kehtestada, tõsi, miksin, sõnastas, et mingid mingid reeglid võiksid siiski olla, et ma toon lihtsalt ühe näite Saksamaalt. Et see oli aastaid tagasi, ma arvan, üks viis-kuus aastat tagasi, kui üks väike erakond Münchenis linnavolikogu valimistel saavutas väga hea tulemuse hüüdlause või, või reklaamlausega, et et, et tooberfestil võiks jälle suitsetada või, või Oktoberfestile võiks lubada suitsetamise, siis seal oli väga selgelt seisukohal, et Oktoberfestile ei tohiks enam suitsetada ja ühel hetkel tänu sellele suitsetamise lubamisele nad, nad osutusid ka valituks ja tegid väga hea tulemus, et et noh, et üks selline näide lihtsalt, et sellest, et kuidas ka kuidagi väga kummalisi teid pidi kasvatades vastuvoolu avaliku arvamusega minnes on, on võimalik tulemusele jõuda, aga aga veelkord, kui erakondade toetusnumbritest rääkida, siis sellel nädalal on uued numbrid avalikkuse ees Reformierakonda siis Eestis kõige populaarsem erakond toetus 29 protsenti, Keskerakond 22, otsid 22, IRL 18 ja nagu välja toodud, et siis venekeelse valija osas on sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus tõusnud 10-lt 22-le. Keskerakonnal on see langenud üheksa protsenti 81-lt siis 72-le ja, ja väike erakonnad, rohelised neli EKRE ja rahva Ühtsuse Erakond, kes panevad siis võib-olla leivad ühte kappi, nendeks valimisteks on seis kaks pluss üks ehk siis kolm protsenti ja vabaerakonna puhul üks protsenti, et et kokku kaheksa protsenti. Et kui nüüd hinnata seda kahetseda protsenti, siis seda on päris palju, et, et, et see justkui võiks, võiks lubada, et keegi saab sisse, aga kuna neid kandideerijaid on nii palju sisse killustav jälle jälle nendele traditsiooniliste erakondade poolt, mitte hääletajate hääled ära ja, ja jälle on nagu õhus kahtlus või, või pigem ikka väga tõsine kahtlus, et, et ka sellelt tiivalt ei pruugi ikkagi kedagi sisse tulla, ehk siis me ei pruugi järgmises riigikogus näha viiendat erakonda. Et õnnetu lugu ja kui, kui see nii läheb, et, et võiks olla seda diskussiooni natuke natuke laiemal põhjal, et, et oleks ka teisi ideid ja oleks millega arutleda, aga aga, aga praeguse seisuga väikesed erakonnad peavad kindlasti rohkem tööd tegema. Mis, mis on, mis on huvitav. Huvitav on veel ka see, et, et Isamaa ja Res Publica liit on, on vene nimedega kandideerijaid saanud. Et Isamaa ja Res Publica Liit oli selles viimases küsitluses vene elanike vene keelt rääkivate elanike toetuse poole pealt nulli peal, need, nad on endale kaks kirjanikku värvanud. Viktoria Ladõnskaja, Maksim progalski ühinesid ja ja, ja nad on mõlemad rõhutanud, et nad ühinesid IRLiga konservatiivsete väärtuste pärast ja sellepärast, et IRL oliku noh, või sisuliselt oli viide sellele, et IRL oli kooseluseaduse vastu. Et sest talle tundub, et kas IRL üritab nüüd selle selle peale mängida, et ta ongi kooseluseaduse vastu ja ja et see on siis üks üks nende võimalik valimisratsu eelseisvatel valimistel. Ma arvan, et nad ei mängi selle peale. Vähemalt niimoodi avalikult mitte, ilmselt mängivad julgeoleku peale ja maksude peale. Samas need inimesed, kellel on enda poole nüüd võitjad, on tõesti ju ju väga-väga tuntud, väga väärikad nimed. Aga mis puudutab nüüd seda kooseluseaduse peale nii-öelda mängimis, siis on ju teada et just siis eesti venekeelse elanikkonna seas oli vastuseis kooseluseadusele suurem kui, kui eestikeelsete inimeste seas see paratamatult toimib mingis mõttes nii-öelda. Ma ei, ma ei tahaks, ma ei usu, et, et selle peale mängivad, ma ei arva, et nende inimeste liitumine on sellega seotud. Ma ei arva, et ka vene keeles valijale see läheb nagu korda, kui vaadata, nagu neid esimesi reaktsioone tühilisti fašistidega mingi kooseluseaduse teemas ei tule meeldegi. Ma siiski julgen arvata, et see on oluline eesti vene valijaskonnale, et ma lähen ise isiklikult rääkinud sel teemal inimestega, kelle kodune keel on vene keel oma vastuseisus, kooseluseadusele ja need olid ka siis ütleme, inimesed väga tugevate religioossete veendumustega, ma arvan Oluline, see on oluline aga lihtsalt sellises nagu valikus, nagu IRL-ile jaoks muutub järsku trumbiks venekeelse elanikkonna seas mas. Ma ei usu seda. No me ei saa öelda niimoodi üldistada, et, et eks venekeelse valijaskonna seas on palju inimesi, kellel on erinevad poliitilised vaated, ühtede jaoks on, on üks asi oluline teiste jaoks, teine, teine asi oluline aga arvestades seda venekeelse valijaskonna konservatiivsemat osa, siis ma arvan, et nende jaoks ei ole see ebaoluline. IRL kooseluseaduse küsimuses oli mõnevõrra teiste vaadetega. Nii aga vahetame siinkohal teemat ja hakkame rääkima Eesti energiajulgeolekust ja nädala alguses on toonud meile siis uudise selle kohta, et Soome ja Eesti peaministrid on kokku leppinud Balticconnectori ja LNG terminali küsimuses ja näeb see siis, et seda, et Balticconnector tuleb LNG suur terminal peaks tulema aga, aga mitte küll väga nähtavas perspektiivis täpselt ei vea, siis millal Soome ja väiksem võiks siis tulla Eestisse ja ja seda, seda on peaminister Taavi Rõivas esitanud kui suurt läbimurret või oma võitu, et need on ikkagi väga selgelt energiajulgeolek tabatud samal ajal kriitikud on öelnud, et asjaolud on väga pahasti ja sisuliselt on ikkagi üks suur suur objekt ära antud ja meil puudub ka kindlus, ka soomlased seda üldse ehitama hakkavad. Ja energiajulgeoleku parandamise küsimuses ei ole me mitte grammi võrragi edasi liikunud. Kanada, kuidas hinnata? Kui soomlased ei hakka seda ehitama, siis tuleb. Kahe aasta pärast tekib Eestil õigus ise hakata ehitama, et et ma arvan, et see samm lõpuks ei olnud ei võit ega kaotus, et see on lihtsalt mingisugusest patiseisust välja tulemine. Puhattal selline. Pragmaatiline, pragmaatiline otsus, et kes, kes tahab, muidugi võib seda esitleda võiduna, kes tahab, võib esitada, kaotasin, ma arvan kumbagi, et see oli selline, noh ütleme siis viik vä? Et hetkel ei muuda see Eesti jaoks midagi ei halvemaks või paremaks. Jah, aga kaks aastat võib-olla ikkagi läinud? Ei no võibolla võibolla jah läinud, aga noh, nagu ma aru saan, et seda alternatiivi nagu teistsugust ei olnud, et mis, mis see teine alternatiiv oleks, siis on see küsida, et kaks aastat oleks läinud, et kas on mingi kusagil käikus me selle kahe saaks kohe praegu hakata ehitama või? Ei ole seda käiku. Ma juhiks tähelepanu mõnele nüansile, et, et kõigepealt, et Soomel on Gazpromi ka kuni 2025. aastani leppe, mis tagab neile väga konkurentsivõimelise hinnaga gaasi, mis ilmselgelt tee motiveerib neid LNG terminali ehitamisel, peale selle on selle lepinguga kaasas ka punkt, et kui Balticconnectori laadne laadne toru tuleb, et siis Soome poolt Eestisse see gaas ei liigu, vähemalt ütleme, Gazpromi gaas ei tohi tohi liikuda siiapoole, et sellisel juhul kui ta ühel hetkel Tõnn tuleb, siis siis võib ju see võib ju see gaas Eesti poole ka liikuda. Aga, aga noh, küsimus ongi selles, et kas Soome suudab selle sinna ehitada või mitte. Siis? Mul on, mul on, mul on kahtlus, et, et kui ühel hetkel seda toru ehitama hakatakse ja märkimisväärne summa tuleb ka Euroopa liidus, siis, siis võib juhtuda nii, et LNG terminali ei tule kummalegi poole. Ja, ja seda just Soome poole põhjustel. Et Soome ei ole huvitatud selle, selle suure LNG terminali ehitamisest ja Eesti poolel ei ole, ei ole kokkulepet, et kes ehitab, kuidas ehitab ja kas seal on piisavalt ühenduse juures, mistõttu on veel ebaselge, et kuidas selle, kuidas sellega hakkab minema peale selle. Mis puudutab soomlasi ja energeetikaküsimusi, siis, siis väga mitmes küsimuses ma ütlen, et soomlast, soomlased on energeetikaküsimustes Venemaaga väga tihedalt tihedalt koostööd tegevad ja näiteks fenno võima tuumajaama ehitamise otsus Põhja põhjamaa siis kuidas see siis on maakond põhja ees põhjal ma maakonda, see on siis see kesk-ja Põhja-Soome piiril ja, ja see ja see tuumajaam peaks tulema siis vene piiri, pooled teised Soome tuumajaamad on kõik Läänemere ääres ja, ja soomlased pidid algul ehitama selle, kas siis prantslaste areva või jaapani Toshiba, aga ühel hetkel ikkagi tehti otsus, et ei, me teeme seda venelaste rosaatom ega ehk siis väga selgelt energeetikaalane koostöö on kasvanud, peale selle vaatame veel, millised on Soome Soome projektid venelastega koos. Fortumile on Tšeljabinskis, mis on üks Venemaa suuremaid tööstuslinna üle miljoni elaniku, et Fortumi on seal väga suured soojusenergiaprojektid käimas ja nad renoveerivad vanu soojuselektrijaama, renoveerivad soojusvõrke ja nii edasi Fortumi on väga selged huvid, aga Soome ja Vene energeetika on väga tihedalt omavahel seotud ja kui nüüd ühel hetkel tullakse veel rääkima, et aga et me nüüd tekitama siin veel Gazpromi gaasile konkurentsi ja tekitanud selle olukorra, kus kus me me nii-öelda taga looma energiajulgeolekut, siis siis kas kas Venemaa ei pruugi esitada Soomele, siis ei ole neid küsimusi, mis on seotud Fortumi Tšeljabinski projektidega või või nüüd on veel ka koostöö russo, ootame iga ja nii edasi, et need, et see Soome ja Soome ja Venemaa energeetikaalane väga tihe koostöö ei pane mind küll uskuma, et nüüd sealtkaudu meie energiajulgeolek kohe hakkaks paranema. Pluss siis veel ka see, et muuseas, Soome peaministri või või see peaministripartei populaarsus ei ole, ei ole aastakümneid olnud nii madal, kui ta on praegu selle tuumajaama ja just venelastega koos tuumajaama tegemise otsuse pärast lahkusid Soome rohelised valitsuskoalitsioonist, mis on veelgi kukutanud valitsuskoalitsiooni populaarsust. Et Soomes on neid probleeme, on päris palju ja ma üldse kindel, et, et see tänane või selle nädalane kokkulepe oli kõige mõistlikum. Et mõneti ma paneks selle peaministri nooruse arvele, et noored poliitikud on kärsitud, tahavad saavutada kiiresti tulemusi, aga võib-olla selles küsimuses oleks tulnud natukene oodata ja vaadata veel, et mis siin toimub, et see valimiste eelne eelne otsuste langetamine võib-olla ei olnud. Kõige mõistlikum, ma ütlen ainult ühe pisiasja sinna vahele, et sa räägid niimoodi suurte sõnadega, see julgeolekust ja, ja nii edasi ja nii edasi, et et lihtsalt meeldetuletuseks, et maagaas magasi roll Eesti energiabilansis on marginaalne. See mind ei lohuta, sest mina kütan gaasiga. Isikliku asja ei aja ajaloo ajal aga väga selgelt nende inimeste asja, kellel on sellepärast mure ja ikkagi 10 protsenti. Kas ta on väga selgelt gaasiga seotud ja, ja, ja võib olla ka see võiks ka rohkem olla, sellepärast et me võime ka autodega sõita, mis sõidavad gaasiküttel ja nii edasi, et gaasi võib, gaasi võib ka teistmoodi väljendada. Ma tegelikult olen nõus, ma lihtsalt. Kuna su jutt oli nii uhke, siis jäi niisugune mulje, et umbes et kaasand Ja aga ma toon, on ikkagi küsimus, miks see ei oleks tohtinud LNG terminal Eestisse tulla. Esiteks siin on, siin on mitu argumenti, esiteks Läti, Leedu suunaline areng on hästi oluline, sest meil ei ole praegu Läti ja Leeduga korralikke ühendusi. Meil peaks olema oluliselt paremad ühendused ka Läti ja Leeduga, selleks et meie energiajulgeolek paraneks, ehk siis LNG terminal Leedus on see maa-alune hoidla Lätis ja selles suunas selles suunas tuleks arendada peale selle meil on olemas jäävaba sadam. Meil on olemas isegi ta viimaseid talvesid, vaadata kaksia, jamavad suurt sadamat, kuhu me, mida me saaksime kasutada, soomlastel ei ole ühtegi soomlastel jooksevad talvel või nii-öelda talve teisel poolel, need sadamad jääb täis ja siis ühel hetkel on probleem, et kuidas sinna need suured LNG laevad võiksid sisse saada. See kõik on nagu õige, aga no mida sa nagu minu käest küsida, miks sa küsid nagu siine, mine küsi soomlaste käest, seal tegelikult oli, on see point, oli selles, et siin oleks vaja olnud Eesti ja Soome poolt kokkulepete, soomlased lihtsalt ei tahtnud kogu Moosne. Et mis me siin nagu me võime siin omavahel edasi-tagasi argumenteerida, miks nagu Eestisse võib tulla? Küsi, küsi soomlaste käest. Küllalt nagu mingisuguse terve rea, nagu argumente nad sulle nagu siin etta laovad mõned paremad argumendid. Ja veel, see, kes ehitab selle suure LNG terminali, võib arvestada 400 miljonilise investeeringuga. Ja te võite arvutada siis välja ka maksutulu, palju sellise investeeringu pealt maksutulu on märkimisväärne. Et juhul kui seda mitte ehitada, siis seda maksutulu ei tule, ehk siis majandusel ja mitukümmend, mitukümmend miljonit eurot saamata. Et ka see on üks oluline nüanss, mida tuleks siinkohal kindlasti silmas pidada, nii et et mõne mitmeid küsitavusi selle otsusega seoses on, et ma ei vaidlusta seda, et toru toru oleks, toru, oleks halb, ei taru on, toru on tõenäoliselt hea ja mõistlik, aga küsimus on nüüd selles, et mis sellele järgneb, sest torust üksi ei ole kasu ja, ja siin on vaja nüüd väga selgelt mingisuguseid uusi arenguid ja tegevusi, mis sinna juurde lisatakse. Nii, aga, aga räägime pisut, saate lõpuks välispoliitilistest teemadest ka ja eile möödus siis aasta maidani sündmuste algusest. Teame, mis selle tingisid. Ehk siis Ukraina pöördus läänest ära, loobus Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsioonileppest, lubas hakata tegema tihedamat koostööd Venemaaga, mis tipnes, et ühel hetkel siis sellega, et rahvas tuli rahvast, oli Kiievis iseseisvus, on see vist iseseisvus? Ei? Jah, ühesõnaga Maidani väljakule hakkas sealt meelt meelt avaldama, lõpuks tipnesid veriste kokkupõrgete ka mille tagajärjel lahkus kõigepealt ametist peaminister, seejärel presidente ja ja doominokivina kukkusid siis Ukraina küljest ära, kõigepealt Krimm ja, ja seejärel ka kaks Ida-Ukraina oblastite väga selgelt Venemaa ei kukkunud. Nad rebiti, ütleme niimoodi, rebiti ära, aga see oli, oli näha, et, et see oli nagu pikalt ettevalmistatud protsessi. Ma täna olukorras, kus märkimisele tarne Venemaa sõjaväekontingent on Ida-Ukrainas. Ja, ja, ja on on selged märgid, et, et kas siis kas siis tekib üks järjekordne külm külmutatud konflikt või käivitub täieulatuslik sõda, et seda täieulatuslikku sõda me elame siin vahelduva eduga näinud Ukraina ja ja nende nii-öelda artistide või siis Venemaa poolt varustatud separatistide ja vene võitlejate vahel, aga, aga, aga nüüd ongi kaks stsenaariumit ja, ja küsimus on, mis saab edasi? Et et seda, seda me tõenäoliselt öelda ei oska, me võime vaadata Venemaa poole, milline on maailma suhtumine olnud olnud Venemaasse, mis on muutunud ja, ja eelmise nädala lõpus. Me nägime uudist ka selle kohta, et Vladimir Putin, kes on alati tahtnud ennast näidata maailma suurte ja tugevate seltsis pidi tunnistama, et maailma suurte ja tugevate kõrval teda ei võeta enam omaks. G20 tippkohtumisel. Talle öeldi otse, et, et antakse küll, aga et tuleb Ukrainast välja tõmmata Ta ja Vladimir Putinile mõjus see kõik selliselt, et ta lahkus G20 tippkohtumiselt enneaegselt, enne kui üldse nii-öelda majanduspaketist tõsiselt rääkima hakake, jänes, ta lahkus sealt? Jah, ütleme nii, kuidas vene vene ajakirjandus seda esitas ja kuidas meie täna sellest räägime, need on pisut erinevad. Mul on küsimus selles, et mul on küsimus pigem isegi võib-olla selline, et kas, kas teie näete seda, et, et lääneriikide suhtumises või, või, ütleme üldse maailma juhtivate majandust ja, ja nende riikide juhtide arvates on on toimunud mingi muutus, et suhtumine Venemaasse on muutunud, sest sest G20 liikmed on ka näiteks Hiina ja India No mina ei näe nagu otseselt seda muutust, küll aga võib näha, et need nii-öelda, et Venemaa hakkab nüüd maitsma enda tegude vilju, et aeg on jõudnud kätte selleks, et rubla kurss on langenud, on inimeste elatustase on langenud. Et nad näevad, et see, mis alguses võis tunduda niisugust väike kuluvad ja see, mis alguses võis paista, kui niisugune väike võidukas, sümboolne võite siis Krimm suur au ja uhkus, et see nüüd on hakatud lihtsalt seda hinda maksma pikapeale. Et see ei ole iseenesest suhtumise muutumine, vaid lihtsalt see, see, kuidas on olnud lääneriikide poliitika Venemaa suhtes, ongi olnud pikaajaline. Ja nüüd on lihtsalt see hinna maksmine. Teie, või noh, selles mõttes G20 kohtumine seal oli noh sellised üks sündmus pikkade pikas sündmuste ahelas, et et mina ei tea, mis edasi saab, et et Venemaa maksab seda hindaja. Putin vist on nõus seda hinda maksma. Kuigi talle see ei meeldi, aga noh tagasi pöörata, nagu ka enam ei saa, võivad. Ma käin, ma küll ei näe seda, et keegi nagu suudaks seda seda protsessi tagasi pöörata, et. Ta võib liikuda sinna selliseid külmutatud konflikti poole nagu seal Gruusias Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ümber on, et. Me oleme kuulnud sellel nädalal ka väga vastakaid sõnumeid, näiteks on, on Vladimir Putin rääkinud ka sellest, et majandus tuleks nüüd elavdada, tuleks liberaliseerida, tuleks kontrolli osas läheneda oluliselt teistmoodi majandusele. Sealt võis välja lugeda ka seda, et teda häirib ikkagi see, see väga suur korruptsioon. Mis, mis Venemaal valitseb, mis ilmselgelt pärsib majandust ja viib majandusest ressursse välja. Et kõige sellega tuleks tegelema hakata selleks, et Vene majandus uuesti uuesti saaks hoo sisse või, või, või leiaks uue hingata. Silmal meenub küll Mihhail Lotman, kes kunagi nagu õpetas, kuidas Putinit tõlgendada, et iga kord, kui Putin midagi ütleks, tegelikult on hoopis vastupidi. Kui ta ütleb, et vene vägesid Krimmis ei ole, siis võid kindel olla, et nad seal on. Kui ta ütleb, et Pole plaani viia nagu Ida-Ukrainasse vägesid, siis võib kindel olla, et plaan on olemas, et see jutt mingisugusest majanduse liberaliseerimise, sest noh, ma ei tea. Aga võivad seda juttu rääkida. Ei, ei, mina, mina küll ei usu, mingisugust Putini muutumist. Putini strateegia on kindlasti niisugune heidutusstrateegia, et üritada liisida naabruses olevates piirkondades hirmu ja segadust külvata ja võimalusel siis ka neid riike kuidagi välja pressida, et nad nüüd. Ühesõnaga, kui nüüd Moldovale ja Ukrainale avanes võimalus pöörduda rohkem läände sisternidesse liiduga assotsiatsioonilepingud, et see oli lihtsalt, ta soovis teha Ukrainas sama sihukeste käiguna, kui ta oli teinud Moldovas, mis on siis välja pressitav tänu sellele Transnistria piirkonnale ja Moldovat on muidugi veel karistus ka veinide impordikeeluga, mis praegu avaldab Moldovas aga tugevat mõju ja nüüd Ukrainas on siis ka siis tekitatud piirkonnad, mis on nagu mis panevad Ukraina nagu poliitiliselt väga keerulisse väga raskesse olukorda ja üritatakse siis ka mujal seda niisugust hirmu ja piin käidi külvata ja rusikaid näidata. Ja ma arvan, et on, Balti riigid teevad targasti, kui nad ei, ei ei, ei näe seda mingisuguse eksistentsiaalse ohuna hirmuga hirmuna, mis võiks siis süvendada olemasolevaid konflikte. Piirileppega seoses on toimunud jälle huvitavat, huvitavat arengut. Need on kõlanud sõnum, et teie piirilepete ikka ei saa kuidagi Vene parlamendis ette võtta ja põhjusel, et, et Eesti on Venemaa suhtes olnud olnud vaenulikult käituv ja ja et, et need positsioonid võib-olla ka Ukraina teemadel ei ole olnud kõige õigemad ja et ei, et see ei ole ikkagi päris õige viis, kuidas, kuidas need käsitleda piirileppega seonduvat. Et kui nüüd meenutada, et Vene Vene pool tundi siseväga suurt huvi siin siin aasta-poolteist tagasi, et kuidas oleks võimalik piirilepet ratifitseerida ja nüüd ühel hetkel seal tekib jälle mingisugune teistsugune lähenemine, et siis see on ka väga selline kummaline kummaline areng, aga, aga samas sa tahad tõenäoliselt öelda, et see oli ootuspärane. Ei, ei, ma tegelikult tahtsin seda öelda, et. Ma tahtsin öelda, et Eesti on soovinud piirilepet sõlmida sellepärast et meil ei oleks mingeid lahtiseid otsi. Tundus, et mingi hetk oli ka Vene pool selleks nagu Meil oli valmis, aga strateegiliselt mõttes on neil nende jaoks on muidugi okei jätku lahtised otsad saab alati nagu mögiseda, saab midagi mingit jama kokku keerata. Idapiiri puhastatakse vähemalt kontrolli all, aga siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja rahvateenrite stuudios olid Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Mikk Salu Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost.